4-24-2216/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2216

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Q.A.A kaebus Keskkonnaameti 7. juuni

2024 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

940023000710

Menetlusalune isik

Kaitsja

Q.A.A

registrikood XXX; aadress XXX; e-posti aadress

XXX; seaduslik esindaja K. V.

vandeadvokaat Marit Toom

Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid

Kohtuväline menetleja

E-post menetlus@mklaw.ee

Keskkonnaamet

registrikood 70008658; aadress Roheline tn 64, Pärnu

linn; esindaja K. P.

e-post info@keskkonnaamet.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

31. oktoober 2024 ja 25. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.A.A kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 7. juuni 2024

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023000710 muutmata.

2. Keskkonnaameti poolt määratud rahatrahv tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest 45 päeva jooksul Keskkonnaameti 7. juuni 2024 otsuses viidatud

Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides ära otsuses nimetatud

viitenumbri.

3. Menetluskulud jätta Q.A.A kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Keskkonnaamet 8. mai 2024 väärteoprotokoll

1. 8. mail 2024 koostas Keskkonnaamet väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940023000710,

milles heidetakse Q.A.A-le ette looduskaitseseaduse (LKS) § 71 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

2. Väärteoprotokollis on kajastatud, et rikkumine seisnes selles, et aprillis -mais 2023

korraldas Q.A.A üks juhatuse liige, kelleks on K. V., Tartumaal XXX Q.A.A-le

kuuluvatel Põlendmaa (katastritunnus XXX) ja Ranna (katastritunnus XXX)

maaüksused, mis jäävad Võrtsjärve hoiualale, maapinna ettevalmistamist ja puude istutamist.

3. Puid istutati Põlendmaa maaüksusele jäävatele haritava-, metsa- ja muu maa kõlvikutele

ning Ranna maaüksusele jäävatele haritava- ja muu maa kõlvikutele, omamata selliseks

tegevuseks kaitstava loodusobjekti valitseja, kelleks on Keskkonnaamet, nõusolekut.

4. Antud teoga rikkus Q.A.A juhatuse liige K. V. LKS § 14 lg 1 p 1, mis

sätestab, et hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta

katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet.

5. Väärteoprotokollis on lisaks eeltoodule välja toodud, et Põlendmaa maaüksusel on Eesti

Looduse Infosüsteemis (EELIS) registreeritud III kategooriasse kuuluva rukkiräägu elupaik,

kes on ühtlasi ka Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärgiks. Veel on Põlendmaa maaüksusel

registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva suurkoovitaja ja hänilase elupaik, aga ka II

kaitsekategooriasse kuuluva rohunepi elupaik. Põlendmaa maaüksusel asub oluline rohunepi

mänguala. Nende liikide näol on tegemist avamaastike lindudega, kellele mets elupaigaks ei

sobi.

6. Keskkonnaamet on väärteoprotokollis asunud seisukohale, et Q.A.A juhatuse

liige K. V. on rikkunud ka LKS § 32 lg 2, mille kohaselt on hoiualal keelatud nende

elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamise, mille kaitseks hoiuala moodustati

ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

7. KarS §14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on

toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise

isiku huvides.

8. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle

liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast

seadusest ja LKS-ist tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise.

9. Äriregistris on Q.A.A põhitegevusalaks metsaraie ja lisategevusalaks muude

põllukultuuride kasvatus. Juhatuse liikme K. V. sõnul tegeleb ettevõte ka metsa majandamise

ja metsa majandamist abistavate tegevustega. K. V., korraldades puude istutamist Põlendmaa

ja Ranna maaüksustele, pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest selline tegevus on otseselt

2 / 21

seotud Q.A.A, sest selline tegevus on otseselt seotud Q.A.A

tegevusalaga. Seega kuulub Q.A.A vastutusele võtmisele juriidilise isikuna.

10. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Sama

seaduse § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Q.A.A

juhatuse liige K. V. pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna oli Põlendmaa maaüksuse

omandamisel ettevõtte esindajana teadlik maaüksusele ulatuvast Võrtsjärve hoiualast ja

kaitsealustest liikidest, kuid sellest hoolimata korraldas Põlendmaa ja Ranna maaüksustel

maapinna ja puude istutamist, teades või vähemalt mööndes, et paneb sellise teoga toime

õigusrikkumise.

11. Q.A.A on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv ja seega on ettevõte

õigusvõimeline ja süüvõimeline.

Q.A.A 23. mai 2024 vastulause

12. Q.A.A esitas 23. mail 2024 Keskkonnaameti väärteoprotokollile vastulause,

milles märkis, et see osa kinnistutest, mis oli kvalifitseeritud muu maa kõlvikuna, oli

võsastunud. 2023. aastal eemaldas Q.A.A kinnistutelt võsa ning kinnistutele

istutati kuuse- ja kaseistikud. Kinnistute kõlviku koosseisu muudeti vaid osaliselt.

Keskkonnaameti seisukoht, mille kohaselt rukkiräägu, suurkoovitaja, hänilase ja rohunepi

elupaigad hävivad või satuvad ohtu, on vale ja põhjendamata. Kuna tegemist on avamaastiku

lindudega, kellele mets elupaigaks ei sobi, ei ole Põlendmaa ja Ranna kinnistute võsastunud

osa olnud kunagi nendele liikidele elupaik. Keskkonnaamet ei ole hinnanud seda, kas puude

istutamine Põlendmaa ja Ranna kinnistu nendele osadele, mis olid varem kasutuses haritava

maana, omab olulist ebasoodsat mõju liikide elupaikadele olukorras, kus ümberringi

paiknevad teised elupaigaks sobiva avamaastikuga kinnistud. Q.A.A selgituse

kohaselt osteti need kinnistud puude istutamiseks ning isegi, kui istutatud puud tuleb

likvideerida, ei tegele Q.A.A põllumajandusega ja ei niidaks neid kinnistuid,

mistõttu võsastuks need mõne aasta jooksul nii või teisiti. Põlendmaa ja Ranna kinnistud ei

ole PRIA andmebaasi alusel olnud varasemalt mitte üksnes heinamaad, vaid neil on

kasvatatud ka erinevaid põllukultuure (põldhernest, punast ristikut). Seega need kinnistud ka

künti üles ja külvati erinevaid põllukultuure, toimus saagikoristus. Rukkiräägu puhul

peetakse üheks peamiseks ohuks põllumajanduse intensiivistumist, millega kaasneb

rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ja sulgivate vanalindude

hukkumine niitmisel. Q.A.A ei ole toime pannud tahtlikku tegu.

Keskkonnaameti 7. juuni 2024 üldmenetluse otsus

13. Kohtuvälise menetleja 7. juuni 2024 otsusega karistati Q.A.A-d

looduskaitseseaduse § 71 lõige 2 järgi rahatrahviga 1200 eurot. Kohtuväline menetleja leidis,

et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, kuid arvestas süüd vähendava

asjaoluna, et võsa eemaldamisega Põlendmaa kinnistu muu maa kõlvikult on eeldatavalt

tagatud soodne seisund avamaa lindudele rukkiräägule, suurkoovitajale, hänilasele ja

rohunepile. Otsuses on märgitud, et Q.A.A -l puuduvad kehtivad karistused

looduskaitseseaduse või selle alamaktides sätestatud nõuete rikkumise osas. Kohtuväline

menetleja leidis, et kuigi metsa istutamine on iseenesest loodust soosiv ja taastav tegevus ning

käesolevalt ei ole keskkonnale veel kahju tekkinud, võivad istutatud puude alles jätmisel ja

nende kasvamisel kaduda lagedad alad, mis on elupaigaks kaitsealustele linnuliikidele nagu

rukkirääk, suurkoovitaja, hänilane ja rohunepp. Kuigi Q.A.A oli puid Põlendmaa

3 / 21

ja Ranna kinnistutele istutades teadlik hoiualast ja selle kitsendustest (kaitsealustest liikidest),

ei jälgitud oma tegevuse juures kehtivat seadusandlust. Samas arvestas Keskkonnaamet Q.A.A

suurt panust tulevasse elukeskkonda ja leidis, et ettevõttele võib määrata

karistuse, mis jääb alla keskmist sanktsioonimäära ning mis võiks olla piisav olemaks

edaspidi tähelepanelikum ja hoidumaks sarnaste rikkumiste toimepanemisest.

Q.A.A kaebus

14. Q.A.A esitas kaitsja vahendusel 21. juunil 2024 kaebuse kohtuvälise

menetleja 7. juuni 2024 üldmenetluse otsusele väärteoasjas 940023000710. Menetlusaluse

isiku kaitsja palub kohtul väärteomenetluse väärteoasjas väärteo tunnuste puudumise tõttu

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja lõpetada

väärteomenetluse Q.A.A suhtes otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel. Menetluskulud palub Q.A.A jätta Eesti Vabariigi kanda.

