2-17-19444/99 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-19444

Kohtuasi

1PARTNER Ehitus OÜ hagi Sonfase OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. oktoobri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Sonfase OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela

Kostja Sonfase OÜ (registrikood 12347594), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18. oktoobri 2023 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi, milles

palus Sonfase OÜ-lt (kostja) välja mõista poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust

tuleneva võlgnevuse 21 040,02 eurot ja viivise perioodi 04.08.2014-29.12.2017 eest

summas 5760,83 eurot ja edaspidi kuni võlasumma täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.1. Harju Maakohus rahuldas 09.10.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4441,20 eurot ning viivise. Ülejäänud

hageja nõude osas jättis kohus hagi rahuldamata. Hageja esitas otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

1.2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.05.2020 otsusega maakohtu 09.10.2019

otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja saatis asja tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et ülejäänud osas on maakohtu

otsus jõustunud ning menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel

läbivaatamisel. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille

Riigikohus jättis 05.10.2020 määrusega menetlusse võtmata ja jättis kassatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda.

1.3. Harju Maakohus rahuldas 28.11.2022 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja täiendava võlgnevuse 16 598,82 eurot ja viivise ning jättis nii hageja kui

kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse.

1.4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.03.2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata

ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mida Riigikohus

12.06.2023 määrusega menetlusse ei võtnud ning jättis kassatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda.

2. Vastavalt hageja 20.09.2019, 04.05.2020, 13.07.2022 ja 06.02.2023 esitatud

menetluskulude nimekirjadele osutati hagejale tsiviilasjas õigusabi kokku 165,42 tundi

summas 19 293,92 eurot, millele lisanduvad riigilõivud ja muud menetluskulude

nimekirjas väljatoodud kulud. Hagejale osutasid õigusabi vandeadvokaadid Tambet

Toomela ja Artjom Luik. Hageja menetluskulud on kokku summas 23 420,92 eurot.

Hageja menetluskulud on esitatud ilma käibemaksuta, kuna hageja on

käibemaksukohuslane. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtvaidlusega käesolevas

tsiviilasjas.

2.1. Hageja palus 20.09.2019 menetluskulude nimekirjas mõista kostjalt seoses asja

menetlemisega maakohtus välja menetluskulud summas 13 902,23 eurot, mis

koosnevad riigilõivust summas 1050 eurot, ekspertiisi tasudest summas 2160 eurot,

avalike registrite väljavõtete eest makstud tasudest summas 14 eurot ning kuludest

lepingulistele esindajatele summas 10 678,23 eurot. Hagejale osutati selles menetluses

õigusabi kokku 95 tundi ja 49 minutit tunnihindadega 100 eurot, 131 eurot ning 144

eurot (käibemaksuta). Hageja selgitas, et tunnitasude erinevus tuleneb hagejale

osutatava õigusabiteenuse hinnakirja muutumisest kohtumenetluse kestel.

2.2. Hageja märkis 04.05.2020 menetluskulude nimekirjas, et hageja menetluskulud

apellatsioonimenetluses koosnevad riigilõivust 900 eurot, avalike registrite väljavõtete

eest makstud tasust summas 3 eurot ning kuludest lepingulistele esindajatele summas

2415,17 eurot, s.o kokku 3318,17 eurot. Hagejale osutati õigusabi kokku 18 tundi ja

35 minutit tunnihindadega 90 eurot, 131 eurot ja 144 eurot (käibemaksuta).

2.3. Hageja palus 13.07.2022 menetluskulude nimekirjas seonduvalt asja uue

arutamisega maakohtus mõista kostjalt välja menetluskulu summas 3364,33 eurot.

Menetluskulude nimekirja järgi osutati hagejale õigusteenust kokku 31 tundi ja 17

minutit tunnihindadega 90 eurot, 131 eurot, 144 eurot ja 171 eurot (käibemaksuta).

2.4. Hageja palus 06.02.2023 menetluskulude nimekirjas seonduvalt teise

apellatsioonimenetlusega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas

2836,19 eurot. Hagejale osutas selles menetluses õigusabi vandeadvokaat Tambet

Toomela ajalises mahus kokku 19,74 tundi tunnihinnaga 131-198 eurot

(käibemaksuta).

Puudutatud isiku seisukohad

3. Kostja esitas 25.09.2019, 11.05.2020, 01.08.2022 ja 08.03.2023 vastuväited hageja

menetluskuludele ning leidis, et hageja menetluskulud ei ole täiel määral põhjendatud ja

vajalikud. Tsiviilasi ei olnud keskmisest keerukam ega mahukam. Muu hulgas leidis kostja, et

õigusabikulude maht asja esmakordsel menetlemisel maakohtus ei saa ületada 40 tundi.

Mõistlik aeg maakohtu 09.10.2019 otsuse läbitöötamiseks ning apellatsioonkaebuse

koostamiseks on 6 tundi ja 30 minutit. Mõistlik ja põhjendatud ajakulu asja uuel menetlemisel

maakohtus on kuni 11 tundi. Seonduvalt kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega

ringkonnakohtus saab hageja ajakulu apellatsioonkaebusele vastamiseks olla põhjendatud

kuni 6 tunni ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 18.10.2023 määrusega hageja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

summas 19 433,75 eurot ning viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt koosnevad hageja 20.09.2019 menetluskulude

nimekirja kohaselt menetluskulud selle kuupäeva seisuga hagi esitamisel tasutud riigilõivust

summas 1050 eurot, ekspertiisi tasudest summas 2160 eurot, avalike registrite väljavõtete eest

makstud tasudest summas 14 eurot ning kuludest lepingulistele esindajatele summas 10

678,23 eurot, s.o kokku 13 902,23 eurot. Hagejale on osutanud õigusabi advokaadid Tambet

Toomela ja Artjom Luik ajalises mahus kokku 95 tundi ja 49 minutit tunnihindadega 100

eurot, 131 eurot ning 144 eurot (keskmine hind 111,44 eurot). Maakohus leidis, et hageja

menetluskulud riigilõivule ja ekspertiisile on põhjendatud, kuid hageja menetluskulud

lepingulistele esindajatele on põhjendatud osaliselt. Hagejal on kulunud hagiavalduse

koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele (toimingud ajavahemikul 22.12-

29.12.2017) kokku 30 tundi ja 45 minutit, s.o 30,75 tundi. Kohus leidis, et nimetatud ajakulu

on ülemäärane. Võttes arvesse asja keskmist keerukust ja hagiavalduse sisulise osa mahtu (8

lk) ja sellele lisatud tõendite arvu (32 lisa), on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele

ja sellega seonduvatele toimingutele kokku 25 tundi. Kohus leidis, et ka ajakulu hageja

18.05.2018 seisukoha koostamise osas on ülemäärane. Võttes arvesse nimetatud dokumendi

mahtu (6 lk) ja sisu, on seisukoha koostamise (toimingud ajavahemikul 11.05-18.05.2018)

ajakulu põhjendatud kokku 9 tunni ulatuses, mitte 15 tundi, nagu märgib hageja oma

menetluskulude nimekirjas. Kohus leidis sarnaselt kostjaga, et 20.09.2019 hageja

menetluskulude nimekirjas olev menetluskulu „Kohtu 06.08.2019 määruse täitmine“ 1 tunni

ulatuses summas 131 eurot ei ole põhjendatud, kuna hageja hinnangul ei olnud tulenevalt

06.08.2019 määrusest täiendava seisukoha esitamine kohtule vajalik, mistõttu hageja kohtule

ühtegi dokumenti määruse täitmiseks ei esitanud. Maakohus asus seisukohale, et ülejäänud

osas on hageja poolt väljatoodud maakohtus tehtud toimingud kooskõlas menetluse käiguga,

olid menetluses vajalikud ning toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja

keerukusega. Eeltoodust tulenevalt kulus 20.09.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt

hagejale õigusabi andmiseks 95,82 tunni asemel 83,07 tundi summas 9372,23 eurot

(arvutuskäik 10 678,23 – 575 (5,75h x 100 eur/h) – 600 (6h x 100 eur/h) – 131 eurot =

9372,23 eurot).

4.2. 04.05.2020 esitas hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja

summas 3318,17 eurot, mis koosneb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust

summas 900 eurot, avalike registrite väljavõtete eest makstud tasust summas 3 eurot ning

lepingulise esindaja kulust summas 2415,17 eurot. Hagejale osutati õigusabi kokku 18 tundi

ja 35 minutit. Kohus leidis, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud

menetluskulu, kuid kinnistusregistri väljavõtte tasu põhjendatud ei ole, kuna dokumenti

kohtule ei esitatud. Maakohus leidis, et menetluskulude nimekirjas olevad 27.04-30.04.2020

toimingud selgitusega „TalRK 27.04.2020 määruse täitmine“ on põhjendatud osaliselt.

Nimetatud toiminguid on tehtud 2,5 h ulatuses ning kohtule on esitatud selle tulemusena

04.05.2020 menetluskulude nimekiri. Kohus leidis, et menetluskulude nimekirja koostamiseks

piisab 30 minutist, millest tulenevalt kulus hagejal menetluskuludele 2 h vähem ehk 18,58 h

asemel 16,58 h. Menetluskulud on seega põhjendatud 2191,17 euro ulatuses (arvutuskäik

2415,17 – (110,50x2) – 3).

4.3. Seonduvalt menetluskuludega maakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel on hageja

13.07.2022 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on hageja kandnud

menetluskulu lepingulistele esindajatele summas 3364,33 eurot. Hagejale osutati õigusteenust

kokku 31 tundi ja 17 minutit (s.o 31,28 tundi). Maakohus leidis, et ajakulu maakohtu

18.12.2020 kirjale asjaolude selgitamiseks vastuse koostamiseks kokku 18,06 tundi on

ülemäärane. Hageja 13.01.2021 menetlusdokumendi puhul on tegemist üksnes käesolevas

tsiviilasjas tähendust omavate asjaolude täpsustamisega, mille maht on 6 lehekülge. Võttes

arvesse menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei võinud selle koostamisele põhjendatult kuluda

üle 8 tunni. Kohus nõustus kostjaga, et ajakulu 7 tundi ja 41 minutit, s.o 7,68 tundi

01.07.2021 seisukoha koostamisele on ülemäärane. Võttes arvesse kostja taotluse mahtu,

millega hagejal tuli tutvuda ja hageja seisukoha mahtu (4 lk), võis kohtu hinnangul nimetatud

toimingute tegemisele kuluda 4 tundi. Ülejäänud osas on hageja poolt 13.07.2022

menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud põhjendatud. Seega on maakohtus asja

teistkordsel läbivaatamisel tehtud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 17,54 tundi.

Hagejale kuulub hüvitamisele seega 2004,05 eurot (180+43,67+84+21,83+787,36 (8 x

22.12.2020-13.01.2021 toimingute keskmine tunnihind 98,42 eurot (1777,50 eurot/18,06)

+144+65,50+21,83+402,36 (4 x 29.06-30.06.2021 toimingute keskmine tunnihind 100,59

eurot (772,50 eurot/7,68)+171+82,50 = 2004,05 eurot).

4.4. Hageja on asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus esitanud 06.02.2023

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskulu 2836,19 eurot. Menetluskulude

nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud toiminguid 19,74 tunni ulatuses. Kohus

leidis, et võttes arvesse asja keskmist keerukust ja apellatsioonkaebusele esitatud vastuse

sisulise osa mahtu (7 lk), võis vastuse koostamisele põhjendatult kuluda kokku 10 tundi.

Ülejäänud osas on menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute tegemisele kulunud

aeg põhjendatud ning ajakulu tervikuna põhjendatud 12 tunni ulatuses (1 + 10 + 1). Seega

kuulub hagejale hüvitamisele 1742,30 eurot (198 + 1413,30 (10 x 12.01-19.01.2023

toimingute keskmine tunnihind 141,33 eurot (2507,19 eurot/17,74) + 131 = 1742,30).

4.5. Maakohus märkis, et menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindajate tunnitasu

100-198 eurot ilma käibemaksuta. Kohus asus seisukohale, et selline tunnitasu vastab

keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule arvestades asjaolu, et tsiviilasja

menetlus on kestnud alates 2017. aastast.

