2-18-2287/75 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

D.K. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-18-2287

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik/usaldusisik: D.K.

(ik XXX; elukoht

XXX,xxxxxx XXX; e-post XXX)

võlausaldajad:

1) Eesti Inkasso OÜ (rg-kood 12438291; e-post

XXX )

2) Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post XXX)

3) Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

4) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

5) Bigbank AS (rg-kood 10183757; e-post XXX )

Kohtuistung

25.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda D.K. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada D.K. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada D.K. usaldusisiku kohustustest D.K. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade D.K. kohustustest vabastamata

jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 29.03.2018 määrusega välja D.K. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Olev Kuklase. Tartu Maakohtu 07.10.2019. a määrusega lõpetati D.K.

pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisik jäeti määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Määrus jõustus 30.10.2019. a. Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik

usaldusisiku ülesannetes esitama aruandeid kaks korda aastas – 1.aprillil ja 1.oktoobril

ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 15.septembril. Kohtumääruse kohaselt

moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 26 567,26 eurot.

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 17.04.2020, 13.10.2020, 27.04.2021,

22.10.2021, 25.04.2022, 04.11.2022, 09.05.2023, 27.10.2023, 29.04.2024 ja 08.11.2024.

3. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse aja olnud puuduva

töövõimega ning ei ole terviseprobleemide tõttu saanud tööd teha. Menetluse esimesel

aastal oli võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgniku eraldamise kohustus tema sissetulekute

alusel 2024.a oktoobri seisuga oli (perioodil oktoober 2019 – oktoober 2024) 3899,92

eurot, millest 261,96 eurot on võlausaldajatele välja makstud. Viimase väljamakse on

võlgnik võlausaldajatele teinud 06.11.2024.

4. Kohus küsis 12.11.2024 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas.

4.1. Eesti Inkasso OÜ esitas enda seisukoha 12.11.2024, mille kohaselt ei ole võlausaldaja

nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.

4.2. Bondora AS esitas enda seisukoha 14.11.2024, mille kohaselt on võlausaldaja nõus

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Võlgnikult on laekumisi kokku

97,63 eurot, võlgnevuse jääk on 10 284,52 eurot.

4.3. Aktiva Finance Group OÜ esitas enda seisukoha 15.11.2024. Võlausaldaja nõue

pankrotimenetluses on tunnustatud 10101,34 eurot. Võlausaldaja tutvunud võlgniku

aruannetega on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi PankrS § 173

tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku

poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5

aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Pole lisatud tõendeid CV-

de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et

võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova

töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele

ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu

parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema

huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik

ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate

nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teavitab, et kohustustest vabastamise

menetluse kestel on võlgnik tasunud 79,66 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus

ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid

menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Kohustustest vabastamise menetluse

raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita.

Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid

üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

(3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19- 16, p 14). PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline

rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 2 p 2). Lähtudes eelnevast palub võlausaldaja jätta võlgnik D.K.

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

4.4. Bigbank AS esitas enda seisukoha 21.11.2024 ning palub võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse pikendamine või kohustustest vabastamine otsustada vastavalt

kohtu siseveendumusele, sh arvestades nii kohustustest vabastamise menetluse

eesmärki kui ka sissenõudja omandipõhiõiguse kaitset.

4.5. Coop Pank AS seisukohta tähtajaks ei esitanud.

5. Kohus kuulas võlgniku ära 25.11.2024 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et tal on puuduv

töövõime ja ta tarvitab ravimeid. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ning

vajadusel aitavad teda rahaliselt tütar ja tuttavad. Kohus selgitas, et võlgnikul on

menetluses tekkinud eraldiste võlg 3666,36 eurot, see on arvutatud tema pangakontole

laekunud sissetulekute alusel. Võlgnik selgitas, et see on väga suur summa tema jaoks ja

tal ei ole võimalik seda tasuda ka edaspidi, mistõttu ei ole menetluse pikendamisel mõtet.

Võlgnik ei saa terviseprobleemide tõttu töötada.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

7. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

8. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi

ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS §

175 lg 2 ja lg 4).

10. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. D.K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

11.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on terve menetluse kestel olnud puuduva töövõimega ning ei ole

terviseprobleemide tõttu saanud tööd teha.

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega.

11.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid iga

kord peale kohtu poolset meeldetuletust.

Sellegipoolest kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud

kohustust.

11.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku

määra vaid paaril korral ning võlgnikul on olnud eraldamiskohustus seoses II

pensionisamba väljamaksega ja tuttavalt saadud abiga 2023 I poolaastal, mida

võlgnik on täitnud vaid osaliselt ning võlgnikul on võlausaldajate ees eraldise

võlgnevus 3666,36 eurot. Võlgniku eraldamise kohustus 2024.a oktoobri lõpu

seisuga 3899,92 eurot (perioodil oktoober 2019 – oktoober 2024), millest 261,96

eurot on võlausaldajatele välja makstud. Võlgnikul ülalpeetavaid pole. Kohus on

võlgnikule saatnud korduvalt kirju seoses raha eraldamise ja väljamaksetega, jaganud

selgitusi ka 27.02.2023 ja 25.11.2024 toimunud kohtuistungitel, kuid võlgnik pole

sellest hoolimata eraldamise kohustust suutnud täita.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

11.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul

on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu

eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole täitnud temale

PankrS §-st 173 lg 2-5 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust

ning on sellest olnud teadlik. Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt nii

kirjalikult kui ka 27.02.2023 ja 25.11.2024 toimunud ärakuulamistel.

14. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on 25.11.2024 ärakuulamisel avaldanud, et tal ei ole raha, et tekkinud võlgnevust

tasuda, ka edaspidi mitte, mistõttu ei ole menetluse pikendamisel mõtet. Menetluse käigus

on kohus korduvalt selgitanud võlgnikule, et kui ta ei tee võlausaldajatele väljamakseid,

siis ei saa kohus teda kohustustest vabastada.

15. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et D.K. tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda D.K. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka D.K. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab D.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb D.K. vabastada

usaldusisiku kohustustest D.K. kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag