2-24-4514/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Kohtuotsuse aeg ja koht

12.12.2024, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4514

Tsiviilasi

Luminor Bank AS hagi L K vastu võlgnevuse ja viiviste

nõudes

Tsiviilasja hind

10 636,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA Luminor Bank AS, rk 11315936, asukoht Liivalaia

45, Tallinn, Harjumaa, volitatud esindaja Madis Meristo

KOSTJA L K, ik xxxx, elukoht xxxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt L K hageja Luminor Bank AS-i kasuks Luminor Bank AS ja L K

vahel 15.07.2021 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus

8277,48 eurot, tasumata intress 338,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

1731,50 eurot.

3. Välja mõista kostjalt L K hageja Luminor Bank AS-i kasuks edaspidine viivis tasumata

põhinõude (8277,48 euro) jäägilt alates 13.12.2024 kuni põhinõude 8277,48 euro kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 10,5%

aastas, s.h kõik viivised kokku mitte suuremas summas kui 8277,48 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt L K hageja Luminor

Bank AS kasuks menetluskulude katteks 840 eurot.

5. Välja mõista kostjalt L K hageja Luminor Bank AS kasuks viivis menetluskuludelt (840

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Otsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg

7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. Luminor Bank AS esitas 20.03.2024 Viru Maakohtule hagi L K vastu võla nõudes ning

12.06.2024 hagiavalduse uue tervikteksti.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Bank AS (edaspidi hageja) ja L K (edaspidi kostja)

15.07.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 9500 eurot.

Laenu sihtotstarve oli auto ostmine. Lepingu p 4.2. alusel oli laenu intressimäär 10,5% aastas

ning laenulepingu krediidi kulukuse määr 11,18% eeldusel, et kogu laen võetakse kasutusse

viivitamata ja täies mahus, ning arvutades järgmiste andmete alusel: laenusumma 9500 eurot,

laenu tagasimakseperiood 84 kuud, laenu intressimäär 10,5% aastas, lepingutasu 0 eurot.

Krediidi kulukuse määr on madalam eraisikutele antud tarbimislaenude keskmisest krediidi

kulukuse määrast, mistõttu ei ole leping igal juhul tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel. Hageja tegi

krediidikulukuse määra kostjale teatavaks ning kostja on eeltoodut kinnitanud digitaalse

allkirjaga. Maksegraafik on koostatud annuiteedi põhimõttel. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli

esimene laenu tagasimakse 25.08.2021. Laenulepingu alusel oli hagejal kohustus laenusumma

kostjale üle kanda ning kostjal kohustus hagejale laenulepingu tähtaja jooksul laenusumma koos

intressidega tagastada.

3. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas hagejale väikelaenu

taotluse, mille kohaselt soovis kostja laenu auto ostmiseks. Avalduse kohaselt töötas kostja

tähtajatu töölepingu alusel ning tema netopalk oli 900 eurot. Kostjal puudusid rahalised

kohustused ja ülalpeetavad. Kostja elas vanema(te) juures. Hageja omandas teabe kostja varalise

seisundi ja kohustuste kohta ning kontrollis krediidivõimelisust iseloomustavat teavet, s.h

regulaarse sissetuleku suurust, võimalikke muid kohustusi ja kostja maksekäitumist. Hageja

tutvus muu hulgas kostja konto väljavõttega ja Krediidiinfo andmebaasiga. Hageja analüüsis

kogutud ja kontrollitud teavet ning koostas selle alusel krediidiotsuse. Hageja selgitas välja, et

kostja tööandja on XXXX OÜ ning töötasu suuruseks oli 829 eurot. Kostjal puudusid

ülalpeetavad ja varalised kohustused. Hageja tuvastas, et ülekannete näol A Aele ei ole tegemist

kohustusega. Krediidiinfost ei nähtunud samuti negatiivseid asjaolusid kostja kohta. Kostja

kohustuste (kuumakse) ja sissetuleku vahe moodustas 19%, mis on sobilik. Kostja likviidsus oli

positiivne ning sissetuleku ja laenu suhe moodustas 1, mis on sobilik. Arvnäitajad olid tunduvalt

madalamad piirmääradest. Kostja taotletud laen oli fikseeritud intressimääraga, mistõttu laenu

nõuetekohasel täitmisel ka rahalised kohustused ei saa suureneda väliste faktorite tõttu (nt

EURIBOR). Kokkuvõtvalt järgis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tuvastas, et

kostja oli krediidivõimeline. Niisiis ei kohaldu VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatud tagajärg.

Hageja edastas kostjale selgitused ja lepingueelse teabe - laenusaaja meelespea, sidevahendi abil

sõlmitud lepingute eelinfo ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Kostja on nimetatud

dokumendid kätte saanud ning kinnitanud digitaalse allkirjaga. Niisiis on hageja täitnud VÕS §-s

4035 sätestatud selgituste andmise kohustuse.

4. Hageja on laenusumma 9500 eurot kostjale üle kandnud 15.07.2021. Kostja oli 14.02.2023

seisuga jätnud osaliselt või täielikult tasumata 3 järjestikust osamakset, s.o 25.11.2022 osaliselt

summas 159,59 eurot (162,77 - 3,18), 27.12.2022 summas 162,77 eurot ja 25.01.2023 summas

162,77 eurot. Hageja edastas kostjale 14.02.2023 teate lepingu võlgnevuse kohta ja ülesütlemise

hoiatuse, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 28.02.2023 . Kokku oli võlgnevus 14.02.2023

seisuga 495,52 eurot, millest 265,22 eurot moodustas tähtajaks tasumata põhiosa, 219,91 eurot

moodustas tähtajaks tasumata intress, 3,79 eurot viivis ning 6,60 eurot tasumata pangateenuste

tasud. Hageja pakkus ka kostjale võimalust läbirääkimisteks. Kuivõrd kostja ka täiendava

tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, edastas hageja kostjale 20.03.2023 teate lepingu

ülesütlemise kohta, järgides kehtestatud vorminõuet, märkides et pank ütles laenulepingu üles

alates 17.03.2023. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli osaliselt või täielikult tasumata 4

järjestikust osamakset, s.o 25.11.2022, 27.12.2022, 25.01.2023 ja 27.02.2023. Kostja konto

väljavõttest nähtuvalt ei ole pärast 25.11.2022 kostja kontole rahalisi vahendeid laenulepingu

osamaksete tasumiseks laekunud. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu tagastamata laenusumma

sissenõutavaks (VÕS § 399 lg 1).Võlgnevus hagejale oli 20.03.2023 seisuga 8638,79 eurot.

5. Kostja on tasunud lepingu jooksul põhiosa hagejale tagasi summas 1222,52 eurot. Seega on

tagastamata laenusumma jääk ehk põhiosa võlgnevus 8277,48 eurot (9500 – 1222,52).

Ülaltoodust johtuvalt nõuab hageja kostjalt lepingust tuleneva põhinõude tasumist summas

8277,48 eurot.

6. Lepingu punkti 4.1. alusel maksab laenusaaja väljamakstud, kuid tagastamata laenusummalt

(edaspidi “laenu jääk”) pangale intressi 10,5% aastas. Kostjalt toimus viimane nõuetekohane

intressi- ja põhiosamakse 26.10.2022. Hageja on graafikujärgset intressi arvestanud kuni lepingu

ülesütlemiseni (17.03.2023):

- Perioodi 25.10.2022 – 24.11.2022 (31 päeva) eest põhiosa jäägilt (8280,66 eurolt) 74,87 eurot.

- Perioodi 25.11.2022 – 26.12.2022 (32 päeva) eest põhiosa jäägilt (8192,76 eurolt) 76,47 eurot.

- Perioodi 27.12.2022 – 24.01.2023 (29 päeva) eest põhiosa jäägilt (8106,46 eurolt) 68,57 eurot.

- Perioodi 25.01.2023 – 26.02.2023 (33 päeva) eest põhiosa jäägilt (8012,26 eurolt) 77,12 eurot.

- Perioodi 27.02.2023 – 16.03.2023 (18 päeva) eest põhiosa jäägilt (7926,61 eurolt) 41,61 eurot.

Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva intressinõude tasumist summas 338,64 eurot (74,87 +

76,47 + 68,57 + 77,12 + 41,61).

7. Lepingu punkt 8.1 kohaselt on viivise määraks lepingujärgne laenu intressimäär, juhul kui

lepingujärgne laenu intressimäär on madalam kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr,

arvestatakse viivist vastavalt seadusjärgsele tarbijakrediidi viivise määrale. Nii on pooled

leppinud kokku viivisemääras, mis võib sõltuvalt Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära muutusest ka vastavalt muutuda,

kuid mis ei ole madalam kui 10,5% aastas. Hageja hinnangul on eelviidatud kokkulepe

vaieldamatult lubatav VÕS § 415 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivist kuni lepingu ülesütlemiseni 19.03.2023 määras 10,5% aastas, mis

teeb 13,87 eurot.

Alates

Kuni

Päevi

Põhiosa

suurus

Viivis

KOKKU

25.11.2022

26.12.2022

84,72

0,79

27.12.2022

24.01.2023

171,02

1,45

25.01.2023

26.02.2023

265,22

2,55

27.02.2023

16.03.2023

350,87

1,84

17.03.2023

19.03.2023

8277,48

7,24

Hageja arvestab viivist ka pärast lepingu ülesütlemist 20.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

20.03.2024 põhinõude summalt 8277,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras. Nimelt on alates 01.07.2023 Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär 4%

ning alates 01.01.2024 4,5%, mistõttu kuivõrd lepingujärgne laenu intressimäär on madalam kui

seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr, arvestab hageja viivist vastavalt seadusjärgsele

tarbijakrediidi viivise määrale. Viivise suuruseks pärast lepingu ülesütlemist kuni hagiavalduse

esitamiseni on 972,15 eurot. Kokku moodustavad sissenõutavaks muutunud viivised 986,02

eurot (13,87 + 972,15).

Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised ka otsuse tegemiseni kindlas

summas ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuid mitte vähem kui

viivisemääras 10,5% aastas, põhinõudelt 8277,48 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised

kokku mitte suuremas summas kui 8277,48 eurot.

8. Alternatiivselt palub hageja kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni

kindlas summas ja sealt edasi lepingujärgses viivisemääras 10,5% aastas põhinõudelt 8277,48

eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 8277,48 eurot.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivise menetluskuludelt.

Kostja seisukoht

10. Kostjale on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud 12.07.2024 kättetoimetamisportaali

(KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva

jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 12.07.2024 TsMS

§ 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud

vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 26.07.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid

hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata.

12. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja

poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

13. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja

kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil.

14. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja on 15.07.2021

sõlminud Luminor Bank AS-ga laenulepingu nr XXXX(dtl 10 – 23), mille alusel on kostjale

väljastatud laen summas 9500 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 10,5% aastas, lepingu

krediidi kulukuse määraks on 11,18%. Viivise määraks on samuti 10,5% aastas. Leping on üles

öeldud alates 17.03.2023.

15. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15).

Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18).

Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib.

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma

õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise

kohustus võlausaldajal.

16. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale

antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib

menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei

saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi

kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud

krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud

tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus

kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

17. 15.07.2021, so poolte vahel laenulepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/

#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse

määr üle 56,04% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 11,18% aastas Eesti Panga

avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset

määra ei ületa. Seega laenuleping XXXXei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse

määra suuruse tõttu.

18. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Hageja on kontrollinud kostja andmeid varalise

seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavat teavet, s.h regulaarse

sissetuleku suurust, võimalikke muid kohustusi ja kostja maksekäitumist. Hageja tutvus ka kostja

konto väljavõttega Swedbank AS-s perioodil 28.12.2020 - 28.06.2021 ning Creditinfo

andmetega. Maksehäired puuduseid. Hageja tuvastas, et kostjal puudusid ülalpeetavad ja

varalised kohustused. Kohtu hinnangul on laenuandja tuvastanud kostja tegelikud sissetulekud

(palk) ning kohustused.

19. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja laenu põhiosa katteks makseid alates 25.11.2022

osamaksest, olles tasunud 1222,52 eurot, mistõttu jäi tagastamata võetud laenusumma 8277,48

eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi.

Tasumata on intress perioodil 26.10.2022 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 17.03.2023 summas

338,64 eurot. Kohus leiab, et eelmärgitud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt

väljamõistmisele.

20. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

21. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääras 10,5%

laenulepingu ülesütlemiseni (19.03.2023 seisuga) summas 13,87 eurot ning pärast lepingu

ülesütlemist 20.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.03.2024, s.o 367 päeva eest, VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras summas 972,15 eurot. Kohus on

kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivisearvestusega (dtl 48). Kuivõrd TsMS § 367 teisest

lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni,

arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise VÕS §

113 lg 1 teisest lause alusel põhinõudelt 8277,48 eurolt alates 21.03.2024 kuni lahendi

tegemiseni 12.12.2024 (k.a) 267 päeva eest, mis moodustab 745,48 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Perioodil 21.03.2024 kuni 30.06.2024 oli seadusjärgne viivisemäär

12,5% aastas ning perioodil 01.07.2024 kuni 12.12.2024 12,25% aastas.

Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis

12.12.2024 seisuga kokku summas 1731,50 eurot (13,87 + 972,15 + 745,48).

22. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui lepingus

kokku lepitud viivisemäär 10,5% aastas, tasumata põhinõude jäägilt alates 13.12.2024 kuni

põhinõude 8277,48 euro nõuetekohase tasumiseni. Lähtudes hageja taotlusest ei tohi edaspidine

viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk

edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 6495,98 eurot (8227,48 – 1731,50).

23. Seoses hageja esitatud alternatiivse nõudega märgib kohus järgmist. TsMS § 370 lg 2

võimaldab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub

rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohus pidas põhjendatuks

rahuldada hageja edaspidise viivise nõude esimesel soovitud viisil. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et

alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist

põhjendama.

24. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

26. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 840 eurot ning

viivise menetluskuludelt.

27. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu

kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt

riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

28. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

30. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik