2-24-110669/15 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-110669

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus XX-i vastu

võlgnevuse nõudes

733,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Julianus Inkasso OÜ

Kostja XX-i (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

kasuks XX-i ja AS LHV Finance AS vahel 03.04.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr

4878063 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 37,01 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisaks kohtuotsuse resolutsiooni

p-s 2 väljamõistetule käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus 352,99 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena alates

jaanuarist 2025 iga kuu 5. kuupäevaks kuni põhivõlgnevuse 352,99 eurot täieliku

tasumiseni järgmise graafiku alusel:

05.01.2025

4,71

05.02.2025

4,80

05.03.2025

4,90

05.04.2025

5,00

05.05.2025

5,10

05.06.2025

5,20

05.07.2025

5,30

05.08.2025

5,41

05.09.2025

5,51

05.10.2025

5,62

05.11.2025

5,74

05.12.2025

5,85

05.01.2026

5,97

05.02.2026

6,09

05.03.2026

6,21

05.04.2026

6,33

05.05.2026

6,46

05.06.2026

6,59

05.07.2026

6,72

05.08.2026

6,85

05.09.2026

6,99

05.10.2026

7,13

05.11.2026

7,27

05.12.2026

7,41

05.01.2027

7,56

05.02.2027

7,71

05.03.2027

7,86

05.04.2027

8,02

05.05.2027

8,18

05.06.2027

8,34

05.07.2027

8,51

05.08.2027

8,68

05.09.2027

8,85

05.10.2027

9,03

05.11.2027

9,21

05.12.2027

9,39

05.01.2028

9,58

05.02.2028

9,77

05.03.2028

9,96

05.04.2028

10,16

05.05.2028

10,37

05.06.2028

10,57

05.07.2028

10,78

05.08.2028

11,00

05.09.2028

11,22

05.10.2028

11,44

05.11.2028

11,67

05.12.2028

11,90

05.01.2029

12,14

05.02.2029

7,98

2 (8)

4. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi OÜ Aktiva Finance Group vastu sissenõudmiskulu

30 euro, intressivõlgnevuse 34,94 euro ja viivise nõuetes rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 49% ulatuses XX-i kanda.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 183,75 eurot ning mõista nimetatud

summa XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Vajadusel toimetada kostjale kohtuotsus

kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas 03.05.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 490,29 euro, intressi 34,94

euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 61,53 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes.

2. LHV Finance AS ja kostja sõlmisid 03.04.2023 väikelaenulepingu nr 4878063, mille

alusel sai kostja laenu 500 eurot. Laenuandja maksis kostjale välja 470,10 eurot. 29,90

eurot arvestati lepingutasu katteks. Pooled leppisid lepingus kokku intressimääras

23,90% aastas, s.o 0,07% päevas. Viivisemäär on lepingujärgse intressi määr, krediidi

kulukuse määr on 30,04%, krediidikogukulu 975,91 eurot. Lepingutasu on 29,90 eurot.

Krediidikulukuse määra arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära,

lepingutasu. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et kogu krediit võetakse

kasutusse viivitamata, täies mahus ja tagastatakse lepingus kokkulepitud perioodil ja

tähtaegadel. Lepingus on kokkulepitud, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi

maksegraafiku alusel 72 osamaksega. Ühe makse suuruseks kujunes 13.13 eurot, v.a

esimese suurus, milleks on 29,90 eurot (lepingu tasu) ja viimase makse suurus, milleks

on 13,12 eurot. Laenuperiood oli 03.04.2023 - 05.04.2029. Kostja jättis tasumata

05.08.2023, 05.09.2023 ja 05.10.2023 maksed. LHV Finance AS saatis kostjale

09.10.2023 e-posti teel laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.10.2023. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud talle antud täiendava tähtaja jooksul, siis luges AS LHV Finance lepingu

ülesöelduks alates 24.10.2023. AS LHV Finance loovutas lepingust tulenevad

rahalised nõuded hagejale 31.10.2023, mille kohta saadeti kostjale teade. Kostja tasus

lepingu alusel 4 esimest osamakset. Seega on kostja põhivõla suurus 490,29 eurot (500

3 (8)

– 9,71). Kostjal on intressivõlg 34,94 eurot (s.o 5. osamaksest 05.08.2023 – lepingu

ülesütlemiseni 24.10.2023. 9,76+9,69+9,63+5,86=34,94 eurot). Hagejal on kostja

vastu ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis on tekkinud pärast lepingu

ülesütlemist summas 30 eurot. Hageja on saatnud 03.11.2023 kostjale

meeldetuletuskirja summas 15 eurot. Samuti on hageja saatnud kostjale

meeldetuletuskirjad 13.11.2023 ja 28.11.2023 kumbki hinnaga 5 eurot. Lisaks

eeltoodule on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kokku on võla

sissenõudmiskulude nõue 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 23,90%

aastas arvestatuna tasumata põhivõlalt 490,29 eurot alates 25.10.2023 kuni 03.05.2024

summas 61,53 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist.

3. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised

andmed. Kostja esitas AS-le LHV Finance laenutaotluse 03.04.2023, milles on

märgitud, et kontole laekuvad igakuised netosissetulekud kokku on 900 eurot, laenude

ja liisingute kuumaksed kokku on 500 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide

kasutatud limiidid kokku on 2 eurot. Kostjal on haridustase alla keskhariduse, ta on

oskustööline, ülalpeetavaid ei ole. AS LHV Finance arvestas kostja igakuisteks

sissetulekuteks 1068,94 eurot (EVK päringu vastus). Kostja pangakonto väljavõtte

alusel arvestati igakuiste kohustustena 500,05 eurot. Krediidiinfo ja krediidiregistri

alusel kostjal maksehäireid ei tuvastatud. AS LHV Finance ees puudus negatiivne

makseajalugu.

4. 14.05.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas

kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest

alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1). Kuna kohtule ei olnud teada kostja kontaktandmeid, siis toimetas kohus hagi

kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 02.10.2024. Kostja hagile

ei vastanud.

5. 30.10.2024 esitas hageja kohtule alternatiivse nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 369 alusel. Kohus võttis alternatiivse nõude menetlusse 05.11.2024

määrusega ja toimetas selle kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel 21.11.2024. Kostja alternatiivsele nõudele vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

6. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS LHV

Finance ja kostja 03.04.2023 väikelaenulepingu nr 4878063, mille alusel sai kostja

laenu 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma AS-le

LHV Finance intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest

nähtub, et AS LHV Finance, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on

kostjale andnud laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga.

4 (8)

7. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.

Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu

sõlmimise ajal, s.o 06.04.2023, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 15,31%. Seega kolmekordne määr oli 45,93%. Hagiavalduse kohaselt

oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 30,04% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära, lepingutasu. Krediidikulukuse

määr on arvutatud eeldusel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata, täies mahus

ja tagastatakse lepingus kokkulepitud perioodil ja tähtaegadel. Krediidi kogukulu on

975,91 eurot. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole

teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud

ebaõigesti.

8. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on AS LHV Pank loovutanud 31.10.2023 kõik

lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.

9. Vastavalt VÕS § 4034

lg 6 sätestab, et

krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS

§ 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS §

4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal

vastavad asjaolud ja tõendid esitada.

10. Hagiavalduse asjaolude kohaselt avaldas kostja laenutaotluses oma igakuiste

netosissetulekutena 900 eurot, laenude ja liisingute kuumaksetena kokku 500 eurot,

krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidid kokku oli 2 eurot. Ülalpeetavaid

ei ole, perekonnaseis vallaline. Laenuandja kontrollis eelnevat maksekäitumist välistest

ja sisemisest andmebaasidest, milledest nähtus, et kostjal puudusid maksehäired.

Laenuandja kontrollis laenutaotluses esitatud andmeid kostja pangakonto väljavõtte

5 (8)

kaudu. Laenuandja arvestas kostja sissetulekuna 1068,94 eurot. Asjas esitatud

tõenditest ei nähtu selgelt, kuidas laenuandja jõudis korrigeeritud sissetuleku

suuruseni. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte andmetest ei kajastu kohtu

hinnangul sellise suurusega regulaarseid sissetulekuid. Juhul, kui arvestatud on

eraisikutelt laekunud summasid, siis ei ole selgitatud, millistel põhjustel on nendega

arvestatud. Juhul, kui arvestatud on mõnest registrist võetud teabega suurema

sissetuleku kohta, siis on ikkagi arusaamatu, miks on sellega arvestatud, kui kontolt

sellises summas regulaarseid sissetulekuid ei nähtu. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu,

et kostjalt oleks küsitud teavet tema regulaarsete majapidamiskulude suuruse kohta. Ei

ole eluliselt usutav, et tarbijal puuduvad kulutused majapidamisele. Kuigi pangakonto

väljavõttelt ei nähtu, et kostja oleks teinud makseid majapidamiskulude katteks, ei saa

sellest järeldada, et neid ei ole. Pangakontolt ei nähtu ka erilisi kulutusi nt toidule,

kuid sellest ei saa järeldada ja pole eluliselt usutav, et neid ei oleks. Arvestades

pangakonto väljavõttel kajastatud andmeid on kohus seisukohal, et sellest nähtub

kostja harjumus või vajadus kogu sissetulek ära kulutada. On näha, et kui kostja ei

tulnud mõnel kuul rahaga välja, siis on ta võtnud laenu (nt jaanuaris 2023 Bondora

AS-lt). Pangakonto väljavõte algab oktoobriga 2022, millest nähtub, et kostja võttis

Bondora AS-lt laenu 3500 eurot. Samas ei nähtu, et kostja oleks teinud Bondora AS-le

ühtegi tagasimakset enne veebruari 2023. Eeltoodu viitab sellele, et kostjal võis olla

juba esimese laenulepingu teenindamisega probleeme. Kokkuvõtlikult on kohus

seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet sellega, et

jättis kostjalt küsimata ja kontrollimata kostja igakuiste majapidamiskulude kohta, on

arusaamatult arvestanud kostja sissetulekuks suurema summa, kui kohtu hinnangul

pangakontol olevatest andmetest järeldada saaks, hinnanud kostja maksekäitumist

ainult maksehäirete registrite baasil, jättes seejuures hindamata pangakonto väljavõttelt

nähtuvad andmed ja küsimata tarbijalt lisainfot kohustuste täitmise kohta (sellist infot

ei nähtu asjas esitatud tõenditest) ja jätnud hindamata kostja tarbimisharjumused, s.o

kas harjumused või vajadus kogu sissetulek ära kulutada.

11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise

põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või

esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.

12. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivnõue, mille kohus

võttis menetlusse 05.11.2024. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena

tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda

üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab

kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine

tühiseks. AS LHV Pank ütles lepingu üles alates 24.10.2024. Lepingu ülesütlemise

aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud augusti, septembri ja oktoobri 2023

6 (8)

osamaksed, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu

ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 09.10.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine

VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole

lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste

puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik

võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja

lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude

järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni 05.03.2024). Eeltoodust tulenevalt

on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva

otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed kuni 05.12.2024 kokku

77,06 eurot. Kostja on tasunud lepingu alusel 40,05 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 37,01 eurot.

13. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada

hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole mingiski

osas oma kohustusi täitnud alates augustist 2023, siis on põhjendatud eeldada, et kostja

ei täida kohustusi ka edaspidi õigel ajal. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka

tulevikku suunatud maksed vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele.

14. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on

07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija

satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Praegusel juhul ei ole hageja kostjale

uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse

sattuda. Seega jääb rahuldamata viivis juba sissenõutavaks muutunud maksete osas.

Kuna tulevikku suunatud maksed ei ole veel sissenõutavaks muutunud, siis puudub

hagejal nende osas kostja vastu viivisenõue.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 30 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3)

asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude

summas 30 eurot.

Menetluskulud

16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

7 (8)

nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

17. Kuna kohus rahuldas hagi 49% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses

kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 51% ulatuses hageja kanda.

18. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 358 eurot.

19. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu.

20. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 358 eurot olulises osas

ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 2

tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus

rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega,

mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt

muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on

esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine

võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda

rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa

pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping, võlateatised, volikiri ja

haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget

kvalifikatsiooni. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2

tund). Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 375 eurot.

21. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 49% ulatuses, siis kuuluvad hagejale

hüvitamisele 183,75 eurot (375*49/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja.

22. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus

märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

8 (8)