2-17-9784/111 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-17-9784

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-17-9784

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu

vastu töövõtulepingu kohaselt teostatud tööde eest tasumise

nõudes

Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi OÜ SPES

EHITAL vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

Hagi 40 512 eurot

Vastuhagi 18 216 eurot

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses, kohtuistungid 17.01.2018, 14.03.2018,

22.03.2018, 16.08.2018, 14.03.2022

Menetlusosalised

Hageja

(vastuhagi kostja):

OÜ SPES EHITAL (rk 12329716)

Hageja esindaja:

Liudmila Bogdanova

(lepinguline esindaja)

Kostja

(vastuhagi hageja):

Sihtasutus Narva Linnaelamu

(rk 90003404)

Kostja esindaja:

Julia Tuštšenko (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ SPES EHITAL hagi osaliselt.

2. Välja mõista Sihtasutuselt Narva Linnaelamu OÜ SPES EHITAL kasuks 18 304,13

eurot.

3. Jätta OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastu 20 256 euro

viivise nõudes rahuldamata.

4. Jätta Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi OÜ SPES EHITAL vastu 18 216 euro

võlgnevuse nõudes rahuldamata.

5. Jätta OÜ SPES EHITAL hagiga seotud menetluskuludest 55% ulatuses Sihtasutuse

Narva Linnaelamu kanda ja ülejäänud 45% osas OÜ SPES EHITAL enda kanda.

6. Jätta Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagiga seotud menetluskulud Sihtasutuse

Narva Linnaelamu kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

1(22)

2-17-9784

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastu

töövõtulepingu alusel tasu 20 256 euro ning viivise 20 256 eurot väljanõudmiseks ning

Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagiavaldus OÜ SPES EHITAL vastu puuduste

kõrvaldamiseks kantud kulude 18 216 euro hüvitamiseks

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

2. OÜ SPES EHITAL (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule 26.06.2017 (täpsustatud

nõudega 25.08.2017) hagiavalduse Sihtasutus Narva Linnaelamu (edaspidi kostja) vastu

töövõtulepingu kohaselt teostatud tööde eest tasumise nõudes.

Hageja nõude aluseks on Sihtasutusega Narva Linnaelamu 31.10.2016 sõlmitud töövõtuleping nr

11, mille järgi kohustus hageja tegema kostjale ruumide kosmeetilise remondi ühiselamus

aadressil XXX ja kostja tasuma tehtud töö eest 57 408 eurot.

Hageja vormistas tehtud tööde kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 1 novembrikuu

kohta, nr 2 novembri-detsembrikuu kohta ning nr 3 ja nr 4 detsembrikuu kohta, mille kostja

võttis vastu ja tasus hagejale tööde eest kokku 34 704 eurot.

Hageja vormistas tehtud lepinguliste tööde lõpliku tulemuse kohta 28.01.2017 tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 3 ja arve summas 20 256 eurot. Kostja keeldus selle akti allkirjastamisest ja

06.02.2017 tagastas hagejale. Kostja saatis hagejale samaaegselt ka AS-i V eksperdi Ilja

Fjodorovi tehtud „Ehitustööde kvaliteedi hindamise aadressil XXX asuva ühiselamu

kosmeetilisel remondil“, milles on järeldus, et „kosmeetilise remondi tööd on vaja teha uuesti“.

Hageja ei nõustunud esitatud hinnanguga ja saatis 08.02.2017 kostjale nõude tehtud tööde

vastuvõtmiseks ja nende eest maksmiseks. Kostja 17.02.2017 vastuse põhjal hageja järeldas, et

kostja on jäänud tööde puuduste kõrvaldamise nõudes endisele seisukohale ainult

põrandaplaatide (320 m2) ja köögis seinakatte PVC keraamiliste plaatidega asendamises.

Hageja esitas 27.02.2017 kostjale vastuväited 17.02.2017 vastuses toodud nõudmistele. Hageja

leiab, et kostjal ei ole alust nõuda köögis seinakatte PVC asendamist keraamiliste plaatidega,

kuna PVC ; kuna köögis keraamiliste plaatide asendamine seinakattega PVC oli kooskõlastatud

kostja esindajatega. Hageja ei nõustu ka kostja nõudega põrandaplaatide vahetamise kohta.

Hageja palub välja mõista kostjalt 28.01.2017 akti nr 3 kohaselt tehtud, kuid maksmata tööde

eest 20 256 eurot.

3.

11.01.2018 seisukohas hageja nõustub kostja väitega, et ei esitanud töid töövõtulepinguga

kokkulepitud tähtajaks, kuid seda põhjusel, et tarnija ei tarninud materjale õigeaegselt, aga kostja

2(22)

2-17-9784

ei nõustunud tööde lõpetamise tähtaja pikendamisega. Kostjal on seega õigus nõuda hagejalt

viivist summas 2181,50 eurot.

Kostja väide, et hageja andis tehtud tööd üle oluliste puudustega, on paljasõnaline. Hageja peab

põhjendamatuks kostja keeldumist maksta 1. korruse köögi seinakatte eest 100 eurot ja samuti

kostja nõuet asendada seinakate PVC keraamiliste plaatidega. Selle töö vastuvõtmisel tegi kostja

05.01.2017 hagejale ainsa märkuse, et „köökides kilepõlled eemalduvad seintest, on tursumisi“.

Hageja likvideeris selle puuduse ja kostja 11.01.2017 allkirjastas akti nr 2 80% selle töö

vastuvõtmise kohta ja maksis selle eest.

Hageja peab samuti põhjendamatuks kostja väidet, et ei kuulu tasumisele põrandate remont

summas 5 440 eurot, 320 m2-i eest lepingukohasest 440 m2-st. ruutmeetrist. Hageja ja kostja

koos järelevalve spetsialistiga kontrollisid 21.12.2017 puuduseid, mis selgusid garantiiaja

jooksul ning kontrolli tulemuste kohta saatis kostja hagejale 28.12.2017 akti nr 1, mille hageja

allkirjastas vastuväidetega. 08.01.2018 saatis hageja kostjale oma vastuväidete põhjendused

aktile nr 1, kuna ta on seisukohal, et kostjal ei ole alust mitte maksta töövõtulepingu nr 11

kohaselt tehtud töö eest.

4.

07.02.2018 hagiavalduse täienduses hageja esitab ülevaate töövõtulepinguga kokkulepitud

ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides nr 1 ja 2 alusel vastuvõetud töödest koos mahtude ja

maksumusega.

Tööde-üleandmise akti nr 2 alusel on kostja muuhulgas võtnud vastu järgmised tööd:

1) põrandate remont (vana linoleumi ja metlahhplaatide eemaldamine, põranda aluse

ettevalmistamine ja põranda klinkerplaatide paigaldamine ühiskoridoridesse, podestidele,

ühisköökidesse, valveruumi, koos põrandaliistude paigaldamisega) – 120 m2 maksumusega 2040

eurot; 2) ühisköökides gaasipliitide plaadid tüüpi materjalist seinakatete paigaldamine – 8 tk,

maksumusega 300 eurot.

24.01.2017 teatas hageja kostjale töövõtulepingu kohaselt tehtud tööde lõpetamisest ja kutsus

teda 25.01.2017 kell 14.00 tööde vastuvõtmisele.

Hageja vormistas 25.01.2017 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3, s.h põrandate remont 320

m2, maksumusega 5440 eurot ja ühisköökides seinakatte paigaldamine – 2 tk, maksumusega 100

eurot. Teostatud tööde maksumus kokku 20 256 eurot (koos käibemaksuga) eurot.

Töövõtulepingu p-i 7.6 kohaselt oli kostja kohustatud märkima hagejalt akti saamise kuupäeva ja

mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul allkirjastama akti tehtud töö vastuvõtmise kohta, aga

puuduste avastamisel tehtud töödes teatama hagejale töö mittevastavusest lepingu tingimustele,

kirjeldades seda mittevastavust piisava täpsusega.

25.01.2017 kostja keeldus nii aktile selle saamise kuupäeva märkimisest kui ka tehtud tööde

vastuvõtmisest. 28.01.2017 saatis hageja teistkordselt kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 3 ja arve nr 78 tehtud tööde eest maksmiseks. Kostja ei allkirjastanud akti teistkordselt ja

teatas alles 06.02.2017 hagejale, et akt ja arve tagastatakse, kuna tehtud tööde kvaliteet ei vasta

nõuetele. Kostja ei täitnud ka VÕS § 644 lg 2 nõuet, kuna ei kirjeldanud 06.02.2017 vastuses

mittevastavust piisava täpsusega.

Hageja leiab, et kuna kostja ei võtnud tehtud töid töövõtulepingu p-s 7.6 ettenähtud tähtajaks,

tuleb VÕS § 638 alusel tunnistada tööd kostja poolt vastuvõetuks 25.01.2017 ja hagejal on õigus

alates 25.01.2017 nõuda kostjalt tehtud tööde eest 20 256 eurot maksmist.

Kuna hageja oli kohustatud andma töö üle 08.01.2017, aga andis üle 25.01.2017, siis ületas ta

töö üleandmise tähtaega 17 päeva ja kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist summas 1951,87

eurot (57 408 x 0,2% x 17 päeva).

5.

27.02.2018 vastuses hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja esitas tehtud töö kostjale

üleandmiseks 30.01.2017 ja kostja 06.02.2017 osutas õigeaegselt puudustele hageja tehtud töös.

3(22)

2-17-9784

Hageja osutab hageja 24.01.2017 teatele, millega teatas tööde üleandmisest 25.01.2017. Kostja

oli kohustatud märkima 25.01.2017 saadud üleandmise-vastuvõtmise aktile selle saamise

kuupäeva ja viie tööpäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 01.02.2017 teatama hagejale

puudustest tehtud töös.

17.02.2017 kostja muutis oma seisukohta puuduste kohta ja teatas hagejale, et ei võta tööd vastu

põrandate remondi osas (koridorid – 2., 3., 4. korrus; üldköögid – 1., 2., 3. korrus; valveruum;

trepimademed) mahus 320 m2 ja köögi seinakatte paigaldamise osas.

Kostja märkis oma arvamuses õigesti, et lepingus pooled määrasid põrandate remondi mahuks

440 m2 (560 m2-st olid maha arvatud trepid mahus 120 m2).

02.01.2017 saatis hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 summas 22 173,60

eurot, millest moodustas põrandate remont mahus 200 m2 summas 3 400 eurot. 02.01.2017 aktis

nr 2 märkis kostja põrandate remondi osas, et võtab vastu põrandate remondi mahus 120 m2: 3.

korruse koridor, 3., 4. ja 5. korruse köögid üldsummas 2 040 eurot. Kostja kohustas hagejat

ümber tegema 4. ja 5. korruse koridoride põrandad. 11.01.2017 allkirjastas kostja akti nr 2 tööde

vastuvõtmise kohta summas 17 784 eurot, sh põrandate remondi 120 m2, summas 2040 eurot.

Kostja 14.02.2017 vastuses hageja 08.02.2017 nõudele kinnitas, et tal pole vastuväiteid

põrandate remondile (2., 3., 4., 5. korruse koridorid, köögid) ja kinnitas, et 3-nda korruse

põrandate remondi töö ta võttis vastu ja maksis ära (lisa 3). Kuid juba 17.02.2017 vastuses

hageja 15.02.2017 kirjale nõuab ta hagejalt plaatide vahetamist põrandatel, sealhulgas 3-nda

korruse koridoris.

