4-24-1961/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-24-1961

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024 Tallinn

Väärteoasja numbrid

4-24-1961

Kohtunik

Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahendid

Pärnu Maakohtu 7. novembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Egert Toonverk (ik. 50211141519),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 7. novembri 2024 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi

vahendusel.

Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi

tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

ASJAOLUD JA MENETLLUSE KÄIK

1. Egert Toonverki karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 30. detsembri

2021 otsusega väärteoasjas nr 2570,21,001742 LS § 227 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel 140

trahviühiku ehk 560 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus 15. jaanuaril 2022.

14. mail 2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas 3. juunil 2024 KarS § 72 alusel

Pärnu Maakohtule taotluse E. Toonvergile mõistetud rahatrahvi tasumata osa 374,62 euro

asendamiseks arestiga.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 11. juuni 2024 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse

ning asendas E. Toonvergile mõistetud ja tasumata rahatrahvi 9-päevase arestiga ja selle

4-24-1961

omakorda 9 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 1 kuu

alates kohtumääruse jõustumisest.

Määrus jõustus 27. juunil 2024.

4. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusametnik esitas 13. augustil 2024 Pärnu

Maakohtule erakorralise ettekande E. Toonvergi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna 27.

juuliks 2024 oli 6 tundi üldkasulikku tööd tegemata.

Pärnu Maakohus jättis 22. augusti 2024 määrusega kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata ja

pikendas E. Toonvergi 6 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaega 1 kuu võrra kohtumääruse

jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 7. septembril 2024. Üldkasuliku töö tegemise uus tähtaeg

oli 10. oktoober 2024.

5. 14. oktoobril 2024 esitas kriminaalhooldaja uue erakorralise ettekande ettepanekuga

pöörata E. Toonvergi kandmata arest täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt käis E. Toonverk pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja

pikendamise määruse jõustumist 11. septembril 2024 kriminaalhooldusosakonnas

registreerimisel ja koostamas üldkasuliku töö ajakava. Üldkasulikku tööd pidi E. Toonverk

tegema Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodus. Hooldusalune avaldas oma tervisest

tulenevalt soovi teha tööd 2 tunni kaupa, sest rohkem ei suutvat. Lõpuks aga lepiti kokku kaks

päeva ja 3 tundi korraga. Kriminaalhooldusametnik tahtis E. Toonvergi kohe üldkasulikule

tööle määrata, kuid kriminaalhooldusalune polnud sellega nõus, sest temal olid 5.-6. oktoobril

2024 kikkpoksi võistlused, mille tõttu pidi ta kuu aega iga päev 8 tundi päevas trenni tegema

ja nädal enne võistlusi aja maha võtma. Lõpuks lepiti kokku E. Toonvergile sobivad

kuupäevad 30. september ja 1. oktoober 2024. Kummalgi päeval E. Toonverk üldkasuliku

tööd tegema ei ilmunud ega võtnud töö juhendaja ega kriminaalhooldusametnikuga ühendust.

6. Pärnu Maakohus rahuldas 7. novembri 2024 määrusega kriminaalhooldusametniku

taotluse ning pööras E. Toonvergile määratud ja ärakandmata 6-päevase aresti täitmisele.

Maakohus leidis, et E. Toonverk on talle määratud kohustusse suhtunud ükskõikselt ja

vastutustundetult. Üldkasuliku töö tegemise päevad määrati vastavalt E. Toonvergi enda

soovile, kuid sellele vaatamata ei läinud ta tööd tegema ega teavitanud sellest ka juhendajat

või kriminaalhooldusametnikku. Samuti ei avaldanud E. Toonverk maakohtu istungil ühtegi

mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal üldkasuliku töö tegemist. E. Toonverki oli nii 11.

juuni 2024 kui 22. augusti 2024 määruses hoiatatud, et tähtajaks töö tegemata jätmisel tuleb

asuda aresti kandma.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et E. Toonverk on oma käitumisega näidanud, et

üldkasuliku töö kohaldamine pole tema puhul võimalik, mistõttu ei pidanud kohus

põhjendatuks veel kord üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada.

4-24-1961

7. Maakohtu määruse peale esitatud allkirjastamata määruskaebuse jättis ringkonnakohus

käiguta. Ühtlasi juhtis ringkonnakohus tähelepanu, et määruskaebust tuleb põhjendada ja oma

väidete kohta esitada tõendid.

8. 7. detsembril 2024 esitas E. Toonverk digiallkirjastatud kaebuse, milles vaidlustab

aresti määramist.

Kaebuse kohaselt ei olnud E. Toonvergil võimalik 6 tundi üldkasulikku tööd teha lapse tõttu.

Tema xx.xx.xxxx sündinud laps oli algusest peale väga rahutu ja magamata ööde kõrvalt ei

olnud võimalik tööd tegema minna. Kuna ta oli värskelt isaks saanud ning pealegi on tal

diagnoositud xxx, läks tal üldkasulik töö ka üldse meelest.

E. Toonverk palub uut võimalust üldkasulikku tööd teha, sest mitme väärteoasja peale

määratud 43 päeva aresti kandmine ei ole pere kõrvalt mõeldav. Samuti palub ta üldkasuliku

töö tegemiseks määrata pikem aeg, kuna tal on sündimas veel üks laps ja ta ei kujuta ette,

kuidas tema elukaaslane üksi toime tuleks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus loeb E. Toonvergi esitatud dokumendiga määruskaebuse puudused

kõrvaldatuks ja kaebuse nõuetekohaseks. Kaebuse argumendid ei anna aga alust maakohtu

määruse tühistamiseks ja aresti täitmisele pööramata jätmiseks.

10. Maakohtu määruse tühistamiseks annaks põhjust see, kui oleks tuvastatav mõjuv

põhjus, miks ei saanud üldkasulikku tööd teha. Kaebuses esitatud väidetest sellist mõjuvat

põhjust ei nähtu.

E. Toonverk pidi tegema ära 9 tundi üldkasulikku tööd, milleks anti talle aega kuu aega. Kui

üheksast tunnist üldkasulikust tööst jäi kuus tundi tegemata, andis kohus veel kuu aega, et

kuus tundi üldkasulikku tööd ära teha. Kuus tundi on vähem kui üks täistööpäev. Graafiku

järgi tuli üldkasulik töö teha ära kahe päevaga, tehes tööd kolm tundi päevas. Seda, et E.

Toonverk ei leidnud võimalust kulutada kahel päeval kolm tundi üldkasuliku töö tegemiseks,

ei õigusta asjaolu, et peres on väike laps, kellega tegelemine on väsitav. Kohus möönab, et

väikse lapsega tegelemine ei pruugi olla lihtne ja võib olla väsitav, samas on tegemist

normaalse elulise olukorraga, millega tuleb hakkama saada.

Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et üldkasulik töö tuleb tal tähtaja jooksul ära teha äsja

sündinud lapse ja ülejäänud perega kaasnevate kohustuste kõrvalt, teadis E. Toonverk juba 11.

juunil 2024, kui talle asenduskaristusena määratud arest tema enda nõusolekul üldkasuliku

tööga asendati. Samuti ei saa jätta märkimata, et 5. augusti 2024 erakorralise ettekande

kohaselt ei takistanud väike laps E. Toonvergil teha trenni, käia telkimas ja Lätis reisil – neid

on E. Toonverk nimetanud kriminaalhooldajale põhjendustena, miks ta ei saanud

üldkasulikku tööd teha.

Sellest hoolimata on nii kriminaalhooldusametnik kui ka kohus juba tulnud E. Toonvergile

vastu: kriminaalhooldaja üldkasuliku töötundide tegemiseks aja määramisel E. Toonvergi

soove arvestades ja kohus üldkasuliku töö tähtaega kuu aja võrra pikendades.

4-24-1961

11. E. Toonverk on veel väitnud, et tal läks üldkasulik töö meelest, ja põhjendanud seda

xxx diagnoosiga. Ringkonnakohus nendib, et kõnealuse diagnoosi kohta ei ole kohtule tõendit

esitatud, kuigi kohus selgitas esialgse kaebuse käiguta jätmisel, et oma väiteid tuleb tõendada.

12. Eelnevast tulenevalt on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et E. Toonvergi

arest tuleb pöörata täitmisele. Kuu aega, mis E. Toonvergile üldkasuliku töö tegemiseks anti,

on selle üldkasuliku töö tegemiseks suur ajavaru. Seejuures oli niigi tegemist juba täiendavalt

antud ajaga. Kuna selle ajaga ei teinud E. Toonverk üldkasulikku tööd ära ja tal ei olnud

üldkasuliku töö tegemata jätmiseks mõjuvat põhjust, ei ole alust veel lisaaja andmiseks.

13. Juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 7. novembri 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt