3-24-3217/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-3217

Haldusasi

X.X.-i riigi õigusabi taotlus Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määruse peale

ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt

soovib ta pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja tahab selleks kasutada advokaadi

abi. Määruskaebuse esitaja viibis Tartu Vanglas aasta ilma, et oleks end pesta saanud.

Taotluse kohaselt ei andnud Tartu Vangla talle seepi ja hambapastat.

Halduskohtu määrus

2. Tartu Halduskohus jättis 26.11.2024. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3. Halduskohus viitas, et riigi õigusabi andmisel EIK poole pöördumiseks tuleb juhinduda

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-dest 1 ja 3, kusjuures riigi õigusabi andmisest võib

keelduda, kui esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art 35 kohaselt vastuvõetav.

4. Halduskohus märkis, et EIK poole pöördumiseks ei ole isikul ilmtingimata vaja riigi

õigusabi korras esindajat, vaid kaebuse esitamine on võimalik ka ise.

5. Halduskohus leidis, et riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. RÕS § 7 lg

1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

6. Iga inimene on võimeline ise esitama piisavalt hea kaebuse EIK-ile, seda iseäranis pärast

menetluse läbimist Eestis. Halduskohus märkis, et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et

määruskaebuse esitaja oleks selles küsimuses ammendanud kõik riigisisesed

õiguskaitsevahendid, st ei nähtu, et ta oleks kaevanud selle üle, et Tartu Vanglas ei

võimaldatud tal end pesta, et ta ei saanud hoolitseda enda hügieeni eest ja et vangla ei andnud

talle seepi. Määruskaebuse esitaja peab kaebusesse täpselt kirja panema, mille peale

kaevatakse ning oluline on, et ta ei jätaks EIK-ile kaebuse esitamist viimasele minutile, sest

siis ei jää võimalust vigade parandamiseks.

7. EIK ei ole neljas aste kuhu saab lihtsalt edasi kaevata Eesti kohtute viimase lahendi peale.

Asjaolu, et määruskaebuse esitajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda

automaatselt tema õiguste rikkumist. Kokkuvõttes jättis halduskohus määruskaebuse esitaja

riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja § 37 lg 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse esitaja esitas 27.11.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi õigusabi taotlus.

9. Määruskaebuse esitaja on läbinud Eestis kõik kohtuastmed. Kuna talle ei antud

riigi õigusabi korras esindajat varasemas menetluses, leidsid kõik kohtuastmed, et oli

täiesti normaalne, et ta oli Tartu Vanglas viibides aasta jooksul pesemata. Kuna

määruskaebuse esitajal oli vanglas olles isiklikul arvel piisavalt raha, oli tal endal

võimalik osta seepi ja hambapastat. Määruskaebuse esitaja ei suutnud aga tegelikult

endale vanglas hügieenitarbeid soetada.

10. Määruskaebuse esitajal endal puudub oskus ja juriidiline haridus, et ise EIK-ile

kaebus esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg kohaselt otsustab ringkonnakohus

määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus

kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus

on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse

menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et esitatud

määruskaebus vastab nendele nõuetele ning selle saab ringkonnakohtu menetlusse võtta.

12. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.11.2024. a määruse

peale, millega halduskohus jättis tema riigi õigusabi taotluse EIK poole pöördumiseks

rahuldamata tuginedes sellele, et määruskaebuse esitaja on suuteline ise enda õigusi kaitsma

(RÕS § 7 lg 1 p 1) ning tema EIK-ile esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 alusel vastuvõetav

(RÕS § 37 lg 3).

13. Kuigi kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtu lõppjäreldusega riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmise osas RÕS § 7 lg 1 p 1 ja § 37 lg 3 alusel, peab ringkonnakohus

vajalikuks muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

14. Määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus ei sisalda haldusasja numbrit, milles ta oleks

kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ära kasutanud, vaid määruskaebuse esitaja on üksnes

kirjeldanud asjaolusid, millega seoses ta kaebuse esitamist EIK-ile planeerib. Samas ei saa

kohus otsustada riigi õigusabi andmist EIK poole pöördumiseks, kui tal puudub teadmine,

millise konkreetse kohtuasjaga see seotud on. Halduskohus ei ole aga taotlust käiguta jätnud,

kuigi HKMS § 55 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- ja

sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, jätab kohus avalduse

käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna halduskohus

puudustega taotlust käiguta ei jätnud ning ei rakendanud ka ise uurimispõhimõtet, asus

halduskohus ennatlikule ja ekslikule seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei ole

ammendanud riigisiseseid õiguskaitsevahendeid nagu nõuab EIÕK art 35 lg 1.

15. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et haldusasjas nr xxx esitas määruskaebuse esitaja

kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hügieenitarvete ostmisega. Kaebuse kohaselt

viibis määruskaebuse esitaja Tartu Vanglas ajavahemikul 27.02.2023–16.02.2024. Vangla ei

väljastanud talle erinevaid hügieenitarbeid, kuna tal oli väidetavalt endal raha olemas, et neid

ise soetada. Teda sunniti hügieenitarbeid ostma vangla kauplusest, kus on üüratud hinnad. Ta

ei saanud endale nii kallist seepi osta, mistõttu ei saanud ta end pesta. Teda piinati ja hoiti

mustuses.

16. Tartu Halduskohus tagastas haldusasjas nr xxx 10.04.2024. a määrusega määruskaebuse

esitaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et vangla ei väljastanud talle

hügieenitarbeid HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive oli

väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et see, et kaebaja

pidi ise endale hügieenivahendeid ostma, ei saanud tema õigusi intensiivselt riivata. Lisaks

viitas halduskohus sellele, et kaebaja kontoväljavõtetest, mis puudutasid vaidlusalust

ajavahemikku, nähtus, et ta ostis vangla kaupluse vahendusel kaupa ning seda päris suurtes

väärtustes. See tõendas, et tal oli piisavalt raha, et ise endale vajalikke hügieenitarbeid osta.

Lisaks ei olnud hügieenitarbeid vaja osta igakuiselt, sest nendest jätkub päris pikaks ajaks.

17. Määruskaebuse esitaja esitas seejärel viidatud haldusasjas Tartu Halduskohtu 10.04.2024.

a määruse peale määruskaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas 29.05.2024. a

määrusega määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Riigikohus jättis 15.10.2024. a

määrusega talle esitatud määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2024. a määruse peale

menetlusse võtmata.

18. Seega leiab ringkonnakohus, et tulenevalt eelnevast on määruskaebuse esitaja

ammendanud riigisisesed õiguskaitsevahendid EIK poole pöördumiseks seoses haldusasjaga

nr xxx. Kuigi riigi õigusabi taotluses peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks eelkõige seda, et ta

ei saanud Tartu Vanglas end aasta jooksul pesta, on see taotlusest arusaadavalt tingitud seebi

ja hambapasta puudumisest. Need asjaolud aga kattuvad haldusasjas nr xxx kirjeldatuga,

sealhulgas kattub ka ajavahemik, mil väidetavalt tema õigusi rikuti.

19. Sellele vaatamata ei pea ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlust

põhjendatuks. Esiteks ei pea EIK poole pöörduja ilmtingimata omama selleks kvalifitseeritud

õigusabi, vaid saab seda teha ka ise. Määruskaebuse esitaja on varasemates kohtumenetlustes

osalemisega kinnitanud seda, et ta saab ise hakkama kaebuse esitamisega, ning puudub alus

kahelda selles, et ta suudab iseseisvalt koostada ka arusaadava kaebuse EIK-ile. Seega on riigi

õigusabi taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Ühtlasi leiab

ringkonnakohus, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav, mistõttu saab

taotluse jätta rahuldamata ka RÕS § 37 lg 3 alusel. EÕIK art 35 lg 3 punkti a) kohaselt ei

aruta kohus ühtegi individuaalkaebust, mis on selgelt põhjendamatu. Siinkohal ei hakka

ringkonnakohus kordama neid põhjendusi, mis Tartu Halduskohus esitas asja nr xxx määruse

põhjendustes ja mida ringkonnakohus refereeris lühidalt käesoleva määruse põhjenduste p-s

16. 20. Tulenevalt eelnevalt esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, kuid muuta Tartu

Halduskohtu 26.11.2024. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)