4.6. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja esindajate menetluskulud kokku 129,19

tunni ulatuses summas 15 309,75 eurot, millele lisanduvad riigilõivud 1950 eurot (1050 +

900), ekspertiisi tasud 2160 eurot ja avalike registrite väljavõtete eest makstud tasud 14 eurot.

Hageja kõik menetluskulud on põhjendatud kokku summas 19 433,75 eurot, mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Määruskaebus

5. Kostja esitas 14.11.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule või alternatiivselt kui

ringkonnakohus asja maakohtule uueks lahendamiseks ei saada, siis teha uus määrus, millega

vähendada rahaliselt kindlaks määratud ja hagejalt välja mõistetud kostja menetluskulusid

vähemalt 36 tunni ja 24 minuti võrra.

5.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud

oluliselt diskretsioonipiire, mõistes kostjalt hageja kasuks välja ka kulusid, mis ei ole

käsitletavad põhjendatud ja vajalikena. Maakohus on leidnud, et hagiavalduse koostamise

ajakulu on põhjendatud 25 tunni ulatuses. Kostja maakohtu järeldusega ei nõustu. Senises

kohtupraktikas on leitud, et tavapäraselt kulub ühe lehekülje juriidilise teksti koostamiseks

reeglina 1 tund. Tegemist on üldreegliga, mille alusel on üritatud objektiviseerida õigusabi

andmisele kulunud aega kirjalike dokumentide puhul. Maakohus on õigesti osundanud, et

hagiavalduse sisuline osa on 8 lehel ja antud hagiavaldus ei ole keerukas, et see õigustaks

senises kohtupraktikas üldtunnustatud objektiivse hindamise standardist irdumist. Kostja

arvates ei saa hagiavaldusele kulunud aeg olla suurem kui 10 tundi. Seega on maakohus

õigusabi mahu hindamisel eksinud 15 tunniga (s.o summas 1500 eurot). Hageja on teinud

perioodil 02.05.2019 kuni 27.05.2019 toiminguid kogumahus 14 tundi ja 49 minutit, mis on

kostja arvates osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud. Hageja 27.05.2019

menetlusdokumendi sisuline osa oli 4-l lehel ja selle koostamiseks (koos tõendite

läbitöötamisega) ei saanud mõistlikult võttes kuluda üle 6 tunni.

5.2. Seonduvalt menetluskuludega ringkonnakohtu esimeses menetluses leiab kostja, et

mõistlik ajakulu maakohtu otsuse läbitöötamiseks saab olla 30 minutit ja apellatsioonkaebuse

koostamiseks ei saa olla põhjendatud ja vajalik rohkem kui 6 tundi ehk kokku 851,50 eurot

(s.o 6 h 30m x 131). Seega on maakohus mõistnud menetluskuluna välja 1563,67 eurot

rohkem kui olnuks vajalik. Sealjuures lähtub kostja sellest, et menetlustoiming - TalRK

27.04.2020 määruse täitmine - oli tervikuna põhjendamatu, kuna hageja ei küsinud tasu

menetluskulude nimekirja koostamise eest. Asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus

on maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulu seoses

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega kuni 10 tunni ulatuses. Kostja hinnangul saab

ajakulu olla põhjendatud ja vajalik kuni 6 tunni ulatuses.

5.3. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud taotlusega määrata menetluskulud

rahaliselt kindlaks ja kostjalt välja mõista kaalutud keskmise tunnihinna alusel. Maakohus on

selliselt ka toiminud. Kostja arvates on maakohus siinkohal eksinud TsMS § 175 lg 1 vastu.

Samuti on see vastuolus Riigikohtu 21.06.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13164 esitatud

seisukohaga, mille järgi ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude

nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Maakohus on tervikuna

lähtunud nn kaalutud keskmisest. Kuivõrd nn kaalutud keskmisel põhinev arvestus on

vastuolus menetlusseaduses sätestatuga ja mitmedki maakohtu poolt vähendatud kulud on

olnud erineva tunnihinnaga, siis on maakohtu poolt määruse resolutsioonis välja mõistetud

summa igal juhul ebaõige.

Menetluse edasine käik

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

9. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus

sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja

tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud.

9.1. Ringkonnakohus märgib, et hagejale on tsiviilasja menetluses osutanud õigusteenuseid

kaks lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 3 järgi mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest. Maakohus on pidanud käesolevat tsiviilasja keskmiselt keerukaks, mistõttu ei ole

käesolevas asjas mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine põhjendatud.

Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et sellises olukorras tuleb hüvitamata jätta vaid

kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest ning eelduslikult on selleks nt

täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks või mitme lepingulise

esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel (TsMS I komm (2017), §

175, p 3.4.3.5.b). Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

lähtunud sellest, milline on menetlustoimingu tegemiseks mõistlik ja vajalik ajakulu ühe

esindaja kohta.

9.2. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud hageja lepingulise esindaja kulu seonduvalt

hagiavalduse koostamisega ning leiab, et menetlustoimingu põhjendatud ajakulu saab olla

kuni 10 tundi. Hageja 20.09.2019 menetluskulude nimekirja järgi on hagejal perioodil

22.12.2017-29.12.2017 hagiavalduse koostamisega seotud menetlustoimingutele kulunud

kokku 30 tundi ja 45 minutit. Maakohus on pidanud hagiavalduse koostamisega seonduvad

toimingud põhjendatuks ja vajalikuks kuni 25 tunni ulatuses. Sealjuures on maakohus võtnud

arvesse asja keerukust, hagiavalduse sisulise osa mahtu (8 lk) ja sellele lisatud tõendite arvu

(32 lisa). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt

kindlaks määratud ajakulu täiendavalt vähendada. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et

menetluskulu kindlaksmääramisel tuleks lähtuda arvestusest, et 1 lehekülje juriidilise teksti

koostamisele kulub 1 tund. Lepingulise esindaja ajakulu hindamisel ei ole põhjendatud

lähtuda üksnes menetlusdokumendi lehekülgede arvust ning sellist arvestust ei toeta ka

seadus. Põhjendatud kulu suurus sõltub eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud

argumentide kvaliteedist ning asja üldisest mahust ja keerukusest. Samuti tuleb arvestada

sellega, et hagiavalduse ettevalmistamise ajakulu ei sisaldada üksnes menetlusdokumendi

faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja tõendite analüüsi ning komplekteerimist, õigusliku

positsiooni väljatöötamist, samuti kliendiga nõupidamist ja asjaolude läbi arutamist.

Kolleegiumi arvates ei saa maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu hagiavalduse sisu ja

mahtu, sh sellega esitatud tõendite hulka arvestades pidada ülemäära suureks ega maakohut

sellega seotud kulu kindlaksmääramisel kaalumispiire ületanuks.

9.3. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulu

seonduvalt hageja menetlustoimingutega perioodil 02.05.2019-27.05.2019, millele kulus

kokku 14 tundi ja 49 minutit. 20.09.2019 menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt seonduvad sellel ajaperioodil tehtud hageja menetlustoimingud kostja

02.05.2019 esitatud seisukohale ja tõendile (Ü. Lainsalu eksperdiarvamus) arvamuse

koostamisest. Hageja on selgitanud, et toimingud hõlmasid ka kostja esitatud ekspertiisiga

tutvumist ja selles osas seisukoha ning vastuväidete kujundamist. Arvestades kostja

02.05.2019 seisukoha ja sellele lisatud tõendite ning hageja 27.09.2019 seisukoha ja selle

lisade sisu ja mahtu, ei saa menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja ajakulu

pidada selgelt ülemääraseks. Seega ei ole ringkonnakohtul alust selles osas maakohtu poolt

kindlaksmääratud ajakulu vähendada.

9.4. Kostja on määruskaebuses leidnud, et hageja ajakulu seoses maakohtu otsuse

läbitöötamisega ning apellatsioonkaebuse koostamisega saab lugeda põhjendatuks 6 tunni

ulatuses. Vastavalt hageja 04.05.2020 menetluskulude nimekirjale on hagejal kulunud

perioodil 09.10.2019-16.10.2019 Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega tutvumisele ning

edasikaebamise perspektiivi analüüsile 2 tundi ja 5 minutit. Perioodil 05.11.2019-08.11.2019

on hagejal kulunud apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingutele kokku 13 tundi.

