3-24-3226/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3226

Haldusasi

D.B taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – D.B

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.B riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata D.B 10.12.2024 riigi õigusabi taotlus haldusasjas nr 3-24-3226.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d

1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.B esitas 27.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada riigi õigusabi

konsultatsiooniks ja advokatuuri aukohtu 07.11.2024 otsuse nr 2-15/747 peale halduskohtule

kaebuse esitamiseks. Taotluse kohaselt on taotleja sissetulek vaid osalise töövõime toetus ca

350 eurot kuus. Sellest maksab taotleja lapsele elatist 150 eurot kuus ja 50 eurot elatisvõla

katteks. Taotleja on alustanud maksejõuetuse kohtuasja Tartu Maakohtus. Menetlus on

pooleli, mh õigusabi puudumise tõttu.

2. Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2024 määrusega taotluse käiguta. Taotlejal tuli taotlus

allkirjastada ja selgitada, miks ta leiab, et kohus peaks aukohtu otsuse tühistama, selgitades

vähemalt üldiselt, milliseid menetlusreegleid on aukohus tema meelest rikkunud.

3. D.B esitas halduskohtule vastuse 02.12.2024.

4. Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2024 määrusega taotluse rahuldamata (resolutsiooni

p 1).

HKMS § 111 lg 1 järgi antakse taotlejale menetlusabi juhul, kui on piisavalt alust

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta

riigi õigusabi juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste

kaitseks vähene. Advokatuuri aukohtu 07.11.2024 otsus on tehtud ajendatuna D.B

kaebusest vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi tegevuse peale. Advokatuuriseaduse § 18

3-24-3226

lg 1 järgi võib huvitatud isik esitada advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebuse

halduskohtule. Kaebeõigus on siiski piiratud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10). Aukohtumenetlus ei toimu advokaadi kliendi

huvides. Kliendil pole õigust nõuda advokaadi karistamist. Seetõttu ei saa kohus

huvitatud isiku kaebuse alusel kontrollida seda, kas aukohus on teinud sisuliselt õige

otsuse. Huvitatud isikul on õigus sellele, et aukohus vaataks tema kaebuse läbi

kehtestatud menetlusreegleid järgides. Menetlusreeglite järgimist saab kohus huvitatud

isiku kaebuse alusel kontrollida. Seetõttu palus kohus taotlejal vähemalt üldiselt

selgitada, milliseid menetlusreegleid on aukohus tema meelest rikkunud, kuid taotleja

ei esitanud puuduste kõrvaldamise avalduses selgitusi, millest nähtuks, et aukohus

oleks tema kaebust läbi vaadates menetlusreegleid rikkunud. On arusaadav, et taotleja

ei pruugi osata ilma õigusabita kõiki aukohtumenetluse nüansse hinnata. Siiski oli

taotlejal võimalik esile tuua, kas menetluslikud rikkumised tema hinnangul üldse

esinesid ja milles need tema meelest võisid seisneda. Kuna taotleja ei ole selliseid

asjaolusid esile toonud, ei ole alust eeldada, et kaebuse esitamine saaks praegusel juhul

edukas olla. Taotlejale on selgitatud, et kui ta leiab, et advokaat on temaga sõlmitud

lepingu alusel teda esindades oma kohustusi rikkunud, saab ta oma õigusi kaitsta

tsiviilkohtumenetluses.

Kuna advokaadi karistamine aukohtumenetluses ei parandaks mingil moel taotleja kui

huvitatud isiku olukorda, annab aluse riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg

1 p 12: taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi

eeldatavate kuludega õigusabile.

5. D.B esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.12.2024 taotluse, mille kohaselt soovib ta riigi

õigusabi riigi õigusabi taotluse esitamiseks ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kuna Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 D.B riigi

õigusabi taotluse rahuldamata, siis järeldab ringkonnakohus, et D.B 10.12.2024 riigi õigusabi

taotluse eesmärgiks on saada advokaadi abi selleks, et koostada ja esitada ringkonnakohtule

määruskaebus halduskohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale.

7. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest

või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi

saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1).

8. Kuigi taotleja ei ole 10.12.2024 taotlusele lisanud andmeid oma majandusliku seisundi

kohta, puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et tema puhul on täidetud riigi õigusabi

andmise majanduslikud eeldused (HKMS § 112 lg 1 p 1). Selles ei ole kahelnud ka

halduskohus. Haldusasjas nr 3-24-976 on tuvastatud, et taotleja on töötu ning tema

sissetulekud koosnevad erinevatest toetustest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2024 määrus

nr 3-24-976, p 8).

9. Eelnevast hoolimata jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu 03.12.2024

määrus on ringkonnakohtus vaidlustatav üksnes osas, millega halduskohus jättis taotleja riigi

2(3)

3-24-3226

õigusabi taotluse rahuldamata. Küsimus, kas taotlejale tuleks siiski anda riigi õigusabi

advokatuuri aukohtu 07.11.2024 otsuse vaidlustamiseks, ei ole nii keerukas, et selleks tuleks

anda riigi õigusabi korras esindaja. Taotlejal tuleb tuua eeskätt esile asjaolud, mille tõttu

tuleks tema hinnangul riigi õigusabi anda. Taotleja ei pea seejuures viitama varasemale

kohtupraktikale ega õigusnormidele. Halduskohtumenetluses on kohtutel uurimis- ja

selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohtud on ka varem korduvalt leidnud, et taotleja

on võimeline osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt (nt Riigikohtu 18.10.2024 määrus;

Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-976).

10. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus D.B 10.12.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

11. Ringkonnakohus juhib taotleja tähelepanu, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata

seaduses sätestatud menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Tallinna Halduskohtu

03.12.2024 määruse peale on HKMS § 204 lg-st 1 tulenevalt võimalik esitada määruskaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtute

infosüsteemi andmete kohaselt on halduskohtu 03.12.2024 määrus taotlejale kätte toimetatud

10.12.2024. Määruskaebuse esitamise tähtaega ei pikendaks ka praeguse määruse peale

Riigikohtule määruskaebuse esitamine. Seetõttu tuleb taotlejal arvestada, et kui ta soovib

halduskohtu määrust vaidlustada, tuleb tal kaebetähtaja järgimiseks esitada iseseisvalt

määruskaebus hiljemalt 27.12.2024. Määruskaebusele esitatavad nõuded on sätestatud HKMS

§-s 205. Kuivõrd 10.12.2024 taotluses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset taotlust seoses

Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 määrusega ega sellele määrusele selgelt isegi viidatud, ei

pea ringkonnakohus võimalikuks käsitada taotlust puudustega määruskaebusena, vaid loeb

selle üksnes riigi õigusabi taotluseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)