2-23-144959/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-144959

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus XX-i vastu

võlgnevuse nõudes

391,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianus

Inkasso OÜ

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

kasuks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 119,76 eurot.

3. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisaks

kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetule käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel

mittesissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 49,39 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste

maksetena alates jaanuarist 2025 iga kuu 10. kuupäevaks kuni põhivõlgnevuse 49,39

eurot täieliku tasumiseni järgmise graafiku alusel:

10.01.2025

9,89

10.02.2025

10,06

10.03.2025

10,24

10.04.2025

10,42

10.05.2025

8,78

4. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi OÜ XX-i vastu sissenõudmiskulu 30 euro,

intressivõlgnevuse 17,19 euro, laenuhaldustasu 6 euro ja viivise nõuetes rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 43,21% ulatuses XX-i kanda ja 56,79% OÜ Aktiva Finance Group

kanda.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 155,56 eurot ning mõista nimetatud

summa XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas 30.01.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 257,07 euro, intressi 17,19

euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

27,51 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. COOP Finants AS ja kostja sõlmisid 30.07.2022 laenulepingu nr L436689, mille alusel

sai kostja laenu 300 eurot. Laenuandja maksis kostjale välja 262,94 eurot. Pooled

leppisid lepingus kokku intressimääras 20,90% aastas, s.o 0,0581% päevas.

Viivisemäär on lepingujärgse intressi määr, krediidi kulukuse määr on 47,81%,

krediidikogukulu 498,23 eurot. Lepingutasu on 35 eurot. Igakuine haldustasu oli 1,50

eurot. Krediidikulukuse määra arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära,

lepingutasu, igakuist haldustasu, laenulepingu kestust. Krediidikulukuse määr on

arvutatud eeldusel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus.

Lepingus on kokkulepitud, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi maksegraafiku

alusel 36 osamaksega. Ühe makse suuruseks kujunes 18,86 eurot, v.a esimese suurus,

milleks on 35 eurot (lepingu tasu) ja viimase makse suurus, milleks on 13,13 eurot.

Laenuperiood oli 30.07.2022 – 10.08.2025. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud. 30.06.2023 saatis COOP Finants AS kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.07.2023 saatis COOP

Finants AS kostjale lepingu ülesütlemise teate, kuna kostja ei tasunud võlgnevust talle

antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja

jättis tasumata 10.04.2023, 10.05.2023, 10.06.2023 ja 10.07.2023 maksed. COOP

Finants AS loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 28.07.2023, mille

kohta saadeti kostjale teade.

2 (7)

3. Kostja võlgnevus kujuneb järgmiselt. Kostja sai laenu 300 eurot ja tasus põhiosa

katteks 42,93 eurot, seega on laenu põhiosa võlgnevus 300 – 42,93=257,07 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, s.o 10.04.2023 – 11. osamakseni

10.07.2023, s.o kokku 17,19 eurot (4,48+4,36+4,24+4,11). Vastavalt lepingule

kohustus kostja tasuma igakuiselt laenuhaldustasu 1,5 eurot. Kostja jättis tasumata

10.04.2023 – 10.07.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 6 eurot (4*1,50).

4. Hagejal on kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis on tekkinud

pärast lepingu ülesütlemist, summas 30 eurot. Hageja on saatnud 08.08.2023 kostjale

meeldetuletuskirja summas 15 eurot. Samuti on hageja saatnud kostjale

meeldetuletuskirjad 21.08.2023 ja 06.10.2023 kumbki hinnaga 5 eurot. Lisaks

eeltoodule on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kokku on võla

sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

5. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 20,9% aastas arvestatuna tasumata põhivõlalt

257,07 eurot alates 27.08.2023 kuni 30.01.2024 summas 27,51 eurot. Hageja nõuab

kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist.

6. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised

andmed. Kostja esitas COOP Finants AS-le laenutaotluse, milles märkis, et tema

igakuine sissetulek on 1000 eurot, igakuised kohustused on 200 eurot, tema tööandja

on Ksenukai Digital OÜ ja ülalpeetavaid ei ole. COOP Finants AS kontrollis hageja

sissetulekute suurust EMTA andmebaasi kaudu. Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. COOP Finants AS ei küsinud kostjalt

pangakonto väljavõtet.

7. 30.05.2024 esitas hageja kohtule ümberarvestuse ja alternatiivse nõude

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel juhuks, kui kohus jõuab

järeldusele, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Kohus võttis hagi menetlusse 13.06.2024 määrusega ja toimetas selle kostjale kätte

TsMS § 3141 alusel 13.08.2024. Kostja hagivastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus on käesolevat asja menetlenud TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses, millest

teavitati menetlusosalisi hagi menetlusse võtmise määruses. TsMS § 407 lg 1 alusel

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus ei ole kohustatud

asjas tagaseljaotsust tegema. Käesoleval juhul vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

10. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid COOP Finants

AS ja kostja 30.07.2022 laenulepingu nr L436689, mille alusel sai kostja laenu 300

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma COOP Finants

AS-le intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis

3 (7)

lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et

COOP Finants AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale

andnud laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

11. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.

Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu

sõlmimise ajal, s.o 30.07.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 16,30%. Seega kolmekordne määr oli 48,90%. Hagiavalduse kohaselt

oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 47,81% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära, lepingutasu igakuist haldustasu,

laenulepingu kestust. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et kogu krediit

võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Lepingus on kokkulepitud, et kostja

tagastab laenu ja tasub intressi maksegraafiku alusel 36 osamaksega. Krediidi

kogukulu on 498,23 eurot. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine.

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus

märgitud ebaõigesti.

12. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas COOP Finants AS 28.07.2023 kõik

lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.

13. Vastavalt VÕS § 4034

lg 6 sätestab, et

krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS

§ 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS §

4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal

vastavad asjaolud ja tõendid esitada.

Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja

4 (7)

regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused

ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta järgmised andmed.

Kostja esitas COOP Finants AS-le laenutaotluse, milles märkis, et tema igakuine

sissetulek on 1000 eurot, igakuised kohustused on 200 eurot, tema tööandja on

Ksenukai Digital OÜ ja ülalpeetavaid ei ole. COOP Finants AS kontrollis hageja

sissetulekute suurust EMTA andmebaasi kaudu. Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. COOP Finants AS ei küsinud kostjalt

pangakonto väljavõtet. Arvestades eeltoodut nähtub, et COOP Finants AS jättis

kontrollimata kostja esitatud andmed igakuiste kohustuste suuruse kohta, samuti ei

küsinud COOP Finants AS kostjalt andmeid igakuiste majapidamiskulude ja muude

rahaliste kohustuste kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t 3. Kohus on seisukohal, et

hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks. Asjaolu, et laenusumma oli võrdlemisi väike, ei

võimalda jätta vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvad kohustused

täitmata.

15. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise

põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või

esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivnõue. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija

on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. COOP Finants AS

ütles lepingu üles alates 27.07.2023. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja

5 (7)

ei olnud 10.04.2023, 10.05.2023, 10.06.2023 ja 10.07.2023, olles seega võlgnevuses

vähemalt 3 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti

kostjale 30.06.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud

formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses

toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades

alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu

põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal

võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda

maksed täielikult tasutuks kuni 10.10.2023 makseni ja osaliselt ka 10.11.2023 makse).

Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude

ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud

sissenõutavaks maksed kuni 10.12.2024 kokku 119,76 eurot, mille kohus kostjalt

hageja kasuks välja mõistab.

16. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada

hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole mingiski

osas oma kohustusi täitnud alates aprillist 2023, siis on põhjendatud eeldada, et kostja

ei täida kohustusi ka edaspidi õigel ajal. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka

tulevikku suunatud maksed vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele.

17. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on

07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija

satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Praegusel juhul ei ole hageja kostjale

uut tagasimaksegraafikut teatanud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse

sattuda. Seega jääb rahuldamata viivis juba sissenõutavaks muutunud maksete osas.

Kuna tulevikku suunatud maksed ei ole veel sissenõutavaks muutunud, siis puudub

hagejal nende osas kostja vastu viivisenõue.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 30 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3)

asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude

summas 30 eurot.

Menetluskulud

19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

6 (7)

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

20. Kuna kohus rahuldas hagi 49% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses

kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 51% ulatuses hageja kanda.

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 527

eurot.

22. Kohtu hinnangul on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu vajalik ja põhjendatud

kulu.

23. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 527 eurot olulises osas

ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3

tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus

rohkem kui 2 tundi. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega,

mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt

muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on

esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine

võimalik ka kiiremini. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi

olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping, võlateatised, volikiri ja haridust

tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget

kvalifikatsiooni. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2

tundi). Hageja on kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi küsida. Seega on hageja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 140+20+200=360 eurot. Kostja

menetluses ei osalenud, mistõttu ei saanud tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkida.

24. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 43,21% ulatuses, siis kuulub hagejale

hüvitamisele menetluskulu summas 155,56 eurot (360*43,21/100), mille kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

25. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus

märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

7 (7)