3-23-2615/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2615

Haldusasi

X, X, X, X, X ja X kaebus Kohila Vallavalitsuse

04.08.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00105 ja 20.10.2023

vaideotsuse tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebajad X, X, X, X, X, X

Kaebajate ühine volitatud esindaja vandeadvokaat Angela

Kase

Vastustaja Kohila vald, volitatud esindajad Roman

Märtson ja vandeadvokaat Raul Keba

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18.09.2024 ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X, X, X, X, X ja X kaebus ning tühistada Kohila Vallavalitsuse 04.08.2023

ettekirjutus nr 2312899/00105.

2. Mõista Kohila vallalt X, X, X, X, X ja X kasuks välja menetluskulud summas 4035,50

eurot (koos käibemaksuga).

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuse kaebajate nimed tähemärkidega.

4. Peatada esialgse õiguskaitse korras Kohila Vallavalitsuse 04.08.2023 ettekirjutuse nr

2312899/00105 kehtivus kuni käesolevas haldusasjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

3-23-2615

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X, X, X, X, X ja X on Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis asuva Vabaduse tn 15c

(kinnistu nr 1153037, katastritunnus 31801:006:0020) korteriomandite omanikud. Maa-ameti

Maainfo kaardi andmetel on Vabaduse tn 15c 3597 m2 ja 100% elamumaa sihtotstarbega

katastriüksus, mis on mõõdistatud 01.02.1998 ja registreeritud 22.05.1998. Ehitisregistri

andmetel asub Vabaduse tn 15c katastriüksusel 5-korteriga elamu, kuur, garaaž, abihoone

(garaažid-kuurid), kelder ja garaaž.

2. Kohila Vallavolikogu kehtestas 25.09.2018 otsusega nr 29 Aandu küla Viigi kinnistu

detailplaneeringu, mille põhijoonise kohaselt rajatakse Vabaduse tn 15c kinnistu lõunakülge

uus sõidutee.

3. Kohila Vallavalitsus andis 19.04.2020 Viigi tn ja Viigi põik tn koos trassidega jaoks

ehitusloa nr 2012271/11119.

4. Kohila Vallavalitsus alustas 26.07.2023 riiklikku ehitusjärelevalvet Vabaduse 15c kinnistul

asuva hoone (garaaž; EHR kood 109008819) seaduslikkuse üle, leides, et hoone on püstitatud

ebaseaduslikult ja kuulub lammutamisele. Kohila Vallavalitsus saatis 27.07.2023 X, X, X, X,

X, X teate riikliku ehitusjärelevalve algatamise kohta ning kutse.

5. Kohila Vallavalitsuse 26.07.2023 ettekirjutusega nr 2312899/00105 (digiallkirjastatud

04.08.2023) kohustati X, X, X, X, X ning X lammutama hoone (garaaž) hiljemalt 30.09.2023.

Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Hoone on püstitatud ebaseaduslikult. Ehitisregistris on küll nähtav hooneregistri

ehitise teatis 317/3603(E4) 31.12.2003, kuid see on puudulik, andmed ei vasta

tegelikkusele ja ei anna alust asuda seisukohale, et hoone on seaduslik. Ehitisregistris

puuduvad ehitistehnilised andmed, ehitise mõõtmed ei vasta tegelikkusele, valed on ka

ehituskonstruktsioonide materjalid. Näiteks on märgitud kande- ja jäigastavate

konstruktsioonide materjali liigiks ja välisseina materjali liigiks puit, tegelikult on

hoone raudbetoon blokkidest ja silikaatkivist. Vabaduse tn 15c kinnistu koosseisu

kuuluv ebaseaduslik garaaž on vastuolus ka avalike huvidega. 2018. a kehtestati Viigi

kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks on rajada planeeringualale uued

elamumaad (edaspidi DP). DP seletuskirja p 5.1 kohaselt kavandatakse DP-ga rajada

planeeringualale 17 elamumaa sihtotstarbega krunti, millele omakorda kavandatakse

rajada üksik-, paaris- ja ridaelamud. Juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt

nimetatud elamukruntidele on DP-ga kavandatud rajada tee Viigi tänav L1 ja L2

kinnistule, mis antakse DP kohaselt tulevikus valla omandisse ehk avalikku kasutusse.

Garaaži tõttu ei ole taotlejal käesoleval juhul võimalik DP-le vastavat teed valmis

ehitada. Seetõttu viibib kogu DP-lahenduse elluviimine. Samas ei saa seda

ebaseaduslikku garaaži ka alles jätta, kuivõrd see asuks rajatava tee peal ning kujutaks

teed kasutavatele isikutele väga suurt ohtu. Garaaž piirab oluliselt nähtavust, st teel

liiklejatel ei oleks garaaži tõttu võimalik vastutulijat aegsasti märgata. Samuti võib

garaaž sõidukitest tingitud vibratsioonide tõttu laguneda ja kokku variseda, kujutades

seeläbi ohtu inimeste elule ja tervisele. Seega kaasneb ebaseadusliku garaažiga ka

2(9)

3-23-2615

avalikele huvidele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik ilma garaaži lammutamata piisavalt vähendada ega leevendada (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 18.01.2023 otsus nr 3-21-2344, p 20; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-64-

02, p 16). Ühtlasi seisneb avalik huvi selles, et ebaseaduslike ehitiste talumine ja

seadustamine ei saaks normiks. Vaidlusaluse garaaži puhul on tegemist lihtsa

ehitisega, mille lammutamine ei ole avalikke ja naabrite huve silmas pidades

ebaproportsionaalne. Vabaduse tn 15c omanike huvi säilitada või seadustada

ebaseaduslik garaaž ei ole kaalukam avalikust huvist seaduslikkuse tagamiseks ja

Viigi tänav L1 kinnistule rajatava tee avaliku kasutamise võimaldamiseks. Samuti ei

ole Vabaduse tn 15c omanike huvi kaalukam naaberkinnisasja omaniku huvist oma

omandiõiguse ja naabrusõiguste tagamiseks. Kuigi garaaž asub naaberkinnistul vaid

osaliselt, ei ole garaaži lammutamine vaid osaliselt võimalik, kuna garaaži osaline

lammutamine kahjustaks oluliselt garaaži ülejäänud konstruktsioone.

Ettekirjutuses sisaldus hoiatus ja sunniraha suurus.

6. X, X, X, X, X ja X esitasid Kohila Vallavalitsuse 04.08.2023 ettekirjutusele nr

2312899/00105 vaide, mis tagastati 13.10.2023 vaideotsusega (digiallkirjastatud 20.10.2023).

7. X, X, X, X, X ja X esitasid 19.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila

Vallavalitsuse 04.08.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00105 ja 20.10.2023 vaideotsuse

tühistamisnõudes. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus 04.08.2023

ettekirjutuse nr 2312899/00105 kehtivuse peatamiseks kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebajad leiavad, et vaidlusalune ettekirjutus on õigusvastane.

8.1. Lammutamisettekirjutus on formaalselt õigusvastane. Rikutud on kaebajate

ärakuulamisõigust. Vastustaja teavitas kaebajaid 27.07.2023 riikliku järelevalve alustamisest

ja edastas kutse ilmuda kinnistu omanikuna Kohila Vallavalitsusse 03.08.2023 kell 14.00.

Kaebajad teavitasid 01.0.2023 vastustajat, et pakutud aeg neile ei sobi. Vastustaja pakkus

välja ajavahemiku 14.-18.08.2023. Kaebajad pakkusid ärakuulamise ajaks 18.08.2023.

Vastustaja edastas 04.08.2023 kaebajatele ettekirjutuse abihoone lammutamiseks. Seejuures

kannab ettekirjutus kuupäeva 26.07.2023, s.o päev varasem, kui kutse, mis kaebajatele

saadeti.

8.2. Vastustaja on 05.09.2023 selgitanud, et menetleja eesmärk oli kutsuda omanikud

vallavalitsusse, et anda neile ettekirjutus üle allkirja vastu (vt kaebuse lisa 22). Seega ei olnud

vastustajal kavas kaebajaid riikliku järelevalve menetluses ära kuulata. See viga mõjutas ka

sisuliselt ettekirjutust. Nimetatud viga ei saa parandada vaidemenetluses.

8.3. Lammutamisettekirjutus on sisuliselt õigusvastane. Abihoone ei ole ebaseaduslik ehitis.

Rapla maakonna hooneregistri inventariseerimise toimiku nr 3603, mis on alustatud 1995 ja

lõpetatud 1999 kohaselt (edaspidi inventariseerimistoimik) on Rapla maakonna Kohila alevi

Vabaduse tn 15c asendiskeemil vaidlusalune abihoone märgitud positsiooniga nr 5.

Inventariseerimise toimikus on välja toodud ka Vabaduse tn 15c ehitiste nimekiri. Ehitiste

nimekiri on allkirjastatud plaanistaja poolt 01.02.1995 ja direktori poolt 07.02.1995. Ehitise nr

5 kohta on märgitud, et ehitise nimetuseks on kelder, selle põhikorruste arv on 1, välisseinte

materjaliks on paneel, silikaatkivi, katusekatte materjaliks on eterniit, ehitusalune pind on

25,2 m2 ning hoone maht on 65 m3. Kohila Alevivalitsuse 11.10.1995. a teatise kohaselt

kuulub elamu aadressil Kohila alev Vabaduse 15c juurde 3700 m2 maad. Teatise lisaks on

3(9)

3-23-2615

majavalduse hoonete pindade ja mahtude arvutamise leht, mille kohaselt kuulub samuti

Vabaduse 15c majavalduse juurde kelder, mille mõõtmed on 6,80 x 3,50, kõrgus 2.60, pind

25,2 m2 ning maht 62 m3. Keldri kohta, mis on asendiplaanil tähistatud positsiooniga 5, on

märgitud, et seinad on paneelist, viimistlus silikaatkivist, katus eterniidist, laed paneelist,

põrandad valatud. Eelpool nimetatud dokumentides keldrina märgitud hoone puhul on

tegemist hoonega, mille lammutamist on vastustaja käesolevas asjas vaidlustatud

ettekirjutusega nõudnud. Kuna inventariseerimise toimiku kohaselt oli hoone olemas juba

1995. a ning see hoone on märgitud ka Kohila Alevikuvalitsuse 11.10.1995. a teatises,

millega määrati Vabaduse tn 15c elamu juurde 3700 m2 maad, lisades, ei saa tegemist olla

ebaseadusliku hoonega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-43-04, p 13). Ehitisregistris on

vaidlusalune hoone nimetatud garaažiks (EHR kood 109008819), ehitisealuse pinnaga 14,0

m2. Asjaolu, et ehitisregistris olevad andmed on ebaõiged või puudulikud, ei tee seda hoonet

ebaseaduslikuks. Kui vastuolu on ehitisregistris olevate andmete ja arhiividokumentide vahel,

siis tuleb lähtuda arhiividokumentidest ning ehitisregistris olevad andmed ära parandada.

Enne 01.01.2003 ehitatud ehitiste puhul ei ole oluline, et see oleks püstitatud õiguslikul

alusel. Selline hoone tuleb igal juhul kanda ehitisregistrisse (ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS) § 26 lg-d 1 ja 2; § 28, § 29).

8.4. Viigi kinnistu DP ei näe ette abihoone lammutamist.

8.5. Abihoone ei ole vastuolus avalike huvidega. Ebaõige on väide nagu oleks Vabaduse tn

15c omanikud rajanud omavoliliselt vaidlusaluse hoone Viigi tänav L1 kinnistule.

Vaidlusalune hoone oli olemas enne, kui moodustati Viigi tänav L1 kinnistu (vt kaebuse lisa

26). Abihoone ei takista DP elluviimist. DP seletuskirja kohaselt on transpordimaa laiuseks

kavandatud 10 m ja tee laius on 4,5 m, millele lisandub mõlemale poole teekatte servast 0,5 m

laiune tugevdatud teepeenar (vt kaebuse lisa 25, lk 8). Põhijoonisel on eraldi välja toodud

lõige 1-1 (1:200), mille kohaselt jääb tee serva 2,25 m laiune haljasriba. DP kohaselt peab

jääma kavandatud sõidutee Vabaduse tn 15c kinnistu piirist 2,75 m kaugusele (s.o 0,5 m

tugevdatud teepeenar + 2,25 m haljasriba). Sõidutee on aga rajatud sisulisel kinnistu piirile (vt

kaebuse lisa 28). Vabaduse tn 15c piirdeaed ei asu mitte kinnistu piiril, vaid keskmiselt 0,6 m

kinnistu piirist sees pool (vt kaebuse lisa 29). DP seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu

koostamise aluseks mh Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad (vt kaebuse lisa 25, lk 4).