OÜ Š eelarvest on näha, et kolmas isik sai kostjalt ülesande vahetada plaadid põrandatel mahus

320 m2, sealhulgas ka 3-nda korruse koridoris, sel ajal kui hageja tehtud 3-nda korruse põrandate

remondi kostja võttis vastu ja maksis ära. Hageja leiab, et tegelikult on tegemist kostja sooviga

vahetada objektil plaadid, millel ei ole mingit seost puuduste likvideerimisega Hageja töös.

Kolmas isik lisas eelarve maksumusse plaatide vahetamise 5-nda korruse koridori põrandatel,

kuid hageja tegi kostja nõudmisel 5-nda korruse põranda remondi täielikult ümber seoses sellega,

et kostja ei võtnud detsembris 2016 5-nda korruse põranda remondi tööd vastu.

6.

22.03.2018 kohtukõnedes hageja leiab mh, et kostja esitatud aktid kolmandalt isikult tehtud

tööde vastuvõtmise kohta ei saa olla tõenditeks, et kolmas isik tegi tööd hageja töödes puuduste

kõrvaldamiseks. Neist aktidest ei selgu täpselt, kus konkreetselt vahetas kolmas isik

põrandaplaadid objektil aadressil XXX. Hageja osutab, et nii 2017 maikuu kui 2017 juunikuu

akti järgi näitab kohtadena, kus plaadid vahetati, „1,2 korruste köögid, valveruum“. Kostja ei ole

andnud selgitusi täiendava töö kohta plaatide paneku kohta treppidel, mille tegi kolmas isik ja

mis ei kuulunud töövõtulepingu järgi hageja tööde hulka.

Hageja leiab, et kuna kostja rikkus oma kohustusi hagejale tehtud töö eest maksmisel teadlikult,

on ta kaotanud õiguse lepingu p-i 10.4., viivisenõude aegumisest, kohaldamisele.

7.

07.01.2019 vastuses vastuhagile (tõlge eesti keelde esitatud 10.01.2019) hageja (vastuhagi

kostjana) leiab, et kostja (vastuhagi hagejana) nõutav summa 18 216 eurot puuduste

kõrvaldamise kulutuste hüvitamiseks on ebamõistlik ja tõendamata.

Hageja selgitab, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akti edastas ta hagejale elektronposti teel, aga

akti nr 3 hageja poolt jaanuaris teostatud tööde kohta esitas 25.01.2017 paberkandjal. Kuna

kostja keeldus akti allkirjastamast, oli kostja 28.01.2017 sunnitud korduvalt elektronposti teel

edastama akti nr 3, mille hageja samuti tagastas allkirjastamata.

Hageja leiab, et asjatundja I F tegi kokkuvõtte teostatud tööde kvaliteedi kohta ehituspäevikute

alusel, arvestamata seda, et tööde teostamise ajal ta kõrvaldas vastavalt kostja märkustele

puudused.

4(22)

2-17-9784

Hageja teatav, et oli 21.12.2017 objektil XXX ning leiab, et kolmanda isiku teostatud plaatide

vahetamise tööde kvaliteet on samasugune nagu hagejal.

8.

22.05.2020 dokumendis palub hageja/vastukostja kohtul tuvastada, et töövõtulepingu p 8.1.3

on tüüptingimusena tühine. Hageja leiab, et see tingimus ei ole saanud lepingu osaks (viitega

VÕS § 37 lg-le 3). Samuti on tegemist teisele poolele ebamõistliku kahju tekitamisega seoses

VÕS § 112, § 648 ja § 646 lg 5 sätetest kõrvalekaldumisega (viitega VÕS § 42 lg 1).

Hageja leiab, et täidetud töö üleandmisel käitus kostja pahaukselt. Kostja tegi märkusi 5. korruse

koridoris põrandaplaatide paigaldamise osas. 25.01.2017 aktis hageja märkis mh ka 5. korruse

koridori põranda remondi. Kostja tagastas 27.01.2017 tööde üleandmise akti märkusega, et akt

on vormistatud mittenõuetekohaselt, kuid ei teatanud konkreetselt täidetud töö puudustest, nt 5.

korruse koridori põrandaremondi puudustest. 17.02.2017 kirjas, millega kostja kohustas

puuduseid kõrvaldama, puuduvad sõnad, et tuleks asendada 5. korruse koridoris põrandaplaate,

samas ei teinud kostja muutuseid tööde üldmahus 320 m2, mille hulgas on olemas ka 5. korruse

koridoris tehtud tööde maht. Seega tuleb hageja hinnangul lugeda 5. korruse koridoris tehtud

põrandaplaatide remondi tööd hageja poolt vastu võetuks. Kostja andis seega põhjendamatult

kolmandale isikule puuduste kõrvaldamisena 5. korruse koridori põrandaplaatide asendamise.

9.

19.04.2022 seisukohas hageja leiab, et kuna XXX objektil järelevalvet teostav OÜ L ja AS

V oma teenuste osutamisel konkureerivad turul, mille tõttu hageja leiab, et kostja väidet tööde

kvaliteedi väljaselgitamiseks „sõltumata ehitusekspertiisi“ tellimise kohta ei saa arvesse võtta.

Hageja märgib, et ekspert I F jõudis järeldusele, et kõik kosmeetilised remonditööd tuleb teha

uuesti, samas kostja nõudis hagejalt ainult 320 m² põranda remontimist. Kostja poolt kohtule

esitatud dokumentidest nähtub, et kolmas isik sai kostjalt ülesande mitte kõrvaldada põranda

remonditöödes esinenud puudusi, vaid ülesande vahetada välja plaadid 320 m² ulatuses.

Hageja juhtis kostja tähelepanu 20.12.2016 märkusele, et põranda remonditööde tegemisel ei ole

lähteülesandes ette nähtud põranda aluse tasandamist. Kostja ja tema järelevalve esindaja võtsid

11.01.2017 akti 2 alusel detsembris tehtud tööd, sealhulgas 120 m² põranda remondi, seega oli

töös kasutatav plaat kokku lepitud ja seetõttu ei olnud kostjal põhjust teha plaadi vahetust

kolmanda isiku poolt ja lugeda 320 m2 plaadi vahetust hageja töös esinenud puuduste

parandamiseks. Samuti kostja lubas plaatide vahetamisel kolmandale isikule plaate laduda

kabemustris, hagejal aga mitte, seega kostja muutis plaatimisprotsessi kolmandale isikule

lihtsamaks. 2017. aasta detsembris vaatas komisjon, koosseisus G.J, O.Š, J.L, T.R ja A.I, L.B

kolmanda isiku tehtud tööd üle. Kontrollimisel selgus, et kolmanda isiku plaatimistööde

kvaliteet ei erinenud hageja tehtud plaatimistööde kvaliteedist.

10. 19.09.2024 vastuses hageja leiab, et isegi kui eeldada, et hageja koostas aktid valesti, ei ole

see põhjus, et kostja ei pidanud 25.01.2017 fikseerima ilmseid puudusi, mida oleks saanud

tuvastada tavapärase vastuvõtumeetodiga ja millest kostja oli kohustatud hagejale viivitamatult

teatama, kuna 25.01.2017 andis hageja kostjale üle töö tulemused, mitte akti vormi. Hageja leiab,

et kuna kostja teavitas hagejat alles 01.02.2017 tööde lepingutingimustele mittevastavusest ega

kirjeldanud seda lahknevust piisava täpsusega, siis hageja hinnangul võttis kostja tehtud tööd

vastu 25.01.2017.

Kostja seisukoht

11. 25.09.2017 vastuses kohaselt hageja rikkus 31.10.2016 töövõtulepingu tingimusi nii tööde

lõpptulemuse üleandmise tähtaja kui ka tehtud tööde kvaliteedi osas.

Töövõtulepingu p-i 5.2. tuli töövõtjal esitada tellijale lõplikuks vastuvõtmiseks nõuetekohaselt

tehtud tööd ühes osas hiljemalt 08.01.2017. Hageja andis tehtud tööd, mis olid oluliste

puudustega, üle 30.01.2017.

5(22)

2-17-9784

Töövõtja oli töövõtulepingu p-i 8.1.16 alusel kohustatud juhinduma kõigist ehitusstandarditest ja

-normidest ning ka kõrgendatud kvaliteedistandarditest viimistlustööde osas. Muuhulgas

pidanuks töövõtja tööde teostamisel juhinduma ehitusstandardist Ehitustööde Üldised

Kvaliteedinõuded (RYL).

Vastavalt tellija hankedokumentidele oli töövõtja kohustuseks paigaldada ühiselamu XXX

köögiruumide seintele gaasipliitide taha keraamilised plaadid või samaväärne materjal. Kostja

paigaldas PVC kattematerjali, mis on põlevmaterjal, mida ei ole lubatud kasutada nimetatud

otstarbel ning mis ei ole kulumiskindluse poolest samaväärne keraamilise plaadiga.

Hageja kohustuseks oli teostada viimistlustööd, üldpinnaga 560 m2: demonteerida vana

põrandakate; ette valmistada alus; paigaldada põranda klinkerplaat (30*30*0,08); paigaldada

ääreliistud. Kostja rikkus tööde käigus põrandaplaatide paigaldamise ja põranda aluse

ettevalmistamise tehnoloogilist protsessi. Ehitustööde kostjale üleandmisel selgus, et teostatud

töödes on alljärgnevad puudused: plaadid on paigaldatud viltu; kasutatud on mõõtmete ja

väljanägemise poolest erinevaid plaate; vuugid on erineva laiusega; vuukide täiteks on kasutatud

erinevaid materjale, osa on seda liiki tööde jaoks ette nähtud ja osa mitte; plaatidel on mustus ja

segu jäägid; plaatide vahelised vuugid on kohati täidetud silikoonhermeetikuga.

Hageja on samuti on rikkunud ehitustööde tehnoloogiat põranda aluse ettevalmistamisel

köögiruumides ja valveruumides, ja nimelt: tasanduskihi paksus ei olnud piisav; ei ole tagatud

armatuuri kaitsekiht. Põranda alus on silmnähtavalt ebatasane/kõver.

Hageja kohustuseks oli teostada viimistlustööd, üldpinnaga 1200 m2: seinte krohvimine; seinte

pahteldamine; seinte kruntimine ja värvimine (värviga Akrit 20); olemasolevate puidust

ukseplokkide värvimine; valvurite toa katmine seineksiga. Seinte viimistlus ei vastanud

kvaliteedi üldnõuetele RYL. Seinad olid kõverad, kohati on uues viimistluses juba praod. Ei ole

järgitud ei seina kõrgust ega tasapinda. Seinte kõverust rõhutasid keraamilisest plaadist

ääreliistud, mis on paigaldatud laineliselt.

Kuna hageja ei teinud ehitustöid objektil nõuetekohaselt, tellis kostja ettevõttelt AS V tööde

kvaliteedi kohta objektiivse hinnangu saamiseks ehitise auditi.

AS V 31.01.2017 koostatud auditis tuvastati, et hageja tehtud ülalloetletud tööd ei vasta

kvaliteedinõuetele. Auditi arvamuse kohaselt ei ole teostatud töödes puuduste kõrvaldamine

võimalik ning puudustega ehitustööd tuleb uuesti ümber teha.

Eeltoodut arvestades nõudis kostja hagejalt puuduste kõrvaldamist 30 kalendripäeva jooksul ja

esitada talle tööde lõpptulemus koos ehitusjärelevalve poolt vastu võetud ja heaks kiidetud

ehitusdokumentatsiooniga.

Kuna hageja tehtud ehitustööd ei vastanud lepingus kokkulepitule ning hageja ei kõrvaldanud

puudusi ehitustöödes kostja määratud tähtaja jooksul, tegi kostja tööde parandamise ülesandeks

kolmandele isikule hageja arvel, juhindudes töövõtulepingu p-st 9.2.2. OÜ Š esitatud

hinnapakkumuse kohaselt on põrandaplaatide vahetamisega seotud tööde maksumus 320 m2

suurusel üldpinnal 18 216 eurot.

Kuna hageja ei kõrvaldanud töödes tuvastatud puudusi, esitas kostja hagejale lepingulise hinna

alandamise avalduse, millega alandas hageja lepingujärgset tasu 18 216 euro võrra vastavalt

VÕS § 112 lg 2.

Kuna hageja viivitas valmis ehitustööde üleandmisega 19 kalendripäeva võrra, nõudis kostja

hagejalt töövõtulepingu p-de 10.5. ja 10.11. alusel 19 kalendripäeva eest leppetrahvi summas

2181,51 eurot (57 408 eurot*0,2%*19 päeva).

Kostja leiab, et arvestades leppetrahvi 2 181,51 eurot ja ehitustöödes puuduste kõrvaldamise

tööde maksumust 18 216 eurot, mille võrra alandati lepingulist hinda, on hagejal kohustus kostja

ees summas 141,51 eurot.

6(22)

2-17-9784

Ühisköökides PVC seinakatte vahetamiseks keraamiliste plaatide vastu kooskõlastusi hageja ja

kostja vahel pole olnud. Ehitustöödes puuduste kõrvaldamises on hageja juba teadlik, kuna

kostja oli teda sellest eelnevalt kirjalikult teavitanud, kuid hageja ei soovinud omapoolset auditit

tellida ega ole AS-i V auditi järeldustega mittenõustumist põhistanud. OÜ Š tehtud fotodel on

selgelt näha, et plaadid on paigaldatud viltu ning et kasutatud on mõõtmete ja väljanägemise

poolest erinevaid plaate, mis ei vasta kõrgendatud kvaliteedinõuetele ja lepingus kokkulepitule.

12. 07.02.2018 seisukohas kostja selgitas, et pärast hankelepingu sõlmimist leppisid pooled

kokku, et põranda plaatimistööde mahtu vähendatakse kuni 444 m2.

08.02.2017 vastuses kostja 06.02.2017 nõudekirjale vaidles hageja kostja nõudele vastu

alljärgnevatel põhjendustel: - üleantav töö vastab lepingu tingimustele; - auditi koostanud AS V

töötaja I F ei viibinud ehitusobjektil 30.01.2017 kell 10.30 ning pole kostjast sõltumatu. - I F ei

ole pädev auditit tegema.

Kostja teavitas tööde lepingu tingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Hageja 28.01.2017 kell

17.43, s.o pärast tööpäeva lõppu, on e-posti aadressilt XXX saadetud e-kiri, millega hageja esitas

kostjale 2017 jaanuaris tehtud ehitustööde üleandmise akti ja arve nr 78. 28.01.2017 oli laupäev

ning kostja sai hageja e-kirjas esitatud tööde üleandmise akti kätte alles esmaspäeval

30.01.2017. Kostja teavitas 28.01.2017 aktiga üleantavate tööde lepingu tingimustele

mittevastavusest 06.02.2017 ja seega õigeaegselt (viitega töövõtulepingu p-le 7.2).

Hageja rikkus plaatimistööde käigus RYL2013 nõudeid, ja nimelt § 541.1.1, mille kohaselt ei

tohi plaatide pinnal olla ühtlust kahjustavaid defekte, nagu mõrasid, värvivigu, mulle, õõsi ja

pragusid, samuti § 541.5 nõudeid, mille kohaselt peab plaatkate olema ühtlase kvaliteedi ja

välimusega. Terviklikel pindadel ja nende naaberpindadel peaksid vuugid olema võimalikult

sirged. Plaaditud pinnal ei tohi olla vigu, mis on nähtavad vaatlemisel päevavalguses, risti

pinnaga 1,5 meetri kauguselt.

OÜ Š poolt tehti kokku ümber plaatimistööd ühiselamus aadressil XXX 320 m2 suurusel pinnal,

s.o II, III ja V korruse koridorides, I ja II korruste köögi ruumides ja valveruumis.

13. 07.03.2018 seisukohas kostja leiab, et hageja ei saanud enne 28.01.2017 akti nr 3 koostamist

ja kostjale esitamist aktis loetletud töid kostjale üle anda. 08.02.2017 kirjas hageja kinnitas, et

tööd anti kostjale üle alles 30.01.2017.

Väärad on hageja väited, et 23.12.2016 kaetud tööde akti nr 3 alusel kostja võttis vaidlusalused

plaatimistööd vastu. 23.12.2016 kaetud tööde akti nr 3 p-i 1.2 kohaselt kostja tegi järgmised

tööd: vana linoleumi ja plaatide eemaldamine, põranda aluse ettevalmistamine, klinkerplaatide

paigaldamine 2,3,4,5 korruse köökides. Kaetud tööde akti koostamine ei tähenda aktis loetletud

tööde üleandmist hagejale. Kostja 08.02.2017 kirjas kinnitas, et tal ei ole pretensioone

23.12.2016 kaetud tööde akti nr 3 alusel üksnes alljärgnevate tööde osas: põrandate ehitamine.

14. 14.08.2018 dokumendis kostja selgitab, et 25.01.2017 esitas hageja kostjale üksnes

25.01.2017 üleandmisakti ilma numbrita, mille kostja tagastas hagejale, kuna see ei olnud

vormistatud vastavuses töövõtulepingu nõuetega – dokumendi tekst oli arusaamatu, teostatud

tööd ei olnud loetletud, akti alusel ei saanud kostja töid vastu võtta. Nõuetekohaselt vormistatud

25.01.2017 üleandmisakti nr 3 ei ole kostja hagejale 25.01.2017 e-kirjas esitanud.

Akti nr 2 alusel võeti vastu plaatimistööd järgmistes ruumides: 4. korruse koridoris, 3., 4. ja 5.

korruse ühisköökides, kokku 120 m2. Kostja väiteid kinnitab Hageja poolt allkirjastatud

selgitus, 11.01.2017, Akti nr 2 kohta, mille p 5 kohaselt põrandate remonditööd sisaldavad

alljärgnevaid töid: vana linoleumi ja metlahhplaatide eemaldamine, põranda aluse

ettevalmistamine, klinkerplaatide paigaldamine 4. korruse koridor, 3. (ekslikult on märgutud

teise), 4. ja 5. korruse ühiköökidesse.

7(22)

2-17-9784

Hageja esitas vastuvõtmiseks 28.01.2017 Akti nr 3 alusel plaatimistööd järgmistes ruumides: 2,

3 ja 5 korruste koridorides, 1. ja 2. korruse ühisköökides, valveruumis, podestid, kokku 320 m2,

mida kostja vastu ei võtnud ning tagastas 06.02.2017 kirjaga 28.01.2017 akti nr 3 põhjusel, et

üleantavad plaatimistööd ei vastanud lepingu tingimustele.

Kostja selgitab, et riigihankes „XXX ühiselamus kosmeetiline remont“ esitatud pakkumuste (6

pakkujat) kohaselt põrandate remondi maksumus on 10 080 eurot – 14 560 eurot Seega on

puudustega plaatimistöö, mahus 320 m2, ümbertegemise kulud, summas 18 216 eurot, mõistliku

suurusega.

15. Kostja esitas 17.09.2018 vastuhagiavalduse hagejalt tehtud töödes puuduste kõrvaldamisega

kostjale tekkinud kulude hüvitamiseks.

Seoses kostja esitatud hinna alandamise avalduse ja kohtuistungil esitatud selgitustega kostja

selgitab, et pooled leppisid töövõtulepingu p-s 8.1.3 kokku õiguskaitsevahendis, mida ei ole

VÕS-is sätestatud ning VÕS § 112 lg 1 ei kuulu asjas kohaldamisele. Pooled leppisid viidatud

lepingupunktis kokku, et puuduste kõrvaldamiseks kantud kulude hüvitamiseks ei pidanud kostja

tegema tasaarvestuse avaldust, vaid tal on õigus vähendada töövõtjale makstavat tasu kantud

kulude võrra. 04.04.2017 hinna alandamise avalduses ei ole Kostja tuginenud VÕS § 112 lg 1,

vaid tegi avalduse hagejale lepingu alusel makstava tasu vähendamiseks töövõtulepingu p-de

9.2.2 ja 9.2.3 järgi. Juhul, kui kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hagile, mis puudutavad

kostja õigust kinni pidada puuduste kõrvaldamiseks kantud kulude summat hageja tasust, esitab

kostja VÕS § 198 kohaselt tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestab oma nõude hageja

vastu töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks kantud kostja kulude osas summas 18 216 eurot

VÕS § 646 lg 5 ja Töövõtulepingu p 8.1.3, 9.2.3 järgi hageja haginõudega kostja vastu.

16. 20.05.2024 vastuses kostja leiab, et hageja viivistenõue on aegunud vastavalt TsÜS § 142 lg

1 ja § 145 lg 1. Kostja palub kohaldada aegumist.Töövõtulepingu punktis 10.4 leppisid pooled

kokku, et töövõtja viivise nõue tellija vastu peab olema esitatud 90 kalendripäeva jooksul

makseviivituse toimumisest arvates. Vastasel korral loetakse töövõtja viivisenõue aegunuks ning

tellija vabaneb viivise maksmise kohustusest.

Kostja 27.01.2017 e-kirjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tagastamise kohta oli lisatud

omanikujärelevalve esindaja OÜ L T R märkused, et põranda plaatimistööde kvaliteet ei vasta

lepingule (kirjad märkustega on lisatud). Seega teavitas kostja hagejat tööde lepingu tingimustele

mittevastavusest koheselt 27.01.2017 e-kirjaga tööde üleandmise-vastuvõtmise tagastamise

kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kinnitamiseks, et akti nr 3 alusel üleantavatel

plaatimistöödel oleks olnud kokkulepitud omadusi.

Väär on kostja seisukoht, et töövõtuleping ei näinud ette põranda aluse tasandamist. Tehnilise

kirjelduse kohaselt on aluspõranda tegemine töövõtja kohustuseks.

17. 20.09.2024 vastuse kohtunõudele kohaselt kõik plaatimistööd, mida hageja soovis akti nr 3

alusel üle anda, mahus 320 m2, ei vastanud lepingutingimustele.

Kostja esitas nõude puuduste kõrvaldamiseks 30 päeva jooksul 06.02.2017 ja 17.02.2017

kirjades. 17.02.2017 kirjas nõudis kostja plaatimistööde mahus 320 m2 ümbertegemist, s. o 2.,3.

ja 5. (kirjas on ekslikult märgitud IV ) korruse koridorid, 1. ja 2. korruse köögid.

28.01.2017 kuupäeva kandvas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 (dtl 20) märgitud

töödest luges kostja vastuvõetuks akti punktides 1-4 ja 6-9 loetletud tööd.