15. Keskkonnaameti kirjalik seisukoht Q.A.A kaebusele

16. Kohtuväline menetleja leiab 12. augustil 2024 kirjalikus seisukohas, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Väärteomenetluses tehtud

üldmenetluse otsus on õiguspärane ning järeldused kaebuse esitaja poolt väärteo

toimepanemise osas on tõenditega kinnitust leidnud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

määratud karistus on rikkumiste olulisust ja süü suurust arvestades optimaalne. Kirjaliku

seisukoha kohaselt on menetlusalune isik kuuse- ja kasetaimede istutamisega tekitanud

olukorra, kus haritava ja muu maa kõlvikud muutuvad tulevikus metsamaa kõlvikuks. Q.A.A

-l ja tema juhatuse liikmel K. V. puudus LKS § 14 lg 1 p 1 kohaselt nõusolek

kõlviku piiride ja sihtotstarbe muutmiseks. Puude istutamisega on kahjustatud rukkiräägu ja

rohunepi elupaikasid, mis on LKS § 32 lg 2 kohaselt keelatud. Kuna töid teostati kevadisel

ajal, toimus ka märgitud liikide oluline häirimine nende pesitsuse ja poegade üleskasvatamise

ajal. Kuuse- ja kasetaimede istutamisega on tegemist maaomaniku poolt teadlikult

metsakultuuri rajamisega ehk kõlviku piiride ja sihtotstarbe muutmisega. Q.A.A

kaitsja on kohtule esitatud kaebuses öelnud, et ettevõte omandas Põlendmaa ja Ranna

maaüksused selleks, et sinna puud istutada.

17. Põlendmaa ja Ranna maaüksustel registreeritud rukkirääk on ühtlasi nii Võrtsjärve

hoiuala kui ka Võrtsjärve linnuala kaitse-eesmärgiks. Samuti asub Põlendmaa maaüksusel

oluline rohunepi mänguala Valguta poldril. Vaatlused kinnitavad, et rukkirääk ja rohunepp

eelistavad elada ekstensiivselt majandatavatel põllumajandusmaastikel. Istutatud lehtpuumets

sarnaneb lühiajaliselt võsastunud alaga, kuid pikaajaliselt on metsal negatiivne mõju poldril

pesitsevatele kaitstavatele põllulindudele. Kuusemets on kohe algselt rukkiräägule,

suurkoovitajale ja rohunepile ebasoodne elupaik. Q.A.A on puude istutamisega

rukkiräägu ja teiste kaitstavate linnuliikide elupaikadesse vähemalt kahjustanud nende

elupaika ja rikkunud LKS § 32 lg 2 sätestatud keeldu.

18. Võsastunud ala taastamine avatud maastikeks on lihtne tegevus on ning Keskkonnaamet

on paljudel sarnastel kaitstavatel aladel seda vajadusel tellinud. Seega ei saa võsastunud ala

kuidagi liigikaitseliselt võrrelda istutatud puistuga ja isegi põllumajanduse lakkamine nendel

kinnistutel ei tähenda elupaikade kadu.

19. Keskkonnaamet on varasemalt selgitanud, et otsest taimekaitsevahendite mõju

rukkiräägule ei ole tuvastatud, kuid taimekaitsevahendid põldudel mõjutavad looduslikku

4 / 21

mitmekesisust ja seeläbi ka lindude toidubaasi. Asjaolu, et Ranna ja Põlendmaa kinnistutel

on kasvatatud põllukultuure, ei tähenda, et need alad ei sobi sellisel juhul rukkiräägu või

teiste põllulindude elupaigaks.

20. Põlendmaa ja Ranna maaüksustele kuuse- ja kasetaimede istutamine oli teadlik tegevus.

Maaüksuseid soetades pidi Q.A.A olema teadlik, et need asuvad hoiualal ning

maaüksuste kasutamisele laienevad looduskaitseseaduses sätestatud kitsendused. Kaitstavate

linnuliikide elupaikadesse istutamisel on oluline negatiivne mõju kõnealustele liikidele,

nende elupaigale ja kaitstava ala kaitse-eesmärgile. Keskkonnaamet leiab, et väärteoasjas on

menetlusaluse isiku süü piisavalt suur ja omab avalikku huvi, seega puudub alus

väärteomenetluse lõpetamiseks.

21. Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistus rikkumiste olulisust ja süü suurust

arvestades optimaalne. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudub alus otsuse tühistamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab

ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes

lahendites rõhutanud, et seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse

lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja

esmakordse kohtuliku arutamisena (näiteks RKKKo 3-1-1-2-16, p 9).

23. Kohus kontrollib käesoleva otsuse raames seda, kas kohtuvälises menetluses kogutud

tõendid kinnitavad Q.A.A poolt Keskkonnaameti 07.06.2024 otsuses neile

etteheidetava teo toimepanemist, kas on täidetud nii objektiivne kui ka subjektiivne kooseis,

samuti, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud.

Lisaks eeltoodule avaldab kohus otsuses oma seisukoha Q.A.A kaebuses

esitatud kohtuvälise menetleja otsuse kohta esitatud etteheidete osas.

24. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Tartumaal XXX Põlendmaa (katastritunnus XXX)

ja Ranna (katastritunnus XXX) maaüksused kuuluvad Q.A.A-le (tl 95-96) ja

need asuvad Võrtsjärve hoiualal.

25. Vaidlust pole ka selle üle, et Q.A.A juhatuse liige K. V. korraldas 2023

aprillis - mais Põlendmaa ja Ranna maaüksustel maapinna ettevalmistamist ja puude

istutamist (tl 99-107 vaatlusprotokoll). Nimetatud asjaolu kinnitab nii K. V. kui ka H. V.

pöördumine Keskkonnaameti Looduskasutuse osakonna poole koos fototabeliga (tl 65- 69),

M. V. koostatud vastus Keskkonnaameti Järelevalveosakonna Tartumaa büroole (tl 70-71) ja

22.06.2023 sündmuskoha vaatluse protokoll koos asukoha skeemi ja fototabeliga (tl 72-83).

26. LKS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on hoiuala kaitstavaks loodusobjektiks.

27. Q.A.A-le heidetakse nii väärteoprotokollis kui -otsuses ette kuuse- ja

kasetaimede istutamist Põlendmaa maaüksusele jäävatele haritava-, metsa- ja muu maa

kõlvikutele ja Ranna maaüksusele jäävatele haritava- ja muu maa kõlvikutele, omamata

5 / 21

selleks tegevuseks kaitstava loodusobjekti valitseja- Keskkonnaameti - nõusolekut.

Kohtuväline menetleja leiab, et kirjeldatud teoga rikkus Q.A.A juhatuse liige K.

V. LKS § 14 lg 1 p 1 nõudeid.

28. LKS § 14 lõike 1 punkti 1 sätestab, et hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega sihtotstarvet.

29. Kohus on seisukohal, et Q.A.A juhatuse liige K. V. pidi olema m.h

22.02.2023 ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkuleppe ja müügilepingu (tl 109-129)

mitmetes lepingu punktides kajastatud informatsiooni alusel teada, et Põlendmaa kinnistu

asub Võrtsjärve hoiualal, mille valitseja on Keskkonnaamet (tl 115).

30. Kaebuses viidatakse asjaolule, et Keskkonnaamet pole täpsustanud, kas menetlusalusele

isikule heidetakse ette kõlvikute piiride või kõlvikute sihtotstarbe muutmist.

31. Kohus leiab, et väärteoprotokolli ja -otsuse sõnastusest nähtub, et etteheidetav tegu

seisneb maaüksustel maapinna ettevalmistamises ja puude istutamises kõlvikutele, m.h

kõlvikutele mis ei ole metsamaa. Kohtu arvamuse kohaselt on väärteoprotokolli tekstist aru

saada, et Keskkonnaamet heidab Q.A.A-le ette nii kõlvikute piiride muutmist kui

ka kõlvikute sihtotstarbe muutmist.

32. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p 11 kohaselt on kõlvik ühetaolise majandusliku

sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega.

Sama sätte p 11 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes

sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed.

33. Seega seisneb tegu, mida Q.A.A-le ette heidetakse, selles, et K. V. korraldas

Põlendmaa ja Ranna maaüksutel maapinna ettevalmistamise ja puude istutamise, ilma, et ta

oleks omanud selliseks tegevuseks Keskkonnaameti luba ja oma tegevusega muutis Q.A.A

talle kuuluvate katastriüksuste kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet.

34. Q.A.A kaitsja leiab kaebuses, et Keskkonnaameti 08.05.2024

väärteoprotokollist ega ka 07.06.2024 väärteootsusest ei ole aru saada, mille eest Q.A.A-d

karistati.

35. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et menetleja

on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal

puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt 3-1-1-

71-13, p 7; 3-1-1-90-12, p 7; 3-1-1-45-11, p 12; 3-1-1-16-09, p 8 ja 3-1-1-54-09, p 8.1).

Kolleegium on varasemates lahendites selgitanud, et väärteomenetluses kannab

väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda

ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel

on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud.

Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja

arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt 3-1-1-45-11, p 9).

36. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo

lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht.

6 / 21

37. Q.A.A-le etteheidetav väärtegu on kvalifitseeritud looduskaitseseaduse

(LKS) § 71 lõike 2 alusel, s.o kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine.

38. Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet ei ole LKS § 71 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu

sisustamisel selgelt viidanud, millist LKS § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat loodusobjekti

kaitsenõudeid on Q.A.A väidetavalt rikkunud.

39. Kaebuses on Keskkonnaametile ette heidetud, et kuivõrd LKS § 4 lõige 1 kohaselt on

kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised,

püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad

loodusobjektid, siis väärteoprotokollist ja -otsusest ei selgu, millise konkreetse kaitstava

loodusobjekti kaitsenõuete rikkumist Q.A.A-le ette heidetakse.

40. Kohus sellise etteheitega ei nõustu. Nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on selgelt

viidatud asjaolule, et Q.A.A-le kuuluvad maaüksused asuvad Võrtsjärve hoiualal

ja, et hoiualal oleks olnud enne maapinna ettevalmistamist ja puude istutamist vajalik küsida

loodusobjekti valitseja, s.o Keskkonnaameti, nõusolekut.

