3-23-1542/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-1542

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsustuse nr 9-6/011680-

1 tühistamise ja 24.03.2023 ekslikult Y ettemaksukontole kantud

529 euro suuruse makse tagastamise kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X;

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud vaidluse osapoolte endi kanda;

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses osaühingu Y kui vastava

andmesubjekti nimi tähemärgiga

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

12.12.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi kaebaja) esitas Maksu- ja Tolliametile (edaspidi ka vastustaja, MTA) 29.03.2023

taotluse, milles palus oma pangakontolt ekslikult Y (registrikood xxxxxxxx) (edaspidi ka osaühing või

äriühing) ettemaksukontole tehtud makse summas 529 eurot tagastamist oma isiklikule pangakontole.

2. MTA esitas kaebajale 21.04.2023 vastuskirja tagastusnõude taotlusele nr 9-6/011680-1 (edaspidi

vastuskiri), millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata. MTA selgitas, et olemasoleva teabe põhjal on

panga maksekorraldusel kaebaja poolt märgitud selgitus ja ettemaksukonto viitenumber, millest nähtub,

et kaebaja oli selle summa teadlikult kandnud äriühingu Y ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmise

taotluse esitamiseks õigustatud isikuks on äriühing, kelle ettemaksukontole makse teostati. Kolmas isik

ei saa maksumaksja asemel tema ettemaksukontot hallata ega tagastustaotlust esitada. Äriühingu

ettemaksukontole kantud summa tagasisaamiseks tuleb pöörduda äriühingu enda poole.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 09.07.2023 X kaebus, milles palutakse MTA kohustamist tagastama

kaebajale raha, mille ta on ekslikult Maksu- ja Tolliameti pangakontole kandnud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2023 määrusega kaebuse käiguta seonduvalt võimaliku

tähtaegsuse küsimusega ja vajadusel ka tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, samuti seadusega

ettenähtud riigilõivu tasumiseks kaebuse juurde kindlaksjäämise korral. X tasus kaebuselt ettenähtud 20

euro suuruse riigilõivu 22.08.2023 ning vastas kohtumääruses tõstatatud küsimustele 04.09.2023.

5. Tallinna Halduskohus võttis 14.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

6. MTA esitas 09.10.2023 kaebusele vastuse.

7. Kaebaja esitas oma täiendava seiskoha 17.10.2023.

8. Tallinna Halduskohus määras 15.10.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

9. Kaebaja esitas 12.11.2024 täiendava seisukoha.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

10. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud. MTA vastus on ebaselge, ebarahuldav ja vastuvõetamatu,

kuna ta oma raha MTA’lt tagasi ei saa. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks peetakse makset tehtuks

äriühingu ettemaksukontole, kui tema hinnangul maksis ta raha MTA kontole. Kaebaja selgitab, et ta ei

soovinud kõnealust makset teha ega olnud selle tagajärgedest teadlik. Kaebaja sõnul ei teavitanud ka

MTA töötaja teda sellest ette, et sellisel juhul ei saa ta oma raha tagasi. Kaebaja tugineb oma kaebuses

TsÜS § 92 lg-le 1, mille kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kaebaja

selgitab muuhulgas, kuidas ta püüdis äriühinguga ning selle esindajaga kontakti saada ning et äriühingu

esindaja talle seda raha ei tagasta. Kaebaja palub kohtul kohustada MTA-t tegema talle tagasimakse,

kuna ta jäi ilma rahata, ilma õiguseta äriühingus ja ilma võimaluseta midagi muutuda enda jaoks.

Kaebaja selgitab täiendavalt, et maksis selle summa kuna püüdis isiklikel põhjustel aidata lähedast

inimest, kes aastaid tagasi jäi osanikuna seotuks nimetatud äriühinguga. Lähedase inimese osa

äriühingus on ligi 30%. Teine ammune äriühingu osanik, kes sai endale umbes 70% äriühingu osast,

tegeles äriühinguga ja tekitas äriühingule võla ja müüs oma osa maha teise osaniku selja taga. Kaebaja

tahtis seda olukorda parandada ja proovis tankistide osa endale osta või ära võtta. Kuna see ei

õnnestunud, siis proovis kaebaja teist võimalust ja ma maksis äriühingu maksuvõlast 71% kogu

maksuvõla summa MTA-le. Kaebaja selgitab, et tema eesmärgiks oli saada raha asemel osalus

äriühingust, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Kaebaja oli esitanud äriühingu osaniku huvides Harju

Maakohtule ka hagiavalduse teise osaniku C vastu. Harju Maakohus hagi menetlusse ei võtnud. Harju

Maakohus oli vastanud, et hagi peaks olema äriühingu vastu, jättes tähelepanuta selle, et kaebaja andis

hagiavalduses väga selgelt teada, et äriühingu vastu ei ole võimalik mingit hagi esitada, kuna 30%

äriühingu osanikust on kaebaja lähedane inimene. Kaebaja mõistis siis, et kaotas oma raha. Kaebaja

möönab, et eksis oma ebaõige ettekujutuse tõttu. Seonduvalt kaebetähtajaga selgitab kaebaja, et MTA

on olnud tegevusetu, mistõttu on tal õigus pikemale kaebetähtajale, kui 30 päeva. MTA on esitanud

kaebajale oma vastused nii, justkui kaebajal polnudki kaebeõigust/võimalust kaebust esitada. Kaebajal

ei olnud kaebamiseks haldusakti.

11. Täiendavas 17.10.2024 seisukohas toob kaebaja välja, et esitas MTA-le taotluse ekslikult tehtud

makse tagastamiseks mitte MKS § 33 kohaselt, nagu nüüd kirjutab MTA. Kaebaja on «kolmas isik»,

kes ei ole seotud äriühinguga, kes pöördus kohtu poole teistel alustel. Kaebaja palub MTA «ametlik

vastus» 21.04.2023 nr 9-6/011680-1 tühistada, sest see on ebapädev ja eksitav, see ei ole haldusakt.

Kaebaja esitas taotluse asendada tähemärgiga avaldatavas kohtuotsuses (määruses) haldusasjas 3-23-

1542, seotud äriühingu nimi «Y» ja äriühingu registrikood xxxxxxxx.

12. Täiendavas 12.12.2024 seisukohas jäi kaebaja oma varsemalt esitatud seisukohtade juurde.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja hinnangul ei ole kohus kaebust õigesti menetlusse võtnud (HKMS § 123 lg 1 p 1), sest

esineb alus asja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu (HKMS § 152 lg 1 p 2).

Vaidlustatud MTA otsustus on tehtud 21.04.2023. Kaebaja esitas kaebuse 09.07.2023. MTA on

koostanud kaebajale ametliku vastuskirja, mille sisuks on selgitus, et kaebajal puudub antud juhul

seadusest tulenev õigus esitada tagastusnõue. Täiendavalt on MTA otsustuses ka viide, mida tuleks

raha tagasisaamiseks teha – pöörduda ettemaksukonto omaniku poole. Lisaks on kaebaja oma

seisukohtades korduvalt ka ise viidanud suhtlusele MTA ametnikega. Seega on MTA kaebajaga

suhelnud ega pole olnud tegevusetu. Vastustaja hinnangul on kaebaja seostanud toimingu

(tagasimakse) tegemisest keeldumist tegevusetusega. Vastustaja leiab, et see ei ole korrektne ning

kaebaja on tegevusetust vääralt sisustanud. Kaebaja esitas tagastusnõude taotluse 29.03.2023 ning

MTA vastas kaebajale 21.04.2023, s.o. vähem kui kuu aja pärast. Enne seda saatis MTA kaebajale

samasisulise e-kirja ka 06.04.2023. Samuti suunas MTA ametnik kaebajat pöörduma osaühingu kui

kõnealuse ettemaksukonto omaniku poole, et kaebaja saaks oma raha tagasi nõuda. Kaebaja selgitustest

ei nähtu ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Samuti ei ole kaebaja

kaebetähtaja ennistamist taotlenud.

14. Vastustaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsustus nr 9-6/011680-1 on põhjendatud ning

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. MKS § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal

õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud

makse. Selle sätte sisuks/rakendamise eeldusteks on maksumaksja õigus saada tagasi tema

(maksumaksja enda) ettemaksukontole tehtud (enam)makse. See tähendab, et tagastusnõude esitaja

peab olema selle ettemaksu konto omanik/omaniku esindaja, millelt ta tagastust nõuab. Antud juhul

kuulub ettemaksukonto, kuhu vaidlusalune summa kanti ning mille tagastamist kaebaja nõuab,

äriühingule Y. Tagastusnõudega tagasi saadava raha kandmist kolmanda isiku kontole peab samuti

taotlema ettemaksukonto omanik (antud juhul oleks saanud äriühingu esindaja taotleda tema

ettemaksukontole tehtud enammakse tagastamist kaebaja isiklikule pangakontole). Vastustajale

teadaolevalt osaühingu esindaja seda teinud ei ole. MKS § 33 lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust teha

tagasimakset teise maksumaksja ettemaksukontolt ega ei anna maksumaksjale õigust taotleda enda

kontole teisele maksumaksjale kuuluval ettemaksukontol olevat raha. Ettemaksukonto puhul on

tegemist kontoga, mis asub Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemis ning mida MTA üksnes haldab.

MTA ei saa ilma õigusliku aluseta ning ettemaksukonto omaniku sellekohase taotluseta

ettemaksukontolt kandeid teha. MTA-l ei ole võimalik seadust muuta ning luua uusi õiguslikke

aluseid. Mis puudutab isiku teavitamist, siis antud juhul suhtles kaebaja MTA töötajaga üksnes pärast

rahalise kande tegemist kolmanda isiku ettemaksukontole, seega ei olnud kuidagi võimalik kaebajat ka

sellistest tagajärgedest ette teavitada. Seaduse mittetundmine ei ole antud juhul tagastusnõude täitmise

eelduseks. Vastustaja lisab täiendavalt, et nagu ka pangakonto puhul, ei saa ettemaksukontol olevat

raha käsitada asjana asjaõigusseaduse tähenduses, vaid tegemist on konto omaniku nõudeõigusega