Nimetatud standardi kohaselt peab uute tänavate kavandamisel kvartalisisesel tänaval olema

tänavamaa piiri vähim kaugus sõidutee välisservast 2,5-3,5 m (vt kaebuse lisa 30). Asjaolu, et

vaidlusalune abihoone asub osaliselt rajatava tee peal, tuleneb sellest, et vastustaja väljastas

19.04.2020 sõidutee ehitamiseke ehitusloa, mis on vastuolus detailplaneeringuga ja

standardiga Linnatänavad. Kuna sõidutee on rajatud sisuliselt Vabaduse tn 15c kinnistu

piirile, siis ei vasta sõidutee ka ehitusloale.

8.6. Kuna vaidlusalune abihoone ei takista kehtiva DP kohase sõidutee väljaehitamist, siis on

ettekirjutuses lähtutud ebaõigetest asjaoludest ning asjakohatutest kaalutlustest.

8.7. Naaberkinnisasja omaniku huvi ei saa praegusel juhul olla kaebajate huvist kaalukam.

Naaberkinnisasja omaniku õigus ei saa seisneda selles, et tal peab olema õigus ehitada valmis

õigusvastase ehitusloa alusel sõidutee ning saada sõiduteele sellisel kujul ka kasutusluba

(ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 3; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10, p 20).

8.8. Abihoone lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne (vt Riigikohtu lahendid nr 3-

20-2247/53, p 26; 3-3-1-15-16, p 32). Kaebajad on varasemalt, sh ka vaides välja toonud, et

nad oleksid nõus abihoone lammutamisega, kui kaebajatele ei teki sellega seoses lisakohustusi

ning kulusid ja abihoone asemele ehitatakse kaebajate kinnistule 20 m2 ehitisealuse pinnaga

puidust kuur, ning kaebajate kinnistu piirile ehitataks sõiduteega piirnevas osas

4(9)

3-23-2615

vundamenteeritud alusel kuni 2 m kõrgune puitplankaed. Lammutamisettekirjutuse tegemise

materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud, olulised asjaolud on jäetud välja selgitamata

ning ettekirjutus on kaalutlusvigadega. Selliseid vigu ei ole võimalik kõrvaldada

kohtumenetluses (HKMS § 158 lg 3).

8.9. Vaideotsus on õigusvastane, sest puudus aluse vaide tagastamiseks (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2).

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

9.1. Kaebajad on ära kuulatud. Poolte vahel on 2022. a juulist toimunud abihoonet ning Viigi

kinnistu DP elluviimist laiemalt puudutav kirjavahetus, seisukohtade esitamine, nõupidamised

ning kokkuvõttes ka kohtuvaidlus (haldusasi nr 3-22-1759). Vastustaja ja kaebaja esindajate

osavõtul toimus 21.07.2022 kohtumine, mille käigus toimus poolte ärakuulamine ja arutati mh

kaebajate väiteid: 1) maakelder on seaduslik ja rajatud enne Vabaduse tn 15c elamu

esmakinnistamist; 2) DP ei näe ette maakeldri lammutamist, vaid selle säilitamist; 3) ehitusloa

kohane sõidutee lahendus ei vasta DP-le ja normidele. 01.08.2022 esitas vastustaja

kaebajatele enda seisukoha seoses Viigi tänav L1 ehitusloaga, märkides mh, et pooldab

Vabaduse tn 15c omanike ja arendaja vahelist kompromissi planeeritava transpordimaale

jääva maakeldri osa likvideerimiseks. Seega oli juba 2022. a suvel vastustajale teada

kaebajate seisukohad abihoonega seoses ning vastustaja on neid vaidlustatud ettekirjutuses

kaalunud, tuues välja põhjendused, miks on abihoone vastustaja hinnangul ebaseaduslik; miks

on abihoone vastuolus avalike huvidega ning miks on abihoone ohtlik ning miks kaalub

avalik huvi üles kaebajate õigused. Seetõttu ei olnud kaebajate täiendav ärakuulamine vajalik

(HMS § 40 lg 3 p-d 1 ja 2). Isegi, kui lugeda kaebajate täiendav ärakuulamata jätmine

menetlusveaks, on tegemist formaalse veaga, mis ei too kaasa ettekirjutuse tühistamist HMS

§-i 58 arvestades.

9.2. Abihoone on püstitatud õigusliku aluseta. Ekslik on kaebajate väide, et enne 01.01.2003

ehitatud ehitiste puhul ei ole oluline, et see oleks püstitatud õiguslikul alusel. Asjaolu, et

EhSRS § 28 lg 7 kohaselt tuleb enne 2003. a 1. jaanuari ehitatud ja EhSRS-i jõustumise ajal

(01.07.2015) kasutatav ehitis kanda ehitisregistri kande puudumisel ehitisregistrisse, ei

tähenda, et selline ehitis oleks automaatselt õiguspärane. Riigikohtu 08.11.2004 otsuses nr 3-

3-1-43-04 ei olnud tegemist käesoleva vaidlusega analoogse olukorraga.

9.3. Asjaolust, et Viigi detailplaneering ei näinud ette abihoone lammutamist, ei saa järeldada,

et tegemist on õiguslikul alusel püstitatud hoonega või et see on DP kehtestamisega

seadustatud. DP põhijoonisel on Vabaduse tn 15c krundil näidatud õiguslikul alusel püstitatud

hooned (pruuni tingmärgiga). Seevastu kelder on märgitud vaid piirjoontega, millest saab

järeldada, et tegemist ei olnud õiguslikul alusel püstitatud hoonega ning mida DP-ga ei

seadustatud.

9.4. Kaebajad väidavad, et abihoone püstitati 1990-1992. Vaidlust ei ole selles, et ka enne

1995.a, mil jõustus ehitus- ja planeerimisseadus (PES), tuli hoonete püstitamisel koostada

projektdokumentatsioon ja taotleda (ehitus)luba. Vastustaja hinnangul tuli kuni 1992. a

jaanuarini vaidlustatud abihoone püstitamisel lähtuda Eesti NSV ministrite nõukogu

04.03.1958 korraldusega n 262 kinnitatud juhendist „Individuaalelamute projektide

läbivaatamise ja kinnitamise, nende elamute ehitamise üle kontrolli teostamise ning

ekspluatatsiooni võtmise kord“, mis tunnistati kehtetuks EV Valitsuse 23.01.1992 määrusega

nr 27 (p 8) ning mille kohaselt saab hoonestaja loa ehitustööde teostamiseks Riikliku

Arhitektuurilis-Ehitusliku Kontrolli Peainspektsiooni organitelt kinnitatud tehnilise

dokumentatsiooni ja krundi kasutamise lepingu esitamisel (p 7). Vaidlusaluse abihoone osas

igasugune dokumentatsioon puudub. Seetõttu tuleb see lugeda püstitatuks õigusliku aluseta.

5(9)

3-23-2615

9.5. Abihoone lammutamine on avalikes huvides ning põhjendatud. Ehitusluba ei ole

vastuolus DP-ga, kuivõrd DP ei ole sama konkreetsusastmega kui ehitusluba ning kaebajad on

seda ka haldusasjas nr 3-22-1759 ise tunnistanud. Detailplaneeringuga antakse üldised juhised

ja tingimused ehitise ehitamiseks, kuid ehitamise täpsed tingimused ja nõuded pannakse paika

ehitusprojekti ning ehitusloaga. Seejuures ei ole ehitusluba ja selle alusel ehitatud rajatis Viigi

DP-ga vastuolus. DP seletuskirja kohaselt kavandati Viigi tänava transpordimaale 4,5 m

laiune sõidutee, millele lisandub mõlemale poole teekatte servast 0,5 m laiune tugevdatud

teepeenar. Seejuures määrati DP-s, et teekatteks sobib eelpuistega kahekordne pinnatud

kruusatee ning kõnniteed ei planeerita (vt kaebuse lisa 25, DP seletuskiri, lk 8, p 5.4). Selliselt

on ka rajatis (tee) valmis ehitatud.

9.6. Kaebajate kinnistu piirdeaed asub vaidlusaluse teekinnistu piirist 0,64 m kaugusel ning

tee on ehitatud kahekordse pinnatud kruusateena, mille serv asub 0,5 m kaugusel teepeenrast.

Seega on ehitusluba ning selle alusel ehitatud tee DP-ga kooskõlas.

9.7. Vaidlusaluses ettekirjutuses on selgitatud, et Viigi tänav 1.1 ja 1.2 kinnistule rajatavat

teed hakkavad tulevikus kasutama kuni 17 elamumaa krundi elanikud, nende

külalised/tuttavad ning teised piirkonna elanikud. Vaidlusalune abihoone piirab oluliselt

nähtavust, mis on liikluse ohutuse seisukohalt lubamatu (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-2398).

