2-24-13493/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-13493

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-13493

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

O S hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2024

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

O S (ik XXX)

Kostja:

A S (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada O S ja A S

abielu, sõlmitud 14. veebruaril 2014 Ida-Viru

Maavalitsuses (Narva), dokumendi nr 4-32-2014/61.

3. Jätta O S menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta A S menetluskulud tema enda kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande

tegemiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

1(3)

2-24-13493

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt on abikaasal alkoholisõltuvus ning joobes olekus muutub abikaasa ebaadekvaatseks.

Abikaasa on kasutanud füüsilist vägivalda, pooled ei ela koos alates 13. oktoobrist 2023.

Hageja palub lahutada poolte vahel 14. veebruaril 2014 sõlmitud abielu ning jätta talle

perekonnanimeks „S“.

Kostja hagiavaldusele kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

Kohtuistung

Kohtuistungil 27. novembril 2024 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada

abielu, kuna elavad kostjaga eraldi, kostjal on alkoholisõltuvus ja iga abikaasa elab oma elu,

ei suhtle omavahel, perekonna taastamine ei ole võimalik. Hageja palub abielu lahutada.

Kostja avaldab, et on nõus abielu lahutamisega, abielu taastamine pole võimalik. Kostja

selgitas, et tarvitab alkoholi, kuna naisel on väidetavalt teised mehed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 14. veebruaril 2024

Ida-Viru Maavalitsuses, dokumendi nr 4-32-2014/61.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist

eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei

ole võimalik.

Kostja on nõus abielu lahutamisega.

Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta,

poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna

säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks

anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, pooled elavad juba eraldi ega soovi mõlemad

kooselu taastada, mis annab alust eeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud,

ning kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on

asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta.

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 14. veebruaril 2014 Ida-Viru

Maavalitsuses, dokumendi nr 4-32-2014/61.

2(3)

2-24-13493

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse

mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik,

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse saatmine

Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva

Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

3(3)