3-22-766/95 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-766

Haldusasi

X kaebus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks jätkata

Pärnus Nikolai tn 18 renoveeritud küttesüsteemi

kasutusteatise järelevalvemenetlust ning otsustada

Nikolai tn 18 korteriühistule küttesüsteemi kasutamise

lubamine uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Eva Kruuse

Kolmas isik – Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu,

esindaja Jelena Smorodina

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.03.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

09.12.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2023 otsus

haldusasjas nr 3-22-766 muutmata.

2. Mõista Xlt Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulu 550 (viissada viiskümmend) eurot. Menetlusosaliste

ülejäänud menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-766

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle kuulub Pärnus Nikolai tn 18-1 asuv korteriomand. 1995. a-l tehtud tööde käigus

muudeti korteri nr 1 ühe aknaava suurust ja kuju ning asendati seal eelnevalt olnud aken uks-

aknaga. Pärnu Linnavalitsus andis 22.01.2014 ehitusloa Pärnus Nikolai tn 18 asuva

korterelamu (ehitisregistri kood 103017045) fassaadide ja katuse ning kütte- ja

ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. Fassaadi rekonstrueerimise käigus paigaldati

muu hulgas korteri nr 1 eelnimetatud ukse ette väljapoole uus aken. Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakond andis 13.02.2015 otsusega kasutusloa, mille esemeks olid eelviidatud

ehitusloa alusel valminud hoone fassaadid ja katus ning korteritele 1 ja 2 paigaldatud aknad.

Hoone küttesüsteem ei olnud selle kasutusloa esemeks.

2. Kolmas isik esitas 23.09.2020 ehitisregistri kaudu Nikolai tn 18 korterelamu

kasutusteatise nr 2011301/11223, mille esemeks oli eespool punktis 1 nimetatud ehitusloa

alusel rekonstrueeritud küttesüsteem. Pärnu Linnavalitsus koostas 17.03.2021 akti nr

2112994/00606, millega luges kasutusteatise esitatuks.

3. X pöördus 23.08.2021 ja 20.11.2021 Pärnu Linnavalitsuse poole, vaidlustades sisuliselt

kasutusteatise nr 2011301/11223 aktsepteerimise põhjusel, korteris nr 1 ei ole radiaator

paigaldatud ehitusprojektis selleks ette nähtud kohta küttepüstikust paremale poole akna alla,

vaid püstikust vasakule. Avalduste kohaselt takistab radiaatori paigutus korteri nr 1

sihtotstarbelist kasutamist, see on paigaldatud selleks ette valmistamata pinnasele ning

radiaatori kuumenedes kuumenevad ka seinaplaadid ja korteris on tunda värvi lõhna, mis võib

olla tuleohtlik.

4. X esitas 04.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 06.05.2022) Pärnu

Linnavalitsuse kohustamiseks jätkata Pärnus Nikolai tn 18 renoveeritud küttesüsteemi

kasutusteatise kontrollimisega alanud järelevalvemenetlust ning otsustada Nikolai tn 18

korteriühistule (korteriühistu) küttesüsteemi kasutamise lubamine uuesti.

Korteriühistu rikkus Nikolai tn 18 korteris 1 küttesüsteemi paigaldamisel ehitusprojekti

nõudeid sellega, et ei paigaldanud radiaatorit projekti kohaselt akna alla, vaid aknast eemale

eluruumi seina külge. Korteriühistu ei ole käesoleva ajani rikkumist kõrvaldanud. Nikolai tn

18-1 küttesüsteem ei vasta Nikolai tn 18 ehitusprojektis ja ehitusloas ettenähtud nõuetele.

Seega oleks vastustaja pidanud keelduma kasutusteatise nr 2011301/11223 esitatuks

lugemisest ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 1 ja p 3 alusel.

Vastustaja rikkus kasutusteatise menetluses haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 6, 40 ja 56

sätestatut. Vastustaja ei selgitanud välja, kas kasutusteatise esemeks olev küttesüsteem on

kooskõlas Nikolai tn 18 kütteprojektiga. Vastustaja ei kuulanud kaebajat ära ning on jätnud

tähelepanuta kaebaja vastuväited.

2(9)

3-22-766

Pärnu Linnavalitsus ei ole kasutusteatist põhjendanud, mis on oluline menetlusviga ning on

haldusakti tühistamise aluseks. Kasutusteatise esitatuks lugemisega on piiratud kaebaja õigusi,

seadustatud kaebaja omandi ja vara rikkumine.

Vastustaja oleks pidanud 17.03.2021 akti kaebajale kätte toimetama, kuna see piirab kaebaja

õigusi, ent kaebaja sai sellest aktist teada alles 13.08.2021 tema ja korteriühistu vahel Pärnu

Maakohtus toimunud menetluse käigus.

Seina külge paigaldatud radiaatorit ei ole võimalik kasutada, kuna radiaator on paigaldatud

selleks ettevalmistamata värvitud pinnasele. Radiaatori kuumenedes kuumenevad ka seina

plaadid, mis rikub eluruumi seina ning tekitab korteris kirbet värvilõhna. Eelnev võib viidata

tuleohtlikkusele korteris, mistõttu ei ole seda küttekeha võimalik ohutult kasutada. Päästeamet

ei ole renoveeritud küttesüsteemi olukorda korteris 1 kontrollimas käinud, kuid nähtuvalt

kasutusteatise menetluslehest nr 230421 on ta Nikolai tn 18 küttesüsteemi kasutusele

lubamiseks kooskõlastuse andnud. Samuti piirab eluruumi seinale ilma projektita paigaldatud

radiaator selle seina sihtotstarbelist kasutamist (näiteks mööbli paigutamist).

5. Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Varasemas haldusasjas nr 3-14-50813 leidis tõendamist, et kaebaja rajas 1995. a-l korteris nr 1

akna asemele omavoliliselt uks-akna ja trepi. Hoone fassaadi rekonstrueerimise käigus

paigaldati fassaadile eelnimetatud akna varasemasse ja rekonstrueerimisprojektis ette nähtud

asukohta uus aken. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 13.02.2015 otsusega nr 3-5/207

anti välja kasutusluba Nikolai tn 18 rekonstrueeritud korterelamu osa kasutusele võtmiseks.

Kasutusluba ei ole muudetud ega vaidlustatud ning see on kehtiv. Kuigi kasutusloa

väljastamise ajaks olid teostatud ka küttesüsteemiga seotud tööd (sh paigaldatud radiaatorid),

ei taotletud kasutusluba küttesüsteemidele, sest teostamata oli süsteemide ülevaatus pädeva

asutuse poolt. Küttesüsteemide kasutusteatis esitati Pärnu Linnavalitsusele 22.09.2020.

Kasutusteatis kanti 17.03.2021 ehitisregistrisse. Kuna kaebaja on ise esitanud tõendid, mille

kohaselt ei ole kaebaja eemaldanud korteris nr 1 uks-akent, ei olnud tehniliselt võimalik

radiaatorit paigaldada akna alla. Kaebuses viidatud radiaator paigaldati kaebaja korterisse juba

2014. a-l ning kuni 2020. a suveni ei ole kaebaja selles osas vastustajale vastuväiteid esitanud.

Vastustaja ametnikud teostasid 27.07.2017 kaebaja soovil ja osalemisel kaebaja korteri

ülevaatuse, mille eesmärk oli tuvastada akende projektikohasus. Radiaatorite asukoha suhtes

kaebaja pretensioone ei esitanud. Seega oli vähemalt 2017. a-l kaebajale radiaatori asukoht

teada ning etteheiteid sellele puudusid. Kuivõrd kaebaja oli ise haldusasjas nr 3-14-50813

vaidlustanud hoonele antud ehitusloa, pidi ta olema tuttav ehitusloa aluseks oleva projektiga

ning teadlik radiaatorite projektikohasest asukohast. Kuna radiaatorid paigaldati juba 2014. a-l

ning 2017. a järelevalvemenetluses kaebaja nende asukoha suhtes etteheiteid ei teinud, saab

järeldada, et kaebaja aktsepteeris sellekohast muudatust, mis tegelikult tulenes tema enda

ebaseaduslikust ehitustegevusest.

Kaebaja korteris 18.05.2020 tehtud fotolt on tuvastatav, et asukohas, kus oleks projekti

kohaselt pidanud asuma radiaator, paikneb jätkuvalt plastikust ebaseaduslik rõduuks. Sellega

on kaebaja ise tõendanud, et tehniliselt ei olnudki võimalik paigaldada radiaatorit kaebaja

korteris projektiga ettenähtud kohta ning see on paigaldatud lähimale seinale.

Vastustajale teadaolevalt on kaebaja pöördunud vastavate nõuetega kolmanda isiku vastu

Pärnu Maakohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-19-13178 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

määrus, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded kolmanda isiku vastus mh korteris nr 1

põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaatori eemaldamiseks ja paigaldamiseks selle

projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla. Kaebaja ei ole alates

3(9)

3-22-766

radiaatorite paigaldamisest 2014. a-l esitanud mistahes etteheiteid radiaatori kasutamisest

tulenevate kahjulike mõjude osas. Kaebaja väited ei ole usutavad, samuti ei nähtu kaebaja

esitatud tõenditest, et radiaatori kasutamine oleks kaebaja vara kahjustanud. Kaebaja esitatud

foto kohaselt on radiaator varustatud regulaatoriga. Seega, kui kaebaja arvates on radiaator

liiga kuum, on tal võimalus temperatuuri madalamaks reguleerida.

6. Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu palus jätta kaebuse rahuldamata.

Nikolai tn 18 hoone renoveerimise projektis on ette nähtud küttekehade arv (1 tk) iga toa

kohta, nende võimsus ning püstikuga ühendamise kohad. Kaebajale kuuluvasse korterisse on

paigaldatud radiaatorid vastavalt projektile. Korteriühistu esitas Pärnu Linnavalitsusele kõik

kasutusteatise esitatuks lugemiseks nõutud dokumendid, sh renoveerimise projekti, projekti

seletuskirja, ehitamise dokumendid, kaetud tööde aktid (sh survestamisakt ning torustike

läbiviigude kontrollakt), Päästeameti akti. Kõik nimetatud dokumendid olid kooskõlastatud

omaniku järelevalvega ning enne kasutusele võtmist oli küttesüsteemi toimimine kontrollitud.

Seega on kasutusteatise esitatuks lugemine põhjendatud.

Nikolai tn 18 korterelamut köetakse vastavalt normidele ning elanike vajadustele. Kõik

küttekehad on varustatud soojusmõõturitega (anduritega) ning ühendatud maja

küttesüsteemiga. Majas peetakse soojusenergia tarbimise arvestust korterite lõikes ja arved

kütte eest väljastatakse korteriomanikele vastavalt nende tarbimisele. Kaebaja ei ole esitanud

korteriühistule pretensioone seoses tema korteri kütmisega.

Kaebaja on omavoliliselt ja ebaseaduslikult lõhkunud maja fassaadi seina ning pannud akna

asemele uks-akna, eemaldades sealt ka radiaatori. Korteriühistu on korduvalt kohustanud

kaebajat taastama endist projektijärgset olukorda fassaadi ja küttesüsteemi osas. Kaebaja on

korduvalt vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid ning takistanud renoveerimistööde teostamist.

Kaebaja 20.02.2013 esitatud menetlusdokumendist tsiviilasjas nr 2-12-45194 nähtuvalt

tunnistab kaebaja ise, et ümberehituse tagajärjel ei saa radiaatoreid paigaldada endisele

kohale. Maja fassaadi renoveerimistööde tegemise ajaks ei olnud kaebaja eemaldanud korteri

nr 1 uks-akent ega taastanud seina akna all. Kaeabaja oli nõus lubama ehitajaid korterisse

tingimusel, et aknad paigaldatakse tasuta, millega korteriühistu ei nõustunud. Kaebaja ei

lubanud ehitajaid korterisse, mistõttu oli töövõtja sunnitud paigaldama kaebajale kuuluvas

korteris projektijärgsed aknad maja väljastpoolt. Pärast seda soojustas töövõtja hoone fassaadi

vastavalt renoveerimisprojektile.

Ka küttesüsteemi renoveerimistööde teostamise ajaks ei olnud kaebaja eemaldanud uks-akent

ega taastanud seestpoolt seina. Radiaatorite paigaldus mittevastupidavale pinnale on

ehitusnõuetega vastuolus. Seetõttu oli töövõtja sunnitud paigaldama radiaatori lähimale

sobivale kohale ehk samas toas olemasoleva kapitaalseina peale küttepüstikust vasakul.

Eelnev ei ole ehitusprojektiga vastuolus. Projektiga ettenähtud küttekehade arv, võimsus ja

nende kasutusest tingitud köetavate ruumide arvestuslik sisetemperatuur ja jahtumisvõimsus

vastavad täies ulatuses küttesüsteemi renoveerimisprojektile. Isegi kui kaebaja taastab

projektijärgse seina akna alla, ei ole mõtet radiaatorit ümber paigaldada, kuna uue

teraspresstorustiku lõikamine ei ole soovitatav. Paigaldamisega kaasnevad ka lisakulutused

uute surveproovide tegemiseks ning torustiku läbiviigude kontrollimiseks. Korteriühistu ei pea

õiglaseks projektijärgse (s.o olemasoleva) ning hästi toimiva küttesüsteemi kasutamise

keelamist, selle lõhkumist või ümberehitamist ainuüksi kaebaja soovil. Selle nõudmiseks

puudub kaebajal alus.

4(9)

3-22-766

7. Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 350 eurot ning jättis vastustaja ja kaebaja

menetluskulud nende endi kanda.

Pärnu Linnavalitsuse 22.01.2014 otsusega nr 3-5/62 anti ehitusluba Pärnus Nikolai tn 18

asuva korterelamu fassaadide ja katuse ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide

rekonstrueerimiseks, sh elamu kasutuselevõtmise aegse olukorra taastamiseks korteri nr 1

osas. Tähtis ei ole, mis asjaoludel, millal ja/või kelle loal korteris nr 1 aken uks-akna vastu

vahetati, sest 22.01.2014. aastal ehitusloa saanud projekti järgi tuli uks-aken vahetada akna

vastu. Hoone rekonstrueerimisprojekti seletuskirjast nähtuvalt on PVC aknad vahetamata

korterites nr 1 ja 2, kokku 6 akent. Akende asendamisel tuleb aknad paigaldada lisasoojustuse

sisse. Antud tegevusega tagatakse hoone esialgne avatäidete paiknemise proportsioon. Akende

vahetamine on soovitav teostada kõigil korteritel samaaegselt.

Korteriühistu 01.02.2023 esitatud fotolt nähtub, et paigaldatud on aken ning uks-aken korteri

nn siseosale. Ehitustööde 04.08.2014 koosoleku protokolli järgi selgitas järelevalve teostaja, et

tööde jätkamiseks tuleks uks-akna plastikpaneel eemaldada, akna all seinaosa kinni laduda

ning soojuspump seinalt eemaldada. X teatas korduvalt, et ta ehitajaid korterisse ei luba.

Lubab üksnes juhul, kui saab aknad tasuta, millega TL (korteriühistu juhatuse liige) ei

nõustunud. Eelnevast nähtub, et korteriühistu lubas korraldada akna paigaldamise, kuid

kaebaja takistas seda. Samas ei nõustunud korteriühistu tasuma kaebaja akna maksumust,

kuna vastasel juhul oleks teised korteriühistu liikmed sattunud ebavõrdsesse olukorda.

Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener ning ehituslubade spetsialist käisid 27.07.2017

kaebaja loal ja juuresolekul kaebajale kuuluvas korteris. Ülevaatusega tuvastati, et korteri nr 1

toa akna ees paikneb klaasitud seinaga tuulekoda ja selle sees rõduuks aknaga, mis takistab

projektikohaselt paigaldatud välisakna avamist. Ametnikud ei tuvastanud hoone välisilmes

projektist kõrvalekaldeid. Samas selgitati kaebajale, et kaebajal tuleb ebaseaduslik uks-aken

endal eemaldada selliselt, et vigastada ei tohi ehitusprojektijärgselt paigaldatud välist akent.

Kaebaja kinnitab ka ise, et paigaldatud akna avamiseks ja radiaatori projektijärgsesse asukohta

paigaldamiseks oli vaja eemaldada uks-aken. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks

astunud samme ehituse perioodil uks-akna eemaldamiseks. Vastupidi, tõenditest nähtuvalt ei

ole kaebaja lubanud ehitustöid siseruumides teha.

Kuni 30.11.2020 kehtinud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 4 lg 1 järgi on eriomandi

ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad,

mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit

või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kuivõrd

kaebaja korteris asuv uks-aken on paigaldatud eluruumi ning ei ole osa kaasomandist, ei ole

ehitusprojekti vastavas osas rikutud. Välisilme vastab vaadeldavas projektis toodule. Asja

materjalidest ei nähtu, et projekti kohaselt oli korteriühistul kohustus eemaldada korteri

sisemine uks-aken.

EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Kuivõrd kaebaja

ei vaidlusta, et ei eemaldanud talle kuuluva korteri sisemist uks-akent ega loonud tingimusi

radiaatori paigaldamiseks (ei teostanud vajalikke sisetöid), tuli korteriühistul ning ehitajal

lähtuda olemasolevast olukorrast ning paigaldada radiaator turvaliselt sobivale ja ohutule

seinale. Menetlusosalised ei vaidle, et radiaator oleks paigaldatud projektijärgsesse asukohta

juhul, kui kaebaja oleks loonud selleks vastavad tingimused.

5(9)

3-22-766

Nikolai tn 18 hoone renoveerimise projekti kohaselt oli hoonesse ette nähtud 1 küttekeha

igasse tuppa, ette oli antud võimsus ning püstikuga ühendamise kohad. Kaebajale paigaldati

projektis toodud radiaator. Vaadeldavaid radiaatoreid on kasutatud alates 2014. a-st ning

vastustaja ja kolmas isik ei ole välja toonud, et kaebajal oleks olnud radiaatorite töö osas

pretensioone, sh ei ole kaebaja u 7 aasta vältel heitnud ette radiaatoritest tulenevat kõrbehaisu.

Kaebaja pöördus 14.08.2020 vastustaja poole teabenõudega, milles soovis, et väljastataks

seletuskiri, mille alusel taastatakse Nikolai tn 18 elamu kasutusele võtmise aegne olukord

korteri nr 1 osas, kuid ei esitanud pretensioone radiaatorite kohta.

Kaebaja heidab ette, et Pärnu Linnavalitsus ei ole kasutusteatist põhjendanud. Vastustajal on

EhS § 48 lg-st 2 tulenevalt 10 päeva aega otsustada, kas kontrollida kasutusteatist täiendavalt.

Kui kontrolliotsustus on tehtud, algab haldusmenetlus, mis lõpeb kas andmete kandmisega

ehitisregistrisse või keelduva haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-484, p 11). Ehitisregistrist nähtuvalt on ehitise ülevaatuse akti

allkirjastanud Päästeamet, Muinsuskaitseamet, projekteerija Termopilt OÜ, ehituse

peatöövõtja, omanikujärelevalve ja korteriühistu esindaja. Osavõtjad kinnitavad, et

ülevaatuseks esitatud ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning kasutusloa

andmiseks takistusi ei ole. Seega puudus vastustajal täiendav kohustus registrisse kandmist

põhjendada.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et teda ei kuulatud kasutusteatise menetluses ära.

Ehitusregistri järgi on kaebajale saadetud 23.09.2020 teade kasutusteatise menetlusse

kaasamise kohta. Menetlus kestis peaaegu kuus kuud, mille kestel ei esitanud kaebaja

vastustajale mistahes vastuväiteid.