41. Lisaks eeltoodule on sõnaselgelt väärteoprotokollis ja -otsuses märgitud, et kuivõrd

Põlendmaa maaüksusel on Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) registreeritud III

kaitsekategooriasse kuuluva rukkiräägu elupaik, kes on ühtlasi ka Võrtsjärve hoiuala kaitse-

eesmärgiks, samuti on samal maaüksusel registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva

suurkoovitaja ja hänilase elupaik, aga ka II kaitsekategooriasse kuuluva rohunepi elupaik ning

seal asub oluline rohunepi mänguala, on K. V. rikkunud ka LKS § 32 lg 2 nõudeid. Seega on

viidatud asjaolule, et Q.A.A tegevus seoses maapinna ettevalmistamise ja puude

istutamisega on kaasa toonud elupaikade ja kasvukohtade hävitamise ja kahjustamise, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide olulise häirimine, samuti on ohtu seatud

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodne seisund.

42. Kaebuses on märgitud, et Keskkonnaamet on väärteoprotokollis ja väärteootsuses

viidanud LKS § 32 lõike 2 rikkumisele. Säte sisaldab mitut erinevat faktilist koosseisu.

Keskkonnaameti väärteoprotokollist ja vaidlustatud väärteootsusest ei selgu, millise eelpool

nimetatud tegevusena Q.A.A tegevus on kvalifitseeritud.

43. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis ja -otsuses on puutumuses rukkiräägu,

suurkoovitaja ja hänilase ning rohunepi kaitsevajadusega viidatud selgelt asjaolule, et Q.A.A

on oma tegevusega toonud kaasa:



hoiualal elupaikade hävitamine, mille kaitseks hoiuala moodustati;



hoiualal elupaikade kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati;



hoiualal kasvukohtade hävitamine, mille kaitseks hoiuala moodustati;



hoiualal kasvukohtade kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati;



hoiuala kaitstavate liikide oluline häirimine;



tegevus hoiualal, mis seab ohtu elupaikade soodsa seisundi;



tegevus hoiualal, mis seab ohtu kasvukohtade soodsa seisundi;



tegevus hoiualal, mis seab ohtu kaitstavate liikide soodsa seisundi.

44. Seega on Keskkonnaamet nii väärteoprotokollis kui ka- otsuses teinud viite LKS § 32 lg 2

kõigile loetletud tegevustele. Seega on etteheide arusaadav, kuid eraldi on küsimus sellest,

kas väärteoasjas kogutud tõendid annavad aluse ette heita kõiki loetletud tegevusi, m.h

elupaikade, kasvukohtade hävitamist. Kohus käsitleb seda teemat käesolevas otsuses hiljem.

7 / 21

45. Kaebuses on välja toodud ka asjaolu, et väärteoprotokollis ja -otsuses on nimetatud

erinevaid kaitsealuseid liike (rukkirääk, rohunepp, suurkoovitaja, hänilane) ja nende elupaiku.

Samas Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmise määruses on liigiks, mille kaitseks on hoiuala

moodustatud, nimetatud nendest liikidest vaid rukkirääku. Tõendid, millele väärteoprotokollis

ja -otsuses viidatakse, käsitlevad vaid rukkiräägu ja rohunepi elupaiku.

46. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et väärteoprotokollis ja -otsuses on loetletud enam liiki,

kelle olulisele häirimisele on viidatud, kuid tõendeid on kohtuväline menetleja valdavalt

kogunud rukkiräägu ja rohunepi kohta.

47. Samas on pigem tegemist küsimusega, kas kõik väärteoprotokollis ja - otsuses Q.A.A-le

etteheidetavad asjaolud on tõendatud või mitte, mitte aga sellega, et

väärteokoosseis oleks sellest tulenevalt ebaselge.

48. Eeltoodust tulenevalt on kohus seiskohal, et Keskkonnaameti poolt koostatud 08.05.2024

väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 lg 2 sätestatud nõuetele.

49. Kaebuses on kaitsja märkinud, et väärteoprotokollis ja -otsuses on ebaõigesti kajastatud

katastriüksuste kõlvikulise koosseisuga seotud asjaolusid. Kaebaja leiab, et Põlendmaa ja

Ranna kinnistu kõlvikulist koosseisu ei ole muudetud või alternatiivselt on seda muudetud

vaid osaliselt.

50. LKS § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei või hoiualal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtostarvet.

51. MaaKatS § 131 lõike 2 kohaselt on kõlvikute liigid haritav maa, loodusliku rohumaa,

metsamaa, õuemaa ja muu maa.

52. Põlendmaa kinnistu koosneb järgmistest kõlvikutest: haritav maa (42,83 ha), muu maa

(24,42 ha) ja metsamaa (0,2 ha). Ranna kinnistu koosneb järgmistest kõlvikutest: haritav maa

(0,11 ha) ja muu maa (2,15 ha). Kaebuses on viidatud, et sellel osal kinnistutest, mis oli

kvalifitseeritud muu maa kõlvikuna, kasvas võsa

53. Kaebaja on seisukohal, et puude istutamisega Põlendmaa ja Ranna kinnistutele ei tekkinud

metsamaa kõlvikut.

54. Keskkonnaamet leiab, et kuuse- ja kasetaimede istutamisega Võrtsjärve hoiualale

jäävatele Põlendmaa ja Ranna maaüksustele, haritava- ja muu maa kõlvikutele, on

menetlusalune isik teadlikult tekitanud olukorra, kus haritava maa ja muu maa kõlvikud

muutuvad tulevikus metsamaa kõlvikuks.

55. Kohtus andis tunnistajana ütlusi P. A.. Ütluste kohaselt on tunnistaja tööalaselt kokku

puutunud Põlendmaa ja Ranna maaüksustega ja on käinud alaga põgusalt tutvumas.

Tunnistaja sõnul registreeris ta vaatepildi, mis seal oli. Oma sisendis andis mõista, et selle

teoga on kahjustatud kaitsealuste liikide elupaika ja ala tuleb taastata selliselt nagu see oli.

Põlendmaa ja Ranna maaüksuste metsastamine on kahjustanud seal pesitsevate kaitsealuste

liikide elupaikasid. Kahjustamine seisneb selles, et kaitsealused liigid, kes seal elavad, ehk

rukkirääk, suurkoovitaja, hänilane ja rohunepp, kellest rukkirääk on kaitse eesmärgiks, on

avamaastiku linnud. Nad ei ela metsas. Kui avamaastikule istutatud taimedest kasvab mets,

8 / 21

siis nad väldivad seda, see ei sobi neile toitumiseks ja pesitsemiseks. Eestis on liigid

varustatud GPS-ga ja sealt nähtub, et need linnud väldivad metsamaad. Eestis on tehtud

mõned tööd rukkiräägu ja rohunepiga selliselt, et on nad varustatud GPS seadmega, et jälgida,

kuidas nad liiguvad. Sealt on näha, et rukkirääk väldib puistuid. Talle sobivad erinevad

lagedad alad, ka kultuurviljapõld. Eelistab olla kuskil rohumaal. Vajadusel ta võib isegi

mõnda aega olla kuskil raielangil, aga see on pigem selline koht, kus ta ei pesitse, vaid on

varju läinud. Kui on niitmistegevus või muu tegevus, mis on tema elupaiga ajutiselt

ebasobivaks muutnud, siis on kolinud varju. Puistuid nad väldivad. Lisaks puude istutamine

mõjub ka mullale. Maapind muutub kuivemaks ja seal on vähem toitu nendele lindudele.

Rohunepp toitub põhiliselt vihmaussidest ja rukkirääk sihktiivalistest. Kuivemas maapinnas

on neid vähem ja raskem kätte saada ja nad ei läheks neid sinna metsa otsima. Tunnistaja

avaldas, et kaardilt vaadates täisistutatud ala muutub ja jagab selle ala keskelt kaheks. Kui

vaadata rohunepi elupaika, mis ulatub hoiualalt välja põhja poole, siis täisistutatud ala

killustab seda maastikku, mis muudab sobiliku ala väiksemaks, see teeb kiskjatele nende

lindude püüdmise lihtsamaks või nende kurnade leidmise, mis on kuskil maapinnal. Seoses

maaüksustel olnud võsaga avaldas tunnistaja, et kõnealused liigid eelistavad avatud

maastikku. Võsa neile ei sobi, sellepärast on ka need elupaigad registrist justkui välja

lõigatud. Samas leidis tunnistaja, et isetekkinud võsa on looduslikum kui suurel alal täis

istutatud kinnistu. Tunnistaja ütluste kohaselt küsiti võsa eemalduse kohta Keskkonnaametist

ka luba, aga ta eeldab, et see oli eelmine omanik, kes küsis seisukohta, et kas võib eemaldada

või mitte. Kuna võis arvata, et selle eemaldamise läbi avatud maastiku osa ka suureneb, siis

Keskkonnaamet ei näinud põhjust keelduda. See tundus hea asi, mida nende liikide jaoks

teha. Nendel aladel on varasemalt olnud püsirohumaad. Seal on põllukultuure kasvatatud.

Tunnistaja avaldas ka seda, et kui maa harimisel mitte midagi ei tehta ja see ala võsastub, siis

kuna nad on avamaastiku linnud, siis see ala mingi hetk neile enam ei sobi ja see ala muutub

neile kasutamatuks. Nendele liikidele on vaja, et maad hooldatakse. Nad saavad hakkama ka

kultuurmaastikul ja kultuurpõldudel, aga pesitsuse edukus on seal oluliselt väiksem kui

looduslikel rohumaadel. Kuna tegu on hoiualaga, siis seal on põllumajandamise võtted

seetõttu leebemad, seal ei kasutata biotsiidi või väetist. Selleks peab olema keskkonnaameti

nõusolek. Puude istutamise mõju on negatiivne, sest elupaika jääb vähemaks. Muutuvad

elutingimused, muutub niiskusreziim kui mets hakkab kasvama, kuid niiskusrežiim muutub

taimede istutamisest alates. Pluss killustatuse teema, sest see jagab elupaiga pooleks.

Metsaservas, kus kaks elupaika või kaks erinevat kooslust kokku saavad, on tavaliselt liigikus

suurem. Erinevad biotoobi liigid mingil määral kattuvad. See võib kohale meelitada kiskjaid.

Kiskjad armastava liikuda mööda servi, eriti kui serv on rikkalikum. Tegu on Natura alaga ja

rukkirääk on kaitse eesmärk. Kaitse-eesmärgile on seatud ka teatud arvuline väärtus, et kui

palju linde seal peaks olema. Rukkiräägul on vahemik, mis on 30-50. Viimase inventuuri

andmete põhjal hinnati arvukuseks 35, mis on vahemiku madalamas otsas. Kui suurem ala

neile kasutuks muutub, siis see tähendab seda, et neid linde jääb sobivas elupaigas vähemaks,

sest nad ei mahu sinna ära. Tunnistaja tutvus rukkiräägu elupaiga kaardiga (Eesti Looduse

Infosüsteemist välja prinditud rukkiräägu elupaiga kaart) ja vastates kaitsjale. Tunnistaja

nõustus asjaoluga, et vaidlusealused kinnistud on elupaiga ühes ääres, kuid lisas, et need

katavad päris suure ala. PRIA kaardi järgi on Põlendmaa ja Ranna kinnistud kas rohumaa või

püsirohumaa. Tunnistaja sõnul on Põlendmaa ja Ranna kinnistul olevat kõlvikut peale kuuse-

ja kasetaimede istutamist muudetud, nüüd on tegemist metsamaa kõlvikuga. Sinna on pandud

kasvama puud, mis praegu on väikesed, kuid mis kasvavad. Eesmärk on see, et see oleks

lõpuks mets. Metsa istutamine on esialgne samm, et sinna mets tekiks. See, et praegu metsa

termini alla ei lähe, ei ole tunnistaja arvates oluline. Tunnistaja selgitas ka seda, et kui puud

on piisavalt väiksed, siis linnud suudavad seda taluda, taimed on küllalt peenikesed.

Algstaadiumis nad suudavad istutatud metsa taluda, aga mida aeg edasi, seda enam nad

9 / 21

hakkavad seda vältima ja seal ei ole võimalik enam varjuda ning eelistavad seal mitte olla.

Tunnistaja arvas, et see on paari aasta küsimus. Rohunepi mängupaik, mis on EELIS-esse

kantud ja see mäng sattus täpselt olema Põlendmaa kinnistu peal, mis näitab, et see on

nendele oluline koht. Vaadates selle ja eelmise aasta seiret, siis mänguvaatlus oli nihkunud

lõuna poole. Tunnistaja avaldas, et pole teada, kas see on tingitud metsa istutamisest, et nad

on mängu päris palju ümber kolinud. See võib ka varieeruda, et vastavalt sellele, kus on

parasjagu paremad tingimused. Poldri ala on justkui selline ala, kus leiab märjemaid ja

kuivemaid alasid. Lindudel on suurem valik, kus nad eelistavad oma mängu teha ja hiljem

pesitseda. Sama on rukkiräägul. Kui on mitu kurna, siis esimese jaoks valib ühe koha ja kui

tingimused muutuvad, so läheb kuivemaks või märjemaks, siis vastavalt selle korrigeerib. See

muudab ala väiksemaks, kus ta valikuid saab teha.

56. Tunnistaja M. V. avaldas kohtus, et tema kõige esimene kokkupuude antud teemaga oli

möödunud aasta (2023) suve alguses. Keskkonnaameti looduskasutuse osakonnale tuli teave,

et Võrtsjärve ääres Valguta poldrile rohuneppi elupaika või mängualale on istutatud puud,

konkreetsemalt Põlendmaa katastriüksusele. Sellest teavitati järelevalveosakonda ja pärast

järelevalveosakond pöördus looduskasutuse osakonna poole. Küsimus oli selles, et kas on

antud Keskkonnaameti nõusolek ja juhul, kui pole antud, siis kas on rikutud või kahjustatud

hoiuala kaitse-eesmärke ja kaitsealuste liikide elupaikasid. Keskkonnaametilt ei olnud küsitud

nõusolekut kõlviku piiride sihtotstarbe muutmiseks. Tunnistaja avaldas, et kui oleks küsitud,

siis looduskasutuse osakond ei oleks seda andnud. Looduskasutuse osakonna ja

loodushoiutööde bürooga koostöös on leitud, et puude istutamisega on mõju kaitsealustele

liikidele ja hoiuala kaitse-eesmärkidele siis, kui puude istutamisega on kahjustatud kaitseala

või hoiuala kaitse-eesmärke ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kui istutatakse väiksed taimed,

siis see tähendab automaatselt kõlviku muutust. Hetkel seal ei ole mets, aga see on teadlik

tegevus kõlvikupiiri muutmiseks. See ei ole looduslik areng, vaid see on omaniku poolt

teadlikult tehtud tegevus kõlviku muutmiseks. Tunnistaja selgitas, et nemad vaatavad oma

otsuse või seisukoha tegemisel Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS), kes seal registreeritud

on ja registri andmete kohaselt on seal teise ja kolmanda kategooria kaitseliigid. Rukkirääk on

Võrtsjärve hoiuala kaitse eesmärgiks, so tema elupaiga soodne seisund ja kaitsmine. Need

liigid, mis seal on registreeritud, on lageala või avamaastiku liigid ja nende elupaik ongi

avamaastik. Nendele mets elupaigaks ei sobi. Kui mets sinna kasvab, siis see elupaik hävineb.

XXX pöördus 2022 aastal aasta lõpu poole, küsides, et kas nad võivad eemaldada Põlendmaa

kinnistul muu maa kõlvikul võsa. Neile vastati, et see oleks igati teretulnud, sest muul

maakatastriüksusel ei olnud kaitsealuste liikide elupaika registreeritud ja see soodustab

Põlendmaal elupaiga levimist ja paranemist. Varasemate Maa-ameti ajalooliste kaartide järgi,

mida me ka vaatame, et oli muu maa osas täiesti lage ala. Varasemalt on neid kaht maaüksust

haritud, on istutatud erinevad põllukultuure. Kui haritav maa üles küntakse on kõlviku

sihtotstarbeline kasutamine. See ei tähenda automaatselt, et seal elupaik kaob. Elupaiga

mõiste on natukene laiem, kui ainult pesitsusala. Elupaik hõlmab endas nii pesitsusala, kui

toitumisala. Toitumisala jääb ikkagi ka põllukultuuri alale. Pesitsema linnud sinna tõenäoliselt

ei lähe. Oluline ongi, et kuskil kõrval oleks püsirohumaa või rohumaa või natukene

võsastunud ala, et tal oleks võimalus kuhugi varjuda pesitsemiseks. Elupaik iseenesest ei kao,

kui üles haritakse. Ülesharimise kohta on hästi oluline öelda, et kui poldril tahetakse ka

haritavat maad üles künda, siis selle jaoks on vaja hoiuala valitseja nõusolekut ja see tuleneb

LKS §-st 33. Hoiuala valitseja lähtuvalt seal asuvatest kaitseväärtustest, kas nõustub

ülesharimisega või annab mingeid tingimusi. Mets ei sobi nendele liikidele seetõttu, et metsa

kooslus on teistsugune, ta on tihedam. Võsa on kerge eemaldada ja taastada endine olukord.

Metsa puhul on seda keeruline teha, kui on mets, mis vastab konkreetselt metsa tunnustele.

Metsa olemasolul kaitsealuste liikide elupaiga läheduses või keskel on ohuks kaitsealustele

10 / 21

liikidele, sest seal tekib teine elukeskkond. Põlendmaa ja Ranna kinnistu on poldri keskel ja

tekib ka maastiku killustatus. Linnud on kindlasti saak loomadele. Põhiline on, et maastiku

killustatus tekib -on terviklik üks lageala ja keskel on selline mets. Nende kinnistute puhul

läheb veel aega kuna nad vastavad metsa tunnustele, sest kõik oleneb, kui kiiresti kasvab ja

kui soodsad tingimused metsa kasvamiseks on. Mõju on kindlasti negatiivne ja avamaastike

lindude elupaik kaob ära. Tunnistaja avaldas, et pärast seda kui Põlendmaa haritava maa ja

muu maa kõlvikutele istutati mets muutuvad need metsamaa kõlvikuks, mis hetkel registris ei

kajastu, kuid puude istutamisega on omanik muutnud kõlviku sihtotstarvet ja piire. Seal on

teadlikult ja süsteemselt istutatud puud erinevatele kõlvikutele, mitte metsamaa kõlvikutele,

kus puud ei tohiks kasvada. Kui metsa istutamise asemel oleks sinna kinnistule kasvanud

võsa, siis mingi aeg oleks see sobinud elupaigaks. Tunnistaja avaldas, et hetkel on seiskoht, et

praegu on elupaik kahjustatud, mitte hävitatud. Kui need puud kasvavad suuremaks, siis see

hävitab selle liigi elupaiga, mis on ühtlasi vastuolus kaitseala kaitse eesmärkidega.

Kuusetaimed, mis on praegu istutatud ei ole sobivad rukkiräägule ja rohunepile, sest nende

iseloom on teine. rukkiräägu elupaik on tunduvalt suurem, kui need kaks kinnistut, elupaik

läheb isegi hoiualalt välja. Sellest olete ka teadlik, et elupaiga suhtes paikneb kinnistu

elupaiga ääres? Minu teada elupaika ei ole joonistatud ega määratud ainult muu maa

kõlvikule. Muu osas on igal pool elupaik, kui me vaatame registrikaarti. selle kaardi järgi

asuvad elupaiga ääres.

57. K. V. avaldas 25.11.2024 kohtuistungil, et ta pole ei enne ega ka pärast 22.02.2023

notariaalse lepingu sõlmimist Põlendmaa kinnistu osas süvitsi lepinguga tutvunud. K. V.

kinnitas kohtule, et osadest kinnistutega seonduvatest piirangutest oli teadlik, aga kõikidest

kinnistuga seotud piirangutest mitte. Piirangute teemal ta enda mäletamist mööda küsis

eelmiselt omanikult, kas seal võivad olla mingisugused istutamisega seotud piirangud ja sai

vastuseks, et teadolevalt piiranguid ei ole. K. V. kinnitas ka seda, et enne istutamise

ettevalmistamist ta mitte ühegi ametiasutuse poole ei pöördunud. Alles pärast seda kui teda

esimest korda kutsuti Keskkonnaametisse ütlusi andma, tutvus ta nende piirangutega ja samuti

viis nendega kurssi teda K. P.. Q.A.A ostis need suured kinnistud, millel on

heinamaa, just seetõttu, et need sobisid ideaalselt metsastamiseks. Määrav oli see, et ligipääs

oli olemas ja oli ka heinamaa. Sobis ka pindala 22 hektarit, mis on suur ja korralik maht.

Põlendmaa ja Ranna kinnistute osas teadis K. V., et tegemist on maatulundusmaaga. Oli

teadlik, et metsa majandamisel on sätestatud piirangud, täpsemalt metsa raieks on vaja teha

metsateatis, aga ta ei olnud teadlik, et heinamaal ja põllumaal on metsa istutamiseks vajalik

kellelegi teatamine. K. V. avaldas, et hiljem, kui sai teada, et tegemist on hoiualaga või

NATURA alaga, siis sai ta aru, et teatamine oleks olnud vajalik. K. V. sõnul polnud ta teadlik

sellest, et puude istutamine võib häirida rukkiräägu, hänilase ja suurkoovitaja või rohunepi

elupaikasid. Avaldas ka seda, et hoiualadega on ta varem kokku puutunud, kuid metsa

istutamise piirangutega mitte.

58. 05.06.2023 päringust Keskkonnaameti looduskasutuse osakonnale (tl 65-66) nähtub, et

keskkonnaameti järelevalveosakond kontrollis 02.06.2023 teadet, et Tartumaal XXX

Põlendmaa maaüksusel toimus metsa istutamine Valguta poldrile. Selgus, et puid (kask ja

kuusk) oli istutatud nii Põlendmaa maaüksusele, kui ka Ranna maaüksusele terves ulatuses.

Puid oli istutatud hinnanguliselt 2 meetriste vahedega. Maaüksustel muu maa kõlvikul oli

võsa eemaldatud ning selle asemele oli samuti istutatud puud.

59. 20.06.2023 Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna vastuskirjast (tl 70-71) nähtub, et

Keskkonnaamet ei ole andnud nõusolekut/kooskõlastusi kõlviku piiride või sihtotstarbe

muutmiseks läbi metsa istutamise Põlendmaa ja Ranna katastriüksustele. Vastuskirjas on

11 / 21

märgitud, et Põlendmaa katastriüksusel on Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS)

registreeritud III kategooriasse kuuluva rukkiräägu elupaik, kes on ühtlasi ka Võrtsjärve

hoiuala kaitse-eesmärgiks. Veel on Põlendmaa maaüksusel registreeritud III

kaitsekategooriasse kuuluva suurkoovitaja ja hänilase elupaik, aga ka II kaitsekategooriasse

kuuluva rohunepi elupaik. Põlendmaa maaüksusel asub oluline rohunepi mänguala. Viimasel

kahel aastal on seal mäng olnud suhteliselt arukas -2021 8 lindu ja 2022 10 lindu. Samuti

nähtub vastusest, et metsa istutamisega on kahjustatud rukkiräägu ja rohunepi elupaikasid.

Kui istutatud puud kasvama jäävad, siis hävinevad nimetatud liikide elupaigad. Kui istikud

ära võetakse, istutusaukudest võetud pinnas tagasi pannakse ja silutakse, taastub eelnev

seisund, siis liikide elupaigad ei hävine ega ole püsivat kahjustatud.

60. 22.06.2023 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub (tl 72-83) et kogu

Põlendmaa maaüksusel asuvad ühtlaste paralleelsete ridadena mullahunnikud (fototabeli fotod

1-3). Igas mullahunnikus asub ligikaudu 15 cm kõrgune kuuse või kase taim (fotod 4-5),

taimed paiknevad umbes kahemeetriste vahedega. Ranna maaüksusel on tuvastatud sama pilt

(foto 8). Vaatluse käigus tuvastati, et maaüksused on kogu ulatuses kuuse ja kase taimi täis

istutatud.

61. 29.09.2023 vastus (21.09.2023 sisendi küsimine Keskkonnaameti looduskasutuse

osakonnalt) kajastab Võrtsjärve hoiuala iseloomustavat informatsiooni, mis riimub nii

tunnistajate ütlustega kui ka 20.06.223 vastuskirjas kajastatuga.

62. Kohtus üle kuulatud tunnistajate M. V. ja P. A. ütlused, K. V. ütlused ning

dokumentaalsetest tõenditest Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna 20.06.2023

vastuskiri, 22.06.2023 koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll ja Keskkonnaameti

looduskasutuse osakonna 29.09.2023 vastuskiri kinnitavad üheselt, et Q.A.A -l ja

tema juhatuse liikmel K. V. puudus looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 1 kohane kaitstava

loodusobjekti valitseja nõusolek kõlviku piiride ja sihtotstarbe muutmiseks eelpool nimetatud

maaüksustel.

63. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, kus viidatakse metsaseaduse § 3 lõikele 1 ja lõike 2

punktile 2, mis justkui välistaks selle, et Põlendmaa ja Ranna kinnistud on muudetud

metsamaa kõlvikuteks. Kaitsja püüab kohut veenda, et kuna istutatud taimed on nii pisikesed

(pole vähemalt 1,3 m kõrged), siis ei saa kuusetaimedega ja kasetaimedega kaetud ala vaadata

kui metsamaa kõlvikuid. Kaitsja loogika kohaselt tuleks oodata senikaua kui taimed

saavutavad metsaseaduses nimetatud kõrguse, ja alles siis saaks juttu olla metsamaast. Kohus

leiab et selline lähenemine on ekslik, sest taimi istutades on loodud olukord selleks, et nendest

taimedest kasvaksid puud, mis hiljem on ka metsaseaduse tähenduses mets. Seega on Q.A.A

teinud taimi istutades kõik selleks, et kinnistute muu maa ja haritava maa

kõlvikutel kasvaks tulevikus mets.

64. Kaebuses on viidatud ka asjaolule, et kuuse- ja kasetaimede istutamisega pole mingilgi

juhul muudetud Põlendmaa ja Ranna kinnistute seda osa, mis on muu maa kõlvik.

65. Kohus nõustub aga siin kohtuvälise menetleja otsuses viidatuga, mille kohaselt oli nii

haritava maa kui ka muu maa kõlviku piiride ja sihtotstarbe muutmiseks vajalik hoiuala

valitseja nõusolek, mida Q.A.A-l polnud.

66. Kaitsja on seisukohal, et pärast puude istutamist on faktiliselt ja visuaalselt endiselt

tegemist lageda ala ja avamaastikuga, sest istutatud kuuse- ja kasetaimed on alles väga

12 / 21

väikesed. Taas püüab kaitsja kohut veenda selles, oluline on vaid hetkeseis, mitte vaade

tulevikku, kus 15 cm taimedest kasvavad kümneid meetreid kõrged puud. Kohus leiab, et

selline lähenemine ei ole kooskõlas looduskaitse seaduse eesmärkidega ja on oma sisult vaid

menetlusaluse isiku tegevust õigustav väide.

67. Vastupidiselt kaitsja seisukohale leiab kohus, et Q.A.A on tulenevalt LKS §

14 lõike 1 punktist 1 kuuse- ja kasetaimede istutamisega muutnud Põlendmaa ja Ranna

kinnistud nii haritava maa kui ka muu maa osas metsamaa kõlvikuks, ilma et selliseks

tegevuseks oleks olnud loodusobjekti valitseja nõusolekut.

68. Kaitsja on vastulauses väärteoprotokollile märkinud, et Keskkonnaamet pole hinnanud

seda, kas puude istutamine Põlendmaa ja Ranna kinnistu nendele osadele, mis olid varem

kasutuses haritava maana, omab olulist ebasoodsat mõju liikide elupaikadele olukorras, kus

ümberringi paiknevad teised elupaigaks sobiva avamaastikuga kinnistud.

69. Kohus leiab, et eespool esitatud etteheide oleks asjakohane ehk olukorras, kus

Keskkonnaamet peaks seadusest tulenevalt kaaluma võimalust, kas anda või mitte anda

hoiualal luba muuta katastriüksuse kõlvikute piire või kõlviku otstarvet. Käesoleva

väärteoasja oluliseks faktiliseks asjaoluks on aga see, et kõlvikute piire ja sihtotstarvet

muudeti ilma Keskkonnameti nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks

pikemalt peatud kaitsja poolt kaebuses tõstatatud probleemidel puutumuses keskkonnaameti

kaalutluskohustuse temaatikaga.

70. Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 sätestab, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate

liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja

kaitstavate liikide soodsa seisundi.

71. Kaebuses on toodud välja, et LKS § 32 lõige 2 sätestatud keeld kehtib nende liikide,

elupaikade ja kasvukohtade suhtes, mille kaitsmiseks on hoiuala moodustatud. Kui võtta

aluseks see, et Põlendmaa ja Ranna kinnistu asuvad Võrtsjärve hoiualal, siis järelikult saab

Q.A.A-le ette heita vaid nende liikide, elupaikade ja kasvukohtade mõjutamist,

mille kaitsmiseks Võrtsjärve hoiuala on moodustatud.

72. Liigid, elupaigad ja kasvukohad, mille kaitsmiseks Võrtsjärve hoiuala on moodustatud, on

nimetatud Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006 määruses nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Tartu maakonnas“ § 1 lõike 1 punktis 13. Nendest liikidest, mida Keskkonnaamet on

väärteoprotokollis ja väärteootsuses välja toonud (rukkirääk, suurkoovitaja, hänilane,

rohunepp), on Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006 määruses nr 129 § 1 lõike 1 punktis 13

nimetatud vaid rukkirääku.

73. Kaebuses leitakse, et etteheited, mis seonduvad muude liikide ja nende elupaikadega, ei

saa anda alust Q.A.A karistamisele LKS § 71 lõige 2 ja LKS § 32 lõike 2 alusel.

74. Kohus leiab, et kaitsja tõlgendab LKS § 32 lõiget 2 liialt kitsalt. Kohtu arvamuse kohaselt

on hoiualal keelatud nii nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati, kui ka teiste kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,

mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Seega on

silmas peetud nii neid elupaiku ja kasvukohti, mille kaitseks hoiuala moodustati, kui teisi

kaitstavaid liike ja nende soodsat seisundit.

13 / 21

75. Kui ka jaatada kaitsja tõlgendust LKS § 32 lg st 2, siis Q.A.A-le

etteheidetava teo objektiivse koosseisu täimiseks piisab ka rukkiräägu elupaiga

kahjustamisest.

76. Kaebuses on välja toodud, et Keskkonnaamet on jätnud arvestamata selle, et mõlemad

kinnistud ei olnud sugugi tervikuna nimetatud liikide elupaigaks (Q.A.A 23. mai

2024 vastulause lisad 2-4). Eesti Looduse infosüsteemi (EELIS) kaartide kohaselt ei ole nende

kinnistute võsastunud osa rukkiräägu, suurkoovitaja ega hänilase elupaigana registreeritud. Ka

Keskkonnaameti enda väidete kohaselt on rukkirääk, suurkoovitaja, hänilane ja rohunepp

avamaastike linnud, kellele mets elupaigaks ei sobi. Seega ei ole Põlendmaa ja Ranna

kinnistute võsastunud osa olnud kunagi nendele liikidele elupaik.

77. Siinkohal tuleb kaitsjaga nõustuda selles, et võsastunud alad polnud avamaa lindude

elupaigana registreeritud, kuid välja toodud asjaolu ei muuda Q.A.A tegevust

seaduslikuks.

78. Keskkonnaamet on oma kirjalikus seisukohas kaebusele välja toonud, et võsastunud ala

taastamine avatud maastikeks on lihtne tegevus ja vajadusel on sarnastel kaitstavatel aladel

Keskkonnaamet selliseid töid tellinud. Järelikult on võimalik võsastunud ala muuta nendele

liikidele sobivaks elupaigaks.

79. Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet on jätnud arvestamata selle, et Põlendmaa ja Ranna

kinnistute ümber on mitmed teised kinnistud, mis endiselt sobivad nimetatud liikide

elupaigaks. Näiteks rukkiräägu elupaik registrikoodiga KL09131631, suurkoovitaja elupaik

registrikoodiga KL09116640 ja hänilase elupaik registrikoodiga KL09131630 hõlmab

oluliselt suuremat ala, kui vaid Põlendmaa ja Ranna kinnistud. Keskkonnaamet ei ole

hinnanud ega ka tuvastanud seda, kas puude istutamine Põlendmaa ja Ranna kinnistute

nendele osadele, mis olid varem kasutuses haritava maana, omab olulist ebasoodsat mõju

liikide elupaikadele olukorras, kus ümberringi paiknevad teised elupaigaks sobiva

avamaastikuga kinnistud. Põlendmaa ja Ranna kinnistu võsastumata alad moodustavad vaid

väikese osa nimetatud liikide elupaigast.

80. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et Põlendmaa ja Ranna kinnistute ümber on nimetatud

liikidele sobivaid elupaiku, ei õigusta mingilgi moel ega seadusta kuuse- ja kasetaimede

istutamist hoiualale.

81. Keskkonnaametile heidetakse kaebuses ette ka seda, et pole arvestatud asjaoluga, et

rukkirääk on küll kaitse all, kuid Eestis siiski soodsas seisundis. Keskkonnaagentuuri

andmebaasi kohaselt on rukkirääk laialt levinud haudelind, kes on ohuvälises seisundis ning

kelle arvukus on viimase 40 aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilne (lisa 10).

Keskkonnaportaali andmete kohaselt on Eestis registreeritud 605 rukkiräägu elukohta (lisa

11). Q.A.A tegevus mõjutab, kui üldse, siis vaid ühte elukohta nendest 605-st ja

sedagi vaid osaliselt. Seega see väike osa rukkiräägu elukohast, millele on istutatud kuuse- ja

kasetaimed, ei mõjuta rukkiräägu soodsat seisundit suures pildis kuidagi negatiivselt.

82. Kohtu arvamuse kohaselt ei õigusta ka eespool esitatud väide Q.A.A

tegevust ja ei muuda kuuse- ja kasetaimede istutamist seaduslikuks tegevuseks.

14 / 21

83. Kaebus kajastab ka seda, et Q.A.A ostiski need kinnistud puude istutamiseks.

Kohus leiab, et nimetatud asjaolu oli Q.A.A enda risk, et enne tehingute tegemist

ja tegevuste planeerimist kinnistutel ei uuritud välja, kas kinnistute majandamisel on mingeid

looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid või mitte.

84. Kohus on seisukohal, et tuginedes nii tunnistajate ütlustele kui ka väärteoasjas uuritud

dokumentaalsetele tõenditele, on Q.A.A LKS § 32 lg 2 mõttes kuuse – ja

kasetaimede istutamisega kahjustanud rukkiräägu ja teiste Võrtsjärve hoiualal kaitstavate

linnuliikide (suurkoovitaja, hänilane, rohunepp) elupaika, on oluliselt häirinud kaitstavaid

liike ja seadnud ohtu elupaikade soodsa seisundi.

85. KarS § 14 lg 1 kohaselt on juriidilisele isikule võimalik omistada üksnes juhtorgani

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud

füüsilise isiku tegu. Individuaalvastutuse põhimõtte kohaselt eeldab juriidilise isiku vastutuse

tuvastamine ka juriidilise isiku huvides vahetult tegutsenud isiku koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise tegevuse tuvastamist.

86. Kuivõrd K. V. on Q.A.A juhatuse liige, siis saab osaühingule omistada K.

V. poolt toime pandud tegu.

87. Kohus leiab, et kuivõrd äriregistri andmete kohaselt on Q.A.A

põhitegevusalaks metsaraie ja lisategevusalaks muude põllukultuuride kasvatus ning

osaühing tegeleb K. V. sõnul metsa majandamisega, siis on kuuse-ja kasetaimede istutamise

näol tegemist juriidilise isiku huvides toime pandud teoga, sest istutamise eesmärgiks oli

metsa kasvatamine ja selle majandamine.

88. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

89. Keskkonnaamet on väärteootsuses asunud seisukohale, et Q.A.A juhatuse

liige K. V. pani KarS § 16 lg 3 mõtte kohaselt osaühingule etteheidetava teo toime vähemalt

otsese tahtlusega, kuna Põlendmaa maaüksuse omandamisel oli ettevõtte esindajana teadlik

maaüksusele ulatuvast Võrtsjärve hoiualast ja kaitsealustest liikidest, kuid sellest hoolimata

korraldas Põlendmaa ja Ranna maaüksustel maapinna ettevalmistamise ja puude istutamise,

teades või vähemalt mööndes, et paneb sellise teoga toime õigusrikkumise.

90. Kaebuses leitakse, et Q.A.A ei ole toime pannud tahtlikku tegu.

91. Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et Q.A.A omandas Põlendmaa ja Ranna

kinnistud eesmärgiga istutada sinna kuuse -ja kasetaimed, millest pidi kasvama mets. K. V. oli

teadlik, et tegemist on Võrtsjärve hoiualaga. K. V. avaldas kohtus, et ta küsis kinnistu eelmise

omaniku esindajalt, et kas seal võivad olla mingisugused istutamisega seotud piirangud ja sai

vastuseks, et teadolevalt piiranguid ei ole. Seega oli K. V. kahtlus, et mingid piirangud

eksisteerivad, kuid selle asemel, et pöörduda Keskkonnaameti poole eelistas ta infot koguda

endiselt omanikult. Asjaolu, et ta ei teinud endale selgeks hoiualaga seonduvaid

looduskaitselisi piiranguid, ei tõenda kohtu arvamuse kohaselt seda, et ta ei pannud toime

tahtlikku tegu.

92. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

15 / 21

93. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

94. Kaebuses leitakse, et Q.A.A ei teadnud, et puude istutamine ilma

Keskkonnaameti nõusolekuta võib olla keelatud. Samuti ei aimanud Q.A.A, et

tema tegevus võib kuidagi liike või elupaiku ohustada.

95. Üldteada olevalt peetakse metsa istutamist õilsaks, loodust soosivaks ning igati heaks

kiidetud tegevuseks. Metsa istutamist propageeritakse, metsa istutamiseks korraldatakse

kampaaniaid, tavapärased on ühised üritused (nt koos kolleegidega või sõpradega) metsa

istutamiseks. Sellises olukorras ei oska ega peagi looduskaitsealaste nüanssidega mitte kursis

olev isik aimama, et metsa istutamiseks oma kinnistule võiks olla vaja mõne ametkonna

nõusolekut või see võiks suisa keelatud olla.

96. Kohus märgib kaitsja poolt otsuse viimases kahes punktis kajastatu kohta, et KeÜS § 221

kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud

korraldama esindatava KeÜS-st ja LKS-ist tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ja täieliku täitmise. Seega oli K. V. juriidilise isiku juhatuse liikmena kohustus

endale selgeks teha LKS-st tulenevad hoiuala piirangud ja täitma seaduses kehtestatud

nõudeid. Asjaolu, et K. V. väidetavalt ei teadnud, et puude istutamine hoiualale ilma

Keskkonnaameti nõusolekuta on keelatud, ei vabasta Q.A.A-d vastutusest ega

süüst. Seega oli K. V. kohustus end looduskaitsealaste nüanssidega kurssi viia, kuid ta ei

teinud seda.

97. Kohus on seisukohal, et K. V. ütlustega on tõendamist leidnud, et tal oli kahtlus, et

kuuse- ja kasetaimede istutamiseks võivad olla Põlendmaa ja Ranna kinnistul mingid

piirangud. Vastasel korral poleks ta endise omaniku poole pöördunud ja sellekohast infot

küsinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Q.A.A-le etteheidetav tegu on

toime pandud kaudse tahtlusega, sest K. V. pidas võimalikuks, et kuuse -ja kasetaimede

istutamisega võib ta rikkuda kaitstava loodusobjekti kaitsenõudeid ja möönis seda.

98. Täiendavalt vajab kontrollimist, kas Q.A.A puhul võis tegemist olla

eksimusega teo keelatuses KarS § 39 lg 1 mõttes.

99. KarS § 39 lg 1 järgi puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see

eksimus on temale vältimatu.

100. Kaitsja avaldas kohtuvaidluste käigus, et Q.A.A ei teadnud, et tema tegevus

– kuuse- ja kasetaimede istutamine –on keelatud ning et ta paneb sellega toime väärteo.

Tegemist on keelueksimusega, mis KarS § 39 lõike 1 alusel välistab isiku süü ja seega puudub

väärteo subjektiivne koosseis. Kaitsja arvamuse kohaselt tuleb väärteomenetlus VTMS § 29

lõike 1 alusel lõpetada, sest puudub üks deliktistruktuuri element - süü. Q.A.A ei

teadnud, et ta ei tohi nendele kinnistutele puid istutada. Ta ei teadnud, et puid istutades rikub

ta LKS § 71 lõiget 1 – kaitstavad loodusobjekti kaitsenõudeid.

101. Puutumuses eksimusega teo keelatuses toob kaitsja välja järgmised asjaolud.

16 / 21

102. Q.A.A teadis, et tegemist on maatulundusmaaga ja teadis, et

maatulundusmaale võib metsa istutada ja seal metsa kasvatada. Samuti teadis ta, et varasemalt

on nende kinnistutel tegeletud põlluharimisega – st et kinnistule võib taimi istutada ja neid

seal kasvatada.

103. Maakatastri seaduse § 181 lõige 9 sätestab, et maatulundusmaa on

põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on

põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Metsa kasvatamine ja istutamine maatulundusmaale

on lubatud tegevus, maakatastri seaduse kohaselt üks maatulundusmaa kasutamise viise. Just

seda Q.A.A ka soovis teha.

104. On täiesti mõistetav, kuidas siin võis tekkida eksimus selles, mida on kinnistul lubatud

teha. Maatulundusmaa sihtostarve on mõiste, millega igapäevaselt opereeritakse ja millega

Q.A.A ka kursis oli. See sihtostarve nähtub kinnistusraamatust.

105. Asjaolu, et eraldi eksisteerib ka mingit sorti kõlviku sihtotstarve selle 100%

maatulundusmaa sihtotstarbe sees, mis võib maatulundusmaa sihtotstarbest erineda – see info

ei olnud Q.A.A-le teada.

106. Q.A.A ei teadnud, et metsa istutamine maatulundusmaale, kus metsa

kasvatamine on lubatud, võib olla selle maatüki kõlviku sihtotstarbe või piiride muutmine.

Samuti ei teadnud Q.A.A, et metsa istutamiseks maatulundusmaale võib vaja

olla Keskkonnaameti luba. Muid taimi oli samadele kinnistutele varem istutatud ning selleks

polnud Keskkonnaameti luba vajalik olnud.

107. Samuti kasvas kinnistutel juba ostu ajal lehtpuu noorendik, mis samuti jättis mulje, et

kinnistutele puude istutamine ei saa olla keelatud.

108. Kui hinnata Q.A.A tegevust ka ühiskondlikust ja moraalsest aspektist, siis

ilmset ei saa olla vaidlust selle üle, et metsa istutamist peetakse üldteadaolevalt positiivseks

ning soositud tegevuseks. Selle peale ei ole mõistlikult võimalik tulla, et metsa istutamine

võiks olla keelatud ning isegi kaasa tuua süüteomenetluse.

109. Selleks, et jõuda järeldusele, et kuuse- ja kasetaimede istutamine nendele kinnistutele

võiks olla keelatud, peab omama kas väga spetsiifilisi teadmisi juriidikast (kõlviku

sihtotstarve ja selle muutmine, selle eritamine katastriüksuse sihtotstarbest) või väga

spetsiifilisi teadmisi rukkiräägu, suurkoovitaja, hänilase ja rohunepi elukohaeelistustest.

Selliseid teadmisi ei saa isikult eeldada. Selliste teadmiste puudumise eest ei saa isikut

karistada.

110. Eksimus oli vältimatu, sest isegi notar ei pidanud vajalikuks sellist hoiatust kinnistu

võõrandamise lepingusse kirja panna. Lepingus on notari selgituste osas esile toodud, et metsa

raiele on hoiualal piirangud, kuid metsa istutamise piirangule ei ole kuskil eraldi viidatud.

Nendel asjaoludel ei tekkinud ja ei saanudki Q.A.A -l üldse tekkida kahtlust, et

tema tegu võiks olla õigusvastane või et ta peaks eelnevalt täiendavalt kontrollima, kas kuuse-

ja kasetaimede istutamine on nendele kinnistutele lubatud. Ka täiendav õigusaktide

kontrollimine ei oleks tulemust toonud, kuna Q.A.A oma teada ei muutnud

kinnistute sihtostarvet – tegemist oli ka pärast puude istutamist maatulundusmaaga, sest

maatulundusmaal on metsa kasvatamine lubatud. See, et katastriüksuse sihtotstarve ja kõlviku

sihtotstarve võivad olla erinevad asjad – see ei ole tavainimesele tajutav ja arusaadav. See, et

17 / 21

puude istutamine võiks häirida või kahjustada rukkiräägu, suurkoovitaja, hänilase ja rohunepi

elupaiku, ei ole samuti tavainimesele tajutav ja arusaadav.

111. Q.A.A juhib tähelepanu sellele, et mõiste „kõlviku sihtotstarve“ ei ole mitte

üheski õigusaktis isegi defineeritud. Ainus säte, kust saab aimu, mis liiki kõlvikuid on olemas,

on see maakatastri seaduse säte, mis räägib kõlvikukaardi koostamisest (maakatastriseaduse §

131 lõige 2). Ka see säte ei nimeta kõlviku sihtotstarbeid.

112. Samuti juhib Q.A.A tähelepanu sellele, et ka Keskkonnaameti ametnikud,

kes käisid tunnistusi andmas, ei osanud üheselt ja arusaadavalt selgitada, millal muutub

haritava maa kõlvik metsamaa kõlvikuks, millised asjaolud selleks täpselt esinema peavad

ning millisel õiguslikul alusel seda kõike tuvastatakse. Kui väärtegu menetleva asutuse

ametnikud ei suuda selgitada, mis õiguslikel ja faktilistel alustel toimub kõlviku sihtotstarbe ja

piiride muutmine, siis kuidas saab sellist teadmist eeldada tavaliselt eraõiguslikult isikult?

113. Eeltoodust tulenevalt puudub Q.A.A süü.

114. Kohtul tuleb hinnata seda, kas Q.A.A -l, täpsemalt K. V., oli

objektiivselt põhjust kahelda oma teo õiguspärasuses. Sellise hinnangu andmisel on

Riigikohtu arvates oluline arvestada isiku objektiivselt ebaseadusliku käitumise

ulatust ja intensiivsust – mida vähemintensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku

käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem

on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema (RKKKo nr

3-1-1-85-04, p 14).

115. Kohus peab seega vastama küsimusele, kas on võimalik, et Q.A.A

juhatuse liige K. V. arvas, et olles kinnistute omanik, millede sihtotstarve on

maatulundusmaa, ja teadis, et maatulundusmaale võib metsa istutada ja seal metsa

kasvatada, et kuuse -ja kasetaimede istutamine Põlendmaa ja Ranna kinnistutele oli

seaduslik ja lubatud tegevus.

116. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval

isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Küsimus eksimuse

välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui

hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning

võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. Eeskätt peab hindama, kas isikul

oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Tavaliselt on keelueksimus

välditav. Näiteks on see nii juhul, kui teo keelatus on ilmne. Üldjuhul peab oma teo

keelatuse ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle

valdkonna reeglid endale selgeks teha. Samuti on leitud, et mida vähem intensiivne

on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju või oht

keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud

oma teo õiguspärasuses kahtlema (RKKKo nr 1-21-7336, p 15).

117. K. V. on kohtus avaldanud, et ta ei lugenud läbi lepingut, millega omandas

Põlendmaa kinnistu. Nimetatud lepingus on sõnaselgelt kirjas, et Põlendmaa kinnistul

asub Võrtsjärve hoiuala, mille valitseja on Keskkonnaamet. Lisaks sellele on K. V.

kohtus avaldanud, et ta uuris kinnistu eelmiselt omanikult, et kas kinnistul võivad olla

mingid piirangud seoses puude istutamisega. Seega oli ta vähemalt teadlik sellest, et

18 / 21

hoiualal võivad mingid piirangud eksisteerida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

K. V. kahtles oma tegevuse õiguspärasuses.

118. Isegi kui saaks jaatada asjaolu, et K. V. oli eksimuses, siis polnud see eksimus

vältimatu. Lepingut lugedes oleks ta pidanud mõistma, et hoiualal tegutsedes võivad

sellega kaasneda piirangud. Kuivõrd lepingus oli ka konkreetne viide hoiuala

valitsejale, s.o Keskkonnaametile, siis poleks olnud midagi lihtsamat kui pöörduda

asjaolude selgitamiseks Keskkonnaameti poole. K. V. tunnistas, et ta ei pöördunud

ühegi ametiasutuse poole enne maa ettevalmistamist ja taimede istutamist.

119. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas väärteoasja puuduvad

õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolud.

120. Alternatiivselt palub Q.A.A menetluse lõpetada VTMS § 30 lõike 1 punkti

121. 1 alusel.

122. Kaebuses leitakse, et Q.A.A süü ei ole suur. Q.A.A eesmärk

puude istutamisel oli õilis ja omakasupüüdmatu. Q.A.A tegutses sooviga teha

loodusele head ning anda omalt poolt midagi tagasi. Seda kinnitab asjaolu, et Q.A.A

on kinnistute omandamisega ja puude istutamisega seoses kandnud märkimisväärseid

kulusid, kuid need tegevused ei too talle mitte mingisugust tulu.

123. Q.A.A ei osanud aimata, et maale, mida on majandustegevuseks

(põllumajanduseks) aastaid kasutatud, ei tohi puid istutada. Metsa istutamist peetakse

ühiskonnas positiivseks ja loodust soosivaks ning taastavaks tegevuseks, seega ei osanud

Q.A.A kahtlustada, et selleks võib olla vaja kellegi nõusolekut.

124. Q.A.A leiab, et eeltoodud asjaoludel ei ole õiglane panna teda samasse patta

isikutega, kes kahjustavad loodust omakasupüüdlikel eesmärkidel – isikutega, kes metsa

röövellikult maha võtavad, loodust reostavad, ehitavad looduskaitsealale elumaju või üksnes

lõbutsemise eesmärgil ATV-dega looduskaitsealal ringi kihutavad.

125. Kaebuses märgitakse, et metsa istutamise eest väärteomenetluse korras karistamine

sellistel asjaoludel saadab avalikkusele hoopis vale signaali – ükski heategu ei jää karistamata.

126. Keskkonnaamet on seisukohal, et istutades kaitstavate linnuliikide elupaikadesse kuuse-

ja kaseistikuid, on sellisel teol oluline negatiivne mõju kõnealustele liikidele, nende elupaigale

ja kaitstava ala kaitse-eesmärgile, mistõttu leiab, et käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse

isiku süü väärteo toimepanemisel piisavalt suur ja omab avalikku huvi.

127. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi sedastatud kohtupraktika kohaselt ei too väärteo

toimepanemine siiski vältimatult kaasa vajadust menetlusaluse isiku karistamiseks. Seejuures

juhindutakse ka väärteomenetluses otstarbekuse kaalutlustel menetluse lõpetamisel

kriminaalmenetlusõigusest (vt RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). Kohtul lasub karistuse

kohaldamisel ka üldine kohustus järgida põhiseaduse § 11 teisest lausest tulenevat

proportsionaalsuse põhimõtet, mille järgi tuleb karistuse kohaldamine välistada, kui see oleks

väärteo asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas (vt RKKKo 3-1-1-85-04, p-d 15-16).

Sealjuures ei välista otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetluse lõpetamist asjaolu, et

menetlusalune isik on teo toimepannud kutsetegevuses (vt RKKKo 3-1-1-29-11). Arvestades

väärteomenetluse asjaolusid, oleks menetlusaluse isiku karistamine väärteo korras ilmselgelt

19 / 21

mittemõõdukas meede, isegi kui mõni väärteo koosseis oleks kohtu hinnangul täietud (millise

järeldusega menetlusalune isik ei nõustu).

128. Kohus leiab, et Q.A.A süü pole hetkel suur tänu sellele, et avamaa(stike)

lindude elupaiku vaid kahjustati, mitte ei hävitatud. Samuti eemaldati Põlendmaa kinnistu

muu maa kõlvikult võsa, mis tagab soodsa seisundi avamaa lindudele.

129. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega aga avaliku menetlushuvi küsimuses ja leiab, et

Q.A.A ükskõikne suhtumine looduse kaitsmisesse, mitmekesisuse säilitamisse,

looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisesse ja tegutsemine vastuolus LKS -sätestatud

reeglitele, on ilmselgelt avaliku menetlushuvi sfääri jääv temaatika.

130. Vastupidiselt kaitsjale, leiab kohus, et metsa istutamise eest väärteomenetluse korras

karistamine sellistel asjaoludel saadab avalikkusele õige signaali- enne kui asuda metsa

istutama, on vajalik veenduda, et selline tegevus ei kahjusta lindude/loomade elupaiku või ei

häiri kaitstavaid liike ega sea ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsat

seisundit.

131. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel.

132. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike

teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse

karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü

suurusele.

133. LKS § 71 lg 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete

rikkumis eest rahatrahviga kuni 3200 eurot.

134. Kohtuväline menetleja leidis, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud

puuduvad, kuid arvestas süüd vähendava asjaoluna, et võsa eemaldamisega Põlendmaa

kinnistu muu maa kõlvikult on eeldatavalt tagatud soodne seisund avamaa lindudele

rukkiräägule, suurkoovitajale, hänilasele ja rohunepile. Otsuses on märgitud, et Villa

Carteloni OÜ-l puuduvad kehtivad karistused looduskaitseseaduse või selle alamaktides

sätestatud nõuete rikkumise osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuigi metsa

istutamine on iseenesest loodust soosiv ja taastav tegevus ning käesolevalt ei ole keskkonnale

veel kahju tekkinud, võivad istutatud puude alles jätmisel ja nende kasvamisel kaduda lagedad

alad, mis on elupaigaks kaitsealustele linnuliikidele nagu rukkirääk, suurkoovitaja, hänilane ja

rohunepp. Kuigi Q.A.A oli puid Põlendmaa ja Ranna kinnistutele istutades

teadlik hoiualast ja selle kitsendustest (kaitsealustest liikidest), ei jälgitud oma tegevuse juures

kehtivat seadusandlust. Samas arvestas Keskkonnaamet Q.A.A suurt panust

tulevasse elukeskkonda ja leidis, et ettevõttele võib määrata karistuse, mis jääb alla keskmist

sanktsioonimäära ning mis võiks olla piisav olemaks edaspidi tähelepanelikum ja hoidumaks

sarnaste rikkumiste toimepanemisest.

135. Seega saab nõustuda Keskkonnameti seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas tagab ka

keskmisest madalam karistusmäär menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise.

20 / 21

Kohus leiab, et mõistetav karistus tagab nii üld- kui eripreventiivsetest aspektidest

menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise.

136. Seega on kohtu arvamuse kohaselt Keskkonnaameti poolt Q.A.A-le LKS §

71 lg 2 alusel määraud karistus, s.o rahatrahv summas 1200 eurot põhjendatud ja seaduslik

karistus.

137. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse

hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud

aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo

29.11.2019, 4-18-5765/24, p 9).

138. Kaitsja esitas kohtule taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks summas 4700 eurot, mille

lisandukstaotluses märgitud õigusabi hinnaga 150 eurot/tund (ilma käibemaksuta) tasu

25.11.2024 istungil osalemise aja eest.

139. Kohus on seisukohal, et nii õigusabi maht, mis on kajastatud taotluses, kui ka hind

vastavad väärteoasja keerukusele ja selleks kulutatud ajale. Kuna kohus ei rahulda Q.A.A

kaebust, siis puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt.

Seega jääb kaitsja poolt esitatud menetluskulu Q.A.A kanda.

140. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p-le 1 jätab kohus Q.A.A

kaebuse Keskkonnaameti 7. juuni 2024 üldmenetluse otsusele rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

21 / 21