2-24-104696/15 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-104696

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus XX-i vastu

võlgnevuse nõudes

1439,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi alternatiivnõudes XX-i vastu.

2. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

kasuks põhivõlgnevus 665,21 eurot.

3. Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis

15,81 eurot seisuga 13.12.2024 ja viivis alates 14.12.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna põhivõla jäägilt (13.12.2024 seisuga 665,21 eurot) alates

14.12.2024 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 ja 3 nimetamata osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 54,06% ulatuses XX-i kanda ja 45,94% OÜ Aktiva Finance Group

kanda.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 270,30 eurot ning mõista nimetatud

summa XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas 22.04.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 999,91 euro, intressi 70,50

euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 139,40 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes.

2. COOP Finants AS ja kostja sõlmisid 01.11.2021 Coop krediitkaardi lepingu nr VKK-

44015, mille alusel võimaldas COOP Finants AS krediitkaardiga kasutada

krediidilimiidi 1000 euro ulatuses rahalisi vahendeid. Tegemist oli vabatagasimaksega

krediitkaardiga. Tulenevalt eeltoodust langes kostjale kohustus tasuda igakuine

kuutasu 1 euro kuus ning intress 18% aastas.

3. Pooled leppisid lepingus kokku intressimääras 18% aastas, s.o 0,05% päevas.

Viivisemäär on lepingujärgse intressi määr, krediidi kulukuse määr on 22,69%,

krediidikogukulu 1118,82 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev,

maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu.

4. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 14.06.2023 saatis COOP Finants AS

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 11.07.2023 saatis COOP Finants AS kostjale lepingu ülesütlemise teate,

kuna kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu

ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja jättis tasumata maksed alates 10.04.2023.

COOP Finants AS loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 15.09.2023,

mille kohta saadeti kostjale teade.

5. Kostja võlgnevus kujuneb järgmiselt. Kostja kasutas krediidilimiiti 999,91 eurot, mida

kostja ei ole tasunud. Seega on põhiosa võlgnevus 999,91 eurot. Intressivõlgnevus on

59,50 eurot (lepingu ülesütlemise päeva seisuga. Tasumata oli 10.04.2023- 14 eurot+

10.05.2023 – 15 eurot+ 10.06.2023 15,50 eurot+ 10.07.2023 15 eurot). Hageja on

arvestanud viivist lepingu ülesütlemise kuupäevale järgnevast kuupäevast, s.o

12.07.2023 kuni hagi esitamise päevani intressiga võrdses määras, arvestatuna

tasumata põhivõlalt, s.o kokku 139,40 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva

viivise väljamõistmist.

2 (7)

6. Hagejal on kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis on tekkinud

pärast lepingu ülesütlemist, summas 50 eurot. Hageja on saatnud 18.09.2023 kostjale

meeldetuletuskirja summas 25 eurot. Samuti on hageja saatnud kostjale

meeldetuletuskirjad 28.12.2023 ja 29.01.2024 kumbki hinnaga 5 eurot. Lisaks

eeltoodule on hagejal muud makseviivitusega tekkinud muud kulud 5 eurot. Kokku on

võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

7. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised

andmed. Kostja esitas COOP Finants AS-le laenutaotluse, milles märkis, et tema

igakuine sissetulek on 668 eurot, igakuised kohustused on 158,85 eurot.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. COOP

Finants AS ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Sissetulekute suurust kontrolliti

EMTA kaudu, mille tulemusena selgus, et kostjal oli kehtiv tööleping Ksenukai Digital

OÜ-ga, regulaarne 3 kuu keskmine sissetulek 837 eurot ning 12 kuu sissetulek 833

eurot. Kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel võeti arvesse EMTA-st saadud info

sissetulekute kohta summas 873 eurot.

8. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, siis

esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 alusel ning palub välja

mõista põhivõla maksed alates 27.06.2024 maksetähtpäevale järgnevast päevast.

9. Kohus võttis hagi menetlusse 13.06.2024 määrusega ja toimetas selle kostjale kätte

TsMS § 3141 alusel 13.08.2024. Kostja hagivastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus on käesolevat asja menetlenud TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses, millest

teavitati menetlusosalisi hagi menetlusse võtmise määruses. TsMS § 407 lg 1 alusel

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus ei ole kohustatud

asjas tagaseljaotsust tegema. Käesoleval juhul vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

11. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid COOP Finants

AS ja kostja 01.11.2021 Coop krediitkaardi lepingu nr VKK-44015, mille alusel

võimaldas COOP Finants AS krediitkaardiga kasutada krediidilimiidi 1000 euro

ulatuses rahalisi vahendeid.

Tegemist oli vabatagasimaksega krediitkaardiga.

Tulenevalt eeltoodust langes kostjale kohustus tasuda igakuine kuutasu 1 euro kuus

ning intress 18% aastas. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest

nähtub, et COOP Finants AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on

kostjale võimaldanud krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga.

12. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

3 (7)

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.

Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu

sõlmimise ajal, s.o 30.07.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 18,69%. Seega kolmekordne määr oli 56,07%. Hagiavalduse kohaselt

oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 22,69% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine

lepingu haldustasu. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule

ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud

ebaõigesti.

13. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas COOP Finants AS 15.09.2023 kõik

lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.

14. Vastavalt VÕS § 4034

lg 6 sätestab, et

krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS

§ 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS §

4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal

vastavad asjaolud ja tõendid esitada.

Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused

ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

4 (7)

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

15. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta järgmised andmed.

Kostja esitas COOP Finants AS-le laenutaotluse, milles märkis, et tema igakuine

sissetulek on 668 eurot, igakuised kohustused on 158,85 eurot. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. COOP Finants AS ei

küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Sissetulekute suurust kontrolliti EMTA kaudu,

mille tulemusena selgus, et kostjal oli kehtiv tööleping Ksenukai Digital OÜ-ga,

regulaarne 3 kuu keskmine sissetulek 837 eurot ning 12 kuu sissetulek 833 eurot.

Kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel võeti arvesse EMTA-st saadud info

sissetulekute kohta summas 873 eurot. Arvestades eeltoodut nähtub, et COOP Finants

AS jättis kontrollimata kostja esitatud andmed igakuiste kohustuste suuruse kohta,

samuti ei küsinud COOP Finants AS kostjalt andmeid igakuiste majapidamiskulude ja

muude rahaliste kohustuste kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t 3. Kohus on

seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud

piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Asjaolu, et laenusumma oli võrdlemisi

väike, ei võimalda jätta vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvad

kohustused täitmata.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise

põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või

esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivnõue. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija

on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. COOP Finants AS

ütles lepingu üles alates 11.07.2023. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja

ei olnud tasunud makseid alates 10.04.2023, olles seega võlgnevuses vähemalt 3

järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale

14.06.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud

formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses

toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades

alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu

5 (7)

põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal

võlgnevuses kolme järjestikuse maksega. Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv.

Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise

aja seisuga muutunud sissenõutavaks kõik põhiosamaksed, mistõttu mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 665,21 eurot.

17. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks 84,95 euro kaupa iga kuu 27.

kuupäeval alates 27.06.2024 - 27.11.2024 (viimase makse suurus oli 85,01 eurot).

Seega on sissenõutavaks muutunud viivis 13.12.2024 seisuga kokku 15,81 eurot

(arvutused on tehtud, kasutades www.viivisekalkulaator.ee). Kohus mõistab hagejalt

välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 15,81 eurot ja edasiulatuva viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3)

asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude

summas 50 eurot.

Menetluskulud

19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

20. Kuna kohus rahuldas hagi 54,06% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas

ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 45,94% ulatuses hageja kanda.

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338

eurot.

22. Kohtu hinnangul on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu vajalik ja põhjendatud

kulu.

23. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot olulises osas

ülepaisutatud. Põhjendatud on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 2

6 (7)

tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot

(ilma käibemaksuta) põhjendamatult suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud

(TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada,

mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Eeltoodut

arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik

esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi). Hageja on kinnitanud, et

ta saab käibemaksu tagasi küsida. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud kokku 280+20+200=500 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu

ei saanud tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkida.

24. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 54,06% ulatuses, siis kuulub hagejale

hüvitamisele menetluskulu summas 270,30 eurot (500*54,06/100), mille kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

25. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus

märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

7 (7)