3-23-2285/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-2285

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsuse nr TVH/23/025437,

04.07.2023 otsuse nr TVT/23/036877 ja 08.09.2023 vaideotsuse nr

VO/23/2110 tühistamise ning vastava taotluse uuesti läbivaatamise

kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X;

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud vaidluse osapoolte endi kanda;

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses

kaebaja nimi tähemärgiga

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

11.12.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 05.06.2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse.

2. Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsusega nr TVH/23/025437 tuvastati, et X töövõime ei ole vähenenud.

Eesti Töötukassa 04.07.2023 otsusega nr TVT/23/036877 jäeti X töövõimetoetuse määramata, kuna

tema töövõime ei olnud vähenenud. X esitas 01.08.2023 Eesti Töötukassale vaide, milles ei nõustunud

eelnimetatud otsustustega, kuid Eesti Töötukassa 08.09.2023 vaideotsusega nr VO/23/2110 jäeti X

vastavasisuline vaie rahuldamata.

3. X esitas 13.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsuse nr

TVH/23/025437, 04.07.2023 otsuse nr TVT/23/036877 ja 08.09.2023 vaideotsuse nr VO/23/2110

tühistamise ning kaebaja vastavasisulise taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes.

4. Tallinna Halduskohus võttis 27.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

5. Eesti Töötukassa vastas kaebusele 21.12.2023.

6. Tallinna Halduskohus määras 10.10.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

7. Kaebaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa on ebaõigesti hinnanud tema terviseseisundit ja teinud

ekslikud järeldused osas, mis puudutavad taotleja töövõimet. Vastustaja ei ole kohaselt hinnanud

tegutsemise ja osalemise piiranguid, mis taotlejal on. Tegutsemise ja osalemise piirang on takistus,

mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades. Kaebajal on tugev liikumispiirang

ja tugev meeleoluhäire. Vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et

kaebajal kogumis puudub tegutsemisvõime, st võime täita ülesannet või sooritada tegevust, mis

kajastub ka kaebaja meditsiiniandmetes. Vastustaja on oma hindamise läbi viinud tuginedes ainult

ekspertarstide hinnangutele kaebaja meditsiiniandmetele. Kaebaja on seisukohal, et see ei ole tema

puhul õige, kuna pikaajalise töötuna ei ole ta pääsenud eriarstide vastuvõttudele ja ei ole saanud

vajalikku meditsiinilist, sh psühhiaatrilist abi, sest tasuta vastuvõtule on võimatu pääseda vabade

aegade puudumise tõttu. Ainult dokumentide põhjal ei ole võimalik tema terviseseisundit tuvastada ja

töövõimet hinnata. Kaebaja puhul on tegu erandliku hindamisjuhtumiga, mille korral valdkondade

kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei

vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu

osaliselt või täielikult takistatud. Kaebaja puhul on vastustaja hinnanud tegutsemisvõimet valdkondade

kaupa, kuid jätnud tähelepanuta terviku. Tervikuna on kaebajal töötamine oluliselt raskendatud, mida

kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole viimase kolme aasta jooksul tööd leidnud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta olles seisukohal, et Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsus nr

TVH/23/025437 ja 04.07.2023 otsus nr TVT/23/036877 ning 08.09.2023 vaideotsus nr VO/23/2110 on

õiguspärased.

9. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 05.06.2023 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud

terviseandmed. Kaebaja ise on 05.06.2023 esitatud taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud

liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarst

Kaur Kersalu (edaspidi TTO ekspertarst), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise

taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed,

koostas 03.07.2023 eksperdiarvamuse (21.12.2023 vastuse lisa 6), mille vastustaja võttis töövõime

hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsusega nr TVH/23/025437

tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst analüüsis 09.08.2023 vaidemenetluse

raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid

oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse

raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde (21.12.2023 vastuse lisa

11), mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Vaidemenetluses antud hinnang kajastub iga

hinnatud valdkonna kokkuvõtte juures lahtris märkused. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja

nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime

hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i

terviseandmed, sh selleks hetkeks lisandunud terviseandmed, vaide, samuti kõik isiku poolt esitatud

lisadokumendid ning TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud

juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa ekspertarst Alvi Tellmann, kes

nõustus TTO ekspertarsti arvamuses toodud põhjendustega. Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa

ekspertarst A. Tellmann kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud

veelkord üle vaadanud ning on 19.12.2023 allkirjastanud kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub

samuti TTO ekspertarsti eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (21.12.2023 vastuse lisa 14).

10. TTO ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumine: liikumine

eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine –

arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Teiste valdkondade

piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna piirang võtmetegevuses „1.1. Liikumine

eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 2

(mõõdukas piirang). Piirang võtmetegevuses „1.2. Ohutu ringiliikumine“ on hinnatud arvväärtusega 1

(kerge piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 1 (kerge piirang). Piirang

võtmetegevuses „1.3. Seismine ja istumine“ on hinnatud arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on

ise hinnanud piirangu arvväärtusega 3 (raske piirang). Piirangud liikumisel eri tasapindadel, ohutul

ringiliikumisel ning seismisel ja istumisel on hinnatud kergeks. Kaebajal on olnud aastaid tagasi

sääreluu murd, mis terviseandmete alusel on paranenud. Ebaselgel põhjusel jäänud kaebusena valu,

kasutab käimisel karku. Uuringutel patoloogiat esinenud ei ole. Regulaarset valuravi retseptikeskuse

andmetel tarvitanud ei ole. Puuduvad andmed taastusravi, treeningu ja harjutuste tegemise kohta.

Neuroloogilist kahjustust ega defitsiiti esinenud ei ole. Arvestades terviseandmeid esineb ebaselge

valulikkus koormusel, pikemal käimisel. Esineb lonkamine, kasutab ebaselgel põhjusel käimisel

abivahendit. Tasakaaluhäireid ei ole meditsiinidokumentides kirjeldatud. Võib esineda valu

sundasendites. Ekspertiisitaotluses nimetatud asjaolu, et kaebaja peab kehaasendi vahetamisel millelegi

toetama, piirangut ei suurenda, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt on see lubatud. TTO

ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS terviseandmetele: perearst dr

Svetlana Kaasik 27.07.2023 saatekiri taastusarsti vastuvõtule; neuroloog dr Liudmila Voitsik-

Tychynskaya 20.06.2023 epikriis; ortopeed dr Laura Villemson 10.04.2023 epikriis. Kokkuvõtlikult on

kaebajal liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on alajäseme murru jääknähud.

Kaebajal on koormusel ja sundasendites esineva jalavalu, lonkamise tõttu kergelt piiratud pikkade

vahemaade läbimine, eri tasapindadel ning ohutu ringiliikumine, seismisasendi säilitamine. Regulaarset

valuravi retseptikeskuse andmetel tarvitanud ei ole. TIS-is puuduvad andmed taastusravi, treeningu ja

harjutuste tegemise kohta. Neuroloogilist kahjustust ega defitsiiti esinenud ei ole. Kaebaja kirjeldatud

piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja on

ise hinnanud piirangud võtmetegevuses „3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega

9 (muutlik piirang). Terviseandmetes puudub informatsioon, mis viitaks teabe edasiandmise ja

vastuvõtmisega seotud piirangutele. Prillide kasutamine tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest

piiranguid hinnataksegi koos prillidega, kui kaebaja neid kasutab. Kaebaja kirjeldatud piirang teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. Kaebaja on ise

hinnanud piirangud võtmetegevuses „4.1. Teadvusel püsimine“ arvväärtusega 3 (raske piirang) ja

võtmetegevuses „4.2. Tualettruumi toimingud“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Kaebajal on

diagnoositud epilepsiat, mille osas terviseandmete alusel hoogusid esinenud ei ole, ravi vajanud ei ole.

Viited töövõimet mõjutavatele piirangutele puuduvad. Kaebaja kirjeldatud piirang muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja on ise hinnanud

piirangud võtmetegevuses „6.3. Toimetulek muutustega“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).

Terviseandmetes puudub informatsioon, mis viitaks muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud

piirangutele. Psüühikahäireid ei ole vaide esitajal diagnoositud ega kirjeldatud.

11. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks

võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse

määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus arvväärtused 2, 3 ja 4

liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav

võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab

eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa

on kolm või väiksem.

12. Vastustaja on vaidlustatud töövõime hindamise otsuse põhjendustes seega õiguspäraselt märkinud:

kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alajäseme murru

jääknähud. Kaebajal on koormusel ja sundasendites esineva jalavalu, lonkamise tõttu kergelt piiratud

pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel ning ohutu ringiliikumine, seismisasendi säilitamine.

Regulaarset valuravi retseptikeskuse andmetel tarvitanud ei ole. TIS-is puuduvad andmed taastusravi,

treeningu ja harjutuste tegemise kohta. Neuroloogilist kahjustust ega defitsiiti esinenud ei ole. Kuigi

kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses,

mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud vastustaja kaebajal töövõime vähenemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsust nr TVH/23/025437,

04.07.2023 otsust nr TVT/23/036877 ja 08.09.2023 vaideotsust nr VO/23/2110, taotletud nende

tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja 05.06.2023 taotlust uuesti läbi vaatama. Selliselt on

kaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski

vastustaja 03.07.2023 otsuse nr TVH/23/025437 õiguspärasuse küsimuses. 04.07.2023 haldusakt nr

TVT/23/036877, millega jäeti töövõimetoetus määramata, on eelnimetatud 03.07.2023 otsusega otseses

seoses ning selle õiguspärasuse küsimus sõltub eelkõige sellest kas vastustaja hinnang kaebaja

töövõime osas osutub paikapidavaks või mitte. Vaideotsuse saab tühistada töövõime ebaõige hinnangu

korral aga pigem õigusselguse huvides ning mis puutub kohustamisnõudesse, siis selle saab rahuldada

üksnes sel juhul kui vaidlustatud haldusakt nr TVH/23/025437 osutub õigusvastaseks. Vastupidisel

eeldusel ehk õiguspäraste haldusaktide pinnalt vaidlusega seonduvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.

14. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli 03.07.2023 otsuse nr TVH/23/025437, 04.07.2023

otsuse nr TVT/23/036877 ja 08.09.2023 vaideotsuse nr VO/23/2110 tegemiseks pädev haldusorgan.

Keskne vaidlusküsimus seisneb selles, kas Eesti Töötukassa on õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kohaselt hinnanud tema tegutsemise ja osalemise

piiranguid ning seda, et tema töötamine on terviseseisundi tõttu (siiski) osaliselt või täielikult

takistatud.

15. Menetlusosaliste seisukohti ning haldusasja juurde esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda

kokkuvõttes seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja on tuginenud 03.07.2023

otsuse nr TVH/23/009029 vastuvõtmisel sellekohasele õiguslikule regulatsioonile ning põhimõttelisi

kaalutlusvigu antud juhul täheldada ei saa. Taoliste vaidluste eripära väljendub tegelikult veel ka selles,

et ekspertarvamuses esitatud meditsiinilise sisuga aspekte kohus hinnata ei saa. Kogu töövõime

hindamise metoodika kui sellise puhul on aga tegemist riigi sotsiaalpoliitilise valikuga ning

sotsiaalpoliitiliste valikute kohtulik kontroll on samuti piiratud. Sarnaste vaidluste lahendamisel saab

kohus kontrollida üksnes seda kas vastav haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse

seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas. Antud juhul on vastavad haldusaktid haldusmenetluse

seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas.

16. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel

arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise

tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole

sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema

töötamine on sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3)

puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust

arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

17. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse

tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5

lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest

andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõime hindamisel

lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide

määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime

hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses

on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole,

millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi

on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida.

Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need

kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus

hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole

pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi

pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole

oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6

kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti

või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja

terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste

määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2

lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud

andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal

enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb

ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime

hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt

tuvastamist. Vastustaja on kinnitanud, et ekspertarstid tutvusidki kõigi olemasolevate viimase viie aasta

terviseandmetega.

18. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse §

3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet

välistava seisundi kinnitamisel.

19. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu

kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse

valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega

seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud

piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega

seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja

joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

20. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega

kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

21. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Dorpat Tervis OÜ ekspertarst (TTO

ekspertarst) Kaur Kersalu 03.07.2023 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise

eksperdihinnangule. Eesti Töötukassa ekspertarst Alvi Tellmann on vaidemenetluses kaebaja

terviseandmed uuesti üle vaadanud ja 04.09.2023 koostanud täpsustatud eksperdihinnangu nõustudes

(eelneva) ekspertarsti hinnanguga selles, et töövõime ei olnud vähenenud. Lisaks on asjas esitatud

vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Alvi Tellmanni veelkordne arvamus kaebaja töövõime

kohta, mis on esitatud käesoleva kohtuvaidluse raamistikus. Seega ei ole ekspertarstid töötamist

välistavat seisundit tuvastatud (määruse nr 39 § 4). Siinkohal kohus ekspertarstide põhjendusi enam

eraldi välja ei too ega üle ei korda.

22. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata kaebuse Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsuse nr TVH/

23/025437, 04.07.2023 otsuse nr TVT/23/036877 ja 08.09.2023 vaideotsuse nr VO/23/2110

tühistamiseks ning vastava taotluse uuesti läbi vaatamise kohustamiseks. Kui kaebaja tervislik seisund

peaks tulevikus muutuma ja see leiab ka meditsiiniliselt kinnitust, on kaebajal võimalik esitada

vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. Käesoleva haldusasja raames kaebuse rahuldamata

jätmine ei tähenda, et ka tulevikus uue taotluse esitamisel võiks igal juhul eeldada, et kaebaja on

töövõimeline.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste

menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

24. HKMS § 175 lg 3 kohaselt võib asendada ka kohtu algatusel andmesubjekti nime avaldatavas

kohtuotsuses initsiaalide või tähemärgiga, kusjuures tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi

ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida, ei avaldata. Kohtu hinnangul on

isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid

andmeid. Sarnaste vaidluste puhul on see küllalt sage praktika.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik