3-24-976/57 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-976

Haldusasi

D.F-i kaebus Kose Vallavalitsuse 14. mai 2024. a

korralduse nr 165 tühistamiseks ja Kose valla

kohustamiseks eraldada kaebajale sotsiaaleluruum

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – D.F

Vastustaja – Kose vald

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.F-i riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata D.F-i 10. detsembri 2024. a riigi õigusabi taotlus haldusasjas nr 3-24-

976.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.F esitas Kose Vallavalitsusele 09.05.2024 avalduse sotsiaaleluruumi saamiseks. Kose

Vallavalitsus otsustas 14.05.2024 korraldusega nr 165 D.F-ile mitte eraldada

sotsiaaleluruumi, kuna taotleja on ise võimeline otsima ja leidma endale üürikorterit.

Taotlejale on selgitatud sotsiaaltoetuse taotlemise võimalusi juhuks, kui tal puuduvad

rahalised vahendid üürilepingu sõlmimisel ettemaksu tasumiseks.

2. D.F esitas Tallinna Halduskohtule 28.03.2024 kaebuse, mille nõueteks jäid taotlused

tühistada Kose Vallavalitsuse 14.05.2024 korraldus nr 165 ning kohustada Kose valda tagama

kaebajale sotsiaaleluruumi.

3. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2024 otsusega D.F-i kaebuse rahuldamata.

4. D.F esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.12.2024 taotluse, mille kohaselt soovib ta

riigi õigusabi riigi õigusabi taotluse esitamiseks ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

3-24-976

5. Riigikohus edastas 12.12.2024 ringkonnakohtule lahendamiseks D.F-i 10.12.2024 riigi

õigusabi taotluse, milles kaebaja selgitab, et tal ei oleks isegi rahaliste vahendite olemasolu

korral võimalik üüriturult eluruumi saada ja seetõttu vajab ta sotsiaalkorterit. Üürileandjad ei

ole nõustunud lepingut sõlmima isegi juhul, kui kaebaja on pakkunud suuremat ettemaksu või

kõrgemat üüritasu. Samuti ei taha üürileandjad sageli arvestada seadustega ega tunnista

üürniku kodu puutumatust. Kuna kaebaja ei ole saanud riigi õigusabi, siis on mitmed tema

kohtuasjad tagastatud. Riigikohus leidis asjas nr 4-23-2162, et kaebaja oli õigustatud saama

riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kuna Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2024 otsusega D.F-i kaebuse rahuldamata, siis

järeldab ringkonnakohus, et kaebaja 10.12.2024 riigi õigusabi taotluste eesmärgiks on saada

advokaadi abi halduskohtu otsuse peale nõuetele vastava apellatsioonkaebuse koostamiseks ja

selle ringkonnakohtule esitamiseks.

7. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest

või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1

tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei

suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist

lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

8. Kuigi kaebaja ei ole 10.12.2024 taotlusele lisanud andmeid oma majandusliku seisundi

kohta, puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et kaebaja puhul on täidetud riigi õigusabi

andmise majanduslikud eeldused (HKMS § 112 lg 1 p 1). Halduskohus on viimati 09.09.2024

määruses tuvastanud, et D.F on töötu ning tema sissetulekud koosnevad erinevatest toetustest.

Pole alust arvata, et kaebaja majanduslik seisund oleks märkimisväärselt paranenud.

9. Eeltoodule vaatamata keeldub ringkonnakohus riigi õigusabi andmisest, sest kaebaja on

ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma

õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige

vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-

1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegune vaidlus ei ole

õiguslikult ega faktiliselt keerukas ning kaebaja on suutnud iseseisvalt koostada kaebuse

halduskohtule, milles selgitas piisavalt arusaadavalt oma seisukohti. Halduskohus ei ole D.F-i

kaebust tagastanud, vaid lahendas selle 04.12.2024 otsusega sisuliselt. Ehkki halduskohus

jättis kaebuse rahuldamata, ei nähtu kohtuotsusest, et kaebuse rahuldamata jätmise oleks

tinginud kaebaja menetlusdokumentide puudulikkus. Kaebus jäi rahuldamata põhjusel, et

kohtu hinnangul ei olnud kaebaja nõue sotsiaaleluruumi saamiseks sisuliselt põhjendatud.

Kohtud on praeguses asjas ka varasemalt korduvalt leidnud, et kaebaja on võimeline osalema

halduskohtumenetluses iseseisvalt (vt Riigikohtu 18.10.2024 määrus; Tallinna

Ringkonnakohtu 09.07.2024 määrus; Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määrus). Kaebaja

viide Riigikohtu 07.11.2023 määrusele nr 4-23-2162, millega tema riigi õigusabi taotlus

rahuldati, ei ole asjassepuutuv, sest tegemist oli väärteoasjaga, kus kaebaja vaidlustas tema

süüdimõistmise avaliku korra rikkumises, mille eest määrati talle karistuseks arest. Järelikult

oli nimetatud kohtuasjas tegemist kaebaja põhiõiguste oluliselt intensiivsema riivega, mille

tõttu oli ka menetlusabi andmise n-ö lävend madalam (vrd HKMS § 111 lg 2). HKMS §-s 2

sätestatud ülesanded ja põhimõtted (sh kohtu uurimis- ja selgitamiskohustus) laienevad

2(3)

3-24-976

apellatsioonimenetluses ka ringkonnakohtule. Seega ei jääks kaebaja õigused ilma

advokaadist esindajata kaitseta mh apellatsiooniastmes.

10. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus D.F-i 10.12.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

11. Ringkonnakohus juhib ühtlasi kaebaja tähelepanu, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei

peata seaduses sätestatud menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Tallinna

Halduskohtu 04.12.2024 otsuse peale on HKMS § 181 lg-st 5 tulenevalt võimalik esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 03.01.2025. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaega ei pikendaks ka praeguse määruse peale Riigikohtule määruskaebuse

esitamine. Seetõttu tuleb kaebajal arvestada, et kui ta soovib halduskohtu otsust vaidlustada,

tuleb tal apellatsioonitähtaja järgimiseks esitada iseseisvalt apellatsioonkaebus hiljemalt

03.01.2025 ning kui kaebaja riigi õigusabi taotlus peaks osutuma edukaks, on advokaadil

võimalik hiljem apellatsioonkaebust täiendada.

12. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus kaebaja ei ole 10.12.2024 taotlustes toonud

välja ühtegi konkreetset taotlust seoses Tallinna Halduskohtu 04.12.2024 otsusega nr 3-24-

976 ega otsusele selgelt isegi viidanud, siis ei pea ringkonnakohus võimalikuks käsitada

taotlust puudustega apellatsioonkaebusena, vaid loeb selle üksnes riigi õigusabi taotluseks.

Kaebajal on võimalik ringkonnakohtule apellatsioonitähtaja jooksul teada anda, kui ta soovib,

et taotluse põhjendusi hinnataks ühtlasi tema apellatsioonkaebuse põhjendustena. Sellele

vaatamata tuleb tal soovi korral esitada ringkonnakohtule eraldi apellatsioonkaebus, märkides

eelkõige selgelt, millist lahendit ta taotleb (vt HKMS § 182 lg 1 p 7). Apellatsioonkaebusele

esitatavad nõuded on sätestatud HKMS §-s 182.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)