Pikaajaliselt hooldamata abihoone seismine toob kaasa ehitise lagunemise ja

kasutamiskõlbmatuks muutumise, mh võib kontrollimata ehitis variseda, kujutades seeläbi

ohtu inimese elule, tervisele ja varale. Sellega on vastustaja ammendavalt sisustanud ohu, et

tulevikus võib leida aset korrarikkumine konkreetsete õigushüvede kahjustamise näol

(korrakaitseseaduse KorS § 5 lg-d 1-2). Vastustajal oli olemas faktiline alus (ohuolukord)

ettekirjutuse tegemiseks ning ettekirjutuse õiguslikuks aluseks oli KorS § 28 lg 1. Avalik huvi

seisneb ka selles, et ebaseaduslike ehitiste talumine ja seadustamine ei saaks normiks.

Vaidlusaluse abihoone puhul on tegemist lihtsa rajatisega, mille lammutamine ei ole kulukas

ega ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsuses nr 3-20-712).

Vaidlusaluse abihoone seadustamine praeguses asukohas ei ole võimalik, kuivõrd see ulatub

tänavamaale, piirab nähtavust ning vähendab seeläbi liiklusohustust.

9.8. Vastustaja ei saa nõustuda kaebajate nõudega ehitusloa muutmise või kasutusloa

menetluses vastava loa taotlejale lammutuskohustuse panemiseks ning kaebajate kinnistule

uue 20 m2 ehitisealuse pinnaga abihoone ja piirdeaia rajamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, sest rikutud on ärakuulamisõigust, mis võis

mõjutada vaidlusalust ettekirjutust sisuliselt.

11. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

Ärakuulamisõigus

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebajaid riikliku järelevalve menetluses ära ei kuulatud.

Vastustaja põhjendab nimetatut HMS § 40 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud eranditega. Vastustaja

märgib, et juba 2022. a suvel oli vastustajale teada kaebajate seisukohad abihoonega seoses

ning vastustaja on neid vaidlustatud ettekirjutuses kaalunud, tuues välja põhjendused, miks on

abihoone vastustaja hinnangul ebaseaduslik; miks on abihoone vastuolus avalike huvidega

ning miks on abihoone ohtlik ning miks kaalub avalik huvi üles kaebajate õigused.

6(9)

3-23-2615

13. Ärakuulamisõigus on väga oluline menetlusosalise õigus, mis võimaldab isikul esitada

haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil

põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani

seisukohtadele; ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust

kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende

põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis; seetõttu on haldusakti andmine

ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel

(Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13, p 34). HMS § 40 lg 3 p-s 1

sätestatud alusel võib isiku jätta ära kuulamata vaid erandina ja rangetel tingimustel (vt

Riigikohtu 13.11.2014 lahend nr 3-3-1-44-14). Kohtu hinnangul ei esinenud HMS § 40 lg 3

punktides 1 ja 2 sätestatud erandeid. Asjaolu, et varasemalt on vastustaja ja kaebajad sarnastes

küsimustes vestelnud ja kohtumisi korraldanud, ei ole piisav õigustamaks koormava

haldusakti andmist ilma kaebajaid ära kuulamata. Esiteks, kaebajatel ei olnud võimalik

tulevikus tehtava lammutamisettekirjutuse osas oma seisukohti väljendada. Teiseks, ei

esinenud ka selliseid kiireloomulisusest tulenevaid argumente kaebajate ärakuulamata

jätmiseks. Kolmandaks, ei ole usutav, et 27.07.2023 kutses ei peetud silmas kaebajate

ärakuulamist, vaid sooviti isikud kutsuda haldusorgani juurde, et neile lammutamisettekirjutus

anda (vt dtl 93). 27.07.2023 kutses on selgesõnaliselt märgitud, et palun ilmuda kinnistu

omanikuna Kohila Vallavalitsusse probleemi lahendamiseks (digitaalse kohtutoimiku leht

(dtl) 47). Viies haldusmenetluse läbi ilma kaebajaid ärakuulamata, kohtleb vald kaebajaid

haldusmenetluses objektina, mitte isikuna, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja

arvestamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913/85, p 19).

Käesoleval juhul ei ole vastustaja korrektselt haldusmenetlust läbi viinud, kui on jätnud

õigusvastaselt kaebajad ärakuulamata.

14. Nõuetekohaseks ärakuulamiseks ei saa ka lugeda 05.09.2023 kohtumist (dtl 90 jj), kuivõrd

vaidemenetluses ei ole vastustaja sisulist otsust teinud ega kaebajate seisukohti käsitlenud.

15. Kohus ei nõustu vastustajaga, et tegemist on veaga, mis ei mõjutanud ettekirjutust

sisuliselt (HMS § 58). Kaebaja on kohtumenetluses esitanud hulganisti dokumente küsimuses,

et vaidlusalune abihoone ei ole ebaseaduslikult püstitatud; lisaks on kaebaja esitanud

argumente osas, et vaidlusaluse abihoone likvideerimine ei ole avalikes huvides ning

lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne. Vaidlusaluses ettekirjutuses ei ole abihoone

väidetava ebaseaduslikkusega seoses analüüsitud omandireformi dokumente ja

arhiividokumente ning pole ka piisavalt põhistatud proportsionaalsuse põhimõtet. Sellest

johtuvalt ei ole usutav, et kaebajate ärakuulamata jätmine ei võinud vaidlusaluse ettekirjutuse

sisu muuta. Kohtu hinnangul on ärakuulamata jätmine oluline menetlusviga, mis tingib

vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamise.

Põhjendamiskohustus

16. Lisaks esinevad vaidlusaluses ettekirjutuses ka olulised põhjendamispuudused.

17. Tulenevalt HMS § 56 lg-st 1 peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti

põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).

18. Käesoleval juhul on vaidlusaluses ettekirjutuses leitud, et tegemist on ebaseaduslikult

püstitatud ehitisega ja kuulub lammutamisele (dtl 49). Täpsemalt on ettekirjutuses selgitatud

järgmist: „Kohila Vallavalitsus on seisukohal, et hoone on püstitatud ebaseaduslikult. EHS s

on küll nähtav Hooneregistri ehitise teatis 317/3603/E4) 31.12.2003, kuid see on puudulik,

andmed ei vasta tegelikkusele ja ei anna alust asuda seisukohale, et hoone on seaduslik. EHR

s puuduvad ehitustehnilised andmed, ehitise mõõtmed ei vasta tegelikkusele, valed on ka

7(9)

3-23-2615

ehituskonstruktsioonide materjalid. Näiteks, on märgitud kande- ja jäigastavate

konstruktsioonide materjali liigiks ja välisseina materjali liigiks puit, tegelikult on hoone

raudbetoon blokkidest ja silikaatkivist.“ (dtl 50). Kohus selgitab, et ehitisregistri andmed on

informatiivsed ega määra, kas tegemist on õiguslikul alusel ehitatud hoonega või mitte.

Ainuüksi asjaolu, et ehitisregistri andmed on puudulikud või ebaõiged, ei anna alust

järelduseks, et hoone on püstitatud ebaseaduslikult. Seetõttu on tegemist oluliste

põhjendamispuudustega.

19. Lisaks on kaebajad vaides märkinud järgmist: „Kohila valla veebilehel /…/ pealkirja alt

„Enne 1995. aastat ehitatud ehitised“, on kirjutatud, et enne planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitised loetakse seaduslikeks ehitisteks. Tegelik

kuupäev on küll 22.07.1995a, seadus anti välja 14.06.1995, aga jõustus 22.07.1995.

Kõnealune hoone on ehitatud enne 14.06.1995a ja hoonet ei ole pärast seda rekonstrueeritud

ega ümber ehitatud. Abihoone on ehitatud enam kui 30.a tagasi ja selle kohta on olemas

1995.a-st (toimiku lehtedel on kuupäev 07.02.1995) Rapla maakonna hooneregistri

arhiivitoimik (inventariseerimise toimik) nr 3603 (edaspidi toimik /…/). Abihoone on toimiku

asendiskeemil markeeritud positsiooniga nr 5, selle nimetus on kelder ja on välja toodud, et

selle välisseinte materjaliks on paneel ja silikaatkivi. Lisaks, vald on ise 11.10.1995 andnud

Toimikule tuginedes teatise selle kohta, Omanike kinnistu juurde peaks kuuluma 3700 m2

maad (edaspidi Teatis /…/). Teatise lisaks on majavalduse hoonete pindade ja mahtude

arvutamise leht ja asendiplaan, kus Abihoone on positsioon nr 5 markeeritud.“ (dtl 54)

20. Nendele kaebajate viidatud arhiividokumentidele pole vastustaja vaidlusaluse ettekirjutuse

tegemisel tuginenud ega neid analüüsinud osas, kas kogu vaidlusalune hoone on ebaseaduslik.

Juba ainuüksi see näitab, et ärakuulamisõiguse rikkumine mõjutas selgelt vaidlusalust

haldusakti. Ka ei ole neile kaebajate väidetele vastatud vaidemenetluses, vaid vaie on

kaebajatele alusetult tagastatud. Vaie tagastati põhjendusega, et puudused jäid kõrvaldamata

ning puuduseks oli põhjenduse puudumine, kuidas vaidlusalune ettekirjutus kaebajate õigusi

rikub (dtl-d 86-88). Samas on vaides üheselt selgelt märgitud, et omanikel on huvi õiguslikul

alusel püstitatud abihoonet kasutada (dtl 57). Sellest johtuvalt pidi vastustaja mõistma, et

kaebajad on vaide esitanud omandiõiguse kaitseks, mistõttu vaide tagastamine oli

õigusvastane. Vaide tagastamine on lubatav, kui tegemist on puudusega, mis takistab vaide

lahendamist ning puudust ei kõrvaldata tähtaja jooksul. Käesoleval juhul sellise olukorraga

tegemist ei ole. Arvestades aga, et vaide tagastamine on toiming, siis selle tühistamine

võimalik ei ole. Ühtlasi puudub vajadus tuvastada sellise toimingu õigusvastasus kohtuotsuse

resolutsioonis.

Proportsionaalsus

21. Küll aga jääb kohus esialgse õiguskaitse määruses toodu juurde: „Esmalt ei ole vaidlust

asjaolus, et osaliselt ulatub garaaž üle naaberkinnistu, mis nähtub ka Maa-ameti geoportaalist.

Ebaoluline on seejuures asjaolu, et Kohila Alevivalitsuse 11.10.1995. a teatise kohaselt

kuulub elamu aadressil Kohila alev Vabaduse 15c juurde 3700 m2 maad. Vaidlust ei saa olla

selles, et maareform on käesolevaks ajaks lõppenud ning Vabaduse tn 15c kinnistu

moodustatud ja määratud selle pindalaks 3636 m2 (vt kaebuse p 10). Seetõttu ei oma tähtsust

küsimus, millises ulatuses pidas Kohila Alevivalitsus oma 11.10.1995 teatises Vabaduse tn

15c kinnistu juurde kuuluvat maad põhjendatuks. Oluline on, millistes piirides on maareformi

käigus määratud kinnistu suurus ning asjas on tõendatud, et vaidlusalune garaaž kaebajate

kinnistu piiridesse kogu ulatuses ei jää. Seetõttu on garaaž osas, mis on ehitatud üle kinnistu

piiri, ebaseaduslik ehitis. Ühtlasi ei nähtu asja materjalidest, et esineks võimalust hoone

seadustamiseks. Küll aga ei ole kohtu esmasel hinnangul vaidlusalune hoone kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega. /…/ Vaidlusaluse ettekirjutusega on kohustatud kaebajaid

lammutama hoone tervikuna, kuivõrd vastustaja hinnangul ei ole võimalik lammutada üksnes

8(9)

3-23-2615

osa, mis ulatub üle naaberkinnistupiiri. Olukorras, kus on tegemist väga intensiivse

omandiõiguse riivega peab vastustaja kaaluma lammutamisettekirjutuse tegemisel, kas

lammutamisele kuulub kogu ehitis või üksnes osa sellest. Seejuures ei ole vastustaja

põhistanud, et ehituseksperdi hinnangul pole hoone osaline lammutamine võimalik. See

tähendab, et paljasõnaline on vastustaja hinnang osalise lammutamise võimatusest.“ (dtl-d

151-152).

22. Asjassepuutumatud on väited osas, kas Viigi tn detailplaneering nägi ette vaidlusaluse

hoone likvideerimise või kas ehitusluba on õigusvastane. Käesoleva vaidluse ese on

lammutamisettekirjutus, mitte DP või ehitusluba. Ühtlasi on kohus eelnevalt leidnud, et üle

naaberkinnistupiiri ulatuv hoone osa on ebaseaduslik, mistõttu detailplaneeringu materjalid

hoone ebaseaduslikkuse küsimuses tähtsust ei oma.

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab vaidlusaluse ettekirjutuse.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 4035,50 eurot

(koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega,

mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 4035,50

eurot (koos käibemaksuga).

25. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed tähemärkidega (HKMS § 175

lg 3).

26. Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 määruse nr 3-23-2615 resolutsiooni punktiga 6 on

kohaldatud esialgset õiguskaitset ning peatatud vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivus kuni

käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi tegemiseni. Kohus pikendab esialgse õiguskaitse

abinõud kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 253 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)