Vastustaja luges kasutusteatise esitatuks õiguspäraselt ning ei ole rikkunud HMS §-des 6, 40

ega 56 sätestatut.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X palub 11.04.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.03.2023

otsus, uue otsusega kaebus rahuldada, ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid,

ei ole pööranud tähelepanu sellele, et vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, ei kuulanud

kaebajat ära ning on jätnud kasutusteatise põhjendamata. Kohus ei ole andnud õiguslikku

hinnangut EhS § 48 lg 5 p 1 ja § 55 p-de 1 ja 3 ning § 130 rikkumise kohta vastustaja poolt

kasutusloa väljastamisel. Kohus on lähtunud peamiselt vastustaja ja kolmanda isiku

põhjendustest, jättes kaebaja väited tähelepanuta.

Alusetu on vastustaja väide, et kaebaja ei ole kasutusteatise menetluses vastuväiteid esitanud.

Kaebaja esitas 27.08.2020 Pärnu Linnavalitsusele kaebuse, milles palus kohustada

korteriühistut taastama kaebaja korteri põhjapoolse otsafassaadi osas elamu kasutuselevõtmise

aegne olukord vastavalt rekonstrueerimisprojektile, s.o eemaldama ebaseaduslikult

paigaldatud keskkütteradiaator ja paigaldama see korteri põhjapoolse otsafassaadi akna alla.

Vastustaja kaebusele ei reageerinud ega teostanud ehitusjärelevalvet. Kasutusteatise hoone

küttesüsteemile esitas korteriühistu alles 23.09.2020 ning selleks ajaks oli vastustajal kaebaja

arvamus ja vastuväited olemas, vajadusel pidanuks vastustaja uurimispõhimõtet rakendades

koguma täiendavaid andmeid.

6(9)

3-22-766

Kasutusteatis on põhjendamata. Kaebaja korteri taastamine kasutuselevõtmise aegsesse

seisukorda, sh uks-akna eemaldamine ja kütteradiaatori paigaldamine projektijärgsesse

asukohta, on korteriühistu kohustus seoses sellega, et ta sai rekonstrueerimislaenu ja KredEx

toetust nende tööde tegemiseks. Kaebajal on kahtlus, et viidatud tööd jäeti tegemata

sellepärast, et ettenähtud laenuraha on kasutatud mittesihipäraselt.

9. Pärnu linn palub 16.05.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja seisukoht, et vastustaja on eksinud EhS §-de 48, 55 ja 130 vastu, ei ole sisuline ega

asjaoludega seotud. Küttesüsteemi nõuetele vastavust või ohutust ei muuda asjaolu, et

radiaator ei asu esialgses ehitusprojektis näidatud asukohas vahetult akna all, vaid eluruumi

põhjapoolses seinas – radiaator on ohutu ning nõuetele vastav ka antud asukohas. Vesi-

radiaatoritel põhinev keskküttesüsteem ei saa saavutada temperatuuri, mille tulemusel võiks

põlema minna seda ümbritsevad konstruktsioonid.

Kaebaja ei ole ajavahemikul 23.09.2020‒17.03.2021 pöördunud vastustaja poole

vastuväidetega, vaid tegi seda oluliselt enne kasutusteatise menetlust. Uurimispõhimõtte

sisuks ei saa olla haldusorgani kohustus nõuda või otsida isikute vastuväiteid. Kaebaja pidi

mõistma, et menetluse alustamisel tulnuks tal võtta samme enda arvamuse või varasemalt

esitatud arvamuste kinnitamiseks. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu ei rikkunud vastustaja ka

HMS §-e 6, 40 ja 56.

Apellatsioonkaebuse väited korteriühistu laenuraha kasutamisest ei puutu asjasse. Kaebaja

soovib lahendada tsiviilvaidlust halduskohtus, mis ei ole kohane.

10. Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu palub 18.05.2023 vastuses jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja ei ole rikkunud kasutusteatise menetlemisel ja väljastamisel EhS §-des 48, 55 ja

130 ega HMS §-des 6, 40 ja 56 nõudeid. Kasutusteatis on õiguspäraselt loetud esitatuks.

Kaebaja on ise rikkunud nii enda vara kui ka teistele korteriomanikele kuuluvat vara

(välisseina ja maja küttesüsteemi). Kaebaja tegevus projektijärgse akna uks-aknaks

ümbertegemisel ning radiaatori maja küttesüsteemist eraldamisel oli ebaseaduslik, mistõttu

pidi kaebaja ise taastama projektijärgse seina oma korteris (nagu seda otsustas korteriühistu

19.07.2007 toimunud üldkoosolek) ja seda enne maja renoveerimistööde algust. Kaebaja on

selle kohustuse täitmisega venitanud 2007. a-st alates. Hoone fassaadi- ja küttesüsteemi

renoveerimistööde edasilükkamisel oleks korteriühistu võinud jääda ilma

rekonstrueerimistoetusest. Seetõttu oli korteriühistu sunnitud paigaldama radiaatori lähimala

sobivale kohale ehk toas olemasoleva kapitaalseina peale küttepüstakust vasakul.

Väär on kaebaja väide, et korteriühistu sai renoveerimislaenu ning toetuse tema korteri

kordategemiseks ehk projektijärgsesse seisukorda viimiseks. Laen anti maja fassaadi ning

küttesüsteemi renoveerimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

12. Praeguse vaidluse ese on Nikolai tn 18 korterelamu küttesüsteemi kasutusteatise esitatuks

lugemise (kasutusteatisega nõustumise) õiguspärasuse küsimus. Seetõttu on

apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad Nikolai tn 18 korterelamu fassaaditööde (sh

akende vahetuse) teostamise nõuetekohasust ning pangalaenu võtmist ja KredEx-i toetuse

7(9)

3-22-766

taotlemist ja kasutamist korteriühistu poolt, asjassepuutumatud ning ringkonnakohus neil

teemadel ei peatu. Nikolai tn 18 rekonstrueeritud korterelamu osa (soojustatud fassaad, katus

ning uued aknad korteritel 1 ja 2) kasutusele võtmiseks on 13.02.2015 väljastatud kasutusluba

(dtl 261), mis on kehtiv. Rahalised vaidlused korteriühistuga tuleb kaebajal lahendada

tsiviilkorras ja need ei ole hõlmatud riikliku ehitusjärelevalvega.

13. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et kasutusteatise esitatuks lugemine

ei ole haldusakt, vaid toiming. Eelnevast tuleb lähtuda, kui pädev asutus nõustub

ehitise kasutamisega vaikimisi või selge sõnaga pärast kasutusteatise kontrolli EhS §

48 lg 2 alusel täiendavaid nõudeid esitamata. Kuigi täiendavale kontrollile

kohaldatakse EhS § 48 lg 6 kohaselt üldiselt kasutusloa menetluse ja kasutusloa

andmisest keeldumise sätteid, täpsustatakse samas, et kontrolli tulemusel annab pädev

asutus haldusakti vaid täiendavate nõuete esitamise korral (vrdl Riigikohtu 18.12.2019

otsus nr 3-17-1859, p 15). Praeguses asjas ei esitanud vastustaja kontrolli tulemusel

täiendavaid nõudeid. Seetõttu ei pidanud vastustaja kasutusteatise aktsepteerimist

täiendavalt põhjendama. HMS § 108 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui toiminguga

piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist.

Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata

pärast toimingust teadasaamist. Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2022 määruses

praeguses asjas tuvastanud, et kaebaja sai kasutusteatise registreerimisest teada

hiljemalt 13.08.2021 ja tutvus sellega kohapeal Pärnu Linnavalitsuses 21.10.2021.

Kaebaja kirjavahetusest vastustajaga (dtl 27 jj) ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud

vastustajalt toimingu kirjalikku põhjendamist, vaid on palunud dokumentide esitamist

ja kasutusteatise tühistamist.

14. Vastustaja on kohtumenetluses adekvaatselt põhjendanud, miks puudus alus kasutusteatise

esitatuks lugemisest keelduda. Iseenesest on õige kaebaja väide, et Nikolai tn 18 korterelamu

küttesüsteemi ehitusprojekt (dtl 25) nägi ette, et kaebaja korteri nr 1 puhul tuleb vaidlusalune

radiaator kinnitada akna alla. Vaidlus puudub, et radiaatorit ei kinnitatud akna alla

küttepüstikust paremale, vaid paigutati küttepüstikust vasakule seinale. Ringkonnakohtu

hinnangul on asjas esitatud fotodega (dtl 268, 269, 419, 422, 679) veenvalt tõendatud, et

radiaatori projektikohane paigutamine akna alla ei olnud objektiivselt võimalik, kuna puudus

nõuetekohane ettevalmistatud pind, kuhu radiaatorit kinnitada – eriteadmisteta isikulegi on

selge, et radiaatorit pole (selle eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks) võimalik kinnitada

plastikust rõduukse külge. Vaidlus on selles, kas selline projektist irduv radiaatori

paigutamine kvalifitseerub nõuetele mittevastavaks ehitamiseks, mis oleks pidanud tooma

kaasa täiendava kontrollimenetluse (EhS § 48 lg 5 p 1, lg 2, § 55 p 1).

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist oli ebaolulise kõrvalekaldumisega projektist,

mis ei pidanud kaasa tooma täiendavat järelevalvemenetlust ega kasutusteatise menetluse

üleminekut kasutusloa menetluseks. Küttesüsteemi ehitusprojekti ese ei olnud vaidlusaluse

uks-akna eemaldamine ega aknaorvale siseviimistluse tegemine. Ehitusprojektis vaikimisi

tehtud muudatus radiaatori asukohas ei rikkunud iseseisvalt kaebaja õigusi (vrdl Riigikohtu

04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9 ja 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 28). Tõendamata on,

et radiaatori paigutus oleks ohtlik (EhS § 8), ei täidaks nõuetekohaselt oma funktsiooni,

segaks oluliselt korteri eesmärgipärast kasutamist või kahjustaks muul moel ülemääraselt

kaebaja õigusi (EhS § 12 lg 3). Ehitusprojekti ebaoluline muudatus ei ole kasutusloa

andmisest keeldumise alus (EhS § 55 p 5) ning selline ebaoluline muudatus ei saa kaasa tuua

ka kasutusteatise aktsepteerimata jätmist. Neil põhjustel oli kasutusteatise esitatuks lugemise

toiming õiguspärane.

8(9)

3-22-766

16. Kaebaja tegelik eesmärk näib olevat, et korteriühistu vahenditest makstaks kinni

ehitustööd, mille käigus eemaldataks vaidlusalune sisemine uks-aken, teostataks vajalikud

siseviimistlustööd ja paigutataks ümber radiaator. See eesmärk ei ole aga saavutatav

ehitusjärelevalvemenetluses, vaid tsiviilvaidluses korteriühistuga.

17. Kasutusteatise menetluses ei ole rikutud kaebaja ärakuulamise õigust. Kaebaja kaasati

kasutusteatise menetlusse 23.09.2020 (dtl 86) ja kogu menetluse kestel oli kaebajal võimalus

oma arvamuse avaldamiseks.

18. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1).

19. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebajalt välja mõista kolmanda isiku

apellatsioonimenetluse kulud.

Apellatsioonimenetluses on korteriühistu menetluskulud 400 eurot (arve dtl 598), millele

lisanduvad kohtuistungiga seonduvad kulud 150 eurot (arve dtl 691). Kokku on kolmanda

isiku menetluskulud apellatsioonimenetluses 550 eurot. Kulude kandmise kohustus on

nõuetekohaselt tõendatud ja kulud on põhjendatud. Seega tuleb Xlt korteriühistu kasuks välja

mõista 550 eurot (käibemaksuta).

Ülejäänud kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)