3-23-29/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-29

Haldusasi

L.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 07.12.2022 otsuse

nr E12555-1 tühistamiseks ja pensioniõigusliku

tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – L.P

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle

Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada

Tallinna Halduskohtu 13.02.2024 otsuse haldusasjas nr 3-23-29 resolutsiooni p 3.4 osas,

milles halduskohus tuvastas L.P töötamise täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992

määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417

märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad

pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval

ametikohal perioodil 12.03.2002 kuni 31.12.2005 Enerpoint Saare OÜ-s. Jätta selles osas

kaebus rahuldamata.

2. Ülejäänud osas jätta Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 13.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-29 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed (välja arvatud

Sotsiaalkindlustusameti esindaja nimi) tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.01.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-23-29

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.P esitas 21.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni

määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel. L.P taotles

pensioni Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude

kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (loetelu) osa XIII Ühiskutsed erialakoodide 16456 ja

13417 alusel jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad

pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.

2. SKA 07.12.2022 otsusega nr E12555-1 jäeti L.P-le soodustingimustel vanaduspension

määramata. Otsuses leiti, et L.P-l on täidetud seadusest tulenev 20-aastane pensionistaaži

nõue, kuid täitmata on pensionile õigust andva 10-aastase soodusstaaži nõue. SKA leidis, et

taotleja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka ei saa

arvata töötamise perioode 01.04.1993‒31.07.1994 tehnikuna Origo Estland AS-is,

09.08.1994‒30.08.1996 Origo Eesti AS-is, 14.09.1996‒12.01.1999 Altron AS-is, 13.01.1999‒

11.03.2002 tehnikuna Norblant OÜ-s, Enerpoint Saare OÜ-s, Ouman Estonia OÜ-s ja

12.03.2002‒31.12.2005 tehnikute grupijuhina Ouman Estonia OÜ-s, seega kokku 12 aastat 8

kuud ja 8 päeva.

3. L.P esitas 05.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 03.02.2023), milles

palus SKA 07.12.2022 otsuse nr E12555-1 tühistada ja tuvastada kaebaja töötamine

ametikohtadel, mis vastab loetelu peatükis XIII koodiga 16456, 13417 märgitud jootja ja

kuumtinataja ametkohale ning võimaldab lugeda täidetuks kaebaja 10-aastase soodusstaaži

nõude soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

SKA toetub oma otsuses peaasjalikult ametikohtade nimetustele, samas soodustingimustel

vanaduspension on mõeldud inimestele, kes tegelikult töötasid pikka aega töökeskkonnas, mis

kahjustas eriti tugevalt töötajate tervist, ja see pole seotud ametipositsiooniga. Jootja ja

kuumtinataja töökeskkond on käsitöö puhul, mil ei rakendata tööstusroboteid, täpselt

samasugune, nagu see oli Nõukogude Liidu perioodil. Seega ei saa väita, et jootja ja

kuumtinataja töötingimused oleks aastate jooksul oluliselt paranenud. Joodistega

käsijootmisel ei ole võimalik kõrvaldada joodise aurude sattumist kopsudesse. Ventilaatoriga

võib olla võimalik tõmmata joodise aurud eemale, kuid kuna tugev ventilatsioon jahutab

2(11)

3-23-29

oluliselt joodist maha ja tekitab külmjooteid (praaki), ei olnud see lahendus tegelikkuses

realiseeritav. Kuumjootja nägu ja hingamiselundid on käsijootmisel ka kaasajal väga lähedal

joodisele ja joodetavale komponendile, mistõttu on käsijootmisel jooteaurude sissehingamine

vältimatu.

Vastustaja on võtnud seisukoha, nagu ei peaks või ei saaks SKA arvestada isikute kirjalikke

tunnistusi otsuse tegemisel tõendina. Haldusmenetluses esitatud seletust või

digitaalallkirjastatud tunnistust ei saa eelduslikult ja automaatselt lugeda ebaõigeks või

ebausaldusväärseks.

Avaldaja on töötanud alates 1993. a-st töökohtadel, täites jootja ja kuumtinataja ülesandeid

kogu tööaja ulatuses vähemalt 10-aastase tööstaaži jooksul. Täidetud on ka üldise 20-aastase

pensionistaaži nõue. Seega on täidetud soodustingimustel vanaduspensioni määramise

tingimused.

Kaebaja töötas 01.04.1993‒30.08.1996 Origo Eesti AS-is tehnikuna ja tema ülesanne oli 8-

tunnise tööpäeva jooksul joota tinajoodistega elektroonikakomponente elektroonika

trükkplaatidele. Sama tööülesannet täitis ta ka 14.09.1996‒12.01.1999 Altron AS-is ja

13.01.1999‒11.03.2002 Ouman Estonia OÜ-s (varasemad ärinimed Norblant OÜ, Enerpoint

Saare OÜ). Asudes tööle Origo Estland AS-i (tööleping 01.04.1993), käis ametinimetuste

määramine üldjuhul väga umbmääraselt. Kui võeti tööle naine, siis määrati ametinimetuseks

monteerija, ja kui võeti tööle mees, määrati ametinimetuseks tehnik. Pikapeale sai kaebajast

kogemustega jootja, kes oskas kasutada jootmistöödel keerukamaid käsijootmise tehnikaid.

12.03.2002‒31.12.2005 töötas kaebaja tehnikute grupijuhina. Grupijuhina lisandus

jootenäidiste valmistamine tehnikutele (komponentide jootmine tehnikutele näidiseks

antavatele trükkplaatidele) ja vajaliku plaatide arvu kirjutamine paberile (tööjaotus tehnikute

vahel). Grupijuhi vahetuks ülesandeks oli suurt (termilist) täpsust nõudvate tundlike

komponentide jootmistööde teostamine (vajalik oli vältida komponendi ülekuumenemist

jootmise ajal). Tehnikud jootsid näidistest juhinduvalt vähemat täpsust nõudvaid komponente

trükkplaatidele, millele grupijuht jootis lisaks tundlikud komponendid. Grupijuhi nimetus oli

aluseks kõrgema töötasu maksmiseks. Sisuline jootmistöö pliijoodistega jäi kaebaja puhul

samaks kogu tööpäeva jooksul (8 tundi). Grupijuhi ametinimetusega lisandus vastutus jootja-

kuumtinataja tööülesandeid täitva grupi töö optimaalse korraldamise eest, mis tähendas

tööülesannete praktilist juhendamist jootja ja kuumtinataja töökohal. Kuna grupijuhi tasemega

käsitsi jootjaid ja kuumtinatajaid oli mõni üksik, tuli kaebajal vastutusrikaste tellimuste

täitmiseks teha sageli ületunnitööd ja tööd nädalavahetustel. Kaebaja tööülesannete hulka

kuulus alates 29.11.2004 ka palgaarvestuse aluseks oleva tööaja kontroll, mis tähendas

tööajatabeli allkirjastamist ja raamatupidamisele esitamist. Töötajate ühisesse tööajatabelisse

kandis oma tööloleku päevad iga töötaja ise ning grupijuht pidi tabeli kord kuus üle vaatama

ja oma allkirjaga kinnitama, millele kulus 5 minutit kalendrikuus. Põhiülesannete kõrval

üksnes väheses ulatuses teiste isikute abistamine nende tööülesannete täitmisel ei tähenda, et

täistööaja nõuet ei ole järgitud.

Kaebaja töö sisuks oli juhtmete ja elektroonikakomponentide jootmine trükkplaadile

kuumtinatamise meetodil joodistega mis sisaldavad pliid, 1. ja 2. ohuklassi kahjulikke aineid

või kantserogeene. Komponentide trükkplaadile jootmiseks oli vaja eelnevalt katta

joodetavate komponentide jootmiskontaktid räbustiga, seejärel toimus jootetraadi abil ja

jootekolviga kuumutades komponentide vahetu jootmine trükkplaadile. Juhtmete jootmiseks

kasteti juhtmete otsad räbustisse, seejärel toimus juhtmeotste kuumjootmine tinavannis ning

juhtmete jootmine trükkplaadile. Kvaliteetse joodise saavutamiseks tuli jootmistemperatuur

seada nii kõrgeks kui vajalik ja nii madalaks kui võimalik (soovitatav vahemik 380° C ‒ 405°

C). Suuremate detailide korral oli vajalik tõsta jootetemperatuuri ka üle 405° C ja selliste

3(11)

3-23-29

detailide jootmistööd kuulusid kaebaja kui grupijuhi pädevusse. Mida kõrgem on joodise

temperatuur, seda intensiivsem on joodise aurustumine ja seeläbi on protsess ohtlikum

tervisele. Kaebaja väidet, et kõrgema temperatuuriga kui 405° C jootetöödeks sai anda loa

üksnes grupijuht, tõendab 31.08.2010 Enerpoint Saare OÜ käsijootmise juhend. Uute toodete

või tööprotsesside praktilisel juhendamisel oli kaebaja tavapärane kohustus teha uuest

jootmisprotsessist kuumjootmise meetodit kasutades näidismoodul, mida said kasutada ka

teised jootmisülesandeid täitvad töötajad.

Kaebaja ei pidanud oma töötamise ajal ette nägema, et tulevikus võidakse kehtestada kord

(sotsiaalministri 27.12.2012 määrus nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise

kord“ (määrus nr 59)), mille tõttu võib ta oma õigusest pensionistaažile ilma jääda. Selline

pensionistaaži tõendamise kord ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Vastustaja on aluselult leidnud, et kaebaja tööülesannete hulka kuulus lisaks jootmisele ka

suruõhutööriistaga töötamine, elektrikäsitööriistadega töötamine ja klemmipressiga töötamine.

Jootekolb, kuumaõhupuhur ja luuplamp on jootja poolt jootmisel tavapäraselt kasutatavad

elektrikäsitööriistad. Kuigi kaebajat on väidetavalt instrueeritud ka klemmipressiga

töötamiseks, ei ole klemmipressiga töö kunagi tema tööülesannete hulka kuulunud.

SKA on Ouman Estonia OÜ 07.06.2022 kirja valesti tõlgendanud. Reeglina ei olnud Ouman

Estonia OÜ-s tööpäeva pikkus 8 tundi, vaid sageli rohkem. Materjalide ettevalmistus ja tööde

kooskõlastamine ning tööajaarvestuse tabelisse pilgu heitmine (töötajad märkisid ise seinal

olevasse tabelisse kohaloleku andmed) ei võtnud kokku rohkem aega kui 15 minutit. Kogu

ülejäänud aeg kulus vahetult jootetööle.

4. SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Soodustingimustel vanaduspensionile õigust ei anna pelgalt viibimine tervistkahjustavates

tingimustes või vastavate ainetega kokkupuude, vaid soodustingimustel vanaduspensioni

määramise eelduseks on, et kaebaja töötas täistööpäeva jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja

tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või

kantserogeene (Riigikohtu 27.02.2019 otsus nr 3-17-1108).

Kaebaja tööraamatusse ei ole märgitud tema ametinimetust. Kaebaja ja Origo Estland AB

vahel 16.08.1993 sõlmitud töölepingu nr 13 kohaselt asus kaebaja 01.04.1993 tööle tehnikuna.

Töö sisu või tööülesanded lepingus ei kajastu. Töölepingu lõpetamise dokumenti ei ole

haldusmenetluses esitatud, kuid tööraamatu kande nr 2 kohaselt lõppes tööleping 31.07.1994.

Tööraamatu kande nr 3 kohaselt asus kaebaja taas tööle AS-i Origo Eesti 09.08.1994.

Töölepingut selle kohta ei ole ning ei seda ei ole ka Rahvusarhiivis.

Kaebaja pensioniõigusliku tööstaaži hulka on arvatud töötamine Origo Estland AB-s

01.04.1993‒31.07.1994 ja AS-is Origo Eesti 09.08.1994‒30.08.1996. Kahe töösuhte vahele

jäänud perioodi ei ole staaži hulka arvatud ja seda ei arvata ka soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

Osaühing Altron (varem AS Altron) kustutati äriregistrist 22.07.2018 ning dokumentide

hoidja kaudu töölepinguid ja ametijuhendeid ei leitud.

Ouman Estonia OÜ (endised ärinimed Norblant OÜ, Enerpoint Saare OÜ) on 18.05.2022

vastustajale kinnitanud, et kaebaja töötas töölepingu nr 16/9901121 alusel 13.01.1999‒

11.03.2002 täistööajaga elektroonika tehnikuna. 12.03.2002‒31.12.2005 töötas ta tehnikute

grupijuhina. Tema tööülesanneteks oli nendel ametikohtadel elektroonikatoodete jootmine ja

kuumtinatamine ning tööülesannete täitmisel kasutati joodiseid, mis sisaldavad pliid. Ouman

Estonia OÜ kinnitab, et kaebaja töötas täistööajaga 13.01.1999‒31.12.2005 ametkohtadel, kus

4(11)

3-23-29

ametiülesandeks oli toodete monteerimine jootmise ja kuumtinatamise meetodil joodisega,

mis sisaldab pliid. Kirjale olid lisatud töölepingud.

Kaebaja ja Norblant OÜ vahel 13.01.1999 sõlmitud töölepingu kohaselt asus kaebaja

13.01.1999 tööle tehnikuna ja töö sisu iseloomustusena on märgitud monteerimine, testimine.

Tööülesandeid annab ja järelevalvet teostab grupijuht.

12.03.2002 asus kaebaja tööle grupijuhina ning töö sisuks on töö optimaalne korraldamine

automaatika- ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja

abitöödel. 29.11.2004 sõlmitud töölepingus on kaebaja ametinimetuseks märgitud grupijuht

ning töö sisuks grupi töö optimaalne korraldamine automaatika- ja elektroonikaseadmete

kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja abitöödel, grupi tööajaarvestuse

pidamine.

03.04.2002 on kaebaja allkiri töökaitsekoolituse kaardil mh ka järgnevate töökaitsejuhendite

järel: suruõhutööriistaga töötamine, elektrikäsitööriistadega töötamine, klemmipressiga

töötamine.

Ouman Estonia OÜ on 07.06.2022 kirjas täiendavalt selgitanud kaebaja tööülesandeid,

selgitades mh, et ühe tunni 8-st tunnist tegeles kaebaja toodete, jootematerjalide ja

jooteseadmete ettevalmistamisega ning grupijuhi ametikohal lisaks tööaja tabelite tegemisega

ja tööprotsesside jaotamisega talle alluvate töötajate vahel. Samuti on Ouman Estonia OÜ

selgitanud, et tervistkahjustava töö tegemisel loeti täistööpäevaks 7 tundi. Vabariigi Valitsuse

18.12.2001 määruse nr 405 „Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde

loetelu, kus töötamisel rakendatakse lühendatud tööaega, ja lühendatud tööaja kestus“ (määrus

nr 405) § 2 lg-st 2 tuleneb, et tervistkahjustavatel töödel lühendatakse tööaega juhul, kui

töökeskkonna ohuteguri parameetrid ületavad kehtestatud piirnorme. Eelnimetatud kirjas on

välja toodud, et tööandja kasutas meetmeid, et mürgiste ainete osakaal keskkonnas ei ületaks

piirnormi, mistõttu lisapuhkepäevi ei antud.

Haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et kaebaja töötas täistööpäeva jootja ja

kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2.

ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Alates 13.01.1999 ei olnud kaebaja

tööülesanneteks vaid loetelus nr 1 nimetatud ametikohale iseloomulikud tööülesanded, vaid ta

täitis ka muid tööülesandeid.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.02.2024 otsusega kaebuse ja tühistas SKA

07.12.2022 otsuse nr E12555-1 ning tuvastas, et kaebaja töötas täistööajaga määrusega nr 206

kinnitatud loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja

kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal järgmiselt: perioodil

01.04.1993‒31.07.1994 Origo Estland AB-s, perioodil 09.08.1994‒30.08.1996 Origo Eesti

AS-is, perioodil 14.09.1996‒12.01.1999 Altron AS-is (hiljem Altron OÜ), perioodil

13.01.1999‒31.12.2005 Norblant OÜ-s (hiljem Enerpoint Saare OÜ ja Ouman Estonia OÜ).

Kaebaja tööraamatus puuduvad kanded ametikohtade kohta. Kaebaja töötamist elektroonika

tehniku ja tehnikute grupi juhina saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja

tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses jootja ja kuumtinataja tööülesannetele

vastavalt loetelu nr 1 peatükis XIII märgitud koodidele nr 16456 ja 13417.

16.08.1993 sõlmitud töölepingust nr 13 nähtub, et kaebaja asus 01.04.1993 Origo Eesti AB-s

täistööajaga tööle tehnikuna. Tööülesandeid pole lepingus märgitud. Tööleping lõpetati seoses

ettevõtte Origo Eesti AB tegevuse lõpetamisega, ettevõtte järglaseks oli Origo Eesti AS.

5(11)

3-23-29

Sisuliselt töötasid töötajad samas ettevõttes samadel ametikohtadel ja tingimustel edasi,

omanike ja tegevjuhtkonna vastuolude tõttu toimusid juriidilised muudatused. Kaebaja

tööleping lõppes 1996. a-l tööandja pankroti tõttu.

Kaebaja esitas kohtule tõendina C kirjalikud ütlused, mille kohaselt töötas C Origo Estland

AB-s (Origo Eesti AS) 23.08.1993‒30.08.1996 ehk enam-vähem samal perioodil koos

kaebajaga. C oli kaebaja otsene ülemus. Tema kinnitusel olid kaebaja ametiülesandeks

täistööajaga elektroonikaseadmete jootmistööd, ametinimetusega tehnik, kes tinatab ja joodab

tooteid kuumjoodisega. Selleks olid töökohal kasutusel erinevad jootejaamad, tinavannid,

jootetarvikud ja muud abivahendid. Töö sisuks oli juhtmete kuumjootmine tinavannis, seejärel

tinatatud juhtmete jootmine elektroonika trükkplaadile (summerile). Samuti oli tööülesandeks

käsijootmise tööna joota trükkplaatidele erinevaid elektroonikakomponente, mida ei olnud

võimalik lainejootemasinaga joota (nt komponendi asukoht trükkplaadi vastaspoolel). Muid

lisaülesandeid kaebaja ei täitnud, selleks olid teised osakonnad ja teised töötajad.

Jootmistööde suure koormuse tõttu oli vajalik teha ületunde, mida kaebaja ka tegi. Tinavannis

ja käsijootmisel kasutati jootetina, mis sisaldas pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või

kantserogeene. Jootevedeliku ja jootetina kokkupuutel eraldus termilise protsessi käigus

aurupilvekesena jootekohale tervisele kahjulikke jääkaineid. Pliivaba jootetina Origo Estland

AB-s (Origo Eesti AS) elektroonikatööstuses ei kasutatud.

Kaebaja tööraamatust nähtub, et ta töötas 14.09.1996‒12.01.1999 Altron AS-is (hiljem Altron

OÜ). Kuna töölepingut, millest selguks kaebaja töö sisu, säilinud ei ole, esitas kaebaja

tõendina Y kirjalikud ütlused. Y töötas kaebajaga samal ajal Altron AS-is. Ütluste kohaselt

töötas kaebaja Y alluvuses ja täitis täistööajaga jootja ja kuumtinataja tööülesandeid, kes

joodab ja tinatab joodistega elektroonika tooteid. Tema kinnitusel oli kaebaja töö sisuks

klaasipõrutusandurite koostamiseks kuumjoodisega juhtmete tinatamine tinavannis, millele

järgnes juhtmete jootmine elektroonika trükkplaadile. Samuti ladumisvigadega trükkplaatidelt

joodetud komponentide (trafod, releed, pistikud) eemaldamine kuumjootmise teel tinavannis.

See töö oli tervisele ohtlik trükkplaadi ja komponendi joodete üheaegse kuumutamise tõttu

suurel pinnal, sest lisaks pliijoodisele eraldas kirbet vingu ka trükkplaat (PCB). Trükkplaadilt

eemaldatud komponendi ühendusjalgade puhastamine jootmisjääkidest (tinast) kuumjootmise

teel ja taaskord komponendi jootmine trükkplaadile. Kõiki loetletud jootmise ja tinatamise

tööülesandeid tegi kaebaja täistööajaga, millele lisandus vabatahtlikkuse alusel tellimuste

õigeaegseks täitmiseks umbes 10 tundi ületunnitööd ühes kalendrikuus (olenevalt tellimuste

mahust). Jootmisel kasutati joodiseid, mis sisaldas pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid

või kantserogeene.

Vastustaja on teinud järelpärimise Altron OÜ endisele juhatuse liikmele Wle, kelle 19.04.202

vastuse kohaselt ei ole töölepingute ja ametijuhendite kausta säilinud ning W ei mäleta täpselt,

kellena kaebaja AS-is Altron töötas.

Kaebaja on esitanud Altron AS-i sisedokumendi „Sissejuhatav instrueerimine.

Juhendmaterjal“ 10.01.1997, mis kajastab nimeliselt ettevõttes sel hetkel töötanud juhte.

Lisaks on kaebaja esitanud töötasu arvestuse kokkuvõtte, millest nähtub, et ta tegi oktoobris ja

novembris 1996 Altron AS-is töötades ületunde.

Kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja töötas alates 13.01.1999 Norblant OÜ-s (hiljem

Enerpoint Saare OÜ ja Ouman Estonia OÜ). Töölepingus on kaebaja ametinimetuseks

märgitud tehnik ja töö sisuks monteerimine ja testimine. Tööleping nägi ette täistööajaga

töötamise. Kaebaja töölepingut muudeti ja alates 12.03.2002 oli kaebaja ametikohaks

grupijuht. Täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Töö sisuks on märgitud töö

optimaalne korraldamine automaatika ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega

6(11)

3-23-29

seonduvatel kontrolli ja abitöödel. Kaebajaga sõlmiti uus tööleping 29.11.2004. Töö sisuks on

märgitud grupi töö optimaalne korraldamine automaatika ja elektroonikaseadmete

kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja abitöödel, grupi tööajaarvestuse

pidamine. Täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Kaebaja töötas ettevõttes

nimetatud ametikohal kuni 31.12.2005. Alates 01.01.2006 muudeti poolte kokkuleppel

kaebaja töö sisu.

Ouman Estonia OÜ juhatuse liige kinnitab 18.05.2022 vastuses SKA järelpärimisele, et

kaebaja töötas töölepingu nr 16/9901121 alusel 13.01.1999‒11.03.2002 täistööajaga

elektroonika tehnikuna. 12.03.2002‒31.12.2005 töötas ta täistööajaga tehnikute grupi juhina.

Tema tööülesanneteks oli nendel ametikohtadel elektroonikatoodete jootmine ja

kuumtinatamine ning tööülesannete täitmisel kasutati joodiseid, mis sisaldasid pliid. Ouman

Eesti OÜ täpsustas 07.06.2022 vastuses, et kaebaja tehniku ametikohal töötamise

tööülesanneteks oli toodete monteerimine jootmise ja kuumtinatamise meetodil. Tehnikute

grupi juhi ametis lisandus tegelemine keerukamate toodetega (samal meetodil) ja nende

toodete funktsionaalne testimine, mis tähendab, et tuli teostada juba monteeritud

komponentide joodiste korrigeerimist ja ümberjootmist. Grupijuhi töö sisaldas ka nimetatud

tööde ning jootmise töövõtete õpetamist ja juhendamist. Kaebaja ametijuhendeid Ouman Eesti

OÜ ei esitanud.

Enerpoint Saare OÜ-s töötades on kaebaja 03.04.2002 kinnitanud, et ta on tutvunud järgmiste

juhendite ja eeskirjadega: tuleohutusjuhend, esmaabijuhend, töökaitsejuhendid

suruõhutööriistadega, elektrikäsitööriistade ja klemmpressiga töötamisel ning

töökaitsejuhendiga jootjale. Ouman Eesti OÜ on kirjale lisanud 03.04.2002 kinnitatud

„Töökaitsejuhend jootjale“. Kaebaja on selgitanud, kuidas tööprotsess tegelikkuses toimus.

Hinnates esitatud tõendeid, saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töö sisuks oli vaatamata

tehniku või grupijuhi ametinimetusele tegelikkuses jootmine ja kuumtinatamine. Tõendamist

on leidnud, et jootmine ja tinatamine olid kaebaja põhilisteks tööülesanneteks, millega ta

tegeles täistööajaga. Isegi kui kaebaja ametinimetus oli grupijuht ning tema ülesandeks oli

demonstreerida või õpetada teistele töötajatele praktilise töö kaudu töövõtteid, oli siiski

tegemist jootja või kuumtinataja tööga, mille käigus kasutati pliid sisaldavaid joodiseid.

Samuti on kaebaja selgitanud, et grupijuhi ametinimetus tähendas seda, et tema ülesandeks oli

keerulisemate tööde tegemine ning muud tabeli täitmistega seotud ülesanded võtsid vaid

tegelikkuses 15 minutit, mida ta võis teha ka oma puhkeaja arvelt.

Viidatud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas täistööajaga määrusega nr

206 kinnitatud loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja

kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastavatel ametikohtadel järgmiselt:

perioodil 01.04.1993‒31.07.1994 Origo Estland AB-s, perioodil 09.08.1994‒30.08.1996

Origo Eesti AS-is, perioodil 14.09.1996‒12.01.1999 Altron AS-is (hiljem Altron OÜ),

perioodil 13.01.1999‒31.12.2005 Norblant OÜ-s (hiljem Enerpoint Saare OÜ ja Ouman

Estonia OÜ). Seega tuleb SKA 07.12.2022 otsus nr E12555-1 tühistada ning kaebus

rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. SKA palub 12.03.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.02.2024

otsus ja jätta uue otsusega L.P kaebus rahuldamata.

Kohtud on senises kohtupraktikas pidanud võimalikuks soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvat staaži tuvastada tunnistajate kohtumenetluses vande all antud ütluste alusel.

7(11)

3-23-29

Halduskohus on aga tuginenud kaebusele lisatud digitaalselt allkirjastatud seletustele. Senine

kohtupraktika peaks jätkuma ja selle muutmine ei ole põhjendatud.

Kohus pidas kaebaja töötamist jootja ja kuumtinatajana täistööpäeva jooksul paljuski

tõendatuks kaebaja enda selgituste põhjal. Samas on Ouman Estonia OÜ 07.06.2022 kirjas

kinnitanud, et ühe tunni 8-tunnisest tööpäevast tegi kaebaja midagi muud. Senises

kohtupraktikas ei ole peetud piisavaks sooduspensioni taotleja enda kirjalikke ütlusi, vastasel

juhul puuduks vajadus tunnistajate vande all ära kuulamiseks.

Kohus on tuvastanud kaebaja töötamise jootja ja kuumtinatajana mh ajavahemikul

01.04.1993‒31.07.1994, tuginedes kaebaja esitatud C kirjalikule seletusele. C seletuse

kohaselt töötas ta Origo Estland AB-s (Origo Eesti AS-is) 23.08.1993‒30.08.1996, seega

perioodil 01.04.1993‒22.08.1993 puudub tal kaebajaga tööalane kokkupuude ja selles osas

tema selgitusi arvestada ei saa.

Töökaitsekoolituse kaardil on kaebaja allkiri mh ka selliste töökaitsejuhendite järel nagu

töökaitsejuhend suruõhutööriistaga töötamisel, töökaitsejuhend elektrikäsitööriistadega

töötamisel, töökaitsejuhend jootjale, töökaitsejuhend klemmipressiga töötamisel. Ouman

Estonia OÜ 07.06.2022 kirjas on välja toodud, et ühe tunni 8-tunnisest tööpäevast tegeles

kaebaja toodete, jootematerjalide ja jooteseadmete ettevalmistamisega ning grupijuhi

ametikohal lisaks tööaja tabelite tegemisega, tööprotsesside jaotamisega talle alluvate

töötajate vahel, toodete funktsionaalse testimise ja jootmise töövõtete õpetamise ja

juhendamisega. Seega kaebaja ei täitnud terve päeva jooksul üksnes jootja ja kuumtinataja

tööülesandeid, mistõttu pole üheselt tõendamist leidnud, et kaebaja täitis täistööajaga üksnes

soodustingimustel pensionile õigust andvaid tööülesandeid.

Võrreldes SVPS-i kehtestamise ajaga on ametid ja töötingimused oluliselt muutunud. Tänased

töötingimused, töökeskkonnad ja töövõtted ei ole võrreldavad Nõukogude Liidu ajaga. Alates

26.07.1999 kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab ranged nõuded

töökeskkonnale ning tööandja kohustused selle tagamiseks. Tööandjale on seadusega

kehtestatud nõuete täitmine kohustuslik. Järelikult peaks töökeskkond ja töötingimused olema

võrreldes 1992. a-ga, kui kinnitati loetelu nr 1, muutunud ja paranenud.

Ouman Estonia OÜ 07.06.2022 kirjas on välja toodud, et tööandja kasutas meetmeid, et

mürgiste ainete osakaal keskkonnas ei ületaks piirnormi, mistõttu lisapuhkepäevi ei antud.

Olukorras, kus tööandja on rakendanud tööohutusalaseid meetmeid, mille tulemusena

mürgiste ainete osakaal piirnorme ei ületanud, ei ole tõenäoliselt enam tegemist tervist eriti

kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega, mida peeti silmas 1992. a-l nimekirju koostades.

Kaebaja võis tehnikuna ja grupijuhina küll teha jootja tööd, kuid tal olid ka lisaülesanded, mis

ei kattunud tavalise jootja tööülesannetega: jootmise töövõtete õpetamine ja juhendamine,

tööprotsesside jaotamine talle alluvate töötajate vahel ning tööaja tabelite tegemine. Kui

töötajal on alluvad, kulub tahes-tahtmata osa tööaega alluvatega tegelemisele. Seega ei saa

väita, et tehnikuna ja grupijuhina töötades tegi kaebaja jootja tööga analoogset tööd täistööaja

jooksul. Kindlasti ei saa jõuda sellisele järeldusele üksnes kaebaja enda selgitustele või teiste

isikute kirjalikele selgitustele tuginedes. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, mitu tundi päevas

kaebaja jootja ja kuumtinataja tööülesandeid täitis.

7. L.P palus 29.11.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kui SKA pidas vajalikuks mõne tunnistaja vahetut ülekuulamist kohtuistungil, oli tal

võimalus seda taotleda. SKA ei ole seda teinud. Kohtul ja riigil ei ole põhjust ka kaebaja enda

ütlusi umbusaldada. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis seaks kahtluse alla kaebaja

8(11)

3-23-29

poolt esitatu. Kaebaja tegi täistööpäeva jooksul (8 tundi) kuumjootja ja tinutaja tööd, sh nii

grupijuhi kui juhendajana. Juhendaja tööd ei ole võimalik teha ilma ise vahetult tööprotsessis

ja joodise aurude keskkonnas olemata. Kuna joodetavad detailid on väga väikeste

mõõtmetega, on nii jootja kui tema juhendaja nägu detailidele väga lähedal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. SKA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

9. Halduskohus võis asja lahendamisel tõenditena arvestada ka isikute kirjalikke seletusi.

Määruse nr 59 § 29 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži

tõendamiseks kohtusse. HKMS § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on

seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel teeb kohus seaduses sätestatud korras

kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Halduskohtumenetluses võivad

tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt

tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Ehkki kaebaja esitatud Y ja C seletuste näol ei ole

tegemist tunnistajate kirjalike ütlustega TsMS § 253 tähenduses, kuna halduskohus ei võtnud

isikutelt tunnistaja vannet ega kohustanud isikuid määrusega kohtu poolt esitatavatele

küsimustele vastama, sai halduskohus isikute seletusi siiski arvestada kui dokumentaalseid

tõendeid (TsMS § 272) ning hinnata neid koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega.

Vastustajal on õigus, et üldjuhul tuleks eelistada tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil või

kuulata nad vormikohaselt üle kirjalikult, kuid praegusel juhul ei ole vastustaja esimeses

kohtuastmes esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks, on nõustunud 20.01.2023 vastuses

kaebusele asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning teinud sama ka apellatsiooniastmes.

Kuna vastustaja ei ole isikute seletuste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ei esimeses ega

teises kohtuastmes, vaid on apellatsioonkaebuses heitnud halduskohtule küll ette tunnistajate

suuliselt üle kuulamata jätmist, kuid nõustunud samas kirjaliku menetlusega ning jätnud ka

apellatsiooniastmes esitamata taotluse tunnistajate üle kuulamiseks, puudus halduskohtul ja

puudub ka ringkonnakohtul alus Y ja C seletustega arvestamata jätmiseks. Ka Riigikohtu

16.11.2009 otsusest nr 3-3-1-53-09 ei tulene, et tunnistajad tuleb kohtus tingimata suuliselt

üle kuulata, vaid hoopis see, et tunnistajate ütlustele tuginev oluliste asjaolude tuvastamine

toimub kohtumenetluses, mitte SKA poolt haldusmenetluses (p 16). Vastustaja ei ole

taotlenud ka kaebaja vande all üle kuulamist (TsMS 28. ptk).

10. Halduskohus on õigesti tuvastanud kaebaja soodusstaaži perioodi 01.04.1993‒22.08.1993

eest töötamisel Origo Estland AB-s. Kaebaja tööraamatust (dtl 21 jj) nähtuvalt asus kaebaja

01.04.1993 tööle Origo Estland AB-s ja töötas seal kuni 31.07.1994 töölepingu nr 13 alusel.

Töölepingu nr 13 (dtl 26) kohaselt asus kaebaja 01.04.1993 ettevõttes tööle tehnikuna

määramata ajaks. C tööraamatust (dtl 30) nähtuvalt asus ta Origo Estland AB-s tööle

23.08.1993 ja tema seletuste (dtl 40) kohaselt oli ta L.P otsene ülemus ja L.P

ametiülesanneteks olid täistööajaga elektroonikaseadmete jootmistööd, ametinimetusega

tehnik, kes tinatab ja joodab tooteid kuumjoodisega. Selleks olid töökohal kasutusel erinevad

jootejaamad, tinavannid, jootetarvikud ja muud abivahendid. Tööülesandeks oli juhtmete

kuumjootmine tinavannis. Seejärel tinatatud juhtmete jootmine elektroonika trükkplaadile

(summerile). Samuti oli tööülesandeks käsijootmistööna joota trükkplaatidele erinevaid

elektroonikakomponente, mida ei olnud võimalik lainejootemasinaga joota (nt komponendi

asukoht trükkplaadi vastaspoolel). Muid lisaülesandeid L.P ei täitnud. Kuna kaebaja seletus

tema tööülesannetest ühtib C seletustega ning kaebaja töölepingut ega ametinimetust ei

muudetud pärast 23.08.1993, saab eeldada, et L.P täitis samu ametiülesandeid töölepingu nr

13 jõustumisest alates, sh ka perioodil 01.04.1993‒22.08.1993.

9(11)

3-23-29

11. Osas, mis puudutab soodustingimustel pensionile õigust andvatel ametikohtadel töötamist

ajavahemikel 23.08.1993–31.07.1994 (Origo Estland AB), 09.08.1994–30.08.1996 (Origo

Eesti AS), 14.09.1996–12.01.1999 (Altron AS) ja 13.01.1999–11.03.2002 (Norblant OÜ),

nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg

4). Eelviidatud perioodidega seoses on vastustaja apellatsioonkaebuses tuginenud sisuliselt

üksnes argumendile, et tõendid, mille alusel halduskohus kaebaja töötamise tuvastas, ei olnud

nõutavas vormis. Selle argumendi lükkas ringkonnakohus tagasi eespool punktis 9.

12. SKA apellatsioonkaebus on aga põhjendatud osas, mis puudutab kaebaja soodusstaaži

tuvastamist perioodil 12.03.2002 kuni 31.12.2005 Enerpoint Saare OÜ-s. Selle perioodi osas

nõustub ringkonnakohus SKA-ga, et ei ole võimalik tuvastada kaebaja töötamist täistööajaga

soodusstaaži andval ametikohal. SVPS §-de 1 ja 11 kohaselt arvestatakse soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka üksnes täistööajaga töötatud aeg. Riigikohus on

27.02.2019 otsuse nr 3-17-1108 p-s 11 selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab

seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Alates

12.03.2002 kuni 31.12.2005 töötas kaebaja Enerpoint Saare OÜ-s grupijuhina. 12.03.2002

töölepingu muudatuse (dtl 62) kohaselt oli töö sisuks töö optimaalne korraldamine

automaatika- ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja

abitöödel. 29.11.2004 lepingu muudatuse (dtl 66) kohaselt lisandus tööülesannete hulka

tööajaarvestuse pidamine. Ehkki kaebaja enda ja B seletuste (dtl 58 ja 69) alusel saab pidada

usutavaks, et töölepingutes viidatud n-ö organisatoorsete ülesannete kõrval täitis kaebaja

endiselt ka jootmise ja kuumtinatamise ülesandeid, saab töölepingute töö sisu kirjeldustest,

töökaitsekoolituse kaardist (dtl 63) ja B 07.02.2022 seletustest järeldada, et jootmise ja

kuumtinatamise tööülesandeid ei täitnud kaebaja grupijuhina töötades enam 100% tööajast,

vaid sellele lisandus juhendamine, õpetamine, töö korraldamine ja järelevalve ning

tööajaarvestuse pidamine.

13. Määruse nr 405 § 2 lg 2 kohaselt lühendati tervistkahjustavatel töödel tööaega juhul, kui

lõikes 1 nimetatud töökeskkonna ohuteguri parameetrid ületasid kehtestatud piirnorme ja

ohutegurist tulenevat terviseriski ei saanud vältida või piisavalt vähendada. Asjas puuduvad

tõendid selle kohta, et kaebaja suhtes oleks kohaldatud lühendatud tööaega. Töölepingute

kohaselt oli kaebaja tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ning B 07.02.2022 seletustest

selgub, et tööandja kasutas meetmeid, et mürgiste ainete osakaal töökeskkonnas ei ületaks

piirnormi. Eelnevast saab järeldada, et viidatud Riigikohtu otsuse selgituste kohaselt pidi

kaebaja soodusstaaži saamiseks töötama ka jootjate grupijuhi ametikohal päevas 8 tundi jootja

või kuumtinatajana. Esitatud tõenditest seda järeldada ei saa.

14. Iseenesest on õige SKA viide, et soodustingimustel vanaduspension on kantud SVPS

vastuvõtmise ajal 1992. a-l valitsenud ideest, et mõnel töökohal töötamine on inimese tervist

niivõrd laastav, et ta ei ole enam võimeline edasi töötama. Arvestades seda, kuivõrd on

töötingimused, tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ja nende tegelik järgimine ajas muutunud,

võib asuda seisukohale, et see eeldus samas ulatuses enam ei kehti. Samas puuduvad

konkreetse vaidluse puhul tõendid, et perioodil, mil halduskohus põhjendatult tuvastas kaebaja

soodusstaaži, oleks jootja ja kuumtinataja tööülesannete täitmise tingimused või kasutatavad

töövahendid muutunud määral, mis välistaks töö tervistkahjustava iseloomu. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ, mis piiras elektri- ja elektroonikaseadmetes

ohtlike ainete kasutamist (nn RoHS direktiiv), jõustus pärast kaebaja töötamist

tervistkahjustaval ametikohal ehk 01.07.2006.

15. Eelnevast tulenevalt tuleb SKA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja halduskohtu

otsuse resolutsiooni p 3.4 tühistada osas, milles halduskohus tuvastas L.P töötamise

täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1

10(11)

3-23-29

peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab

tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või

kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil 12.03.2002 kuni 31.12.2005

Enerpoint Saare OÜ-s. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebuse

rahuldamata. Ülejäänud osas jääb SKA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

16. HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme

menetluskulud nende endi kanda.

17. HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed

(v.a SKA esindaja nimi) tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)