Akti nr 2 alusel võeti vastu plaatimistööd järgmistes ruumides: 4.korruse koridoris, 3., 4. ja 5.

korruse ühisköökides, kokku 120 m2. Hageja esitas vastuvõtmiseks 28.01.2017 akti nr 3 alusel

plaatimistööd järgmistes ruumides: 2, 3 ja 5 korruste koridorides, 1 ja 2 korruse ühisköökides,

valveruum, podestid, kokku 320 m2, mida kostja vastu ei võtnud ning tagastas 06.02.2017 kirjas

28.01.2017 akti nr 3 põhjusel, et üleantavad plaatimistööd ei vastanud lepingu tingimustele.

8(22)

2-17-9784

Märkustega 02.01.2017 akti nr 2 põhjal on vastu võetud 3., 4., 5. korruse köökide põrandate

remont, ümber tuleb teha 4., 5. korruse koridor, 3. korruse koridor lõpetada. Märkustega

11.01.2017 akti nr 2 (dtl 531-532) järgi 4. korruse köögi põrandad ei ole vastu võetud, kuid

puuduvad poolte allkirjad ning pole arusaamatu, kes märkuse tegi. Asjaolu, et võeti vastu

plaatimistööd järgmistes ruumides: 4.korruse koridoris, 3., 4. ja 5. korruse ühisköökides, kokku

120 m2, tõendatakse muu hulgas poolte vahel koostatud garantii ülevaatuse aktiga. Kostja

17.02.2017 nõudekirjas esineb viga, „5. korruse „asemel on kirjas „4. korrus“. Kaetud tööde

aktid vormistati hageja ja omaniku järelevalve esindaja poolt. Kaetud tööde aktide alusel ei

toimu tööde üleandmist, aktidel pole tööde mahtu ega maksumust.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab,

et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta täies ulatuses rahuldamata.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 1. lause kohaselt peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

20. Kohus järgnevalt lahendab esiteks OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu

vastu töövõtulepingu kohaselt teostatud tööde eest tasumise nõudes ja seejärel Sihtasutuse Narva

Linnaelamu vastuhagi OÜ SPES EHITAL vastu võlgnevuse nõudes.

Kohus märgib, et kuivõrd käesolevas asjas kohus lahendab hagi ja vastuhagi, siis kohus nimetab

selguse huvides käesolevas otsuses edaspidi läbivalt OÜ-t SPES EHITAL hagejana ja Sihtasutust

Narva Linnaelamu kostjana.

OÜ SPES EHITAL hagi

21. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-

kostja tellijana ja hageja töövõtjana sõlmisid 31.10.2016 ehitustööde töövõtulepingu nr 11

(edaspidi töövõtuleping) (dtl 6-13) XXX asuvas ühiselamus kosmeetilise remondi

tegemiseks;

-

töövõtulepinguga kohustus töövõtja esitama tellijale lõplikuks vastuvõtmiseks

nõuetekohaselt teostatud tööd ühes osas hiljemalt 08.01.2017;

-

töövõtulepingu hind oli 57 408 eurot (koos käibemaksuga), pooled leppisid hiljem kokku

põrandate remondi 560 m2 asemel kokku 440 m2-l;

-

kostja on vastu võtnud teostatud tööd ja tasunud hagejale aktide nr 1 (dtl 15, 16) ja nr 2 (dtl

18-19) alusel kokku 34 704 eurot, töövõtulepinguga kokkulepitud tasust on tasumata 20 256

eurot.

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Hageja nõuab töövõtulepingu alusel kostjalt tehtud tööde eest tasu tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktis nr 3 (dtl 20-21) loetletud tööde eest vastavalt esitatud arvele summas 20 256

eurot ja maksmisega viivitamise tõttu viivist. Hageja on seega esitanud kostja vastu VÕS § 635

lg-s 1 sätestatud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmise nõude VÕS § 108

9(22)

2-17-9784

lg 1 alusel ja tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivisenõude VÕS § 113 lg 1

alusel.

23. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks

teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata,

kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt

või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-

18-16, p 14). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida

selle tasu eest tegelikult tehti (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 14).

24. Kuivõrd töövõtulepingus kokku lepitud tööd on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 1

(05.12.2016) ja 2 (11.01.2017) alusel osaliselt vastu võetud ja tasutud ning pooled tuginevad

oma nõuetes üksnes hageja esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud töödele,

hindab kohus tööde teostamist ja tasu sissenõutavaks muutumist üksnes üleandmise-

vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud tööde ja tasude pinnalt.

Viidatud akti nr 3 kohaselt esitas hageja kostjale tasunõude järgmiste tööde eest:

Jr

k

nr

Tööde ja materjalide nimetus

Mõõtühi

k

Kogus

Maksumus

(eurodes)

Lagede remonttööde kompleks - puhastamine,

pahteldamine, kruntimine, värvimine

m2

1400

Kompleksi teoste asendamine soojustatud uks

puidust plokid jagatud rõdul (koos klaasimisega)

tk

Akt 2

(- 10%)

Eluruumides välisukseplokkide vahetustööde

kompleks

tk

Akt 1, 2

(-10%)

1692

Seinte, uste ja uksepalede remont – krohvimine,

pahteldamine, kruntimine, värvimine, valveruumi

seintele seineksi liimimine

m2

4500

Põrandate remont – vana linoleumi ja

metlahhplaatide eemaldamine, põranda aluse

ettevalmistamine ja põranda klinkerplaatide

paigaldamine ühiskoridoridesse, podestidele,

ühisköökidesse, valveruumi, koos põrandaliistude

paigaldamisega

m2

5440

Trepipiirde remont

1 objekt

1500

1500

Elektritehnilised tööd: 7- elektrijuhtmete revisjon,

- peita elektrijuhtmed rennidesse, - vahetada

laevalgustid ühisköökides

- vahetada

sisejuhtmestik ühisköökides - paigaldada Punto

Filo tüüpi väljatõmbeventilaatorid

1 objekt

1400

1400

Ühisköökides gaasipliitide plaadid tüüpi

materjalist seinakatete paigaldamine

tk

Transpordikulud, lisakulud, prügi äravedu

1 objekt

Ettenägemata kulud ja materjalid

1 objekt

Kokku

16 880

Koos käibemaksuga

20 256

10(22)

2-17-9784

25. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab omakorda tuvastama, kas hageja ja

kostja vahelises töövõtulepingus tuleneb tasu sissenõutavus töö valmimisest ja ülevaatamise

võimaluse andmisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest

(VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise

tõendamiskoormise jaotuse aspektist (vt RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18).

Kohus asub seisukohale ja kohtu hinnangul puudub ka vaidlus selles, et pooled leppisid kokku

tööde ülevaatamises ja vastuvõtmises. Töövõtulepingu (dtl 7) p-i 7.1. teise lause järgi toimub

ehitustööde eest tasumine faktipõhiselt vastavalt akteeritud töödele ja esitatud arvele alusel ning

p-i 7.2. kolmanda lause järgi akti saamisel teostab tellija aktis nimetatud tööde ülevaatuse ja/või

kontrollmõõtmised 5 tööpäeva jooksul arvates aktis saamisest ning aktsepteerib selle või lükkab

akti koos põhjendusega tagasi.

26. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Õiguskirjanduse järgi kujutab töö vastuvõtmine endast tellijapoolset

otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele

kuulunud töö on tehtud, s.t töövõtulepingu alusel võlgnetud tulemus on saavutatud.1 Kui tellija

on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist

peab tõendama tellija (vt ka VÕS § 76 lg 4; RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p-d 22–24).

VÕS § 638 teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis

tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt nt RKTKo 28.10.2008, nr

3-2-1-80-08, p 19). Juhul kui tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud,

peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel

sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks

esitanud (vt RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463, p 12) ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks

mõistliku tähtaja (VÕS § 638 teine lause; vt RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 18). Seejuures

töövõtulepingu, aktide ja arvete esitamine oleks piisav vaid olukorras, kui tellija oleks tööd vastu

võtnud (vt RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 20).

27. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töövõtulepinguga kokkulepitud tööd olid valminud,

s.o kõik kokkulepitud tööd olid lõpule viidud. Töö valmimisest tuleb seejuures eristada tulemuse

nõuetekohasusest, eelkõige kas kokkulepitud tulemus on saavutatud tähtaegselt ja vastab

kokkulepitud kvaliteedile.

28. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on teostatud tööd kostjale vastuvõtmiseks esitanud.

Hageja kutsus 24.01.2017 kirjas (dtl 236-237; tõlge 297-298) kostjat tööde ülevaatamisele

25.01.2017 kl 14.00. Poolte selgituste põhjal tööde ülevaatus toimus kokkulepitud ajal

(14.03.2018 kohtuistung, dtl 365).

29. VÕS § 644 lg 1 1. lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 järgi oma majandus-

või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest

teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 järgi võib teavitamise ning puuduste

kirjeldamise kohustuse täitmiseks piisata ka puudustest teavitamisest ning olukorra

fikseerimisest sündmuskohal koos töövõtjaga (vt RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15, p 15).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja teatas õigeaegselt ja piisava täpsusega puudustest

ülevaatamiseks esitatud töödes.

30. Menetluse kestel on hageja asunud seisukohale (dtl 313), et kostja ei teatanud puudustest

õigeaegselt, kuna rikkus hageja poolt tööde üleandmisel töövõtulepingu p-st 7.6. tulenevat

kohustust.

1 M.Käerdi, S.Kärson, L.Lillo. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2021, § 367, 3.6.2.

11(22)

2-17-9784

Viidatud punkti esimese kuni kolmanda lause järgi tellija esindaja märgib koheselt saadud akti

tagaküljele akti saamise kuupäeva ja oma allkirja, mida pooled ei käsitle tööde vastuvõtmist

kinnitava allkirjana. Tellija esindaja kirjutab akti alla hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates aktis

tellija esindajale üleandmisest. Pretensioonide olemasolul või puuduste avastamisel informeerib

tellija töövõtjat nendest 5 tööpäeva jooksul arvates akti tellija esindajale üleandmisest.

Hagiavalduse põhjal esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 28.01.2017

(laupäev). Hageja hilisemate selgituste järgi esitas ta üleantavate tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 3 paberil juba 25.01.2017 kohapeal, kuid kostja keeldus seda vastu võtmast. Hageja

kinnitusel (14.03.2018 kohtuistung, dtl 379) saatis sama üleandmise-vastuvõtmise akti ka

25.01.2017 kl 15.21 e-kirjaga (kaaskiri dtl 239). Seega oleks kostja pidanud avastatud puudustest

teatama hagejale hiljemalt 01.02.2017, kuid tegi seda alles 06.02.2017.

Kostja selgituste järgi ei olnud talle kohapeal esitatud akt vormistatud vastavalt lepingu

tingimustele. Tööde ülevaatamisel esitatud aktis oli märgitud: „Akt üleandmise-vastuvõtmise

objekt: XXX ühiselamus. See akt, mis tegi vastuvõtmise täide tööde objekti. Kontroll leitud, et töö

täielikult rakendatud, märkusi ei ole", aktil puudus number ja ei olnud loetletud üleantavad tööd.

25.01.2017 kuupäeva kandvat tööde üleandmisakti nr 3 (dtl 241-242), milles olid loetletud

üleantavad tööd, ei ole hageja kostjale 25.01.2017 e-kirjaga saatnud. Korrektselt vormistatud akti

edastas hageja kostjale 28.01.2017 kell 17.43 (kiri dtl 248, tõlge dtl 249; akt ja arve dtl 250-253),

pärast tööpäeva lõppu ja kostja sai sellega tutvuda esimesel tööpäeval, s.o 30.01.2017. Kohtule

esitatu järgi tagastas kostja 25.01.2017 esitatud akti hagejale 27.01.2017 kirjaga (dtl 586, tõlge

dtl 595) põhjusel, et akt ei olnud nõuetekohaselt vormistatud.

Riigikohtu seisukoha järgi põhimõtteliselt ei takista tööde üleandmist ainuüksi see, et

üleandmise-vastuvõtmise akt on esitatud oluliselt pärast tööde valmimist, küll aga võib seetõttu

tasunõue muutuda sissenõutavaks oluliselt hiljem (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 17).

Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on pooled kokku leppinud tööde ülevaatamises ja

vastuvõtmises, seejuures igakuiselt ja selleks hetkeks valminud osade esitamisena, on tööde

vastuvõtmiseks lisaks tööde üleandmisele vajalik (ja töövõtulepingus ka kokku lepitud) tellijale

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti esitamine. Kuna kokkulepitud tööde üleandmine toimub

osadena, peab sellest aktist nähtuma ka hageja üleantavate tööde loetelu ja maht, mida aluseks

võttes saab kostja teostatud ülevaatuse põhjal hinnata tööde nõuetekohasust. Kohus selgitab, et

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti näol ei ole tegemist kokkulepitud töö juurde kuuluvate

dokumentidega VÕS § 641 lg 1 teise lause tähenduses (milleks on nt sertifikaadid,

kasutusjuhendid jms), milles puuduse esinemisest tuleks tellijal töövõtjale teatada ja anda tähtaeg

puuduse kõrvaldamiseks, vaid tööde ülevaatamise aluseks oleva dokumendiga. Seega on kostja

kohtu hinnangul esitatud akti õiguspäraselt tagastanud, kuna selle alusel ei olnud võimalik

kostjal tellijana hinnata hageja poolt üleantavate tööde sisu ja mahtu.

Kohus asub poolte esitatu põhjal seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta esitas

nõuetekohaselt vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 25.01.2017 e-kirjana (dtl

239). Ainuüksi e-kirja manuse pealkirja järgi ei ole võimalik sellisele järeldusele jõuda. Samuti

ei ole hageja tõendanud menetluses hiljem esitatud väidet (vastuses vastuhagile, dtl 552), et

esitas nõuetekohaselt vormistatud akti nr 3 paberkandjal 25.01.2017 tööde ülevaatamise käigus.

31. Töövõtulepingus kokkulepitud töödes puudustest teatamise tähtaja saabumise osas kohus

selgitab järgmist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 esimese lause järgi kindlale isikule (tahteavalduse

saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi eemalviibijale tehtud tahteavaldus

loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda.

12(22)

2-17-9784

Riigikohtu seisukoha järgi on vastuvõtmist vajavaks tahteavalduseks ka tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt (vt RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 17).

E-kirjaga edastatud tahteavaldused on eemalviibijale tehtud tahteavaldused. Tahteavalduse

kättesaaduks lugemisel tuleb arvestada ka tähtpäeva saabumise kohta sätestatut (TsÜS § 136), nt

kui e-kiri saabub majandus- või kutsetegevusega tegeleva isiku asukohta puhkepäeval, tuleks

lugeda, et mõistlik võimalus sellega tutvuda on tal esimesel tööpäeval ning seega tuleks vastav

tahteavaldus lugeda kättesaaduks ehk jõustunuks sellel esimesel tööpäeval.2

Kuna 28.01.2017 oli laupäev, siis on kostja õigesti arvestanud, et hageja saadetud üleandmise-

vastuvõtmise akt nr 3 tuleb lugeda kättesaaduks 30.01.2017, s.o esmaspäeval. Kostjal tuli seega

töödes esinevatest puudustest teatada hagejale hiljemalt 06.02.2017 (s.o taas TsÜS § 136 lg 8

sätestatut arvestades).

32. Seoses hageja tehtud töödes esinevatest puudustest teatamisega kohus tuvastas järgmise.

32.1.

Kostja 27.01.2017 kirjale (dtl 586, tõlge dtl 595), millega kostja tagastas akti „XXX

ühiselamu kosmeetiline remont“, on lisatud omanikujärelevalve 26.01.2017 kokkuvõte

puudustest ühisköökides, koridorides, valveruumis ja trepimademetel teostatud plaatimistöödes

ning koridoride, köökide ja trepikoja seinade remondis, mille kvaliteedi kohta esitatud

pretensioone ei ole töövõtja arvestanud ja puuduseid kõrvaldanud.

32.2.

Kostja 06.02.2017 teatisega (dtl 23, tõlge dtl 94) keeldus tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 3 allkirjastamisest ja tagastas akti koos arvega hagejale.

06.02.2017 teatise järgi kostja tagastab akti koos arvega põhjusel, et tehtud tööd ei vasta

kvaliteedinõuetele, ehitusdokumentatsioon ei ole objekti üleandmiseks nõutaval viisil

vormistatud ning ehitusjärelevalve avastatud rikkumised ei ole objekti üleandmise hetkeks

kõrvaldatud, viitega teatise lisaks olevale AS-i V 31.10.2017 auditile. Kostja nõuab hagejalt

31.01.2017 auditi käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamist 30 kalendripäeva jooksul.

AS-i V eksperdi I F koostatud „Narvas aadressil XXX asuva ühiselamu värskendusremondi

käigus tehtavate remonditööde kvaliteedi auditi“ (dtl 150-160, tõlge dtl 138-149) tulemusena

nähakse ette, et põrandate ja lagede viimistlustööd ning põrandate aluspinna ettevalmistamisega

seotud tööd ei vasta nõuetele, mistõttu tuleb need tööd uuesti teha, seejuures ei ole võimalik

puudusi osaliselt või väiksemate parandustöödega eemaldada.

32.3.

Vastuseks hageja 08.02.2017 nõudele teatas kostja 14.02.2017 (dtl 74-77, tõlge dtl 95-

98), et vastavalt töövõtulepingu p-le 9.2.3. nõuab tellija järgmiste puuduste kõrvaldamist, mis on

loetletud 28.01.2017 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3:

1) köögiruumide seinale on pandud PVC kate, mis on põlevmaterjal, mida ei ole lubatud

kasutada nimetatud otstarbel ning mis ei ole vastavalt tellija tehnilises kirjelduse ettenähtult

kulumiskindluse poolest samaväärne keraamilise plaadiga;

2) rikutud on põrandaplaatide paigaldamise ja põranda aluse ettevalmistamise tehnoloogilist

protsessi ning ehitustööde tehnoloogiat põranda alusel ettevalmistamisel köögiruumides ja

valveruumides;

3) seinte viimistlus ei vasta kvaliteedi üldnõuetele RYL.

32.4.

Kostja teatab 17.02.2017 vastuses (dtl 100, tõlge dtl 102) vastuseks hageja 15.02.2017

kirjale, et hageja on kohustatud 30 kalendripäeva jooksul alates 28.01.2017 akti tagastamisest

kõrvaldama järgmised puudused:

1) vahetama plaadid põrandatel (koridorid – 2,3,4 korrus; ühisköögid – 1,2,3 korrus; korrapidaja

teenistusruum; trepimademed. Tööde üldmaht – 320 m2);

2 P.Varul. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2023, § 69, 3.2.2.

13(22)

2-17-9784

2) kuna hageja ei ole esitanud sertifikaate seinakatte PVC vastupidavuse kohta põlemisele, tuleb

PVC kate asendada keraamiliste plaatidega (seinad gaasipliitide taga ühisköökides 1, 2, 3, 4, 5

korrustel).

33. Kohus leiab, et kostja on töödes leitud puuduseid piisava täpsusega kirjeldanud. Kuivõrd

hageja soovis üle anda nimelt üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud tööd ja eelduslikult

esitaski 25.01.2017 tellijale ja tema esindajale need tööd ülevaatamiseks, võis hageja aru saada,

et väljatoodud puudused seonduvad eelkõike viimasena üleantud töödega. Hagejal

professionaalse töövõtjana pidi olema endal kõige parem ülevaade sellest, millised tööd ja

milliste aktide alusel ta üle andis, seega võimalus kostja poolt mh ka üleandmis-

vastuvõtmisaktide nr 1 ja 2 alusel juba vastuvõetud tööde kohta puuduste väljatoomisel esitada

vastav vastuväide tellijale.

Hageja ongi 08.02.2017 nõudes (dtl 24-27, tõlge 35-37) mh välja toonud, et kostjale on esitatud

varjatud tööde aktid nr 1-4 ukseplokkide paigaldamise, seinte ja lagede viimistlustööde

kompleksi kohta, põrandate tegemisest ja elektritööde kohta. Samuti vaidleb ta vastu PVC

seinakatte asendamise kohta kõikides köökides, s.h juba vastuvõetud tööde parandamisena.

34. Hageja selgituse kohaselt järeldas ta kostja 17.02.2017 vastuse põhjal, et kostja on töödes

puuduste kõrvaldamise nõudes jäänud endisele seisukohale ainult põrandaplaatide asendamise

osas (üldmahuga 320 m2) ja köögis PVC seinakatte keraamiliste plaatidega asendamise osas

vastavalt kostja tehnilisele ülesandele.

Kohus nõustub hagejaga, arvestades seejuures ka hageja poolt 08.02.2017 kostja nõudele

vastuväidete esitamist (dtl 24-27, tõlge 35-37), et ta võis kostja 17.02.2017 kirja põhjal

mõistlikult aru saada, et kostja on loobunud osade tööde osas puuduste kõrvaldamise nõudest ja

tema nõuded piirduvad vaid põranda plaatimistööde ja köögis pliitide taguse seinakatte

asendamisega. Kohus lähtub pooltevahelise vaidluse lahendamisel seega üksnes nimetatud

puudustest.

35. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üleandmise-vastuvõtmise aktides nr 1 ja 2 nimetatud

tööd on neis toodud mahtudes vastu võetud ja tasu välja makstud. Seega isegi kui aktides nr 1 ja

2 nimetatud töödes avastati hiljem puudusi, siis muutunud tõendamiskoormise tõttu peab kostja

tellijana tõendama, et töödes on jätkuvalt puuduseid, mille kõrvaldamine oli töövõtja kohustus.

Kostja nõudis 17.02.2024 vastuse järgi PVC seinakatte asendamist kõikides ühisköökides.

Hageja peab põhjendamatuks nii kostja keeldumist maksta 1. korruse köögi seinakatte eest 100

eurot ja kostja nõuet seinakatte asendamiseks. Hageja osutab, et töö vastuvõtmisel tegi kostja

05.01.2017 hagejale ainsa märkuse, et „köökides kilepõlled eemalduvad seintest, on tursumisi“

(omanikujärelevalve kiri, dtl 197) ning hageja likvideeris selle puuduse ja kostja 11.01.2017

allkirjastas akti nr 2 80% selle töö vastuvõtmise kohta ja maksis selle eest (seisukoht dtl 196).

Kohus selgitab, et töö lepingutingimustele mittevastavuse avastamine ei takista iseenesest töö

vastuvõtmist. Puudustega töö vastuvõtmise korral on tellija jaoks oluline puuduste olemasolu töö

vastuvõtmise hetkel fikseerida, eelkõige sobib selleks tööde vastuvõtmisel koostatav

vastuvõtmise akt. Viimane aitab tellijal vältida vastasel juhul töö vastuvõtmisega § 76 lg 4 alusel

tekkivat eeldust, et töö oli tehtud ja vastas lepingutingimustele.3

VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja

hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

3 M.Käerdi jt., § 367, 3.6.2.

14(22)

2-17-9784

Käesoleval juhul ei nähtu poolte esiletoodust, et hageja oleks ühisköökides seinakatete

paigaldamisel lisaks eelpool viidatud 05.01.2017 kirjale teatanud muudest puudustest

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 alusel vastuvõetud seinakatete paigaldamise töödes. Seejuures

tegemist ei ole sellise puudusega, mida hageja ei oleks saanud kohe ülevaatusel avastada. Kohus

leiab seega, et tellija on kaotanud õiguse akti nr 2 alusel üleantud köögis seinakatete

paigaldamise töödes (8 tk, hinnaga 400 eurot) esinevatele puudustele tugineda. Kostja ei ole

käesoleva menetluse raames ka esitanud täiendavaid nõudeid või vastuväiteid hageja nõudele

tulenevalt akti nr 2 alusel vastuvõetud töödest.

36. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 (dtl 20) märgitud tööde osas kostja kinnitas

20.09.2024 vastuses (dtl 761, p 7) kohtule, et aktis nimetatud töödest luges kostja vastuvõetuks

akti punktides 1-4 ja 6-9 loetletud tööd. Kohtule esitatust ei nähtu, et kostja oleks hagejale

varasemalt, s.o tööde üleandmise järgselt kuni hagi esitamiseni selgelt avaldanud, et aktis nr 3

tööd on vähemalt osaliselt vastu võetud.

Kohus märgib täiendavalt, et poolte esitatu põhjal (mh kostja tasaarvestuse arvutuste järgi)

puudub vaidlus ka akti p-s 10 märgitud kulude (s.o ettenägemata kulud ja materjalid) summas

300 eurot, mis oli poolte kokkuleppe järgi hõlmatud hageja pakkumisega (dtl 689-690),

vastuvõtmises.

Kostja ei ole seega tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel vastu võtnud üksnes p-s 5

nimetatud põranda remonditöid (plaatimistöid).

37. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 p-i 8 järgi on kostja vastu võtnud ka töö

„Ühisköökides gaasipliitide plaadid tüüpi materjalist seinakatete paigaldamine“ – 2 tükki,

hinnaga 100 eurot. Kuivõrd kostja on selle töö osas (hageja selgituse põhjal 1. korruse köögis)

teatanud hagejale õigeaegselt töös puuduste esinemisest, tuleb hagejal tõendada, et tehtud töö oli

lepingutingimustele vastav.

Auditis märgitu järgi tuli tehnilise ülesande kohaselt ühisköökides katta gaasipliitide tagused

seinad keraamiliste plaatide või muu samaväärse materjaliga. Paigaldatud PVC-kate ei ole

keraamiliste plaatidega samaväärne ei kulumiskindluse ega maksumuse poolest, pealegi on

tegemist süttiva materjaliga. Lisaks on see kate paigaldatud ebaühtlaselt, servad on

ebakorrektselt lõigatud.

08.02.2017 nõudekirjas (dtl 24-27, tõlge dtl 35-36) hageja leidis, et tegelikkusele ei vasta auditis

esitatud väide selle kohta, et seinakate PVC ei ole hinnalt võrdne keraamiliste plaatidega.

Keraamilisel plaadil on see 3,50 eurot/m2 ja töövõtja kasutatud seinkattel 5,70 eurot/m2. Aktide

nr 1 ja 2 vastuvõtmine tõestab tööde õigeaegset ja kvaliteetset teostamist. 27.02.2017 kirjas (dtl

28-29, tõlge dtl 39-40) hageja leiab, et tellija väide, et seinakatet PVC ei ole lubatud kasutada, on

paljasõnaline. Vastuseks hagejale teatas Tehnilise Järelevalve Inspektsioon 21.02.2017 vastuses,

et seadus seadmete ohutusest ei näe ette A-tüüpi gaasiseadmetele ette kindlaksmääratud

seinakatteid. Seega ekspert ei tuvastanud, et PVC katte kasutamine võib tekitada vahetut ohtu

inimeste elule või tervisele või ümbritsevale keskkonnale või varale. Töövõtja põhjendas PVC

seinakatte kasutamist sellega, et see kate on hõlpsamini ekspluateeritav (puhastatav) ja tellija

esindaja G J nõustus töövõtja ettepanekuga.

Vastuseks hageja 27.02.2017 kirjale on kostja 06.03.2017 kirja (dtl 103-104) täiendavalt

selgitanud, et PVC seinakatet ei saa lugeda samaväärseks keraamilise plaadiga, seejuures

määravaks ei ole mitte selle puhastamise lihtsus, vaid kulumiskindlus ja tulekindlus. Tellija

nõustumise kohta valitud seinakattega tuleb hagejal esitada tõendid.

Kohus tuvastas, et töövõtulepingu p-i 3.3. järgi lepingu lahutamatuks lisaks oleva tehnilise

kirjelduse (dtl 137; hageja allkirjastatud) p-i 9 järgi: „Ühisköökidesse paigaldada gaasipliitide

plaadid tüüpi materjalist või samaväärsed seinakatted“. Kohtule avaldatu põhjal on pooled

15(22)

2-17-9784

ühtemoodi aru saanud, et siin on mõeldud gaasipliitide taha paigaldatavaid keraamilisi plaate või

samaväärsest materjalist seinakatteid.

Kohus, kaalunud poolte esitatut, asub seisukohale, et hageja on esitanud kostja nõudele

põhjendatud vastuväite ja tema tasunõue tööde üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 8 märgitud

summas 100 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kuigi hageja ei ole kostja nõudel

esitanud talle sertifikaati paigaldatud PVC seinakatte tulekindluse kohta, on kostja käitumine

olnud hea usu põhimõttega vastuolus, kui ta on eelnevalt ilma oluliste märkusteta

(omanikujärelevalve märkus vaid katte seinast lahtituleku kohta) võtnud vastu enamuse

seinakatte paigaldustöödest (8 10-st) ja alles viimaste seinakatete paigaldamise järgselt teatab

kasutatud materjali ebasobivusest, s.o kostja väitel ei ole tegemist kulumis- ja tulekindluselt

samaväärse materjaliga. Auditis täiendavalt väljatoodud lõigatud ääre kõverus ei anna kohtu

hinnangul alust lugeda tasu tervikuna mitte tasumisele kuuluvaks.

38. Hageja on esitanud ka vastuväited kostja nõudele vahetada põrandaplaadid, 17.02.2017 kirja

järgi koridoris 2., 3., 4. korrusel, ühisköökides 1., 2., 3. korrusel, korrapidaja teenistusruumis ja

trepimademed, tööde üldmahuga 320 m2.

39. Poolte vahel on vaidlus esiteks selles, et millised tööd esitati üleandmise-vastuvõtmise akti

nr 3 alusel üleandmiseks ja kas kostja nõudis hagejalt ka juba 11.01.2017 üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 2 alusel (120 m2, maksumusega 2040 eurot (käibemaksuta)) vastuvõetud

töödes puuduste kõrvaldamist.

Kostja kinnitusel (dtl 459) keeldus kostja just 28.01.2017 aktis nr 3 loetletud tööde osas akti

allkirjastamast ja töö tasumisest.

Kohus möönab, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 2 ja 3 alusel vastu võetud tööde osas

esinevad poolte esitatud dokumentides vastuolud (vt nt käsikirjas märkustega 02.01.2017 akt nr

2 (dtl 316-317) ja 11.01.2017 akt nr 2 (dtl 531-532), hageja 11.01.2017 selgitus akti nr 2 kohta

(dtl 469)) ning aktides endis ei ole märgitud ruume, kus tööd teostati. Kohus on 14.08.2024

kohtunõudes (dtl 748-749) sellele osutanud ja palunud pooltel täpsustada, millistes ruumides

võeti vastu põrandate remonditööd tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 alusel.

Kohus asub poolte selgituste ja esitatud dokumentide põhjal seisukohale, et akti nr 2 alusel võeti

vastu plaatimistööd 4. korruse koridoris ning 3., 4., 5. korruse köökides. Kohus nõustub kostja

selgitustega 02.01.2017 aktis nr 2 tehtud käsikirjaliste märkuste kohta, s.o nähti ette 3. korruse

lõpetamine, mitte ei loetud lõpetatuks (закончить vs закрыть) ning 4. ja 5. korruse koridori

ümbertegemine. Kuivõrd akt nr 2 kinnitati alles 11.01.2017, jäi märkuste ja akti kinnitamise

vahele ka piisav ajavahe nende tööde tegemiseks. Samuti tuleneb kostja viidatud 21.12.2017

garantiiülevaatuse aktist (dtl 198, tõlge 208), et kostja on hagejale esitanud nõude 3., 4., 5.

korruse köökide ja 4. korruse koridori põrandatööde garantiikorras parandamist, s.o tegemist ei

saa olla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud ja kostja poolt OÜ-le Š

ümbertegemiseks antud töödega. Kostja täpsustab ühtlasi, et 17.02.2017 nõudekirjas esineb viga,

sest 5. korruse asemel on kirjas 4. korrus. Kohus leiab, et tulenevalt kostja kinnitusest, et ta

keeldus üksnes tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud tööde vastuvõtmisest, ja

kõrvaldatavate tööde üldmahust (320 m2), on kostja ilmselt eksinud ka 3. korruse ühisköögis

plaatimistööde tegemise nõudmisega.

Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kostja 14.02.2017 vastuses antud kinnitus, et tal pole

vastuväiteid 23.12.2016 akti nr 3 (dtl 339) põrandate paigaldamise kohta (2., 3., 4., 5. korruse

koridorid), seondub üksnes nimetatud ruumides tehtud kaetud töödega, millele ei ole määratud

maksumust ja mille alusel ei toimu tööde lõplikku üleandmist. Seega ei ole õige hageja väide, et

kostja on plaatimistööd 3. korrusel juba vastu võtnud.

40. Hageja on kostja poolt väljatoodud töödes esinevatele puudustele esitanud järgmised

vastuväited.

16(22)

2-17-9784

Hageja on 08.02.2017 ja 27.02.2017 kirjades kostjale leidnud, et lepingus ettenähtud tööd on

tehtud täies mahus, vastavalt tellija tehnilistele ülesannetele ning vastavalt üldistele nõuetele ja

RYL kvaliteedile. Hageja on seadnud kahtluse alla AS-i V eksperdi I F hinnangu objektiivsuse

tulenevalt eksperdi kuulumisest linnavolikokku, hinnangud on antud osaliselt valdkondades, mis

ei kuulu eksperdi pädevusse, esitatud järeldused on vastuolus omanikujärelevalve allkirjastatud

varjatud tööde aktidega. Samuti hageja kahtleb, et I F viibis objektil 30.01.2017, ka ei ole teada,

millal ekspert tegi fotod. Hageja on kohtumenetluses täiendavalt asunud seisukohale, et audit on

koostatud ehituspäevikute alusel, arvestamata, et hageja kõrvaldas kostja osutatud puudused,

samuti et tema tehtud töö on kvaliteedilt samasugune kohtule esitatud OÜ Š ümber tehtud

plaatimistöödega.

Kostja poolt akti tagastamisel ja menetluses esitatud selgituste järgi pidi kostja tööd teostama

lähtudes Eesti Vabariigis kehtestatud kõrgendatud kvaliteedistandarditest, s.h viimistlustööde

osas. Hageja on rikkunud Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded (RYL) 2013 (dtl 279) nõudeid:

§ 541.1.1, mille kohaselt ei tohi plaatide pinnal olla ühtlust kahjustavaid defekte, nagu mõrasid,

värvivigu, mulle, õõsi ja pragusid, samuti § 541.5 nõudeid, mille kohaselt peab plaatkate olema

ühtlase kvaliteedi ja välimusega. Terviklikel pindadel ja nende naaberpindadel peaksid vuugid

olema võimalikult sirged. Plaaditud pinnal ei tohi olla vigu, mis on nähtavad vaatlemisel

päevavalguses, risti pinnaga 1,5 meetri kauguselt.

VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole

kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või

seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust

või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga.

Käesoleval juhul olid pooled töövõtulepingu p-s 8.1.16 kokku leppinud tööde teostamise

kvaliteedis, mis pidi vastama kõrgendatud kvaliteedistandardile.

Kohus leiab, et kohtu hinnangul puudub alus kahelda AS-i V eksperdi hinnangu objektiivsuses

hageja toodud põhjustel. I F kinnitas kohtuistungil, et käis isiklikult objekti üle vaatamas koos

kostja esindajaga, auditi koostamise pädevuse kohta selgitas, et on kutselt ehitusinsener,

magistrikraadiga, tegeleb kogu aeg ehitusega. Kostja on vastuses hageja 08.02.2017 nõudmisele

asjakohaselt osutanud ehitusseadustiku § 18 lg-le 4 (vastuses ekslikult 5), mis sätestab piirangud

ehitise auditi koostajale tulenevalt tema seotusele objektiga seotud isikutega. Kohus nõustub, et

nii eksperdi kui kostja esindaja kuulumist linnavolikokku ei saa pidada seotuseks määral, mis

tekitaks kahtlusi auditi tegija sõltumatuses. Kohus leiab, et isegi auditi objektiivsuse kahtluse alla

seadmisel ja sõltumata sellest oli hageja tõendamiskoormiseks ära näidata, et tema teostatud tööd

vastasid kokkulepitud tingimustele. Lisaks kohus märgib, et veel enne auditi läbiviimist on

analoogsetele puudustele hageja töödes osutanud juba ka 26.01.2017 kirjas omanikujärelevalve.

Eelneva põhjal kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 3 alusel üleandmiseks esitatud plaatimistööd vastasid poolte poolt

kokkulepitud kvaliteedile (või ka OÜ Š tehtud töödele vastava kvaliteediga).

Samas VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on

selgitanud, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest

ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt RKTKo 13.12.2017, 2-15-2810, p 14; 28.10.2008, 3-2-1-

80-08, p 22). Üldisest hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) tulenevalt ei või tellija töö

vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas või oluliste

puudusteta. Eelkõige oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö

vastuvõtmisest ebaoluliste puuduste tõttu, mis ei takista töö tulemuse eesmärgipärast kasutamist.

17(22)

2-17-9784

Kohus leiab, et kuigi hageja tehtud tööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile ja olid seetõttu

mittenõuetekohased, siis samas ei nähtu poolte esitatust, et see puudus ei võimaldanud

remonditud põrandaid eesmärgipäraselt kasutada või et kostjal oli tööde tegemiseks kõrgendatud

kvaliteedinõudele vastavalt selline eriline ja äratuntav huvi või põhjendus, mis välistaksid sellele

tingimusele mittevastava tööd vastuvõtmise.

Seega kohus leiab, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud plaatimistööd tuleb

lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja tasunõue summas 5440 eurot (lisandub käibemaks)

osas on muutunud sissenõutavaks.

41. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel

tervikuna sissenõutav summas 16 880 eurot (koos käibemaksuga 20 256 eurot)

42. Kohus leiab, et hageja viivisenõue 20 256 eurot perioodi 25.01.2017 – 27.07.2018 eest tuleb

jätta rahuldamata seoses selle nõude aegumisega, vastavalt kostja taotlusele.

Kohus tuvastas, et töövõtulepingu p-i 10.4 kohaselt peab töövõtja viivisenõue tellija vastu olema

esitatud 90 kalendripäeva jooksul, makseviivituse toimumisest arvates, vastasel korral loetakse

töövõtja viivisenõue aegunuks ning tellija vabaneb viivise maksmise kohustusest.

Hageja leidis 14.03.2018 ja 22.03.2018 kohtuistungil, et viidatud punkti alusel võis viivist nõuda

ainult vaidluse all mitteolevate summade pealt, kuid kuna poolte vahel on tekkinud vaidlus, siis

ei ole tänaseni selge, milline summa rahuldatakse. Hagejal oli raske määratleda, kui palju peab

töö eest maksma. Samuti hageja leiab, et kuivõrd kostja on oma kohustusi tehtud töö eest

maksmisel tahtlikult rikkunud, siis TsÜS § 148 lg 1 järgi ei kuulu aegumise kergendatud

tingimused kohaldamisele.

Kohus hageja selgitusega ei nõustu. Hageja on kohtu väljaselgitatu põhjal saatnud kostjale tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti koos arvega 28.01.2017 (kostja sai kätte 30.01.2017). Kohus leiab,

et isegi kui töölepingu p-s 7.3. kokkulepitu kohaselt tasutakse töövõtjale vastavalt tellija

aktsepteeritud akti alusel koostatud arvele 15 kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates,

oli hagejal ka akti ja arve vastuvõtmisest keeldumisel õigus ja võimalus teatada kostjale

viivisenõude esitamisest, arvestatuna esitatud arve järgi.

Kuivõrd töövõtulepingu p-i 7.6. järgi pidi kostja akti vastuvõtmise otsustama viie tööpäeva

jooksul arvates akti tellija esindajale üleandmisest ning hageja ei nõustunud kostjaga akti

kinnitamata jätmise kohta, oleks hagejal tulnud viivisenõue seega esitada alates 06.02.2017 90

päeva jooksul. Kohus ei nõustu ka hagejaga selles, et kokkulepitud aegumise tingimus ei kuulu

TsÜS § 145 lg 2 teise lause järgi kohaldamisele, kuna kohustatud isik rikkus oma kohustusi

tahtlikult. Kohus ei tuvastanud kostja käitumises akti nr 3 vastuvõtmisel ja selle 30.01.2017

esitatuks lugemisel kostja poolsete kohustuste rikkumisi.

Kuna kohtu hinnangul on töövõtulepingu p-i 7.3. näol tegemist lepingu osaks saanud

tüüptingimusega, hindas kohus omal algatusel selle kehtivust (kuivõrd tegemist on õiguse

kohaldamisega).

VÕS § 42 lg 3 p-i 9 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult

kahjustavaks tüüptingimus, millega nähakse teisele lepingupoolele ette ebamõistlikult lühike

tähtaeg nõude esitamiseks, sealhulgas määratakse ebamõistlikult lühike lepingust või seadusest

tuleneva nõude aegumistähtaeg. VÕS § 44 järgi VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimuste

kasutamisel lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või

kutsetegevuses, üksnes eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus leiab

käesoleval juhul, et arvestades poolte kokkulepitud aktide üleandmise-vastuvõtmise korda ja

tähtaegasid, ei saa pidada hageja suhtes ebamõistlikult kahjustavaks tingimust, mille järgi on

viivisenõude esitamise aega lühendatud 90 päevani, s.o TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud kolme

aasta asemel.

18(22)

2-17-9784

43. Kohus hindab järgmisena, kas kostja on esitanud hageja tasunõudele vastuväiteid, mis

välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda. Töövõtja saab lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada

kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise

nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel) töövõtja

tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda (nt RKTKo 14.10.2015,

3-2-1-93-15, p-d 11-13).

44. Kostja soovib hagejale tasumisele makstavast tasust maha arvestada hagejale töövõtulepingu

p-i 10.5., 10.11. alusel esitatud leppetrahvinõude kokkulepitud tööde hilinemisega esitamise tõttu

19 kalendripäeva eest summas 2181,51 eurot, arvestatuna perioodi eest 09.01.- 27.01.2017,

lepinguhinnalt 57 408 eurot (dtl 87, 90).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on tööd vastuvõtmiseks esitanud hilinemisega ja

kostjal on õigus nõuda hagejalt kokkulepitud määras (s.o 0,2% lepingu hinnast iga hilinenud

kalendripäeva eest) leppetrahvi. Hageja kinnitas 17.01.2018 kohtuistungil, et ei vaidle vastu

leppetrahvi nõudele ega selle arvestamisele ja summa suurusele (dtl 219). 14.03.2018

kohtuistungil hageja asus seisukohale, et leppetrahvi tuleb siiski arvestada 17 päeva eest, kuni

25.01.2017, ja summas 1951,87 eurot (dtl 370).

Töövõtulepingu p-i 10.5. kohaselt tekib tellijal leppetrahvi nõudeõigus seoses tööde tegemise või

üleandmise tähtaegade ületamisega.

Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja esitas tööd üleandmiseks

25.01.2017, on antud juhul põhjendatud leppetrahvi arvestada 09.01.2017 kuni 25.01.2017. Seda

sõltumata asjaolust, et kohus on eelpool tuvastanud, et hageja esitas pärast tööde üleandmiseks

esitamist tööde vastuvõtmiseks vajaliku akti alles 28.01.2017, millise tähtajaga seondub kostjal

akti vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja algus.

Kohus leiab seega, et hageja sissenõutavaks muutunud tasusummast 20 256 eurot

(käibemaksuga) tuleb maha arvata kostja leppetrahvinõue summas 1951,87 eurot. Hageja on

seega õigus nõuda 18 304,13 euro tasumist.

45. Kostja vaidleb hageja tasunõudele vastu ka põhjusel, et kuna hageja ei kõrvaldanud töödes

tuvastatud puuduseid, esitas kostja hagejale 04.04.2017 lepingulise hinna alandamise avalduse,

millega alandas hageja lepingujärgset tasu 18 216 euro võrra vastavalt VÕS § 112 lg-le 2 (dtl

106-107). Avaldus on hagejale kätte toimetatud.

Kohus selgitas 16.08.2018 kohtuistungil kostjale, et kostja on esitanud hagejale hinna

alandamise, mitte VÕS § 646 lg 5 järgi kulude hüvitamise nõude, ning hinna alandamise nõude

esitamisega seonduvat tõendamiskoormist, s.h et kostja peab tõendama, milline oli konkreetse

töö puudustega ja puudusteta väärtus ning andis kostjale tähtaja vastavate tõendite ja taotluste

esitamiseks.

Kostja teatas 17.09.2018 kohtule, et puudustega põranda väärtust ei ole võimalik hinnata ja

leidis, et kohaldamisele ei kuulu VÕS § 112 lg 1, vaid töövõtulepingu p-s 8.1.3. kokkulepitu, s.o

tellijal on õigus puuduste kõrvaldamine teha ülesandeks mõnele kolmandale isikule töövõtja

kulul ning vähendada vastavalt töövõtjale lepingu alusel makstavat tasu. Tellija ei pea tegema

selleks tasaarvestuse avaldust.

Kohus esitas täiendavad selgitused seoses esitatud avaldusega 14.08.2024 kirjas. Kohus jääb

selle juurde, et kostja on 04.04.2017 avaldusega taotlenud hinna alandamist, kuid on selle

sisustanud mitte tööde väärtuse võrdlusega (kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe), vaid

nõuab kostjalt tööde ümbertegemisega tekkinud kulude hüvitamist, s.o tegemist on kahe erineval

õiguslikul alusel ja eeldustel põhineva nõudega. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole välja toonud

19(22)

2-17-9784

ega tõendanud hinna alandamise põhjendatuse hindamiseks vajalikke asjaolusid, tuleb hageja

tasunõue hinna alandamise avalduse alusel jätta vähendamata.

Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi

46. Kostja esitas kohtule hageja nõude tasaarvestamiseks vastuhagi, milles palub hagejalt kostja

kasuks välja mõista 18 216 eurot.

Kostja nõue põhineb eelpool, s.t SPES EHITAL OÜ-s hagiavaldusega seotud asjaoludel - hageja

esitas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel vastuvõtmiseks mh plaatimistööd,

kuid mis ei vastanud kokkulepitud kõrgendatud kvaliteedistandardile. Kostja nõudis hagejalt

avastatud puuduste kõrvaldamist ja koos ehitusjärelevalve heakskiidetud dokumentatsiooniga

esitamist 30 kalendripäeva jooksul. Kuna hageja ei kõrvaldanud puuduseid kostja määratud

tähtaja jooksul, tegi kostja tööde parandamise ülesandeks kolmandale isikule hageja arvel,

tulenevalt töövõtulepingu p-st 9.2.2. OÜ Š esitatud hinnapakkumise järgi oli põrandaplaatide

vahetamisega seotud tööde maksumus 320 m2 suurusel üldpinnal 18 216 eurot. OÜ Š poolt tehti

ümber plaatimistööd 2., 3., 5. korruse koridorides, 1., 2., korruse köökides ja valveruumis. Kostja

esitab nõude VÕS § 646 lg 5 alusel.

Hageja leiab, et kostja nõutav summa 18 216 eurot on ebamõistlik ja tõendamata. Hageja leiab,

et tegemist ei ole hageja töödes puuduste kõrvaldamisega, vaid kostja soovis vahetada põrandal

olevaid plaate. Hageja tehtud tööde kvaliteet on samasugune kui OÜ Š tehtud töödel.

47. Kohus lahendab esiteks hageja 22.05.2020 vastuses esitatud taotluse selle tuvastamiseks, et

töövõtulepingu p 8.1.3. on tüüptingimusena tühine tüüptingimus.

Viidatud punkti järgi on töövõtja kohustatud kõrvaldama oma kulul teostatud ja/või teostatavate

tööde ja kasutatavate materjalide puudused, mis on tekkinud tellijast sõltumatutel põhjustel,

vastasel korral on tellijal õigus teha avastatud puuduste kõrvaldamine ülesandeks mõnele

kolmandale isikule töövõtja kulul ning vähendama vastavalt töövõtjale lepingu alusel makstavat

tasu.

Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on tüüptingimusega. Samas kohus ei nõustu hagejaga

selles, et see lepingupunkt ei ole saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi, s.o et selle sisu,

väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud

selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust

olulise pingutuseta mõista.

Kohtu hinnangul on p-i 8.1.3. sõnastuse põhjal tegemist VÕS § 646 erinevates lõigetes sätestatu

kombinatsiooniga – tellijal töö parandamise või uue töö tegemise nõudeõigus (lg 1), töövõtja

poolt puuduste kõrvaldamisega seotud kulude kandmine (lg 4), tellija õigus lasta parandustööd

teha ja nõuda töövõtjalt kulutuste hüvitamist (lg 5). Samuti võib tellija lepingutingimustele

mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu

vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Pooled on täiendavalt ette näinud, et parandamise

kulude võrra vähendatakse töövõtjale makstavat tasu.

Samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 alusel, s.o lepingu

teist poolt ebamõistlikult kahjustavana. Kohus osutab, et nii hageja viidatud VÕS § 648 (tasu

vähendamise piirang), VÕS § 646 lg 5 (tööde parandamise nõue ja kulude hüvitamine) ja VÕS §

112 (hinna alandamine) on imperatiivsed üksnes tarbijatöövõtu puhul. Hageja ei ole täpsustanud,

milles konkreetselt seisneb töövõtulepingu p-i 8.1.3. hagejat kahjustav mõju.

48. Kohus on käesolevas asjas juba tuvastanud, et hageja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktis nr 3 alusel üleantud plaatimistööd 2., 3., 5. korruse koridoris, 1., 2. köögis, valveruumis ja

trepimademetel (podestid) ei vastanud kokkulepitud kõrgendatud kvaliteedile, s.o hageja ei

tõendanud, et tehtud tööd vastasid lepinguga kokkulepitule. Samuti loeb kohus tuvastatuks ja

20(22)

2-17-9784

puudub ka vaidlus selles, et kostja andis hagejale tähtaja töödes, s.h plaatimistööde juures

avastatud puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei kõrvaldanud osutatud puuduseid tähtaegselt.

Kohus leiab, et poolte esitatu põhjal ei saa vaidlust olla ka selles, et kostja on OÜ-le Š

ümbertegemiseks andnud eelnimetatud aktis nr 3 märgitud tööd, kuivõrd nimetatud tööd on oma

mahult kattuvad, ülevalpool viidatud kostja garantiiremondi nõue käib tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 2 alusel tööde kohta (s.o ümbertegemiseks ei ole esitatud juba vastuvõetud

töid). OÜ Š tööde eelarvest (dtl 271, tõlge dtl 272) ja teostatud tööde aktide (dtl 273, 275 tõlked

dtl 274, 276) ei nähtu töid, mis ilmselt ei saa seonduda tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3

märgitud töödega. Kohus leiab, et tehtud tööde vastuvõtmise mai ja juuni aktide pealdistes sama

töö (1,2 korruse köögid, valveruum) märkimist saab pidada vaid sama akti põhja kasutamisel

tekkinud eksimuseks.

49. Kostja nõude aluseks oleva VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult

parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta

seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Töövõtulepingu p-i

8.1.3. kohaselt võib tellija teha puuduste kõrvaldamise ülesandeks mõnele kolmandale isikule

töövõtja kulul ning vähendada vastavalt töövõtjale lepingu alusel makstavat tasu.

Kohus asub seisukohale, et kostja kulude hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud.

Kohus osutab, et auditis antud hinnangu järgi tuleb mh põrandate tööd uuesti teha, millega

kaasnevad olulised lisakulud valesti paigaldatud plaatide eemaldamiseks ning antud juhul ei ole

võimalik puudusi osaliselt või väiksemate parandustöödega eemaldada (dtl 149). Seega

plaatimistöödes puuduste kõrvaldamise nõude esitamisega soovis kostja sisuliselt hageja poolt

uue töö tegemist.

OÜ Š tööde eelarve ja teostatud tööde akti põhjal on OÜ Š teinud põrandate plaatimise tööd

algusest peale, mitte ei kõrvaldanud puuduseid olemasoleva töö juures.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 646 lg 5 alusel kulutuste hüvitamise nõude eeldusena tuleb

esmalt kindlaks teha, et tellijal on (oli) õigus esitada töövõtja vastu VÕS § 646 lg 1 esimese

lause kohane lepingu täitmise nõue, s.o õigus nõuda töövõtjalt kas töö parandamist või uue töö

tegemist. Selle nõude saab tellija esitada, kui töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS §-d 641 ja

77) ja töövõtja vastutab selle mittevastavuse eest. Tellija valikuõigus puudustega töö

parandamise ja uue töö tegemise nõude vahel on siiski kitsendatud, kui tellija valik põhjustaks

töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. Seejuures tuleb arvesse

võtta ka töö lepingutingimustele mittevastavuse olulisust (RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112, p

12.1.).

Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et kui töö parandamise teel ei ole töö lepingutingimustele

mittevastavust võimalik kõrvaldada, tuleb uue töö tegemise kulude mõistlikkuse hindamisel

seaduse kohaselt eelkõige (kuid mitte üksnes) arvestada mh uue töö tegemise kulude suhet töö

väärtusesse. Uue töö tegemise kulud on ebamõistlikud ka juhul, kui need ületavad tuntavalt

tellija poolt uue töö tegemisest saadava kasu. Samuti nõuab seadus töö lepingutingimustele

mittevastavuse olulisuse kaalumist. Väheolulise ning töö kasutusväärtust tellija jaoks vähesel

määral mõjutava puuduse puhul võivad uue töö tegemise kulud olla ebamõistlikud. Seejuures ei

tuleks kulude mõistlikkuse juures arvesse võtta töövõtja poolt lepingu alusel saadud tasu. Lisaks

tuleb uue töö tegemise kulu võrrelda ka muude õiguskaitsevahendite kasutamisega kaasnevate

kuludega. Kui muude õiguskaitsevahendite kasutamisega kaasnevad kulud on uue töö tegemise

kulust oluliselt väiksemad, ei saa tellija uue töö tegemist nõuda. 4

Kohus, tutvudes auditis esitatud puuduste kirjelduse ja kohtule esitatud fotomaterjaliga (s.h

võrdlusena OÜ Š teostatud tööde kohta) ning poolte selgitustega, leiab, et väljatoodud puudused

plaatimistöödes tõenäoliselt ei ohusta tehtud töö säilimist ja ei too kaasa plaaditud põrandate

4 M.Käerdi jt., § 646, 3.2.1.

21(22)

2-17-9784

kasutuskõlbmatuks muutumist. Viimasele ei ole ka kostja ise oma seisukohtades tuginenud.

Puuduste kirjelduse põhjal on kohtu hinnangul vähemalt osaliselt tegemist nö visuaalse

mittevastavusega (plaadid on paigaldatud kõveralt, kasutatud on mõõtudelt ja välimuselt

erinevaid plaate, vuugilaiused ei ole ühtlased, plaatide pind oli seguga ära rikutud), mis ei pruugi

töö kasutatavust mõjutadagi. Kirjeldatud juhul oleksid seega muude õiguskaitsevahendite (nt

tasu vähendamine, kahjunõue) kasutamisega kaasnevad kulud uue töö tegemise kulust (mis

eelduslikult jäävad vähemalt hagejale tasumisele kuuluva 5440 euro (lisandub käibemaks) ja

OÜ-le Š tasutud 18 216 eurot (käibemaksuga) vahele) oluliselt väiksemad ning kostja ei saanud

uue töö tegemist nõuda.

Kuivõrd tellijal ei saa VÕS § 646 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõudeõiguseta olla ka VÕS §

646 lg 5 kohast kulutuste hüvitamise nõuet, siis ei kuulu käesoleval juhul kostja nõue uue töö

tegemiseks tehtud kulutuste kostjalt väljamõistmiseks rahuldamisele.

Kohus märgib kostja võimalike teiste nõudealustega seoses täiendavalt, et Riigikohus on

eelviidatud lahendis mh selgitanud, et ehkki tellijal on õigus nõuda VÕS § 646 lg-s 5 sätestatu

asemel ka kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel, eeldab ka sellise nõude

esitamine omakorda, et tellijal oleks VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõudeõigus.

Menetluskulude jaotus

50. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab poole, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab OÜ SPES EHITAL hagi summas 18 304,13 eurot ehk ligikaudu 45 % ulatuses

(haginõue 40 512 eurot). Kohus jätab seega OÜ SPES EHITAL hagiga seotud menetluskuludest

55% Sihtasutuse Narva Linnaelamu kanda ja ülejäänud osas (s.o 45%) hageja enda kanda.

Kuna kohus jättis Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi rahuldamata, jätab kohus vastuhagiga

seotud menetluskulud tervikuna vastuhagi hageja kanda.

51. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Lõhmus

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2025 kohtuotsusega.

22(22)