MTA suhtes. Olenemata sellest, millistel asjaoludel või millisel alusel on ettemaksukonto omanik (Y)

sellise nõudeõiguse saanud, on käesoleval juhul tegemist äriühingu nõudega MTA vastu, mitte kaebaja

nõudega MTA vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsustust nr 9-6/011680-1,

taotletud selle tühistamist ning 24.03.2023 ekslikult Y ettemaksukontole kantud 529 euro suuruse

makse tagastamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 14.09.2023 määrusega

menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 21.04.2023 otsustuse nr 9-6/011680-1

õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada üksnes sel juhul kui vaidlustatud otsustus

nr 9-6/011680-1 osutub õigusvastaseks. Vastupidisel eeldusel ehk õiguspärase otsustuse pinnalt

vaidlusega seonduvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.

16. Vastustaja on taotlenud kaebuse kohta antud 09.10.2023 kirjalikus vastuses ka menetluse lõpetamist

kaebetähtaja rikkumise tõttu, sest vaidlustatud otsustus tehti 21.04.2023, kuid kaebus esitati alles

09.07.2023. Kaebaja omakorda põhjendas seda maksuhalduri ametnikega aset leidnud eelneva

suhtlemisega, sealhulgas 03.05.2023 ning sellega, et teda ei teavitatud kaebetähtaegadest. Vaidlustatud

otsustuses kaebetähtajale viitavat märget ka ei ole. Lähtuvalt eeltoodust luges kohus kaebuse

tähtaegseks, mis tähendab seda, et vastustaja 09.10.2023 menetlusdokumendis sisalduva taotluse

rahuldamiseks ei olnud alust. Samas kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis enam eraldi ei kajasta,

sest menetluse lõpetamise taotlus oli esitatud alternatiivsena (vt vastustaja 09.10.2023

menetlusdokumendi lk 1, p 1). Arvestades asjaolu, et vastustaja alternatiivne taotlus kaebuse

rahuldamata jätmisest on põhjendatud, siis ei ole vaidlusel või võimalikul vaidlusel seonduvalt

menetlustähtaegade järgimisega enam sisulist tähendust.

17. Kaebus jääb rahuldamata, sest Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsustus nr 9-6/011680-1

osaühingu Y ettemaksukontole kantud 529 euro suuruse makse tagastamata jätmisest on õiguspärane.

Vastustaja on õigesti viidanud maksukorralduse seaduse § 33 lõikele 1, mille järgi on maksumaksjal

õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse

ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, kuid antud

juhul ei kuulunud ettemaksukonto, kuhu vaidlusega seonduv kanti ning mille tagastamist kaebaja

nõuab, mitte kaebajale, vaid äriühingule Y. Maksu- ja Tolliamet on õigesti märkinud, et

maksukorralduse seaduse § 33 lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust teha tagasimakset teise maksumaksja

ettemaksukontolt ega ei anna maksumaksjale õigust taotleda teisele maksumaksjale kuuluval

ettemaksukontol oleva raha üleandmist või tagastamist.

18. Kaebuses on väidetud, et äriühingu maksuvõlg tasuti ekslikult. Samas on kaebaja oma 04.09.2023

menetlusdokumendis selgitanud, et maksis äriühingu maksuvõla mõnes mõttes täitsa teadlikult, sest

püüdis aidata lähedast inimest. Pikemalt on vastavat taustsituatsiooni selgitatud kaebaja 04.09.2023

menetlusdokumendi punktis 8. Kaebaja soovis, vähemalt teataval ajahetkel saada selles äriühingus

osalust. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti 05.08.2022 vastusest on kaebajale selgitatud, et äriühingu

ostmise sooviga tuleb pöörduda otse äriühingu omanike poole ning kui soovitakse äriühingu

maksuvõlga tasuda, siis sellega seonduvalt teavitati kaebajat äriühingu maksuvõla suurusest ning toodi

välja kontod, kuhu on võimalik maksuvõlg tasuda. Samuti oli nimetatud vastuskirjas olemas

viitenumber. Haldusasja materjalide juures ongi vastav maksekorraldus, millest nähtuvalt tasus kaebaja

24.03.2023 Maksu- ja Tolliameti vastavale kontole viitenumbriga xxxxxxxx AS-s Luminor Bank 71

protsenti osaühingu Y maksuvõlast. Seega on täiestri põhjendatud maksuhalduri selgitus ka selle kohta,

et äriühingu ettemaksukontole (ekslikult) kantud summa tagasisaamiseks on vaja pöörduda äriühingu

enda poole. Keeldumise korral on seda võimalik nõuda äriühingult tsiviilasjade lahendamiseks

ettenähtud korras ka kohtu kaudu.

19. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja

ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud või

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

20. Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel võib kohus asendada andmesubjekti nime

tähemärgiga ja jätta avaldamata tema registrikoodi, aadressi ning muud andmed, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Antud juhul asendab kohus avaldatavas

lahendis Y kui vastava andmesubjekti nime tähemärgiga. Kaebaja on seda taotlenud ning otsest põhjust

kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks antud juhul ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik