2-24-6900/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6900

Kohtuasi

U.E hagi Advokaadibüroo LEXIT OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.05.2024. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja U.E (isikukood XXX)

Kostja

Advokaadibüroo LEXIT OÜ (registrikood

16545842), seaduslikud esindajad vandeadvokaadid F.D

ja G.W

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.05.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta U.E määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud U.E kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2-24-6900

4. U.E kohustub hüvitama riigile määruskaebuselt tasumata jäetud riigilõivu 70

eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud

makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral kohustub U.E tasuma

riigilõivult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni

riigilõivu kohase tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.E (hageja) esitas 01.05.2024 Harju Maakohtule hagi Advokaadibüroo LEXIT OÜ

(kostja) vastu mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamiseks või alternatiivselt käsunduslepingu

rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 5000 eurot ja seadusjärgses määras viivise

saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud pooltevahelist kliendilepingut ja jätnud

hageja huvid kaitseta tekitades sellega hagejale hingelisi ja psüühilisi kannatusi (kostja

põhjustas hagejale stressi, üleelamisi, meeleolu langust, nördimust).

1.2.

Hageja tõi hagiavalduses kliendilepingutest tulenevad järgmised rikkumised:

rikkumised:

-

hagejale on saanud erinevate kaaskinnipeetavate kaudu, kes on samuti kostja kliendid,

teatavaks, et kostja on nendega kohtumistel avaldanud hageja eraelu ja perekonnaelu

kohta teavet, mis on kostjale teatavaks saanud lepingulisest suhtest hagejaga;

-

kostja väitis hagejale, et ta asus pärast hagejaga lepingute sõlmimist hageja õigusi ja

huve kaitsma ning esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale haldusasjas nr 3-22-

400, Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-23-9033 ja Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-22-2031 taotlused talle hageja

esindajana ligipääsu tagamiseks e-toimikule, kuid kui hagejale tagati alates

20.10.2023.a ligipääs e-toimikule, selgus toimikutega tutvumisel, et kostja ei ole

üheski asjas e-toimikule ligipääsu taotlusi esitanud ning kostja ei ole teinud ühtegi

menetlustoimingut;

-

kostja ei ole alates 2023. a maist esitanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdile

hageja allkirja ekspertiisi teostamiseks vajalikke materjale (28.09.2017.a ülekuulamise

protokolli originaali), kuigi kostja on saanud hageja käest vajalikud materjalid ja

suunised;

-

kostja jättis lahendamata 18.08.2023.a hageja ettevõttele (Housepartner OÜ)

Päästeameti poolt tehtud ettekirjutuste küsimused /vaidlused;

-

kostja jättis Põhja prefektuuri (hageja kuriteokaebuste alusel algatatud) menetluses

olevates kriminaalasjades nr 23231550005 ja nr 22231500389 hageja huvid kaitsmata;

-

kostja teades, et tal on hagejaga kehtivad kliendilepingud hageja esindamiseks ja

kaitsmiseks, sõlmis 2023. a augustis kliendilepingu Y kriminaalmenetluses

2-24-6900

kaitsmiseks asjas, kus isik oli kannatanu staatuses ja hageja kahtlustatav) ja tema

perekonnaliikmete (abikaasa ja tütre) esindamiseks, teades, et hagejal on selle isikuga

ja tema pereliikmetega huvide konflikt ja lahendamata materiaalsed vaidlused.

1.3.

Kostja tegevusetuse/tegevuse tagajärjel jäid hageja õigused ja huvid kaitseta, millega

kostja põhjustas hagejale stressi, vaimseid ja psüühilisi kannatusi ning üleelamisi, meeleolu

langust, nördimust, mille tõttu hagejale tekkis moraalne kahju.

1.4.

Hageja palus vabastada teda hagilt riigilõivu tasumisest. Hageja maksejõuetus on

tuvastatud tsiviilasjades nr 2-23-9033 ja 2-24-22.

2. Harju Maakohus jättis 03.05.2024. a määrusega hagi käiguta ning palus hagejal

haginõuetega seotud asjaolusid täpsustada ning esile tuua, milliste kliendilepingutega on

konkreetsed hagis loetletud faktiväited seotud. Samuti palus maakohus hagejal esitada oma

faktiväiteid tõendavad tõendid. Hagejal tuli selgitada, millise konkreetse tegevusega või

käitumisega on kostja hagejale mittevaralist kahju tekitanud ning põhjendada seost tegevuse

või käitumise ja hagejale tekkinud mittevaralise kahju vahel. Lisaks pidi hageja esitama

korrektse menetlusabi taotluse.

3.

15.05.2024 esitas hageja maakohtule vastuse, milles leidis, et hagiavalduses ei esine

selliseid puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise. Hageja leidis, et koos hagiga tuleb

esitada üksnes õigussuhte mõistmiseks vajalikud tõendid ning täpsem tõendite esitamise

vajadus sõltub sellest, missugustele asjaoludele kostja vastu vaidleb. Hageja hinnangul tõi ta

hagiavalduses ja selle täienduses esile kõik faktilised asjaolud varalise kahju tekkimise kohta.

Hageja hinnangul on hagi alusega seotud asjaolud hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks piisavalt selged.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 21.05.2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud hageja kanda.

4.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9, p 10 ja lg 2 p-i 2 alusel keelduda,

kuna rikutud on hagiavalduse vormi- ja sisunõudeid – hagi ese on ebaselge ning hagi aluseks

olevad asjaolud on esitamata. Maakohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuid

hageja ei kõrvaldanud hagiavalduselt puudusi sellises ulatuses, mis võimaldaks maakohtul

hagi menetlusse võtta.

4.2.

Maakohus leidis, et hagis esitatud asjaolud on niivõrd ebaselged, et hagi ei ole

võimalik nende alusel menetleda. Hageja nõue põhineb kolmel kliendilepingul. Hagiavalduses

on hageja nimetanud 14.10.2022 kliendilepingu, mis on sõlmitud HousePartner OÜ-ga, mitte

hagejaga. Kuigi hageja on selle juriidilise isiku juhatuse liige, ei saa ta enda nimel juriidilise

isiku õigusi kaitsta. Hageja pidi kohtule selgitama, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja

kolmandale isikule (HousePartner OÜ-le) tekitatud kahju hüvitamist endale (s.o hagejale).

Hageja on välja toonud 04.10.2022 ja 04.11.2022 kliendilepingutest tulenevad rikkumised.

Maakohus ei saanud esitatud asjaoludele õiguslikku hinnangut anda, kuna hageja ei ole

hagiavaldusele lisanud ühtegi kliendilepingut. Hagiavalduses tuleb märkida lisaks muudele

andmetele tõendid, mis tõendavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt,

millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada (TsMS § 363 lg 1 p 3).

2-24-6900

4.3.

Maakohus nõustus hagejaga, et tõendeid ei hinnata hagi menetlusse võtmisel. Hagi

puudused seisnevad selles, et hageja ei ole esitanud faktilisi asjaolusid ega selgitanud kohtule,

milles seisneb kostja õigusvastane käitumine. Hagis on märgitud, et kostja on avaldanud

hageja kaaskinnipeetavatele hageja eraelu ja perekonnaelu infot, mis on teatavaks saanud

hagejaga sõlmitud lepingulisest suhtest. Tegemist on abstraktsete faktiväidetega sest nende

alusel ei ole võimalik tuvastada, vastu vaielda või omaks võtta asjaolusid, sest neist ei ole

võimalik aru saada, kellele ja mida on kostja avaldanud. Samuti ei ole esiletoodud asjaolude

põhjal võimalik välja mõista kahjuhüvitist. Hagiavalduse p-s 1.7 märgib hageja, et kostja

tegevusetuse tagajärjel on hageja õigused ja huvid jäänud kaitseta ning sellest tekkis hagejal

stress, depressioon, alanduse tunne, nördimus ja heaolu langus. Maakohus palus hagejal

selgitada, millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning millest võis tal

tekkida stress, depressioon jm hagis väidetu. Hageja ei ole seda maakohtule selgitanud. Sama

kehtib hageja väite kohta, et kostja on jätnud esitamata Eesti Kohtumeditsiinilise Ekspertiisi

Instituudi eksperdile ekspertiisi teostamiseks vajalikud materjalid ja suunised. Hagis esitatust

ei ole võimalik järeldada, millisest ekspertiisist jutt käib, millistest suunistest tuleneb kahjulik

tagajärg. Üldine väide ekspertiisi, materjalide ja suuniste kohta ei anna alust hagi rahuldada ja

kahjuhüvitist välja mõista. Täpsustamata on ka hageja väide huvide konflikti kohta

(hagiavalduse punkt f) – ei ole arusaadav, kellega on kostja sõlminud hageja huvide vastaselt

kliendilepingu ning milles vastuolu hageja huvidega ja kostja huvide konflikt seisneb.

4.4.

Maakohtu hinnangul ei vasta hagi ka TsMS § 363 lg 1 p-s 2 sätestatud sisunõudele –

hageja on jätnud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud esitamata ning ei ole maakohtu

määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud. Hageja vastuväidetest nähtub, et ta ei soovigi

puudusi kõrvaldada. Kuna hagis ei ole kirjeldatud kostja konkreetset õigusvastast käitumist ja

hageja ei ole õigusrikkumist ning kahjuliku tagajärje tekkimist kirjeldanud, ei ole hagi

esitatud hageja õiguste ja huvide kaitseks (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kostjal ei ole võimalik

selliselt esitatud hagile vastuväiteid esitada ning kohtule ei ole võimalik hagi rahuldada. Asja

menetlemine tekitaks vaid menetluskulusid.

4.5.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuid neid

rahaliselt kindlaks ei määranud, sest kostjal ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid

tekkinud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas maakohtu hagi määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse. Hageja hinnangul esitas ta hagis kogu teabe,

mis on vajalik asja menetlemiseks. Hageja hinnangul on tsiviilkohtumenetluse seadustik

vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise sama

kohtunik, kes tegi määruse, mida menetlusosaline soovis vaidlustada. Selline menetlus seab

kahtluse alla kohtumenetluse erapooletuse. Halduskohtumenetluses esitatakse määruskaebus

otse ringkonnakohtule, seega on tegemist põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle

TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

2-24-6900

Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi menetlusse

võtmisest keeldumise ühe aluse osas. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagis esile toodud asjaolude alusel ei ole võimalik

hagi rahuldada. Seega tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel,

mitte § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Samuti ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumise

alusena õige viide TsMS § 371 lg 1 p-le 10, kuna hageja taotles menetlusabi hagiavalduselt

riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Praegusel juhul on hagis esitatud asjaolud kirjeldatud nii abstraktselt, et nende alusel ei ole

võimalik hagi rahuldada.

8.1.

Maakohus selgitas õigesti, et TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt peab hagiavaldus

sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis on hageja arvates vajalikud tema nõude usutavaks

muutmiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi menetlusse võtmiseks on vaja, et hagi

alus oleks konkreetne ja võimaldaks hageja nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest

samalaadsetest nõuetest eristada. Kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud,

jätab kohus hagi § 371 lg 2 p-i 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei

ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS II komm, §

363, 3.2.1.3. alapunkt b). Praegusel juhul ei olnud ka pärast hagilt puuduste kõrvaldamist

võimalik aru saada, millise konkreetse tegevusega kostja hagejale mittevaralist kahju tekitas

ning kuidas mittevaraline kahju konkreetselt avaldus. Hageja on väidetavalt kahju tekitanud

asjaolusid ning väidetavalt põhjustatud tagajärgi kirjeldanud üldsõnaliselt üksnes loetledes

rikkumisi ja talle tekkinud võimalikke terviseprobleeme (loetelu kannatustest ja haiguslikest

seisunditest).

9. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et tsiviilkohtumenetlus on vastuolus PS §-s 4

sätestatud võimude lahususe põhimõttega, kuna määruskaebuse menetlusse võtmise otsustab

sama kohtunik, kes tegi määruse, mida menetlusosaline soovis vaidlustada, ning see seab

kahtluse alla kohtumenetluse erapooletuse. TsMS § 663 lg 1 alusel otsustab küll maakohus

määruskaebuse menetlusse võtmise, kuid määruskaebuse rahuldamata jätmise korral sama

sätte lg 5 kohaselt edastab maakohus määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus hindab, kas maakohus on määruskaebuse põhjendatult rahuldamata jätnud.

Seega ei piira TsMS § 663 lg 1 sätestatud kord menetlusosalise kaebeõigust, vaid võimaldab

maakohtul oma eksimused tõhusalt parandada. Kuna kaebeõiguse piirangut ei esine, ei saa

rääkida ka ebavõrdsest kohtlemisest PS §-i 12 tähenduses.

10. Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus hagi põhjendatult menetlusse võtmata

ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS

§ 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna hagiavaldust ja määruskaebust ei ole kostjale kätte

toimetatud, ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja kindlaks määrata.

11. Praeguses asjas andis maakohus hagejale 05.06.2024. a määrusega menetlusabi,

vabastades teda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest. Maakohus andis

menetlusabi kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmise korral riigile hüvitada.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kolleegium jättis määruskaebuse

rahuldamata, tuleb hagejal tasuda riigilõiv 70 eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest

2-24-6900

vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral kohustub

hageja tasuma praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt