2-24-10172/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.detsember 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-10172

Tsiviilasi

ST pankrotihaldurMU hagi KR vastu tehingu

tagasivõitmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ST (isikukood CCCCCCCCC) pankrotihaldurMU (e- )

Kostja KR (isikukood DDDDDDDD), lepinguline esindaja

vandeadvokaat X.A

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks ST (ik CCCCCCCCC) ja KR (ik

DDDDDDDD) vahel 16.09.2021. a sõlmitud notariaalne kinkeleping ja

asjaõigusleping osas, milles ST (ik CCCCCCCCC) kinkis KRile (ik DDDDDDDD)

kinnistu, kinnistusraamatu registriosa nr DDDDD, asukoht XXX, M küla, S, ½

kaasomandi osa ning andis omandi vastavas osas üle.

3. Kohustada KRi (ik DDDDDDDD) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹

lg 1 tähenduses) kinnistu registriosa nr DDDDD II jao omanikukande, mille

kohaselt KR (ik DDDDDDDD) on kinnistu ainuomanik, kustutamiseks ja II jakku

uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu ½ kaasomandi osa omanik ST (ik

CCCCCCCCC) ja ½ kaasomandi osa omanik KR (ik DDDDDDDD).

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

5. Jätta jõusse Pärnu Maakohtu 5.07.2024 määrusega (täiendatud Pärnu Maakohtu

11.07.2024 määrusega) kohaldatud hagi tagamise abinõu.

6. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, menetluse käik

1. ST pankrotihaldurMU esitas 3.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi KR vastu tehingu

tagasivõitmise nõudes. Hageja palus: 1.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks ST (ik

CCCCCCCCC) ja KR (ik DDDDDDDD) vahel 16.09.2021. a sõlmitud notariaalne kinkeleping

ja asjaõigusleping osas, milles ST (ik CCCCCCCCC) kinkis KRile (ik DDDDDDDD) kinnistu,

kinnistusraamatu registriosa nr DDDDD, asukoht XXX, M küla, S, ½ kaasomandi osa ning

andis omandi vastavas osas üle. 2. Kohustada KRi (ik DDDDDDDD) andma nõusolek

(kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu registriosa nr DDDDD II jao

omanikukande, mille kohaselt KR (ik DDDDDDDD) on kinnistu ainuomanik, kustutamiseks ja

II jakku uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu ½ kaasomandi osa omanik ST (ik

CCCCCCCCC) ja ½ kaasomandi osa omanik KR (ik DDDDDDDD). 3. Jätta menetluskulud

kostja kanda. Hageja taotles hagiavalduses hagi tagamist.

2. 5.07.2024 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise abinõuna

otsustas kohus kanda ST pankrotihalduriMU (isikukood SSSSSSSSS) kasuks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr DDDDD kolmandasse jakku esimesele

vabale järjekohale eelmärge KRile (isikukood DDDDDDDD) kuuluvale kinnisasjale

asukohaga XXX, M küla, S.

11.07.2024 määrusega täiendas kohus Pärnu Maakohtu 05.07.2024 hagi tagamise määrust ning

luges 05.07.2024 määruse punkti 2 sõnastus õigeks järgmises kujul: Hagi tagamise abinõuna

kanda ST (pankrotis, isikukood CCCCCCCCC) kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr DDDDD kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale

eelmärge KRile (isikukood DDDDDDDD) kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, M küla, S

kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja kaasomandi osa omandi tagasivõitmise nõudes,

tsiviilasi 2-24-10172.

3. Kohus võttis hagi 28.08.2024 määrusega menetlusse.

4. 16.09.2024 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võttis hagi õigeks ega

vaielnud haginõuetele vastu. Kostja vaidles vastu hageja taotlusele jätta menetluskulud kostja

kanda. Kostja leiab, et tema ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks.

Kui hageja oleks pöördunud KRi poole STle omandi üleandmiseks enne hagi esitamist, oleks

KR olnud valmis STle poole kinnistu omandi tagasi andma või arutama võimalusi kompromissi

saavutamiseks kohtuväliselt. Kostja palub vastavalt TsMS § 168 lg-le 6 jätta menetluskulud

hageja kanda või alternatiivselt jätta TsMS 162 lg 4 alusel kummagi poole menetluskulud

poole enda kanda. Kostja nägi võimalust lahendada tsiviilasi kohtuliku kompromissiga ja palus

anda pooltele 1 kuuline tähtaeg läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks.

5. 24.09.2024 teatas kostja, et kompromissiläbirääkimised ebaõnnestusid. Kostja jäi hagi

õigeksvõtmise juurde. Kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamine ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse

asendamine kohtuotsusega on kostja hinnangul otstarbekas lahendada hagi õigeksvõtmisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 440 lg 3).

6. Hageja leiab 24.09.2024 seisukohas, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb hagi

rahuldada ning jätta hageja menetluskulud kooskõlas TsMS §162 lg-ga 1 kostja kanda. Hageja

ei nõustu kostjaga, et kohaldada tuleb TsMS § 168 lg 6. Väide, et kostja ei olnud võlgniku

võlgadest teadlik, on eluliselt ebausutav. Kõnealune kinnistu on rahvastikuregistri järgi olnud

võlgniku elukoht alates 13.10.2011. Puudub muu mõistlik selgitus, miks pidi võlgnik oma

elukohaks oleva kinnistu kaasomandi osa õele kinkima, peale selle, et eesmärgiks oli

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamine. Kostja teadmist sellest tuleb eeldada (PankrS §

110 lg 3). Samuti on eluliselt ebausutav, et kostja oleks koheselt nõustunud halduri

ettepanekuga kaasomandi osa üle anda võlgniku pankrotivarasse, sh sama kiiresti ja väikeste

kuludega, nagu seda on praegu võimaldanud hagi esitamine. 03.07.2024 ehk hagi esitamise ajal

puudus pankrotivõlgnikul töökoht ning töövõimetuse tõttu ka perspektiiv, et pankrotivarasse

hakkab laekuma vara, mille arvelt selliseid tehinguid teha, kanda nende kulusid jne. Puudub

alus arvata, et kostja oleks olnud vabatahtlikult ja hea meelega valmis üle andma kinnistu

kaasomandi osa ja kandma ka kõik sellega seotud kulud. PankrSi § 55 lg 1 kohaselt on

pankrotihalduri põhikohustuseks kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õiguste ja huvide

kaitsmine ning seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka menetluse tagamine. Vaidlusalune

ei ole, et tagasivõitmise hagi oli põhjendatud, mida kinnitab kostja õigeksvõtt. Hageja on

esitanud ka hagi tagamise taotluse, mis on takistanud kinnistu võimalikku edasivõõrandamist.

Tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule (PankrS § 118 lg 1). Hagejal puudub

pankrotihaldurina varasem kokkupuude menetlusosalistega, mistõttu puudub ka teadmine, kui

ausad ja vastutulelikud menetlusosalised on. Hagejale teadaolevad asjaolud andsid põhjendatud

aluse arvata, et kohtuväline suhtlus võib lõppeda sellega, et kinnistu võõrandatakse kolmandale

isikule edasi. Hageja kui pankrotihalduri põhikohustust silmas pidades oli koheselt hagiga, sh

hagi tagamise taotlusega, kohtusse pöördumine ainuvõimalik lahendus.

7. Hageja 24.09.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

1061,25 eurot (käibemaksuga).

8. Kostja peab hageja õigusabikulusid ülepaisutatuks.

Kohtu põhjendused

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus leiab, et kuna kostja on 16.09.2024 kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, tuleb

hagiavaldus rahuldada (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Kuna kostja on avaldanud hagi õigeksvõtmise

kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (TsMS § 440 lg 3).

10. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

11. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal

algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

12. TsMS § 445 lg 2 kohaselt jätab kohus hagi rahuldamisel hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja

pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Pärnu Maakohtu 5.07.2024 hagi

tagamise määrusega kandis kohus ST pankrotihalduriMU (isikukood SSSSSSSSS) kasuks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr DDDDD kolmandasse

jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke KRile (isikukood DDDDDDDD) kuuluvale

kinnisasjale asukohaga XXX, M küla, S. 11.07.2024 määrusega täiendas kohus Pärnu

Maakohtu 05.07.2024 hagi tagamise määrust ning luges 05.07.2024 määruse punkti 2 sõnastus

õigeks järgmises kujul: Hagi tagamise abinõuna kanda ST (pankrotis, isikukood

CCCCCCCCC) kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr

DDDDD kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge KRile (isikukood

DDDDDDDD) kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, M küla, S kinkelepingu kehtetuks

tunnistamise ja kaasomandi osa omandi tagasivõitmise nõudes, tsiviilasi 2-24-10172.

Hagi rahuldamise tõttu jääb hagi tagamise abinõu kehtima.

13. Kuivõrd õigeksvõtul põhineva otsusega hageja nõue rahuldati, siis peaksid üldjuhul

jääma sellega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Samas võimaldab

TsMS § 168 lg 6 otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui on täidetud tingimused:

kostja võtab hagi kohe õigeks ning kostja ei tohi olla oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks.

Praegusel juhul vaidlevad pooled selle üle, kelle kanda tuleb jätta menetluskulud, kui kostja

võtab hagi kohtumenetluses kohe õigeks.

Kohus leiab, et antud juhul ei saa jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 järgi hageja kanda.

14. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja oleks pidanud enne kohtusse pöördumist pidanud

otsima kohtuvälist lahendust poole kinnistu tagastamiseks.

Pankrotiseaduses on sätestatud eriregulatsioon selle kohta, kuidas saab pankrotihaldur nõuda

võlgniku tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist, kui tehingutega on kahjustatud võlausaldajate

huve, sh on PankrS §-des 109–119 sätestatud nii pankrotivõlgniku tehtud tehingu kehtetuks

tunnistamise erilised alused kui ka kehtetuks tunnistamise kord ja tagajärjed. Muu hulgas saab

PankrS § 111 järgi tunnistada võlgniku lähikondsega sõlmitud kinkelepingu tagasivõitmise

korras kehtetuks. Tagasivõitmine toimub PankrS § 118 lg 1 järgi hagi esitamisega kohtule ja

sellise nõude peab kohtule esitama pankrotihaldur. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise

korras kehtetuks, on teine pool kohustatud PankrS § 119 lg 1 järgi tagastama pankrotivarasse

tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kohtu hinnangul tuleneb eelnimetatud sätetest

üheselt, et võlgniku lähikondsega sõlmitud kinkelepingu saab tunnistada kehtetuks üksnes

kohtu kaudu (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-36-13) ning pankrotihaldur oli seega õigustatud

kohtusse pöörduma. Seega ei saa antud juhul menetluskulude kindlaksmääramisele kohaldada

TsMS § 168 lg-s 6 sätestatut.

Riigikohus on eelviidatud lahendis (3-2-1-36-13 p 13) asunud seisukohale, et

pankrotimenetluses vara tagasivõitmise hagi rahuldamise korral tuleb üldjuhul jagada

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi. Hagi kohese õigeksvõtu korral võib kohus jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4).

Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks jätta kummagi poole menetluskulud TsMS § 162 lg 4

järgi poolte endi kanda, kui pankrotihalduril tuli abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks pöörduda kohtusse ning hagi võeti koheselt

õigeks (vt Riigikohtu 11. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-13, p 13).

Maakohus leiab, et ka praeguses asjas on mõistlik jätta kummagi poole menetluskulud TsMS §

162 lg 4 järgi tema enda kanda, kuna pankrotihalduri kohtusse pöördumine oli õigustatud ning

kostja võttis hagi koheselt õigeks.

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

kohtunik