4-24-2940/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedEgert Toonverki karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 14. juuli 2023 trahviühiku ehk 900 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus 1. augustil 2023.
Legislator headnote
AI generated4-24-2940/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: juuli 2023 trahviühiku ehk 900 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus 1. augustil 2023.
Full text
4-24-2940
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium
Määruse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2024 Tallinn
Väärteoasja numbrid
4-24-2940
Kohtunik
Sten Lind
Vaidlustatud kohtulahendid
Pärnu Maakohtu 7. novembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
menetlusalune isik Egert Toonverk (ik. 50211141519),
määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 7. novembri 2024 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva
jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi
teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi
vahendusel.
Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi
tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.
ASJAOLUD JA MENETLLUSE KÄIK
1. Egert Toonverki karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 14. juuli 2023
otsusega väärteoasjas nr 2570,23,001030 LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 alusel 225
trahviühiku ehk 900 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus 1. augustil 2023.
2. septembril 2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas 10. septembril 2024 KarS § 72
alusel Pärnu Maakohtule taotluse E. Toonvergile mõistetud 900 euro suuruse tasumata
rahatrahvi asendamiseks arestiga.
4-24-2940
3. Pärnu Maakohus rahuldas 7. novembri 2024 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse
ning asendas E. Toonvergile mõistetud ja tasumata 900-eurose rahatrahvi 22-päevase arestiga.
Samuti määras kohus, et aresti tuleb E. Toonvergil asuda kandma kohe pärast väärteoasjas
nr 4-24-1961 täitmisele pööratud ja väärteoasjas nr 4-24-2939 kohaldatud arestide
ärakandmist.
Kohus leidis, et kuna E. Toonvergil on rahatrahv tasumata ja tal puuduvad vahendid selle
tasumiseks, on põhjendatud selle asendamine arestiga.
Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, sest E. Toonvergi
lubadused seda teha on paljasõnalised. Selliseks järelduseks annab alust väärteoasja
nr 4-24-1961 aresti täitmisele pööramise menetlus. Nimelt hoidus E. Toonverk üldkasuliku
töö tegemisest kõrvale ega teinud töötunde ära ka vaatamata selle tegemiseks määratud tähtaja
pikendamisele.
Lisaks hoidis E. Toonverk kõrvale aresti täitmisele pööramise menetlusest.
Maakohus leidis, et E. Toonverk ei ole üldkasuliku töö tegemiseks sobilik.
4. Maakohtu määruse peale esitas E. Toonverk määruskaebuse, milles palus
asenduskaristuse muutmist. Kaebus oli identne väärteoasjas nr 4-24-1961 esitatud kaebusega.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis esitatud kaebuse käiguta ja andis E. Toonvergile
tähtaja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Kohus selgitas, et vastavalt VTMS § 192 lg-le 3
peab kaebus olema allkirjastatud ning tulenevalt VTMS § 192 lg-st 2 peab määruskaebuses
olema esitatud taotlus ja selle põhjendus.
6. E. Toonverk esitas 7. detsembril 2024 digiallkirjastatud kaebuse, millest võib aru
saada, et E. Toonverk soovib teha üldkasulikku tööd ja soovib selleks pika aja määramist.
E. Toonverk selgitab, et tal ei olnud võimalik 6 tundi üldkasulikku tööd teha, kuna tema
xx.xx.xxxx sündinud laps oli algusest peale väga rahutu ja magamata ööde kõrvalt ei olnud
võimalik tööd tegema minna. Kuna ta oli värskelt isaks saanud ja tal on diagnoositud xxx ,
läks tal ka meelest üldkasulikku tööd teha. E. Toonverk palub uut võimalust üldkasulikku
tööd teha, sest mitme väärteoasja peale määratud 43 päeva aresti kandmine ei ole pere kõrvalt
mõeldav. Samuti palub ta üldkasuliku töö tegemiseks määrata pikem aeg, kuna tal on
sündimas veel üks laps ja ta ei kujuta ette, kuidas tema elukaaslane üksi toime tuleks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. E. Toonverk esitas väärteoasjades nr 4-24-1961, 4-24-2939 ja 4-24-2940 identsed
määruskaebused ja ka ühe dokumendi nendes esinenud puuduste kõrvaldamiseks.
Ringkonnakohus loeb, nagu ka asjades nr 4-24-1961 ja 4-24-2939, määruskaebuse puudused
kõrvaldatuks ja kaebuse nõuetekohaseks.
8. Kuna kaebuse põhjendused aresti asendamiseks üldkasuliku tööga on samad, mis asjas
nr 4-24-2939, jääb samaks ka ringkonnakohtu seisukoht E. Toonvergi aresti üldkasuliku tööga
asendamise suhtes. Kohus leiab, et E. Toonvergi kaebuse argumendid maakohtu määruse
4-24-2940
tühistamiseks ja 22-päevase aresti asendamiseks üldkasuliku tööga alust ei anna. Kui süüdlane
on äsja jätnud üldkasuliku töö mõjuva põhjuseta tegemata, on kohtul alust arvata, et see võib
korduda. Sellisel juhul on mõistetav, et kohus ei asenda aresti üldkasuliku tööga.
9. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1
p-st 1, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 7. novembri 2024 määruse muutmata ja
määruskaebuse rahuldamata.
Allkirjastatud digitaalselt