Maakohus on eelnimetatud ajakulu pidanud kogu ulatuses põhjendatuks. Võttes arvesse, et

maakohtu otsusega tutvumise ajakulu sisaldab ka analüüsi edasikaebamise perspektiivile, võib

ringkonnakohtu hinnangul sellist esindaja ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning selles käsitletud küsimuste keerukust ei

saa ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvat ajakulu pidada

selgelt ülemääraseks. Sealjuures võtab ringkonnakohus arvesse, et kostja 04.05.2020

menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjal apellatsioonkaebusega tutvumisele ning

sellele vastuse koostamisele kulunud 9 tundi ja 45 minutit. Seega ei erine apellatsioonkaebuse

koostamise ajakulu olulisel määral ajakulust, mis kulul kostjal sellele vastamisele. Maakohus

ei ole ringkonnakohtu arvates eksinud ka selles, kui luges TalRK 27.04.2020 määruse

täitmisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatuks 30 minuti ulatuses seoses

menetluskulude nimekirja koostamisega.

9.5. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud ka hageja ajakulu, mille maakohus pidas

põhjendatuks seonduvalt kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Vastavalt hageja

menetluskulude nimekirjale on hageja lepingulisel esindajal perioodil 12.01.2023-19.01.2023

kulunud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 17,74 tundi. Maakohus on asja

keerukust ning vastuse sisulise osa mahtu (7 lk) arvesse võttes leidnud, et vastuse

koostamisele sai põhjendatult kuluda kokku kuni 10 tundi. Kostja hinnangul saab ajakulu olla

põhjendatud kuni 6 tunni ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulu

hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohtul ei ole alust ümber hinnata maakohtu

põhjendatuks peetud hageja kulu õigusabile pelgalt seetõttu, et kostja arvates pidanuks

menetlusdokumendi koostamiseks kuluma vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt

RKTKm 26.11.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

10. Kostja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on ebaõigesti lähtunud menetluskulude

väljamõistmisel tervikuna tunnihinna kaalutud keskmisest, mistõttu on määruse resolutsioonis

välja mõistetud summa ebaõige.

10.1. Riigikohus on selgitanud, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad

tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel

olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu

suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt

sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest

ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kui esindatavale on

osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised

toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 10-11).

10.2. Hagejale on menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutatud tsiviilasjas õigusteenuseid

erinevate tunnihindadega vahemikus 90-198 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus on hageja

lepinguliste esindajate tunnitasude suuruste põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning

leidnud, et need ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja ei ole

hageja lepinguliste esindajate tunnitasude suurust vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul on

ebaõige kostja määruskaebuse väide, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel

lähtunud tervikuna tunnitasu kaalutud keskmisest. Ka hageja menetluskulude nimekirjades ei

ole menetluskulude suuruse esitamisel lähtutud tunnitasude kaalutud keskmisest, vaid iga

menetlustoimingu kulu on esitatud ja arvestatud osutatud tunnitasu hinnaga. Maakohtu

määruse põhjendustes esitatud arvutuskäikudest nähtuvalt on maakohus menetluskulude

vähendamisel võtnud arvesse menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingu

tunnihinna suuruse. Maakohus on menetluskulude vähendamisel võtnud aluseks konkreetsel

perioodil osutatud menetlustoimingu tunnihinna keskmise suuruse vaid nendel juhtudel, kui

menetlustoimingut oli teostatud erinevate tunnihindadega. Ringkonnakohtu hinnangul on

sellisel juhul põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruse leidmisel keskmisest tunnihinnast

lähtumine põhjendatud. Praegusel juhul ei ole keskmisest tunnihinnast lähtumine viinud

olukorrani, kus konkreetse toimingu eest kuuluks hüvitamisele suurem summa kui taotletud.

11. Ülaltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust tühistada ja saata

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud

menetluskulude suurust, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

12. TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

13. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov