2-22-1510/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1510

Kohtuasi

E.G, O.L-i ja R.Q hagi P.F-i vastu mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamise ning viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.09.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.G, O.L-i ja R.Q apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

11 893 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja E.G (isikukood XXX)

Hageja O.L (isikukood XXX, endine perekonnanimi X)

Hageja R.Q (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin

Paulus

Kostja P.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aldo Vassar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata E.G, O.L-i ja R.Q 02.12.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta E.G, O.L-i ja R.Q apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 18.09.2023 tsiviilasjas nr 2-22-1510 tehtud otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades E.G, O.L-i ja R.Q kanda.

5. Mõista E.G-lt P.F-i kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 416

eurot 53 senti (km-ga). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras viivist.

2-22-1510

6. Mõista O.L-ilt P.F-i kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 416

eurot 53 senti (km-ga). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivist.

7. Mõista R.Qlt P.F-i kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 416

eurot 53 senti (km-ga). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.G (hageja I), O.L (endine perekonnanimi X; hageja II) ja R.Q (hageja III) esitasid

28.01.2022 (täpsustatud 04.07.2022) P.F-i (kostja) vastu hagi, milles palusid kostjalt hagejate

kasuks välja mõista mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise mittevaralise

kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni. Lisaks palus hageja I kostjalt enda kasuks välja mõista varalise kahju

(kohtueelsed õigusabikulud km-ga) 512 eurot ja viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning

edasi VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras tähtaegselt tasumata summalt kuni

põhivõlgnevuse rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus. Menetluskulud palusid

hagejad jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 03.09.2021 kell 19.11 Facebookis postituse, mille

järgi on hagejad seotud äriühinguga, kus ei austata töötajaid, ei maksta mitu kuud töötasu,

valetatakse ja heietatakse. Kostja avaldas hagejate kohta äärmiselt negatiivseid ja tervikuna

nende au toetavaid valesid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mille kohaselt tuleb

hagejatesse suhtuda negatiivselt.

1.1.1. Kostja hinnangud, et Duo Mööblivabrik OÜ-s (Duo Mööblivabrik) ei austata töötajaid,

valetatakse, „sõidetakse lihttöölistest üle“ ning põhjustati kostja perele kannatusi, olid

ebakohased. Kostja avaldas vale faktiväite, et kostja elukaaslase C. D (kostja elukaaslane)

endine tööandja Duo Mööblivabrik on kostja elukaaslasele võlgu. Kostjal ei olnud õigust

avaldada postitust äriühingu juhatuse ja nõustaja kohta, sest äriühingul ei olnud kostja või

kostja elukaaslase ees täitmata kohustusi. Hagejate nimede postituses märkimine oli

õigusvastane ja põhjendamatu, sest postituses esitatud asjaolud (mh äriühingu võlgnevus) ei

olnud tõendatud.

1.1.2. Lisaks ei olnud kostjal vaja kaasata vaidlusalusesse konflikti isikuid, kes ei saanud

2-22-1510

äriühingu otsuseid mõjutada. Ükski hageja ei käitunud kostja või kostja elukaaslase suhtes

seadusvastaselt. Olukorras, kus kostja etteheited olid suunatud Duo Mööblivabriku vastu,

jagas ta põhjendamatult ja ebavajalikult kolmanda isiku (Duo Mööblivabrik) kohta öeldu

juures lisaks äriühingu juhatuse liikme, nõustaja ja töötajate andmeid (nimesid) ning seostas

neid postituse sisuga. Kostja kandis hagejatele üle äriühingu väidetavad rikkumised (mh

valetamise) ja jättis inetu mulje, et hagejad on nendega seotud. Kostja jättis mulje, et kõik

hagejad on seotud äriühinguga, mis on võlgu ega austata töötajaid ning kus valetatakse ja

heietatakse. Seega oli kostja tegevus kõikide hagejate suhtes õigusvastane.

Kostja märkis postituses mh, et tal on kahju, et hagejad II ja III on äriühinguga seotud. Kostja

soovis äriühingut maksimaalselt kahjustada ja survestada äriühingut täitma olematut

kohustust. Kuigi kostja elukaaslasel oli võimalik esitada äriühingu vastu seadusest tulenevaid

nõudeid, otsustas kostja hagejaid ulatuslikult ja põhjendamatult avalikult laimata. Sellega ei

mõjutanud kostja äriühingu väidetava võlgnevuse tasumist, vaid soovis äriühingut ja sellega

seotud isikuid kahjustada ning tekitada olukorda, kus hagejatega koostööd välditakse, sest nad

on seotud väidetavalt pahauskse äriühinguga. Kostja avaldatu andis hagejate isikutele ja

mainele selgelt negatiivse kuvandi. Kostja jättis mulje, et talle on teada fakt, et hagejad

käitusid pahatahtlikult õigusvastaselt. Kostja soovis jätta väära mulje, et hagejatega koostööd

tuleb vältida ning nende tegevust taunida (mh julgustas kostja kolmandaid isikuid tema

õigusvastast postitust aktiivselt jagama).

Väide „Meie pere on selle mehe nimel pidanud kannatama, mitmeid kuid ja kui tema arvab, et

võib kõigist lihttöölisest üle sõita, siis seekord see ei lähe nii“ käis hageja I kohta. Hageja I ei

olnud Duo Mööblivabriku juhatuse liige, omanik ega asutaja. Hageja I ei vastutanud töötasu

maksmise eest ning nõustas äriühingut turunduse ja üldise arenemise teemadel. Arvestades

postituse konteksti, seostas keskmine lugeja kostja väiteid ka hagejatega II ja III. Hageja III

oli Duo Mööblivabriku koostööpartner, kes ei vastutanud Duo Mööblivabriku juhtimise ega

töötasude maksmise eest.

1.1.3. Kostja tekitas hagejatele moraalse kahju, pani hagejaid ennast halvasti ja alandatult

tundma, rikkus nende meeleolu ning kujundas hagejate mainet ebakohaselt tuhandete inimeste

ees. Kuna kostja avaldas postituse Facebookis, jõudsid kostja õigusvastased väited paljude

inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele oli intensiivne. Kostja madal motiiv nähtus tema

üleskutsest jagada kostja õigusvastaseid väiteid edasi, et suurendada hagejate mainekahju.

Kostja postitust jagati 38 korda.

1.1.4. Kostja kustutas postituse pärast hagejate kohtuvälise nõudekirja saamist, kuid keeldus

kahju hüvitamast ning pidas avaldatud väiteid normaalseteks.

1.2. Hagejale I tekkis lisaks varaline kahju (kohtueelsed õigusabikulud) kostjale nõudekirja

esitamise tõttu, kuna hageja I tasus õigusabi arve. Õigusabi sisaldas hagejate olukorra

analüüsimist, kostjale nõudekirja edastamist, kostja vastustega tutvumist ja hagejatega

suhtlemist. Mh tuleb hüvitada käibemaks, sest hagejad ei ole käibemaksukohustuslased.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

2.1. Kostja vastuse kohaselt oli Duo Mööblivabrik kostja elukaaslasele töötasu võlgu ja selle

2-22-1510

tasumise kohustust oli äriühingule meelde tuletatud. Postituse sisu järgi pidas kostja

võimalikuks, et postitus survestab äriühingut nimetatud võlgnevust tasuma. Kostja ei

avaldanud andmeid hagejate kohta ning hagejad ei tõendanud vastupidist. Hagejate väitel

avaldas kostja vale faktiväite, et Duo Mööblivabrik on kostjale võlgu. Praegu ei olnud

hagejaks Duo Mööblivabrik.

2.2. Kostja ei avaldanud hagejate kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ega valesid

faktiväiteid. Kostja võis mõistlikult eeldada, et postituses märgitud isikud võivad mõjutada

võla tasumist. Seetõttu ei olnud hagejate nimede postituses märkimine õigusvastane ega heade

kommetega vastuolus.

Hageja I mõjutas oluliselt Duo Mööblivabriku tegevust ja kontrollis ka võlgnevuse tasumist.

Kostja arvas õigustatult, et hageja I otsustab töötasu maksmist, kuna hageja I sõlmis

töölepinguid ja maksis töötasusid. Lisaks peeti töötasu osas kirjavahetust hagejaga I ning

hageja I lubas kostja elukaaslasele töötasu maksta. Kostja ei avaldanud hageja I kohta

ebakohaseid väärtushinnanguid ega valesid faktiväiteid. Seega ei olnud hageja I nime

postituses esitamine põhjendamatu ega õigusvastane.

Kostja ei avaldanud hageja II kohta ühtki väärtushinnangut, vaid üksnes tõese faktiväite, et

hageja II on Duo Mööblivabriku juhatuse liige. Lisaks avaldas kostja kaastunnet, et hageja II

on seotud äriühinguga, mis ei austa töötajaid ja jätab töötasud maksmata. Isegi, kui kostja

avaldas hageja II kohta väärtushinnangu, oli see õiguspärane. Hageja II oli äriühingu, millel

oli kostja elukaaslase ees võlgnevus ja millele oli sellest teatatud, juhatuse liige.

Kostja ei avaldanud hageja III kohta ühtki väärtushinnangut, vaid üksnes tõese faktiväite, et

hageja III on Duo Mööblivabriku jooniste tegija ja asjaajaja. Lisaks tundis kostja kaasa, et

hageja III on seotud äriühinguga, mis ei austa töötajaid ja jätab töötasud maksmata.

2.3. Isegi, kui kostja postitus oli õigusvastane, ei olnud põhjendatud mõista kostjalt selle eest

välja mittevaraline kahju. Igale au teotamisele ei pea reageerima rahalise kompensatsiooniga.

Kostja ei avaldanud hagejate II ja III kohta ühtki negatiivset postitust. Isegi, kui kostja oleks

avaldanud hagejate I ja II kohta negatiivse postituse, pidid nad äriühinguga seotust ja

äriühingu tasumata võlgnevust arvestades teadma, et võlgnevuse tasumata jätmisega võivad

kaasneda tagajärjed. Hagejad I ja II olid seotud äriühingu majandustegevusega, vastutasid

võlgnevuse tasumise eest ning pidid taluma mõningast kriitikat. Seega ei olnud kahju

hüvitamise nõue põhjendatud.

2.4. Hagejad ei tõendanud, et neile tekkis varaline kahju. Nimetatut ei saanud tõendada

arvega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 18.09.2023. a otsusega hagejate kostja vastu esitatud hagi mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamise ning viivise nõuetes rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda ning mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja

menetluskulu 5963 eurot 40 senti ja viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras

alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus määras, et

väljamõistetud menetluskulud ja viivis menetluskuludelt tuleb hagejatel kanda

Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ pangakontole.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsad asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud. C. D

2-22-1510

on kostja elukaaslane ja Duo Mööblivabriku endine töötaja. Duo Mööblivabriku juhatuse liige

on hageja II. Kostja avaldas 03.09.2021 kell 19.11 oma Facebook kontol postituse. Hagejad

esitasid vaidlusaluse postituse tõttu kostjale 06.09.2021 nõudekirja. Kostja sai nõudekirja

kätte ja esitas 15.09.2021 hageja lepingulisele esindajale nõudekirjale vastuse, milles ei

tunnistanud esitatud nõuet. Hagejaid esindanud advokaadibüroo esitas hagejale I 28.09.2021

õigusteenuse osutamise eest arve. Esitatud arve tasus 08.12.2021 Duo Mööblivabrik.

3.2. Maakohus viitas, et hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue võib rahuldamisele

kuuluda VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ning §-de 1046, 1047 ja 1050 alusel. Deliktilise

vastutuse tekkimise eelduseks on järgmise kolme elemendi samaaegne olemasolu: 1)

objektiivne teokoosseis (kahjutekitaja tegu, kannatanul tekkinud kahju, teo ja kahjuliku

tagajärje vaheline põhjuslik seos); 2) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt, s.o

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine; 3) kahju peab olema tekitatud süüliselt.

3.2.1. Maakohus märkis hagejate II ja III puhul järgmist.

3.2.1.1. Kostja ei sidunud postituses kõiki hagejaid äriühingu väidetavate tegudega. Kostja

avaldas postituses hagejate II ja III kohta andmeid. Kostja avaldas, et hageja II on äriühingu

juhatuse liige ning hageja III jooniste tegija ja asjaajaja. Lisaks avaldas kostja, et tal on siiralt

kahju, et need kolm naist on selle äriühinguga seotud. Väited äriühingu võlgnevuse ja selle

kohta, et tegemist on äriühinguga, kus ei austata töötajaid, valetatakse ja heietatakse, käisid

otseselt äriühingu, mitte hagejate II ja III kohta. Nimetatut möönsid ka hagejad. Postituse

konteksti arvestades ei järeldunud sellest, et kostja avaldas postituse alguses hagejate nimed ja

nende kostjale teada seose äriühinguga, kaudseid faktiväiteid hagejate II ja III kohta.

Postitusest ei järeldunud, et kostjad II ja III vastutasid isiklikult selle eest, et vaidlusaluses

äriühingus töötajaid ei austata, ei maksta mitme kuu töötasusid, valetatakse ja heietatakse.

Kostja postitusest järeldusid etteheited äriühingule ning mõistlik kõrvalseisja ei järeldanud

hagejate II ja III nimede avaldamisest, et kostja teeb äriühingu tegevuse tõttu etteheiteid ka

neile. Sellele viitas kostja avaldatu, et tal on siiralt kahju, et need kolm naist on äriühinguga

seotud.

Vastupidine ei järeldunud ka erinevate isikute allkirjastatud avaldustest. Maakohus jättis need

asja lahendamisel tähelepanuta, kuna tegemist oli ebausaldusväärsete tõenditega

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 5). Tegemist oli 16 identse avaldusega,

mille sõnastus ja kirjapilt olid samad (v.a avalduste allkirjastamise kuupäevad ja allkirjastajate

nimed). Hagejad ei selgitanud, kes tegelikult avaldused koostas, kes olid avaldused

allkirjastanud isikud ning milline oli nende seos hagejatega. Sisult identsed avaldused ei

kajastanud usutavalt isikute subjektiivset arvamust kostja postituse kohta ega tõendanud

kostja avaldatu osas mõistliku inimese arusaama. Esitatud avaldustest järeldus, et need loodi

praeguse kohtumenetluse jaoks.

Eelnevast tulenevalt oli asjakohatu ja tõendamata hagejate väide, et kostja loodud negatiivne

kuvand mõjutas ka hageja III tegevust äriühingus Duo Disain OÜ, kuna võimalikud kliendid

ei julgenud pöörduda hageja III juhitava äriühingu poole. Kuna kostja ei avaldanud hagejate II

ja III kohta etteheidetavaid väiteid, oli põhjendamatu väide, et kostja soovis äriühingut ja

sellega seotud isikuid madalal motiivil kahjustada ning tekitada olukorda, kus hagejatega

koostööd välditakse väidetavalt pahauskse äriühinguga seotuse tõttu.

3.2.1.2. Hagejad ei toonud esile ega väitnud, et kostja hagejate II ja III kohta avaldatud

väited olid valed faktiväited või ebakohased väärtushinnangud, mis teotasid hagejate II ja III

au või rikkusid muid isiklikke õigusi. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli hageja II Duo

2-22-1510

Mööblivabriku juhatuse liige. Seega oli kostja vastav faktiväide tõene. Hagejad väitsid, et on

perekonnaliikmed ja hageja III on Duo Mööblivabrikuga seotud. Hagejad ei väitnud, et kostja

avaldatu, mille kohaselt hageja II on äriühingu juhatuse liige ning hageja III jooniste tegija ja

asjaajaja, teotasid hagejate II ja III au (mh olukorras, kus hageja III ei olnud äriühingus

otseselt jooniste tegija ja asjaajaja). Seega ei avaldanud kostja hagejate II ja III kohta valesid

faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja väide, et tal on kahju, et hagejad II ja

III on Duo Mööblivabrikuga seotud, oli kostja subjektiivne hinnang äriühingu tegevusele ning

negatiivse hinnanguga äriühingu tegevusele ei saanud hagejate II ja III au teotada.

3.2.2. Maakohus leidis hageja I kontekstis järgmist.

3.2.2.1. Maakohus tuvastas, et kostja tegi lisaks äriühingule etteheiteid ka hagejale I. Kostja

avaldas postituses hageja I kohta, et Duo Mööblivabriku juht või omanik on hageja I. Lisaks

järeldus mõistliku inimese arusaama järgi postituse konteksti arvestades üldsusele keelendist

„Ole aumees E.G ja maksa oma endisele töölisele rahad ära!“, et kostja tegi hagejale I

etteheiteid, sest hageja I andis äriühingu nimel endisele töötajale lubadusi töötasud ära

maksta. Samuti käis hageja I kohta keelend „Meie pere on selle mehe nimel pidanud

kannatama, mitmeid kuid ja kui tema arvab, et võib kõigist lihttöölisest üle sõita, siis seekord

see ei lähe nii.“

3.2.2.2. Faktiväidete, et äriühing ei tasunud kostja elukaaslasele töötasu ning selle lubas

tasuda hageja I, sisu tõesust või väärust oli võimalik kontrollida. Maakohus kontrollis, kas

kostja avaldas valeväite, et hageja I tegeles äriühingus töötasude maksmisega ning vastutas

töötasu maksmata jätmise eest. Maakohtu hinnangul ei olnud praegu vaidlusesemeks küsimus,

kas äriühing oli kostjale võlgu, kuna äriühing ei olnud ega saanud olla praegu hagejaks. Ka

hagejate hinnangul avaldati see väidetavalt vale faktiväide äriühingu, mitte hagejate kohta.

Töövaidluskomisjoni otsuse ja tsiviilasjas nr 2-21-19246 tehtud määruse kohaselt vaidlesid

Duo Mööblivabrik ja kostja elukaaslane saamata jäänud töötasu üle. Lisaks oli

ülesütlemisavalduse kohaselt kostja elukaaslasel nimetatud avalduse esitamise ajal talle

teadaolevalt tööandjalt saamata töötasu ja puhkusetasu. Hageja I ja kostja elukaaslase

kirjavahetuse kohaselt toimus töötasu puhul kostja elukaaslasel kirjavahetus hagejaga I, mitte

hagejaga II. Mh edastas kostja elukaaslane oma pangakonto andmed hagejale I, küsis hagejalt

I korduvalt, millal ta raha saab (maksud ja erinevad arved tuleb tasuda), ning hageja I andis

korduvalt lubadusi töötasu maksta. Hagejad väljendasid maakohtule hageja I tegevuse kohta

äriühingus vastuolulisi seisukohti. Ühelt poolt nõustas hageja I hagejate väitel äriühingut

turunduse ja üldise edasiarendamise teemadel, teisalt taotlesid hagejad hageja I vande all

ülekuulamist, sest väidetavalt tasus hageja I kostja elukaaslasele töötasu sularahas. Maakohus

järeldas eelnevast, et hageja I andis endisele töötajale äriühingu nimel lubadusi töötasud

maksta. Seega ei avaldanud kostja hageja I kohta valesid andmeid.

Maakohtu hinnangul ei olnud väärtushinnangud „aumees” ja “lihttöölisest üle sõitma”

halvustava tähendusega.

3.2.3. Praeguse asja lahendamisel ei olnud tähtis, kas kostja avaldas äriühingu kohta valesid

faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Seetõttu jättis maakohus hagejate vastavad

väited ja tõendid tähelepanuta. Kuna kostja ei avaldanud hagejate kohta valesid faktiväiteid

ega ebakohaseid väärtushinnanguid, jättis maakohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise

ja sellelt viivise väljamõistmise nõuded rahuldamata.

3.2.4. Kuna kostja ei avaldanud hagejate kohta valesid faktiväiteid ega ebakohaseid

2-22-1510

väärtushinnanguid, ei pidanud maakohus käsitlema teo õigusvastasust ja kostja süüd. Siiski

viitas maakohus, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet,

avaldamine ei ole õigusvastane (VÕS § 1047 lg 2; RKTKo 20.06.2012, 3-2-1-169-11, p 12;

RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 31). Maakohtu hinnangul mõjutas kostja heaolu vahetult

see, kas kostja leibkonnal oli raha leibkonna vajaduste rahuldamiseks. Sõnumivahetusest

nähtus, et kostja elukaaslane teavitas hagejat I, et tasuda tuleb maksud ja arved ning tasumata

on üür. Seega oli kostja isiklikult huvitatud, et kostja elukaaslane välja teenitud töötasu saaks,

ja õigustatud survestama kostja elukaaslase tööandjat ja viimasega seotud isikuid väidetavalt

saamata jäänud töötasu tasuma. Lisaks ei olnud kostja avaldatu õigusvastane, kuna hageja I

tegeles töötasude maksmisega ning seega ei rikkunud kostja käibekohustust ega pidanud

põhjalikumalt kontrollima juriidilisi seoseid hageja I ja Duo Mööblivabriku vahel. Seega ei

olnud kostja käitumine ka VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 kohaselt õigusvastane. Lisaks arvestas

maakohus, et kostja eemaldas postituse kohe pärast hagejate nõudekirja saamist.

3.3. Hageja I varalise kahju (kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulud) hüvitamise

nõue jäi rahuldamata, kuna hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ei olnud

põhjendatud. Maakohus märkis lisaks, et hagejad ei tõendanud, et hagejal I esinesid kulud

VÕS § 128 lg 3 mõttes. Hageja I ei saanud nõuda, et kohus mõistaks talle välja hüvitise

äriühingu tasutud õigusabikulude eest. Advokaadibüroo esitas õigusteenuse eest arve hagejale

I ning nimetatud arve tasus 08.12.2021 Duo Mööblivabrik. Hagejad viitasid ekslikult

analoogiale menetluskuludega. Hageja I ei tõendanud, et tal tekkis kahju VÕS § 127 lg 1

kohaselt. Kahju hüvitamise nõude rahuldamisega ei saa kaasneda kannatanu rikastumine.

Kuna hageja I varalise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata, jäi rahuldamata ka vastav

viivisenõue.

3.4. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda ning

mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulu 5963 eurot 40 senti. Maakohtu

hinnangul oli kostja lepinguliste esindajate toimingute (asja materjalidega ja hageja esitatuga

tutvumine; vastuste ja seisukohtade koostamine; kliendiga suhtlemine; istungiks

ettevalmistamine ja seal osalemine; kohtumäärusega ja kohtunõuetega tutvumine ning neile

vastamine) põhjendatud ajakulu kokku 35 tundi ja 43 minutit. Maakohus arvestas mh hagejate

koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning seda, et hagejate esindaja ajakulu

menetluses oli 38 tundi ja 50 minutit. Lisaks arvestas maakohus menetluse kestust. Kostja

esindajate ajakulu ei olnud selgelt vastuolus tehtud toimingute iseloomu või esitatud

menetlusdokumentide koostamiseks vajaliku ajaga. Lepinguliste esindajate tunnitasu ( eurot

ja 150 eurot km-ta) oli tavapärane ja põhjendatud. Arvestades kostja lepinguliste esindajate

kvalifikatsiooni, ei olnud nende tunnitasu oluliselt suurem vandeadvokaadi tavapärasest tasust

kohtumenetluses. Riigikohus on aktsepteerinud tunnitasuna ka 198 eurot (km-ga) ja 204 eurot

(km-ga). Seejuures oli hagejate advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu kõrgem kui kostja

vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu.

Apellatsioonkaebus

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha

asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda, või

alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtusse. Hagejad paluvad jätta kõik

menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja.

Lisaks paluvad hagejad kohustada kostjat tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

2-22-1510

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaielnud pooled, et kostja avaldas 03.09.2021 kell 19.11

hagejate kohta postituse, milles märkis, et hagejad on seotud äriühinguga, kus ei austata

töötajaid, ei maksta mitme kuu töötasusid, valetatakse ja heietatakse. Lisaks märkis kostja

postituses: „Meie pere on selle mehe nimel pidanud kannatama, mitmeid kuid ja kui tema

arvab, et võib kõigist lihttöölisest üle sõita, siis seekord see ei lähe nii“.

4.2. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust (mh VÕS § 1047 lg 1 ja § 1046 lg 1) ja

rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui leidis, et kostja avaldas hagejate II ja III kohta

üksnes väited, et nad on äriühinguga seotud ega avaldanud nende kohta õigusvastaseid

väiteid.

4.2.1. Maakohus jättis kostja väidete puhul ekslikult arvestamata postituse konteksti (RKTKo

29.03.2017. 3-2-1-153-16, p 31; TlnRnKo 13.10.2020, 2-19-15896/56, p 12 ) ja mõistliku

lugeja arusaama. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas. Õigusvastased on ka kaudsed faktiväited (st väidete ja

väärtushinnangute kogum, millest järeldub mõistlikult võttes teatav faktiväide; RKTKo

31.05.2006, 3-2-1-161-05, p-d 11 ja 12). See, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või

väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatut tõlgendades (RKTKo 13.04.2007, 3- 2- 1-

5- 07, p 27). Postituse konteksti (hagejate II ja III nimede selgelt väljatoomine) kohaselt sidus

kostja põhjendamatult oma kriitika hagejatega II ja III. Kostja avaldatu kohaselt soodustasid

hagejad II ja III äriühingu väidetavat ebaseaduslikku käitumist. Vastasel juhul ei oleks kostja

sidunud hagejate II ja III nimesid postituses avaldatuga.

4.2.2. Maakohus jättis analüüsimata, kas hagejate II ja III sidumine (nende nimede esitamine)

kostja etteheidetega oli põhjendatud ja seaduslik olukorras, kus kostja möönis, et tal ei olnud

hagejatele II ja III pretensioone. Kostja avaldas hagejate II ja III nimed, et postitus jõuaks

paljude inimesteni. Nimetatus väljendus kostja tegevuse õigusvastasus, selle õigusvastane

eesmärk ning kostja tahtlus tekitada hagejatele maksimaalset kahju (VÕS § 104 lg 5).

Lisaks tulenes avaldatu õigusvastasus sellest, et kostja seostas hagejaid II ja III konkreetsete

tegevustega valel alusel. Kostja möönis (postituse konteksti kohaselt oli see suunatud hageja I

vastu), et hageja II ja III ei saanud mõistlikult mõjutada postituses esitatud tegevust. Siiski

avaldas kostja hagejate II ja III nimed äärmiselt halvustavas postituses– keegi ei taha olla

seotud äriühinguga, mis kohtleb inimesi halvasti. Nimetatu rikub isiku maine, sest lugeja

hinnangul kiidab isik töötajate mõnitamise heaks (st osaleb selles teadlikult). Kostja soovis

kahjustada hagejate II ja III mainet, sest nad olid Duo Mööblivabrikuga seotud. Kostja ei

põhjendanud ja maakohus ei analüüsinud, miks ei olnud olukorras, kus kostja hinnangul oli

kostja elukaaslasel nõue äriühingu vastu, piisav äriühingu andmete esitamine.

4.3. Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei avaldanud hageja I kohta valesid andmeid, kuna

hageja I lubas töötasu maksta. Maakohus jättis ekslikult tuvastamata, kas kostja elukaaslase

küsimused töötasu tasumise kohta olid põhjendatud. Maakohus järeldas pealiskaudselt, et

kuna kostja küsis hagejalt I töötasu, oli äriühing kostja elukaaslasele võlgu. Hagejad viitasid

31.03.2022. a menetlusdokumendis, et kostja eksitas maakohut hageja I ja kostja elukaaslase

kirjavahetusega ning tegi väära järelduse, et kostja elukaaslane pidi kogu aeg töötasu küsima

(st äriühing viivitas töötasu maksmisega). Kostja elukaaslane küsis pidevalt avanssi ning see

tingis vaidlusaluse kirjavahetuse töötasu teemal. Kostja soovis moonutatud ja eksitavate

väidetega jätta negatiivse mulje, et äriühing ei tasunud kostja elukaaslasele töötasu

korrektselt. Maakohus jättis kostja elukaaslasele töötasu maksmise puhul ekslikult

arvestamata hagejate põhjendustega. Lisaks jättis maakohus rahuldamata taotluse kuulata

2-22-1510

kostja elukaaslasele töötasu maksmise osas hageja I vande all üle.

4.4. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja hageja I kohta avaldatud väärtushinnangud ei

olnud õigusvastased. Väide, et hageja I „sõidab lihttöölisest üle“ ega ole „aumees“, oli

objektiivselt äärmiselt halvustav. Kostja väitis avalikult, et hageja I toetab äriühingu töötajate

õiguste rikkumist, ja see jättis hagejast I äärmiselt negatiivse ja inetu mulje, justkui oleks

hageja I üleolev ja rikuks alluvussuhetes teiste õigusi.

4.5. Lisaks ei arvestanud maakohus ekslikult postituse avaldamise asjaolusid. Kostja avaldas

negatiivse postituse enne (03.09.2021), kui kostja elukaaslane pöördus töövaidluskomisjoni

(10.09.2021), kuigi kostja teadis töövaidluskomisjoni pöördumise võimalusest. Kostja ei saa

põhjendada postituse õiguspärasust tagasiulatuvalt, sest väidete sisu tuleb hinnata avaldamise

seisuga. Postituse tegemise hetkel puudus (ka praegu puudub) jõustunud kohtuotsus, mille

kohaselt on Duo Mööblivabrikul kostja elukaaslase ees täitmata töötasu tasumise kohustus. Ei

ole tõendatud, et Duo Mööblivabrik oli kostja elukaaslasele võlgu. Kompromissi sõlmimine ei

tõenda vastupidist, sest kompromissi sõlmimise võis tingida õigusrahu soovimine, mitte

kohustuse täitmata jätmise tunnustamine. Duo Mööblivabrik ei võtnud hagi õigeks. Duo

Mööblivabrik ja kostja elukaaslane jõudsid üksmeelele ning kostjal ei olnud vaja sellesse

töösuhtesse sekkuda. Seega oli hagejate nimesid sisaldav kostja postitus ebasobiv. Kostja

elukaaslasel oli võimalik esitada seadusest tulenevad nõuded Duo Mööblivabriku vastu, kostja

otsustas aga avalikult äriühinguga seotud isikuid valel alusel halvustada. Postitust avaldades

reageeris kostja pahatahtlikult üle ning käitus kõikide hagejate suhtes õigusvastaselt. Kostja ei

olnud töövaidluskomisjonis ega hilisemas tsiviilasjas menetlusosaline. Kostja seostas

väidetavate rikkumistega ebaõiglaselt hagejaid, kes ei ole seotud äriühingu majandustegevuse

juhtimisega.

4.6. Kostja ei saa põhjendada väiteid sellega, et tegemist oli tema subjektiivse arvamusega.

Ka subjektiivne arvamus saab olla faktiväide avaldamise konteksti ja viisi kohaselt (HMKo

03.02.2022, 2-21-2829/23, p 41). Lisaks tugines kostja kriitika valele alusele (mh puudus alus

äriühingut kritiseerida). Isik, kes otsustab avaldada teise isiku kohta kriitilisi väiteid, peab

hindama, kas tehtav kriitika vastab tegelikkusele. Oluline ei ole, kas isik väärib kriitikat, vaid

see, kas kriitika tegemisel kasutatavad konkreetsed väited vastavad tegelikkusele. Väide, et

isiku kritiseerimine on põhjendatud, ei õigusta tema suhtes valeandmete avaldamist. Sama

kehtib väärtushinnangute suhtes. Kui isik annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi

faktilised asjaolud, millel need põhinevad, olla valed. Kui isikule antud hinnangud seostuvad

valede faktiväidetega, ei ole need kohased (TlnRnKo 26.05.2016, 2-14-55913/59, p 11).

4.7. Maakohus jättis ekslikult hagejate tõendi asja materjalide juurde võtmata (TsMS § 232

lg- d 1 ja 2). Lisaks hindas maakohus asja materjalide juurde vastu tõendeid ühekülgselt ja

puudulikult ning kohaldas seetõttu valesti materiaalõigust. Samuti rikkus maakohus lahendi

põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1).

4.8. Õigusabikulude varalise kahjuna väljamõistmist ei välista see, et tehtud kulud kandis

kolmas isik, ega see, kas kolmas isik kandis need kulud (eelkõige raamatupidamislikus

mõttes) talle osutatud teenusena (RKTKo 19.09.2012, 3-2-1-89-12, p 19; VÕS I komm

(2016), § 128, p 4.2.3). Hageja I kinnitas, et hüvitas Duo Mööblivabrikule vaidlusalused

õigusabikulud.

4.9. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse jõusse, tuleb maakohtu otsus tühistada välja

mõistetud menetluskulude ulatuse osas. Hagejad jäävad maakohtus esitatud vastuväidete

2-22-1510

juurde.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda.

Menetluse edasine käik

6. Ringkonnakohus jättis 25.11.2024. a määrusega mh asja materjalide juurde võtmata

hagejate apellatsioonkaebusega esitatud tõendi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad

vaidlustavad apellatsioonkaebuses maakohtu lahendit tervikuna.

9. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid.

9.1. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on mh see, et kostja on

avaldajaks faktiväidete või väärtushinnangute puhul, millele hagejad kostja vastu nõuet

esitades tuginevad (VÕS § 1047 lg 1 ja § 1046 lg 1). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et

kostja avaldas 03.09.2021 kell 19.11 oma Facebook kontol vaidlusaluse postituse:

„ABIPALVE! /…/

KUNA EI SAA HEAGA, SIIS TULEB TEHA AMETLIKULT JA AVALIKULT!

DUO mööblivabrik OÜ

Nimelt on selle firma juht/omanik: E.G!

Juhatuse liige: O.L X

Jooniste tegija ja asjaaja : R.Q

Ning mingi asjapulk: D. E.G

Mul on siiralt kahju,et need kolm naist on selle firmaga seotud!

Firmaga kus ei austata töötajaid, ei maksta mitme kuu palkasid, valetatakse ja eietatakse!

Firma omanikule E.G-le on antud mitmeid võimalusi heaga maksta oma võlad, et endine

töötaja saaks rahus edasi elada aga tundub,et heaga meie ei saa ja peame pöörduma abi saama

spetsialistide poole, Ainult tühjad lubadused!!!!

Meie pere on selle mehe nimel pidanud kannatama, mitmeid kuid ja kui tema arvab, et võib

kõigist lihttöölistest üle sõita, siis seekord see ei lähe nii.

Ole aumees E.G ja maksa oma endisele töölisele rahad ära!

Palun jagada! /…/“

9.2. Lisaks on mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks see, et avaldatu

käib hagejate kohta. Selleks, et otsustada, kas avaldatu käis hagejate kohta, tuleb hinnata

avaldatu sisu selle avaldamise kontekstis (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19).

Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

2-22-1510

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Sama kehtib ka

juhul, kui kohus tuvastab faktide esitamise viisist või kontekstist tulenevalt, kas kostja on

lisaks faktiväidetele avaldanud ka väärtushinnangu ja kas see väärtushinnang on hagejate

mainet kahjustav (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Faktiväide on kontrollitav ja selle

tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei

ole võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo 18.05.2022, 2- 20-

12495/29, p 11). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse

kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta

käivad (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 11). Kaudsed faktiväited ei nähtu kostja

avaldatust sõnaselgelt, vaid järelduvad avaldatu sisust (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127,

p 19). Eelnevast tulenevalt analüüsib ringkonnakohus järgmiseks, kas kostja avaldatu käis

hagejate kohta ning kui jah, siis mida kostja iga hageja kohta avaldas.

9.2.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus

leidis, et kostja ei sidunud postituses hagejaid II ja III äriühingule etteheidetavate väidetavate

ebaseaduslike tegude (äriühingu väidetava võlgnevuse; äriühingus töötajate mitteaustamise,

valetamise ja heietamisega) või soodustamisega ega kritiseerinud neid (TsMS § 654 lg 6).

Seejuures ei jätnud maakohus arvestamata postituse konteksti ja mõistliku lugeja arusaama.

Mh arvestades avaldatu sisu selle avaldamise kontekstis, ei eksinud maakohus materiaal- ja

menetlusõiguse normide vastu, kui tuvastas, et kostja avaldas võlgnevuse ja äriühingus

töötajate mitteaustamise, valetamise ja heietamise väited otseselt äriühingu, mitte hagejate II

ja III kohta. Vastupidine ei järeldunud (mh kaudsete faktiväidete või väärtushinnangute

vormis) ringkonnakohtu hinnangul ka sellest, et kostja esitas postituses hagejate II ja III

nimed ning seosed vaidlusaluse äriühinguga. Üksnes hagejate nimede esitamine ei tähenda, et

kogu postituse sisu käis hagejate kohta. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

kostja avaldas, et hageja II on äriühingu juhatuse liige, hageja III jooniste tegija ja asjaajaja

ning et kostjal on siiralt kahju, et need kolm naist on selle äriühinguga seotud (TsMS § 654 lg

6).

Eelnevast tulenevalt avaldas kostja hagejate II ja III kohta postituses faktiväidetena isikute

nimed. Lisaks avaldas kostja faktiväidetena, et hageja II on äriühingu juhatuse liige ning

hageja III jooniste tegija ja asjaajaja. Nimetatud väited on kontrollitavad ning nende tõesus

või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Lisaks avaldas kostja postituses väärtushinnangu, et

tal on siiralt kahju, et need kolm naist on selle äriühinguga seotud. Selles osas ei ole avaldatu

sisu tõesust või väärust võimalik tõendada, vaid üksnes põhjendada.

9.2.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus

leidis, et mõistliku inimese arusaama järgi avaldas kostja postituse sisu selle avaldamise

kontekstis arvestades hageja I kohta faktiväite, et hageja I on Duo Mööblivabriku juht või

omanik, ning kaudse faktiväite, et hageja I jättis äriühingu nimel täitmata kohustuse tasuda

endisele töötajale töötasu (TsMS § 654 lg 6). Lisaks järeldusid mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele postituse sisu ja selle avaldamise konteksti arvestades keelendist „Meie pere

on selle mehe nimel pidanud kannatama, mitmeid kuid ja kui tema arvab, et võib kõigist

lihttöölisest üle sõita, siis seekord see ei lähe nii.“ väärtushinnangud, et hageja I ei arvesta

jõupositsiooni kasutades lihttöölistega ning põhjustas kostja ja kostja elukaaslase perele

kannatusi. Samuti avaldas kostja postituses faktiväitena hageja I nime.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kogu kostja postituse sisu ei käinud ka hageja I

kohta (TsMS § 654 lg 6). Äriühingule etteheidetavad väidetavad ebaseaduslikud teod, mis

seisnesid muus osas äriühingu väidetava võlgnevuse, äriühingus töötajate mitteaustamise,

2-22-1510

valetamise ja heietamisega, seostas kostja postituses selgelt üksnes äriühinguga. Seejuures ei

jätnud maakohus arvestamata postituse konteksti ja mõistliku lugeja arusaama. Mh arvestades

avaldatu sisu selle avaldamise kontekstis (st kostja poolt hageja I kohta eespool märgitu

kohaselt avaldatut), ei järeldunud postitusest, et kogu selle sisu käis kaudse faktiväitena

hageja I kohta.

9.3. Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus, kas hagejate kohta eespool märgitut avaldades

käitus kostja hagejate suhtes õigusvastaselt, kuna rikkus hagejate isiklikke õigusi VÕS § 1045

lg 1 p 4 mõttes.

9.3.1. Käsitledes ebaõigete (kaudsete) faktiväidete avaldamise kaudu hageja au teotamise

tõttu esitatud (VÕS §-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja § 1047 lg-test 1–3 tulenevat)

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, peab kohus Riigikohtu praktika kohaselt kõigepealt

hindama, kas kostja avaldatud kaudne faktiväide on hageja au teotav ehk tema mainet

kahjustav. Hageja mh põhistama faktiväidete au teotavat iseloomu. Juhul, kui avaldatud

faktiväide kahjustas hageja mainet, lasub kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite

tõesuse tõendamise koormis. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et ka ebaõigete faktiväidete

avalikustamine iseenesest võib olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele (RKTKo 3- 2- 1-

153-16, p 29). Kui kostja ei suuda hageja kohta avaldatud hageja mainet kahjustava faktiväite

tõesust tõendada, peab ta vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki

teadma sellise faktiväite tõele mittevastavusest (VÕS § 1047 lg 1). Juhul, kui kostja ei suuda

viimati nimetatut tõendada, peab ta tõendama, et tal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi

ning et ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise

raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Alles pärast seda, kui kostja tegu on eeltoodud sätete järgi

eelduslikult õigusvastane, saab kohus kaalutlusotsusena võtta seisukoha, kas kostja teo

õigusvastasus võiks siiski olla välistatud VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 järgi (RKTKo

23.03.2023, 2-21-5449/19, p 13).

Väärtushinnangute avaldamise puhul peab kohus tuvastama nende avaldamise õigusvastasuse

VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses. Hageja peab tõendama, et väärtushinnang on au

teotav. Nagu eespool märgitud, ei saa väärtushinnangu sisu tõesust või väärust tõendada.

Väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS §

1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus

võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist. Kuna VÕS § 1046

lg 1 ls 1 kohaselt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult

õigusvastane, ei ole hagejal kohustust vaidlustada väärtushinnangute põhjendamiseks

kasutatud faktiväiteid. Kostja avaldatud väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud

faktiväiteid peab tõendama kostja sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi

vaidlustanud (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p-d 11 ja 13).

Kui on tuvastatud väärtushinnangu au teotav iseloom ja selle ebakohasus, hinnatakse sellise

väärtushinnangu avaldamise õigusvastasust VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. VÕS § 1046 lg 1 ls

2 järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti

suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Seega tuleb mh arvestada nii

rikutud isikliku õiguse liiki ja rikkumise viisi kui ka seda, kas kostja rikkumise ajendiks oli

hageja enda tegu ja kas kostja tegu vastab hageja teole. Kohtul tuleb hinnata kostja tegevuse

kõiki asjaolusid (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 12.3). VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

2-22-1510

hindamisest. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb kohtul VÕS §

1046 lg-te 1 ja 2 järgi teha kaalutlusotsus (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673/96, p 15).

9.3.2. Esmalt analüüsib ringkonnakohus hagejate II ja III kohta eespool märgitud faktiväidete

ja väärtushinnangu avaldamisega seonduvat.

9.3.2.1. Pooled ei vaidle, et hageja II on Duo Mööblivabriku juhatuse liige. Seega ei

rikkunud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse norme, kui leidis, et kostja ei avaldanud

nimetatud osas hageja II kohta vale faktiväidet. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see

kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-

67-10, p 18).

9.3.2.2. Hagejad on vaidlustanud faktiväite, mille kohaselt kostja III on Duo Mööblivabriku

jooniste tegija ja asjaajaja. Hagejad on selgitanud, et hageja III on Duo Mööblivabrikuga

seotud oma äriühingu Duo Disain OÜ kaudu, osutanud Duo Mööblivabrikule

sisekujundajateenust ning jälgib vabriku tootmist ja kontrollib kvaliteeti (dtl-d 90, 240).

Nimetatust ei järeldu ringkonnakohtu hinnangul, et vaidlusalune faktiväide on väär.

Ringkonnakohus peab üldteada asjaoluks, et sisekujundaja teeb mh jooniseid. Hagejate

väidetust nähtub, et hageja III oli oma äriühingu Duo Disain OÜ kaudu Duo Mööblivabrikuga

seotud, osutades viimasele teenust. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul vale kostja

faktiväide, et hageja III on Duo Mööblivabriku jooniste tegija ja asjaajaja.

Isegi, kui vaidlusalune faktiväide on väär ning VÕS § 1047 lg-tes 1 ja 3 sätestatud

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esinenud, ei olnud vaidlusaluse faktiväite avaldamine

õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 järgi. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1046 alusel ei tule

lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt

avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2- 20-

3847, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul oli olukorras, kus kostja kajastas hageja III seotust

Duo Mööblivabrikuga ebatäpselt, tegemist eespool kirjeldatud väheolulise rikkumisega.

9.3.2.3. Lisaks ei olnud hagejate II ja III kohta avaldatud väärtushinnang hagejate II ja III au

teotav. Tegemist ei olnud ebakohase väärtushinnanguga selle põhjendamatuse või ebasündsa

väljendusviisi tõttu.

9.3.2.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulenenud kostja käitumise õigusvastasus VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 4 mõttes ka asjaolust, et kostja avaldas hagejate II ja III nimed postituses, mis

oli Duo Mööblivabriku suhtes kriitiline. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kostja avaldas

hagejate puhul õiged nimed.

9.3.3. Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus hageja I kohta eespool märgitud (kaudsete)

faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamisega seonduvat.

9.3.3.1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et hageja I ei ole äriregistri andmete kohaselt

Duo Mööblivabriku omanik ega juhatuse liige. Kostja elukaaslase ja hageja I

sõnumivahetusest nähtub, et hageja tegeles töötasude maksmisega ja korraldas (vähemalt

osaliselt) Duo Mööblivabriku majandustegevust (dtl-d 58–72). Eelnevast tulenevalt ei olnud

siiski väär kostja avaldatud faktiväide, mille kohaselt oli hageja I Duo Mööblivabriku juht.

Kostja faktiväide, et hageja I on Duo Mööblivabriku omanik, oli väär. Nimetatud vale

faktiväite avaldamisega ei teotanud kostja hageja I au. Isegi, kui vaidlusaluse vale faktiväite

puhul ei esinenud VÕS § 1047 lg-tes 1 ja 3 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, ei

2-22-1510

olnud selle avaldamine õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 järgi. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda

õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise

viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2- 20- 3847, p

11). Ringkonnakohtu hinnangul oli olukorras, kus kostja avaldas Duo Mööblivabriku

majandustegevust korraldanud hageja I kohta ekslikult, et ta on Duo Mööblivabriku omanik,

tegemist eespool kirjeldatud väheolulise rikkumisega. Sama kehtiks ka siis, kui kostja oleks

ekslikult avaldanud, et hageja I on Duo Mööblivabriku juht. Seega ei käitunud kostja

õigusvastaselt, kui avaldas postituses, et hageja I on Duo Mööblivabriku juht või omanik.

9.3.3.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis,

kas Duo Mööblivabriku kohta avaldatu puhul oli tegemist ebaõigete faktiväidete või

ebakohaste väärtushinnangutega (TsMS § 654 lg 6). Praeguse asja lahendamisel tuleb kohtul

hinnata, kas kostja käitus õigusvastaselt, kui avaldas hageja I kohta kaudse faktiväite, et

hageja I jättis äriühingu nimel täitmata kohustuse tasuda endisele töötajale töötasu.

Ringkonnakohtu hinnangul oli vaidlusalune kaudne faktiväide tõene. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et asja materjalide kohaselt tegeles mh hageja I töötajatele (mh kostja

elukaaslasele) töötasu väljamaksmisega. Hageja I ja kostja elukaaslase sõnumivahetuse

kohaselt selgitas hageja I mh, et kui raha laekub, tuuakse materjali ja makstakse palgad (dtl

61). Lisaks nähtub hageja I ja kostja elukaaslase sõnumivahetusest, et 02.07.2021 möönis

hageja I, et teab, et peab kostja elukaaslasele raha maksma (dtl 66). Nimetatut ei lükka ümber

ka hageja I ja kostja elukaaslase kirjavahetuse kontekstis esitatud hagejate vastuväited.

Praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, millises summas oli Duo Mööblivabrikul kostja

elukaaslasele töötasu maksmata. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline, et kostja avaldas

vaidlusaluse postituse enne, kui kostja elukaaslane pöördus nõudega töövaidluskomisjoni.

Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja avaldatu (st see, et Duo Mööblivabrikul oli töötajale (kostja

elukaaslasele) töötasu maksmata) oli tõene. Maakohus viitas asjakohaselt, et

töövaidluskomisjoni otsuse ja tsiviilasjas nr 2-21-19246 tehtud määruse kohaselt vaidlesid

Duo Mööblivabrik ja kostja elukaaslane mh kostja elukaaslase saamata jäänud töötasu üle.

Lisaks oli ülesütlemisavalduse kohaselt kostja elukaaslasel nimetatud avalduse esitamise ajal

talle teadaolevalt tööandjalt saamata töötasu ja puhkusetasu. Olukorras, kus kostja elukaaslase

nõuded tsiviilasjas nr 2-21-19246 tulenesid töösuhtest (puhkusehüvitise ja töötasu nõuded),

töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt kostja elukaaslase töötasu nõude ning maakohtu

kompromissi kinnitamise määruse kohaselt nõustus Duo Mööblivabrik tasuma kostja

elukaaslasele 4500 eurot, on tõendatud, et Duo Mööblivabrikul oli kostja elukaaslase ees

töötasu võlgnevus (dtl-d 55–57; 225–226). Nimetatut ei väära ka hagejate seisukoht, et

kompromissi sõlmimisega ei tunnustanud äriühing kostja elukaaslase nõuet.

Isegi, kui vaidlusalune kaudne faktiväide oli väär, ei olnud selle kostja poolt avaldamine

õigusvastane VÕS § 1047 lg 1 kohaselt. Eespool viidatud asjaoludel ei teadnud ega pidanudki

kostja teadma sellise faktiväite tõele mittevastavusest. Isegi, kui kostja käitumise

õigusvastasus ei oleks välistatud ka VÕS § 1047 lg 1 kohaselt, oleks see välistatud VÕS §

1047 lg 3 alusel, sest kostjal oli oma elukaaslase töötasu võlgnevuse avaldamise suhtes

õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Samuti oleks kostja tegevuse õigusvastasus ringkonnakohtu

hinnangul rikkumise korral välistatud VÕS § 1046 lg 1 alusel, arvestades suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

9.3.3.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei käitunud kostja õigusvastaselt, kui avaldas hageja I

kohta väärtushinnangud, et hageja I ei arvesta jõupositsiooni kasutades lihttöölistega ning

2-22-1510

põhjustas kostja ja kostja elukaaslase perele kannatusi. Ringkonnakohtu hinnangul on

nimetatud väärtushinnangud au teotavad. Praegu ei olnud aga tegemist ebakohase

väärtushinnanguga. Olukorras, kus hageja I tegeles Duo Mööblivabrikus töötasude

maksmisega ning äriühingul oli kostja elukaaslasele töötasu maksmata, ei olnud vaidlusalused

väärtushinnangud põhjendamatud. Kostja ei kujundanud oma negatiivset hinnangut valede

faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi

asjaolusid või nende puudumist. Lisaks ei tulenenud vaidlusaluste väärtushinnangute puhul

nende ebakohasus ka ebasündsast väljendusviisist.

Isegi, kui tegemist oleks hageja I au teotavate ebakohaste väärtushinnangutega, oleks kostja

käitumise õigusvastasus ringkonnakohtu hinnangul välistatud VÕS § 1046 lg 1 alusel,

arvestades kõiki asjaolusid, mh suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse

vahel.

9.3.4. Eelnevast tulenevalt ei käitunud kostja hagejate kohta eespool märgitut avaldades

hagejate suhtes õigusvastaselt.

9.4. Olukorras, kus hagejad tuginesid mh sellele, et nende nimede avaldamine Duo

Mööblivabriku väidetavaid rikkumisi käsitlevas postituses oli õigusvastane, jättis maakohus

ekslikult analüüsimata, kas kostja tekitas sellega hagejatele kahju seadusest tulenevat

kohustust rikkuva käitumisega VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Ringkonnakohus

täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

9.4.1. Hagejate nimed on hagejate isikuandmed Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) art 4

p 1 järgi ning nende avaldamine postituses on isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 p 2 järgi.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh

avalikustamise) tingimusi ja korda, saavad olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormideks

(VÕS § 1045 lg 3; RKTKo 04.10.2017, 2-15-16007/50, p-d 10 ja 12).

Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM art 6 lg-s 1 toodud tingimustel,

mh andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). Teatud erijuhtudel on lubatud ka andmete

avaldamine andmesubjekti nõusolekuta.

Riigikohus on selgitanud, et juriidilistest isikutest võlglaste nimekirja avalikustamine koos

juhatuse liikmete kui seotud isikute nimedega ei ole vastuolus seadusest tuleneva keeluga.

Isik, kes on juriidilise isiku juhatuse liikmena kantud avalikku registrisse, peab arvestama

avalikustamisega ja sellega, et tema esitatud andmed on avalikkusele kättesaadavad. Nende

andmete avalikustamist ei ole seadusandja kolmandatel isikutel keelanud. Selline

avalikustamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes (RKTKo 21.12.2010,

3-2-1-67-10, p 19).

Kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, võivad need faktiväidete

esitamise viisi ja konteksti kohaselt kujutada endast ka hageja mainet kahjustavat

väärtushinnangut. Olukorras, kus kostja huvi hagejaga seotud andmete avaldamise vastu on

seotud sooviga saada võlgnikult kätte tasumata võlg, on võlgnike ja nendega seotud isikute

nimede avaldamine kostja surveabinõu, tagamaks võlgade tasumine. Seejuures ei võta kostja

kui väärtushinnangu avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks

õiguskaitsevahendeid, temalt õigust avaldada võla tasumise eesmärgil võlgniku ja nt selle

2-22-1510

juhatuse liikmete kohta andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid. Selline andmete

avalikustamine on lubatav, kui võlgnik on kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul

eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku

kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on

avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust

registrist. Seda ei muuda hagejat avaldamisel negatiivses kontekstis näitamine (avalik

häbistamine), kui seejuures on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu mindud heade

kommetega. Ka ei järeldu üksnes asjaolust, et äriühing on kellelegi võlgu, et äriühingu

juhatuse liikmed on ebakompetentsed või olnud pahatahtlikud. Isik ei pea taluma oma nime

avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus

teise isiku käitumist mõjutada. Seejuures ei ole kostja käitumine kohe õigusvastane, kui isik

teatab, et ta ei saa võlgniku käitumist mõjutada, vaid kostjale peab jääma mõistlik aeg

reageerimiseks ja nime eemaldamiseks (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p-d 20, 22, 23).

9.4.2. Ringkonnakohus leiab, et nii hageja II, kes on Duo Mööblivabriku juhatuse liige, kui

ka hageja I, kes (nagu eespool märgitud) tegeles Duo Mööblivabriku nimel töötasude

maksmisega ja korraldas (vähemalt osaliselt) Duo Mööblivabriku majandustegevust, olid Duo

Mööblivabrikuga seotud isikud, kellel oli võimalik äriühingu tegevust mõjutada. Nagu

eespool märgitud, oli hagejate I ja II puhul täidetud ka eeldus, et Duo Mööblivabrik oli kostja

elukaaslasele võlgu. Hageja I ja kostja elukaaslase sõnumivahetusest nähtub, et kostja

elukaaslane tuletas töötasu võlgnevust ka mitu korda meelde. Eelnevast tulenevalt oli hagejate

I ja II nimede avaldamine Duo Mööblivabriku väidetavat võlgnevust (ja muid väidetavaid

rikkumisi) käsitlevas postituses põhjendatud.

9.4.3. Vaidlusaluse postituse kohaselt pidas kostja hagejat III Duo Mööblivabriku

asjaajajaks. Sellises olukorras oli kostjal alus arvata, et ka hageja III on isik, kellel on

võimalik äriühingu tegevust mõjutada. Nagu eespool märgitud, ei pea isik taluma oma nime

avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus

teise isiku käitumist mõjutada. Küll aga ei ole kostja käitumine sellises olukorras kohe

õigusvastane, kui isik teatab, et ta ei saa võlgniku käitumist mõjutada, vaid kostjale peab

jääma mõistlik aeg reageerimiseks ja nime eemaldamiseks (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10,

p 23). Pooled ei vaidle, et kostja eemaldas vaidlusaluse postituse pärast hagejatelt kohtuvälise

nõudekirja saamist. Sellises olukorras ei olnud kostja käitumine ka hageja III nime

avalikustamisel õigusvastane VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 mõttes.

9.5. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ja

vastavad viivisenõuded põhjendatult rahuldamata.

10. Olukorras, kus kostja ei rikkunud hageja I õigusi, jättis maakohus põhjendatult juba

üksnes seetõttu hageja I varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus

märgib lisaks, et olukorras, kus kostja oleks hageja I õigusi rikkunud, ei oleks varalise kahju

hüvitamise nõude rahuldamist välistanud üksnes see, et hageja I eest tasus arve kolmas isik.

Vastupidine ei järeldunud ka maakohtu lahendist. Maakohus leidis, et hageja I varalise kahju

hüvitamise nõue tuleks jätta rahuldamata, kuna hageja I ei tõendanud, et tal tuleb kolmandale

isikule vaidlusalused kulud hüvitada.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega menetluskulude väljamõistmist

puudutavas osas (TsMS § 654 lg 6). Hagejad ei esitanud apellatsioonkaebuses konkreetseid

etteheiteid maakohtu poolt tehtud menetluskulude kaalutlusotsuse kohta.

2-22-1510

12. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hagejate 02.12.2024. a vastuväite seoses tõendi vastu

võtmata jätmisega. Ringkonnakohus jääb nimetatud osas 25.11.2024. a määruses väljendatud

seisukohtade juurde.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel võrdsetes osades apellantide kanda.

14. Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale

kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes

kantud menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3). Kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15. Kostja menetluskulude nimekirja järgi oli tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2088 eurot 54 senti (km-ga). Menetluskulude

nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele

kokku 10 tundi 52 minutit: kohtuotsusega tutvumine ja meilivahetus kliendiga 11 minutit;

apellatsioonkaebusega tutvumine ja meilivahetus kliendiga 28 minutit; kohtumäärusega

tutvumine ja suhtlus kliendiga üheksa minutit; apellatsioonkaebuse vastuse koostamine,

kliendiga kooskõlastamine ja kohtule esitamine 9 tundi 24 minutit; 25.11.2024. a määrusega

tutvumine kümme minutit; menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 30 minutit.

Arvestades maakohtu otsuse (11 lk), apellatsioonkaebuse (ca 9 lk) ning kostja

apellatsioonkaebuse vastuse (ca 8 lk) sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul

apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja esitamisega seotud toimingud ja neile kulunud aeg

põhjendatud ja vajalik kuue tunni ulatuses. Ringkonnakohus arvestab mh, et osaliselt kordas

kostja juba varasemas menetluses esitatud seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on

25.11.2024. a määrusega tutvumise ning menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 30 minutit. Seega on kostja lepingulise esindaja

toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 6 tundi ja 30 minutit. Esindaja tunnitasu 160

eurot (km-ta) ei ületanud vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste

puhul.

Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

Eelnevast tulenevalt oli kostja menetluskulu apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalik

1249 euro 60 sendi ulatuses (6 tundi × 160 eurot × 1,2 + 0,5 tundi × 160 eurot × 1,22).

Nimetatud summa tuleb hagejatelt I–III võrdsetes osades kostja kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud määras viivist.

16. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1

2-22-1510

järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)