2-20-15452/105 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15452

Kohtuasi

VIKS Company OÜ hagi Adelir OÜ ja Osaühingu

Vikinglux vastu solidaarselt laenulepingutest

tulenevate võlgnevuste ja viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.09.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Adelir OÜ ja Osaühingu Vikinglux ühine

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

215 910,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja VIKS Company OÜ (registrikood 12841905),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Kostja I Adelir OÜ (registrikood 12053775)

Kostja II Osaühing Vikinglux (registrikood 11459776)

Kostjate lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 18.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.09.2023 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 22.09.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus lõpetas

menetluse VIKS Company OÜ hagis Adelir OÜ ja Osaühingu Vikinglux vastu

solidaarselt 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva viivise 2284 euro ning

26.02.2020 laenulepingust nr 18 tuleneva viivise 1629 euro nõudes.

3. Jätta Adelir OÜ ja Osaühingu Vikinglux ühine apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Adelir OÜ ja

Osaühingu Vikinglux kanda.

5. Määrata kindlaks VIKS Company OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista

solidaarselt Adelir OÜ-lt ja Osaühingult Vikinglux VIKS Company OÜ kasuks

välja menetluskulud 1250 eurot.

2-20-15452

6. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Adelir OÜ-l ja Osaühingul Vikinglux

solidaarselt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. VIKS Company OÜ (hageja) esitas 21.10.2020 Harju Maakohtule Adelir OÜ (kostja I) ja

Osaühing Vikinglux (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista

hageja kasuks 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva võlgnevuse 60 784 eurot ja viivise 60

784 eurot ning 26.02.2020 laenulepingust nr 18 tuleneva võlgnevuse 49 129 eurot ja viivise

49 129 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 25.02.2020 laenulepingu nr 17, mille

alusel andis hageja kostjale I laenu 58 500 eurot. Kostja I pidi laenu tagastama 27.03.2020.

Laenulepingu p IV kohaselt oli kostjal I kohustus tasuda laenuintressi 3,9% kuus ja

kokkulepitud intressi tasumise kohustus tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega.

Vastavalt lepingu p-le V oli kostjal I kohustus tasuda laenu tagastamisega viivitamise korral

viivist 0,7% päevas. Viivise arvestamise aluseks on kogu kostja I täitmata rahaline kohustus

(põhivõlg + intress) summas 60 784 eurot. Lepingusuhtes osales laenuandja ja laenusaaja

kõrval käendajana kostja II, kes vastavalt lepingu p-le VI võttis laenuandja ees kohustuse täita

laenusaaja võlgnetav kohustus 3 päeva jooksul alates vastava teate saatmisest kostja II e-posti

aadressile.

3. Hageja sõlmis 26.02.2020 kostjaga I laenulepingu nr 18, mille alusel andis kostjale I laenu

summas 47 500 eurot. Kostja I pidi laenu tagastama 05.04.2020. Laenulepingu p IV kohaselt

oli kostjal I kohustus tasuda laenuintressi 3,43% kuus ja intressi tasumise kohustus tuli täita

samaaegselt laenu põhiosa tagastamisega. Vastavalt lepingu p-le V oli kostjal I kohustus oma

lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamisel tasuda viivist 0,7% iga viivitatud päeva eest,

kusjuures viivise arvestamisel lähtutakse kostja I kogu lepingulisest rahalisest kohustusest

(põhivõlg + intress) summas 49 129 eurot. Lepingusuhtes osales laenuandja ja laenusaaja

kõrval kostja II käendajana, kes vastavalt lepingu p-le VI võttis laenuandja ees kohustuse täita

laenusaaja võlgnetav kohustus 3 päeva jooksul alates vastava teate saatmisest tema e-posti

aadressile.

4. Kostja I ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tasuda kokkulepitud tähtajal

laenusummad ja intress, mistõttu hageja edastas 06.04.2020 nii põhivõlgniku meilile kui ka

2-20-15452

käendaja meilile teate, et põhivõlgniku kohustused on täitmata ja palus käendajal

sissenõutavaks muutunud kohustus täita. Lisaks saatis hageja 26.08.2020 käendajale ja

põhivõlgnikule e-kirja, milles palus kostjatel täita oma lepingulised kohustused kuni

01.09.2020 või anda laenuandjale tagatis oma kohustuse täitmiseks tulevikus. Kostjad neile

saadetud kirjadele ei reageerinud.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja, kostja I ja Ukraina äriühing PC Svityaz sõlmisid suuliselt ühise tegutsemise

lepingu (seltsing), mille kohaselt kostja I ostis kalatoodangut Euroopa tootjatelt, sh kostjalt II,

ja tarnis selle Ukrainasse. Hageja rahastas kalatoodangu ostmist ning PC Svityaz realiseeris

kalatoodangud Ukrainas. Teenitud kasumi jagasid pooled vastavalt kokkulepitule. Hageja ja

kostja I vahelised võlasuhted olid formaalselt vormistatud laenulepingutena. Tegelikult olid

laenulepingutega vormistatud hageja rahalise panuse üleandmine seltsingu varasse.

7. Poolte vahel sõlmitud laenulepingud ja neis sisalduv käendusleping olid näilikud tehingud

ning tühised. Võlasuhetele tuleb kohaldada seltsingut reguleerivaid sätteid, mille kohaselt

tuleb seltsinglaste osad määrata alles peale seltsingu kahjumi katmist.

8. Alternatiivselt palub kostja II vähendada nõutud viivisemäära seadusjärgse viivise määrani.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus lõpetas 22.09.2023 otsusega menetluse hageja hagis kostjate vastu

solidaarselt 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva viivise 2284 euro ning 26.02.2020

laenulepingust nr 18 tuleneva viivise 1629 euro nõudes seoses hagist osalise loobumisega.

Ülejäänud osas rahuldas maakohus 22.09.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja 215 910,75 eurot. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5880,50 eurot.

10. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud:

- hageja ja kostja I sõlmisid 25.02.2020 laenulepingu nr 17, mille alusel andis hageja kostjale

I laenu 58 500 eurot;

- hageja kandis lepingu nr 17 alusel laenusumma kostjale I üle 27.02.2022 kahe

maksekorraldusega 49 500 eurot ja 9000 eurot;

- hageja sõlmis 26.02.2020 kostjaga I laenulepingu nr 18, mille alusel andis kostjale I laenu

47 500 eurot;

- hageja kandis lepingu nr 18 alusel laenusumma 47 500 eurot kostjale I üle 05.03.2020

maksekorraldusega;

- nii laenulepingus nr 17 kui ka nr 18 võttis kostja II käendajana vastavalt lepingu p-le VI

laenuandja ees kohustuse täita ise kõik laenusaaja (kosja I) täitmata jäänud kohustused 3

päeva jooksul alates vastava teate saamisest;

- kostja I ega kostja II ei ole laenulepingu nr 17 ega 18 alusel hagejale midagi tagasi maksnud.

11. Olukorras, kus isikud sõlmivad ühisel tahtel teadlikult lepingu, soovimata, et sellega

kaasnevad õiguslikud tagajärjed, või sooviga varjata tegelikult sõlmitud lepingut, võib

tegemist olla näiliku lepinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi on

näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad

2-20-15452

jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Selline

tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine, kuid kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut,

kohaldatakse varjatud tehingule TsÜS § 89 lg 3 järgi selle tehingu kohta sätestatut.

12. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid seltsingulepingu sõlmimisest, millega on varjatud

laenu- ja käenduslepingute sõlmimist või soovitud jätta vaid sellist muljet. Tsiviilõigused ja

kohustused võivad TsÜS § 5 järgi tekkida mh tehingutest. Tehing on TsÜS § 67 lg 1 järgi

toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguks on TsÜS § 67 lg 2 järgi mh lepingud, st

mitmepoolsed tehingud, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust. Ka

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seejuures on leping VÕS § 8 lg 2 järgi

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on lepingu sõlmimise vältimatuks ja üldteada

tagajärjeks see, et vastava tahteavalduse teinud isikul tekivad lepingust õiguslikud tagajärjed,

st vastavad õigused ja kohustused.

13. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, millest saab järeldada, et hageja ja kostja I ning

Ukraina äriühing soovisid tegelikult esile kutsuda seltsingulepingu, mitte laenulepingu

õiguslikud tagajärjed, ning laenuleping sõlmiti üksnes seltsingulepingu varjamiseks. Kostjad

ei ole menetluses esitanud ka väidet, et pooled soovisid laenu- ja käenduslepinguga

seltsingulepingut varjata. Kohtu ette toodud asjaoludest ega tõenditest ei tulene, et pooltel

oleks olnud arusaadav vajadus või põhjus seltsingulepingu sõlmimist varjata laenulepinguga.

Isegi kui kostjate väidetu vastab tõele, et seltsingulepingu koostamine hageja, kostja I ja

Ukraina äriühingu vahel tundus õiguslikult keeruline ja seetõttu allkirjastati laenu- ja

käendusleping, siis pigem on tegemist olukorraga, kus pooled teadlikult valisid laenu- ja

käenduslepingu sõlmimise. Vaidlus puudub ka selle üle, et pooltel oli tahe, et hageja kannaks

kostjale I üle rahasummad. Kostjate poolt vaidlustatud laenu- ja käenduslepingutega nr 17 ja

18 seda elulist juhtumit ka reguleeriti. Seega oli pooltel soov tehingut sõlmida, mitte üksnes

jätta mulje tehingu toimumisest.

14. Seltsingulepinguga kohustuvad VÕS § 580 lg 1 järgi kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega, sh võib VÕS § 581 lg 1 järgi panuseks olla igasugune ühise

eesmärgi edendamine. Seltsingulepingu sõlmimiseks peab seega iga seltsinglane avaldama

teistele otseselt või kaudselt (vastavalt mõistetava käitumisega) tahet tegutseda ühise eesmärgi

nimel ning aidata eesmärgi saavutamisele kaasa omapoolse panusega.

15. Kostjate esitatud tõendid seltsingulepingu sõlmimist ei tõenda. Vaidlusaluste

laenulepingute nr 17 ja 18 alusel kandis hageja kostjale I lepingus näidatud rahasummad üle.

Maksekorraldustes viidati selgelt ja konkreetselt poolte vahel sõlmitud laenulepingutele,

kuupäeva ja numbri täpsusega.

16. See, et hagejale saadeti laenulepingute tekstid e-kirja teel allkirjastamiseks kostja II

juhatuse liikme poolt, ei viita seltsingule. Asjaolu, et poolte vahel olid ka varasemalt, alates

25.11.2019 sõlmitud samasuguseid laenulepinguid, ei tõenda seltsingut, vaid seda, et poolte

vahel olid laenusuhted juba varasemalt, enne vaidlusaluste lepingute allkirjastamist. Mitmete

sarnaste sisuga laenulepingute sõlmimine poolte vahel ei viita tingimata seltsingusuhte

olemasolule või selle varjamise soovile. Ka asjaolu, et laenulepingus olevad intressimäärad

2-20-15452

erinevad, ei viita varjatud seltsingule, vaid sellele, et pooled rääkisid laenu summa ja intressi

igakordselt läbi ning leppisid selles kokku. Kostja I on varasemate pooltevaheliste

laenulepingute alusel teinud hagejale ka laenu ja intresside tagasimakseid, viidates vastavatele

konkreetsetele laenulepingutele kuupäeva ja numbri täpsusega. Kostja II juhatuse liikme e-kiri

hageja juhatuse liikmele ei tõenda seda, et kostja II selgitas hagejale maksustamist otsemüügil

Ukrainasse ega hageja soovi tegeleda esialgselt ise kalatoodangu müügiga Ukrainasse ja siis

seltsingulepingu sõlmimise soovi. E-kirjast ei nähtu, millega seoses see on saadetud, samuti

pole hageja sellele midagi vastanud ega avaldanud soovi seltsinguleping sõlmida laenulepingu

varjus vms.

17. Kostjate esitatud kostja II e-kirjad hagejale, Exceli tabelid ja arved ei tõenda samuti

seltsingulepingu sõlmimist. Kostjad ei ole esitanud mitte ühtegi e-kirja ega tõendit hagejalt, et

ta oleks seda informatsiooni palunud või selle pinnalt mingeid otsustusi teinud. Pealegi võib

laenusaaja ja käendaja laenuandjale anda informatsiooni laenuks saadud raha kasutamise

kohta ka laenulepingu alusel. Mingi info edastamine ei tähenda kohe seltsingulepingu

sõlmimist. Kostjate viidatud üks makse 20.01.2020 hageja juhatuse liikmelt kostja II juhatuse

liikmele ei tõenda seltsingulepingu sõlmimist hageja, kostja I ja Ukraina äriühingu vahel.

Kostjad ei ole tõendanud, et tegemist oli suurema kasumiosa tagastamisega seltsingulepingu

alusel, maksekorraldusel on selgitus „transfer of own funds“ ehk „enda vahendite ülekanne“.

Samuti ei tõenda kostja I poolt hagejale tehtud kaks makset (10.03.2020 404,25 eurot ja

12.03.2020 32,75 eurot) seltsingusuhteid. Nimetatud maksekorraldustel on selgitusena

viidatud laenulepingu nr 15 alusel tehtud maksele. Kostja II juhatuse liikme e-kirjadele

tabelitega ei vastanud hageja midagi. Selliselt esitatuna ei ole võimalik nendest teha kostjate

väidetud järeldusi, et seltsingulased planeerisid ja kooskõlastasid eelnevalt, milliseid

tehinguid rahastada ja edastasid tehingute tegelikud tulemused kasumi arvestamiseks. Samuti

ei tõenda kostjate viidatud 24.02.2020 e-kirja ja tabelite saatmine hageja juhatuse liikmele

seltsingulepingut. Puuduvad tõendid hagejapoolsele aktseptile esitatud tabelite alusel

seltsingusuhtega nõustumise osas. Asjaolu, et kalatoodang kostja I poolt osteti ja Ukraina

äriühingule PS Svityaz tarniti, ei oma käesoleva laenulepingu vaidluse puhul tähendust.

Ukraina äriühingu PS Svityaz müügijuhi Q 08.03.2022 kirjalikud selgitused ei tõenda samuti

seltsingulepingu sõlmimist kostjate kirjeldatud viisil. Kinnituses ei ole öeldud, et äriühing PS

Svityaz oleks sõlminud hagejaga mingi lepingu või ta oleks kolmeliikmelise seltsingu

osapooleks. Isegi kui hageja juhatuse liige kohtus äriühingu PS Svityaz esindajatega ja arutas

nendega kalamüügiäri Ukrainas, ei tähenda see seltsingulepingu sõlmimist. Pigem võib

selgitustest aru saada, et hageja finantseeris kauba ostu ehk oli laenuandjaks, mida kajastavad

ka hageja esitatud laenulepingud ja maksekorraldused.

18. Kostja ei ole välja toonud, mis oli väidetava pooltevahelise seltsingu eesmärk.

Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi tuvastamine. Asjas

esitatud tõendite põhjal ei võimalik kohtul tuvastada, et hageja eesmärgiks oli sarnaselt

kostjatega ja Ukraina äriühinguga Euroopa Liidust Ukrainasse kalaekspordiga tegelemine.

Asjas esitatu pinnalt saab tuvastada, et hageja huviks ja eesmärgiks oli välja antud laenult

teenida intressi, mitte osaleda seltsingus.

19. Kostjad ei ole selgitanud, et kui seltsingu poolteks olid hageja ja kostja I ning Ukraina

äriühing, siis miks vaidlusaluste lepingu pooleks oli ka kostja II käendajana. Kostjate

selgituse kohaselt kostja II seltsinguga puutumust ei omanud. See muudab ebaloogiliseks

kostjate väite, et pooled soovisid laenulepingu näol tegelikult sõlmida seltsingulepingu.

Samuti ei ole loogiline, et seltsingut tegelikult juhtis kostja II juhatuse liige, kui kostja II ise

üldse seltsingusse ei kuulunud.

2-20-15452

20. Eeltoodut arvestades ei lugenud maakohus tõendatuks kostjate väiteid, et vaidlusalused

summad kandis hageja kostjale I üle laenusuhte asemel seltsingulepingu alusel ning kostja II

ei oma hagejaga üldse mingit puutumust. Seega ei ole laenulepingud nr 17 ja nr 18 tühised

näilikkuse tõttu. Kostjad ei ole esile toonud muid aluseid, miks laenulepingud nr 17 ja nr 18 ei

kehtiks. Maakohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingud nr 17 ja

nr 18, mis sisaldasid ka käenduslepingut hageja ja kostja II vahel, oleksid tühised mõnel muul

alusel. Seega on tegemist kehtivate ja pooltele täitmiseks kohustuslike lepingutega.

21. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

22. 25.02.2020 laenulepingu nr 17 p II alusel andis hageja kostjale I laenu summas 58 500

eurot. Laenulepingu p III kohaselt kohustus kostja I tagastama saadud laenu ühe kuu pärast

selle ülekandmisest pangakontole. Kohustus tuli täita 27.03.2020, kuna hageja kandis

laenusumma kostja I kontole 27.02.2020. Laenulepingu p IV kohaselt oli kostjal I kohustus

tagastada laen kokkulepitud intressiga 3,9% kuus ja kokkulepitud intressi tasumise kohustus

tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega. Seega oli laenulepingus kokku lepitud

konkreetne intressisumma. Vastavalt lepingu p-le V oli kostjal I kohustus tasuda laenu

tagastamise viivituse korral viivist 0,7% iga viivitatud päeva eest. Kostja I midagi tasunud

pole.

23. Seega kohustub kostja I tasuma hagejale põhivõla 58 500 eurot ning kokkulepitud intressi

2281,5 eurot (58 500 x 3,9%). Viivis 0,7% põhivõlalt 58 500 eurot on 409,50 eurot iga

viivitatud päeva eest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja I olnud laenulepingu nr 17 järgi

laenu tagastamisega viivituses 1303 päeva (28.02.2020–22.09.2023), seega moodustaks viivis

matemaatiliselt 533 578,50 eurot. Hageja on loobunud viivise nõudest põhinõuet ületavas osas

ehk piiranud hagetava viivise nõude põhinõude summaga 58 500 eurot.

24. 26.02.2020 laenulepingu nr 18 p II alusel andis hageja kostjale I laenu summas 47 500

eurot. Laenulepingu p III kohaselt kohustus kostja I tagastama saadud laenu ühe kuu pärast

selle ülekandmisest pangakontole. Kohustus tuli täita 05.04.2020, kuna hageja kandis

laenusumma kostja I kontole 05.03.2020. Laenulepingu p IV kohaselt oli kostjal I kohustus

tagastada laen kokkulepitud intressiga 3,43% kuus ja kokkulepitud intressi tasumise kohustus

tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega. Seega oli laenulepingus kokku lepitud

konkreetne intressisumma. Vastavalt lepingu p-le V oli kostjal I kohustus tasuda laenu

tagastamise viivituse korral viivist 0,7% iga viivitatud päeva eest. Kostja I midagi tasunud

pole.

25. Seega kohustub kostja I tasuma hagejale põhivõla 47 500 eurot ning kokkulepitud intressi

1629,25 eurot (47 500 x 3,43%). Viivis 0,7% põhivõlalt 47 500 eurot on 332,50 eurot iga

viivitatud päeva eest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja I olnud laenulepingu nr 18 järgi

laenu tagastamisega viivituses 1265 päeva (06.04.2020–22.09.2023), seega moodustaks viivis

matemaatiliselt 420 612,50 eurot. Hageja on loobunud viivise nõudest põhinõuet ületavas osas

ehk piiranud hagetava viivise nõude põhinõude summaga 47 500 eurot.

26. Nii laenulepingu nr 17 kui ka nr 18 p I kohaselt oli kostja II laenulepingust tekkivate

rahaliste kohustuste käendajaks. Lepingute p VI alusel käendas kostja II laenulepingust

tekkivaid kõiki finantskohustusi, kes võttis laenuandja ees käendajana kohustuse täita

laenusaaja poolt lepingust tulenevate kohustuste täielikul täitmata jätmisel või osalisel

2-20-15452

täitmisel 3 päeva jooksul alates vastava teate saamisest ise lepingust tekkinud laenusaaja (s.o.

kostja I) kõik kohustused.

27. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg

1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

28. Kostja II vastutab hageja ees kostjaga I solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu

isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

29. Kostja II taotlus viivise määra 0,7% päevas viivitatud summalt vähendamiseks VÕS § 140

lg 1 alusel seadusjärgse viivise määrani jättis maakohus rahuldamata. VÕS § 113 lg 8 alusel

võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162

sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult

suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada

mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kui pooled on lepingus viivise määras kokku leppinud, pole ilma äärmiselt kaalukate

põhjendusteta alust seda vähendada. Kostja II ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel oleks

põhjendatud viivist vähendada.

30. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda. Kuigi hageja loobus osaliselt hagist, oli loobutud summa võrreldes

rahuldatud summaga marginaalne, mis ei anna põhjust jagada menetluskulusid muul moel

proportsionaalselt ning jätta osaliselt need hageja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalik

menetluskulu on 5880,50 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot ja hageja

lepingulise esindaja kulu 3780,50 eurot).

Apellatsioonkaebus

31. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu

22.09.2023 otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Kostjad

paluvad tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

32. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti arvesse võtmata kostjate

esitatud olulised faktilised asjaolud ning kohaldas seetõttu ebaõigesti materiaal- ja

menetlusõiguse norme. Antud juhul on tõendatud, et tegemist ei ole hageja ja kostjate vahel

sõlmitud laenu- ja käenduslepingutega, vaid hageja, kostja I ja Ukraina äriühingu vahel

sõlmitud seltsingulepingu täitmisega seltsinguvarasse hagejapoolse panuse tegemisega.

33. Maakohus on ebaõigesti hinnanud järgmiseid asjaolusid eraldi: seltsingutegevus oli

algatatud enne vaidlusaluste laenulepingute sõlmimist ning seltsingu tegevuse käigus oli

sõlmitud ka eelnevalt kolm laenulepingut; hageja kontrollis enne seltsinguvarasse panuse

tegemist kostja I, kostja II ja Ukraina äriühingu PS Svityazi majandustingimusi ja -võimalusi

kalatoodangu tarnimiseks ja müümiseks; kostja I saatis alati hagejale ettepanekud

kalatoodangu ostmise rahastamiseks ning laenulepingud sõlmiti alles siis, kui kasumi suurus

2-20-15452

oli kokkulepitud, millest 50% märgiti laenulepingutes laenuintressina; kostja I esitas

aruanded teostatud tehingute kasumi ja hagejale kuuluva osa kohta; pooled olid kokku

leppinud lõplikust kasumist ümberarvestuste tegemiseks ja tagasi maksmiseks. Kui kõiki

asjaolusid, mis eelnesid ja järgnesid laenulepingute sõlmimisele, hinnata kogumis, siis saab

järeldada, et seltsinglased tegutsesid kooskõlastatult, tegid oma panused seltsingu tegevusse

vastavalt valitud äripositsioonidele ning samamoodi jagasid kasumi, mitte ei teeninud kasumit

sõltuvalt oma panustest. Seega jagati laenulepingute alusel seltsingu tegevusest tekkinud

kasum, mitte ei makstud hagejale laenuitressi. Seda tõendab asjaolu, et vaidlusalused

laenulepingud olid sõlmitud praktiliselt üheaegselt, 25.02.2020 ja 26.02.2020, kuid

laenuintressid on erinevad laenulepingu nr 17 puhul on laenuintress 3,9% kuus ja

laenulepingu nr 18 puhul 3,43% kuus. Lepingusse pandud intressimäär sõltus tehingu

tootlikkusest ning oli eelnevalt arvestatud kalatoodangu hulgiostu tingimuste

kooskõlastamisest.

34. Kuna laenulepingutega nr 17 ja nr 18 seonduvate tehingute alusel ei õnnestunud

äriühingul PS Svityaz realiseerida kalatoodangut, siis ei teenitud seeläbi ka kasumit.

Asjakohatu on maakohtu järeldus, et ei ole loogiline, et seltsingut juhtis tegelikult kostja II

juhatuse liige, kui kostja II üldse seltsingusse ei kuulunud. Kostjad selgitasid, et kostja II

juhatuse liige on kostja I juhatuse liikme hõimlane. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja

juhatuse liige, kes tegeles kalatoodangute hulgiostu tingimuste kooskõlastamise ja

laenulepingute täitmisega, suhtles just kostja II juhatuse liikmega.

Vastustaja seisukoht

35. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

37. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas ning jättis

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega

maakohus lõpetas menetluse hageja hagis kostjate vastu solidaarselt 25.02.2020

laenulepingust nr 17 tuleneva viivise 2284 euro ning 26.02.2020 laenulepingust nr 18

tuleneva viivise 1629 euro nõudes seoses hagist osalise loobumisega. Selles osas on maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

38. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

39. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostjad on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

2-20-15452

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et kostjad ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

40. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, et vaidlusaluste

laenulepingute alusel kostjale I üle antud laenusumma puhul polnud tegemist hageja, kostja I

ning Ukraina äriühingu PS Svityazi vahel seltsingulepingu raames hagejapoolse panusega

seltsingusse. Maakohus leidis, et kostjad pole esitanud asjaolusid ega tõendeid hageja, kostja I

ja Ukraina äriühingu vahel seltsingulepingu sõlmimise kohta. Seega ei olnud maakohtul

põhjendatud pidada hageja poolt kostjale I laenulepingute alusel üle kantud summasid

panustena seltsingusse.

41. Olukorras, kus isikud sõlmivad ühisel tahtel teadlikult lepingu, soovimata, et sellega

kaasnevad õiguslikud tagajärjed, või sooviga varjata tegelikult sõlmitud lepingut, võib

tegemist olla näiliku lepinguga. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik selline tehing, mille puhul

pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata

tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Selline tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine, kuid

kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule TsÜS § 89 lg 3

järgi selle tehingu kohta sätestatut. Praegusel juhul oli kostjate väidetel hageja ja kostjate

vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingud näilised, sest nendega taheti varjata hageja, kostja I

ning Ukraina äriühingu vahel sõlmitud seltsingulepingut, s.o seltsingusse tehtavaid panuseid.

42. Juhul kui seltsingulepingu varjamiseks sõlmitud laenu- ja käenduslepingud on näilikud,

siis tuleks poolte õigussuhtele kohaldada seltsingulepingu kohta sätestatut. Mh tähendaks

laenulepingu sõlmimine seltsingulepingu varjamiseks seda, et hagejal ei oleks õigust nõuda

laenulepingu alusel kostjalt I raha tagasi, vaid seltsingulepingu ülesütlemise korral tuleks

seltsing VÕS § 600 alusel likvideerida ning pärast seltsingu kohustuste täitmist VÕS § 602

alusel seltsinglasele tema tehtud panus VÕS § 603 alusel tagastada. Seltsingulepingust

tulenevate tagajärgede kohaldamiseks pidanuks aga kostjad esile tooma asjaolud, millest saab

järeldada, et hageja, kostja I ja Ukraina äriühing ning kostja II soovisid tegelikult esile

kutsuda seltsingulepingu, mitte laenulepingu õiguslikud tagajärjed, ning laenulepingud ja

käenduslepingud sõlmiti üksnes seltsingulepingu (seltsingulepingusse tehtud panuste)

varjamiseks. Seda ei ole aga kostjad teinud.

43. Kuigi kostjad väidavad, et hageja on suulise seltsingulepingu pooleks ning on teinud

panuseid seltsingusse, mida on soovinud varjata, sõlmides kostjatega näilised lepingud, siis ei

ole kostjad tõendanud hageja vastavaid tahteavaldusi. Seltsinguleping loetakse sõlmituks nagu

kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. TsÜS § 67 lg 2 kolmanda

lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1

alusel võib seltsingulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei

ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub

sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka

kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo

17.03.2021, 2-19-11650, p 11; RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk

2-20-15452

konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele

võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-

19-11650, p 11; RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale

isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse

tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

44. Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) VÕS § 580 lg 1 järgi

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega, sh võib VÕS § 581 lg 1 järgi panuseks olla igasugune ühise

eesmärgi edendamine. Seltsingulepingu sõlmimiseks peab seega iga seltsinglane avaldama

teistele otseselt või kaudselt (vastavalt mõistetava käitumisega) tahet tegutseda ühise eesmärgi

nimel ning aidata eesmärgi saavutamisele kaasa omapoolse panusega. Kuigi kostja hinnangul

oli hageja, kostja I ning Ukraina äriühingu vahel seltsing kalatoodangu müümiseks, siis ei ole

kostja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja sõlmis tegelikult sellise

seltsingulepingu, mille raames tegi panuseid seltsingusse, mitte kostjaga I laenulepingud ja

kostjaga II käenduslepingud kostja I kohustuste täitmise tagamiseks.

45. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et ka kostjate esitatud tõendeid kogumis hinnates saaks

iseenesest järeldada hageja tahet panustada väidetavasse suuliselt sõlmitud seltsingusse, kuid

mitte jaatada hageja tahteavaldust anda kostjale I laenu kirjalikult sõlmitud laenulepingute

alusel. Kostjad ei ole selgitanud, miks oli vaja vormistada suulise seltsingulepingu asemel

kirjalik laenuleping ning miks tuli seltsingulepingut varjata ja sõlmida selle asemel

laenuleping.

46. Asjaoludest, et enne vaidlusaluste laenulepingute sõlmimist olid sõlmitud veel kolm

laenulepingut, hageja kontrollis kostja I, kostja II ja Ukraina äriühingu PS Svityazi

majandustingimusi ja -võimalusi kalatoodangu müümiseks, kostja I saatis hagejale

ettepanekuid kalatoodangu rahastamiseks, laenulepingutes on erinevad laenuintressimäärad,

kostja esitas aruandeid ja tegi ümberarvestusi, ei ole võimalik järeldada seltsingulepingu

sõlmimist, s.o poolte ühist, käesoleval juhul eelkõige hageja, tahet anda seltsinglasena kostjale

I laenulepingute alusel antud laenu kui hageja panust kalatoodete müümise kaudu ühise tulu

teenimiseks. Vaidlusalused laenulepingud, mis sõlmiti 25.02.2020 ning 26.02.2020, kuid

mille laenuintressid olid erinevad 3,9% ja 3,43%, ja hageja teadmine kostja I ja Ukraina

äriühingu PS Svityazi tegevusest, millest väidetavalt pidi kasu saama ka hageja, ei tõenda

hageja tahet panustada seltsingusse. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolust, et

laenulepingutes olevad intressimäärad on erinevad, on mõistlik järeldada vaid

laenulepingutingimuste üle läbirääkimisi ning sellest tulenevalt ka erinevaid kokkuleppeid

erinevates lepingutes. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja tahe kirjalike laenulepingute alusel

kostjale I laenu andmisel kokku lepitud tähtajaks, kus kostja II kohustus vastutama kostja I

laenu tagastamise kohustuse täitmise eest, oli panustada hoopis väidetavasse seltsingusse ja

saada seltsingusse antud raha (laenu ja intressi) tagasi alles siis, kui seltsing likvideeritakse.

47. Kuna maakohus ei tuvastanud, et hageja oleks sõlminud kostjaga I ja Ukraina äriühinguga

PS Svityazi seltsingulepingu, siis ei ole tähtsust sellel, kas või miks võis kostja II olla seotud

väidetava seltsingu ja selle juhtimisega oma juhatuse liikme kaudu.

48. Kuivõrd kostjad on viivitanud hagejale laenu tagastamisega, siis on hagejal õigus nõuda

kostjatelt ka laenu tasumisega viivitamise eest viivist.

2-20-15452

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

50. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS

§ 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, mistõttu

määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme

menetluskulud.

51. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja

kasuks välja lepingulise esindaja tasu 1250 eurot (6,25 tundi tasumääraga 200 eurot/tund, ilma

käibemaksuta). Kostjad leiavad, et hageja menetluskulude nimekirjas täiendatud

apellatsioonkaebusega tutvumiseks märgitud aeg 1,5 tundi on ülepaisutatud.

52. Hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku apellatsioonkaebusega

tutvumiseks 2,2 tundi, kohtumäärusega tutvumiseks 0,1 tundi, täiendava apellatsioonkaebuse

analüüsimiseks 1,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1 tund, kohtuistungiks

ettevalmistamiseks 0,7 tundi, kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi ja menetluskulu nimekirja

koostamiseks 0,25 tundi, s.o kokku 6,25 tundi. Kuigi kostjad olid apellatsioonkaebust

täiendanud nende sõnul vaid kolme punktiga, siis ei lükka see ümber asjaolu, et

menetlusdokument, mis sisaldas täiendusi, on siiski 7-l lehel. Seetõttu on kolleegiumi arvates

põhjendatud arvata, et hageja esindajal pidi täiendava apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, s.o

kasvõi selleks, et tuvastada need kolm punkti, millega apellatsioonkaebust täiendati, kuluma

1,5 tundi. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja

keerukust, on kolleegiumi arvates menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu

põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb lugeda 6,25 tundi.

Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 200 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

53. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena 1250

eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

54. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)