1-24-4570/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-4570

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas

Koitmäe

Kriminaalasi

Villem Tõldsepp süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 2

järgi lühimenetluses

Süüdistatav

Kaitsja

Villem Tõldsepp

isikukood: 38610012739

elukoht: XXX

kodakondsus: XXX

emakeel: XXX

haridus: XXX

töökoht: XXX

kriminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus

tõkendit ei ole kohaldatud

vandeadvokaadi abi Anne Vissak (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Villem Tõldsepp KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning mõista temale

karistuseks 4 aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Villem Tõldsepale mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, s.o 1 aasta 4 kuu võrra ja mõista Villem Tõldsepale

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele,

kui Villem Tõldsepp ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Villem Tõldsepale määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.12.2024.

Tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes

5. Rahuldada kannatanu J. R. (ik XXX) esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning

mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel Villem Tõldsepalt J. R. kasuks välja 3095,38

eurot, mis tuleb Villem Tõldsepal kanda J. R. Swedbank AS arvelduskontole nr

XXX. 6. Rahuldada kannatanu J. R. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 3500 euro ulatuses

ning mõista VÕS § 127, § 128 lg 5, § 134 lg-te 2 ja 5, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel

Villem Tõldsepalt J. R. kasuks välja 3500 eurot, mis tuleb Villem Tõldsepal kanda J.

R. Swedbank AS arvelduskontole nr XXX.

Asitõendid ja salvestised

7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaadid (pakendid nr

1 ja 2).

Menetluskulud

8. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Villem

Tõldsepalt 2990,68 eurot alljärgnevalt:



kohtuarstlike ekspertiiside maksumus 216 eurot;



määratud kaitsja tasu 724,68 eurot;



sundraha 2050 eurot.

9. Võimaldada

Villem Tõldsepal

menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is,

nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank

AS-is, märkides viitenumbri 99924700035556 ning selgituseks kohustatud isiku nime,

kohtuasja numbri ning makse liigi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda

kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega

kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kannatanu teavitamine

10. Kannatanu J. R. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel taotluse enda

teavitamiseks süüdistatava vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning

ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

11. Kannatanu on J. R. esitanud KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotluse võimaluseks esitada

arvamus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

2 (14)

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses

tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistuse sisu

1. Villem Tõldseppa süüdistatakse selles, et tema lõi 17. detsembril 2022. a kell 07.04 Tartu

linnas Ülikooli 6a ööklubis Level ühe korra parema käe rusikaga J. R. näkku. Oma tegevusega

põhjustas Villem Tõldsepp kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – haava paremal

silmalaul, nahaaluse verevalumi parema silma ümber, nina pehmete kudede turse, ninaluude

murrud, parema silma pindmised vigastused ja osalise topeltnägemise ning parema

silmakoopa alumise seina nihkega murru. J. R. näopiirkonna traumale järgnesid tüsistused ehk

mõlema silma siserõhu tõusud, mille kestus on vähemalt 4 kuud.

2. Sellega pani Villem Tõldsepp toime KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli

kuud.

Menetlus maakohtus

3. Tartu Maakohtu 27. septembri 2024. a määrusega anti V. Tõldsepp kohtu alla.

Kriminaalasja arutati 22. novembril 2024. a kohtuistungil lühimenetluses.

4. Prokurör taotles kohtuistungil V. Tõldsepa süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p 2 järgi

ning tema karistamist 5 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendada lühimenetluse sätete

järgi 1/3 võrra ning mõista V. Tõldsepale karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Prokurör

palus jätta karistuse tingimisi täitmisele pööramata ning kohaldada V. Tõldsepale KarS § 73

lg-te 1 ja 3 alusel katseaega pikkusega 5 aastat.

5. Kaitsja hinnangul tuleks V. Tõldsepa tegu ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, kuivõrd

pole tõsikindlalt tõendatud, et kannatanu silmarõhu tõus oli tingitud V. Tõldsepa

rusikalöögist. Samuti asus kaitsja seisukohale, et tekkinud tagajärg ei ole hinnatav tüüpilise

tagajärjena. Karistuse osas leidis kaitsja, et karistust tuleks teo ümberkvalifitseerimisel

vähendada, kuid nõustus KarS § 73 kohaldamisega.

6. Kannatanu J. R. jäi varalise ja mittevaralise kahju nõuete juurde.

7. Süüdistatav tunnistas end talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Ta võttis õigeks

kannatanu J. R. esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning väljendas kohtuistungil, et on

valmis tasuma kohtu poolt välja mõistetava hüvitise ka mittevaralise kahju nõude osas.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

8. Esmalt tuvastab kohus, kas V. Tõldsepp on talle süüdistuses kirjeldatud etteheidetava teo

toime pannud ning annab V. Tõldsepa teole õigusliku hinnangu (I). Seejärel põhjendab kohus

V. Tõldsepale mõistatavat karistust (II), lahendab kannatanu J. R. esitatud varalise ja

mittevaralise hagi (III) ning käsitleb viimaks menetluskulusid ja asitõendeid, kannatanu

taotlusi KrMS § 38 alusel (IV).

3 (14)

I Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 2 järgi

9. Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud

kriminaalmenetlusseadust järgides, tõendid on lubatavad ja tuleb võtta aluseks kohtuotsuse

tegemisel.

10. Kannatanu J. R. andis kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et 16. detsembril 2022

õhtul läks ta firma üritusele, kus ta jõi umbes 8 lahjat kokteili. Pärast firmapidu läks ta

töökaaslastega umbes 02.00 paiku 17. detsembril 2022 baare külastama ning mäletab, et

kolleegide V. ja T. mindi koos ööklubisse Level. Ööklubis tellisid nad alkohoolseid jooke ja

viibisid peamiselt baarileti läheduses olevate seisulaudade juures. Kogu õhtu sündmuste jada

ta ei mäleta, et tal oleks kellegagi kuskil konflikti olnud. Ühel hetkel kadus tal mälupilt ja

järgmisena mäletab seda, et ööklubi töötajad askeldasid tema ümber ja püüdsid aidata. Sel

hetkel ta mõistis, et keegi on teda löönud. Ta mäletab, kuidas proovis vereklompidest täis nina

nuusata, kuid klubitöötajad keelasid seda teha. Ta ei mäleta löögimomenti ega valuaistingut.

Mäletab seda, et sündmuskohale saabus kiirabi, kes toimetas ta traumapunkti.

11. Süüdistatava V. Tõldsepa kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis ta 17. detsembril 2022

sõbraga baarides, sõber läks koju ja V. Tõldsepp otsustas üksinda varastel hommikutundidel

kl 5-6 ajal ööklubisse Level vaadata. Ta oli sel õhtul tarvitanud alkoholi. Süüdistuses viidatud

kaklust ja löömist ta ei mäleta. Esimesed pildid meenuvad hetkest, mil turvamees viis ta

trepist üles. Turvamees ütles, et sul oli kaklus ja mine nüüd ära koju. Politseinikud oli maja

ees, kuid teda kinni ei võetud ja lasti koju. Hiljem sai ta oma sõpradelt teada, et teo

toimepanijat otsitakse taga Facebooki vahendusel. V. Tõldsepp võttis politseiga ise ühendust

ja läks menetleja juurde. Ütlusi ta politseile anda ei osanud, kuna ta sündmust ei mäletanud.

12. Tunnistaja R. V. andis ütluseid, mille kohaselt viibis ta 17. detsembril 2022 koos

sõbrannaga ööklubis Level. Ta läks umbes kell 07.00 garderoobi oma jopet võtma ja nägi, et

kahel meesterahval oli konflikt. Ta ei kuulnud, mida nad räägivad, aga nad karjusid teineteise

peale. Tunnistaja üritas neile vahele minna, et nad kaklema ei hakkaks. Tunnistaja kumbagi

meest ei tunne. Üks meesterahvas oli palju pikem kui tunnistaja, aga välimust täpsemalt ei

mäleta. Teine oli tumedates riietes, umbes 175 sentimeetrit pikk. Mingi hetk hakkas lühem

meesterahvas trepist üles minema, aga pööras ringi ja tuli selle teise mehe juurde tagasi ja lõi

teda rusikaga otse nina keskele. Siis läks lööja trepist üles ja lahkus klubist. Sellel teisel mehel

hakkas ninast verd jooksma ja tal oli nina pealt puru. Ta kummardus tunnistaja poole ja tema

ninast jooksis veri tunnistaja riiete peale. Tal said verega kokku jope, teksapüksid ja pusa.

Meesterahvale toodi salvrätte, aga sellest ei piisanud ning tunnistaja sõbranna läks

meesterahvaga nina pesema. Tunnistajal aidati riideid verest puhtaks saada. Hiljem tunnistaja

pesi kodus riideid, aga teksapükse ei saanud pesus puhtaks. Tunnistaja on 17. detsembril 2022

esitanud PPA-le ka kuriteoteate ning lisanud juurde fotod, millelt nähtuvad verekahtlase

määrdumisega teksapüksid.

13. Kriminaalasjas on vaadeldud Tartu linn, Ülikooli 6 a asuva ööklubi Level turvakaamera

salvestist. Vaatlusprotokollist nähtub, et 17. detsembril 2022 kl 07.03.43 paneb kiilaspäine

tumeda habemega meesterahvas (edaspidi süüdistatav) seljakotti selga ning tema juurde tuleb

pikem siilisoenguga meesterahvas (edaspidi kannatanu). Seejärel otsib kannatanu kontakti

süüdistatavaga ning süüdistatav üritab kannatanule midagi selgitada. Kannatanu tahab oma

vasaku käe panna süüdistatava õlale, aga süüdistatav ärritub. Valge särgiga naisterahvas

(tuvastatud kui R. V.) tuleb süüdistatava ja kannatanu konfliktile vahele ning paneb oma

vasaku käe süüdistatava põsele. Kell 07.04.09 on näha rüselemist kannatanu ja süüdistatava

vahel. Süüdistatav on agressiivselt meelestatud kannatanu suhtes ja hoiab oma vasakut kätt

rusikas, ta liigub teise asukohta ning suhtleb ärritunult kannatanuga. Seejärel läheb

süüdistatav garderoobi trepist üles ja eemaldub kannatanust, kuid tuleb trepist uuesti tagasi

alla. Kell 07.04.30 on näha, kuidas süüdistatav teeb parema käe rusikaga löögiliigutuse

4 (14)

kannatanu näopiirkonda ja läheb trepist uuesti üles. Kannatanul hakkab näopiirkonnast verd

jooksma ning veri jookseb tunnistaja kätele ja esemetele.

14. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et turvakaamera salvestiselt nähtuv kiilaspäine tumeda

habemega mees on V. Tõldsepp ning pikem siilisoenguga meesterahvas, keda süüdistatav

lööb, on J. R.

15. 26. juulil 2023 koostatud asitõendi protokollis vaadeldi häirekeskusele tehtud kõne

salvestist. Vaatlusprotokolli kohaselt helistab meeshäälega helistaja (turvatöötaja) 17.

detsembril 2022 kl 07.10 häirekeskusesse ja ütleb, et on vaja kiirabi aadressile Ülikooli 6a,

Tartu. Ta selgitab, et ühel kliendil jookseb ninast verd ja verejooks pidama ei jää, isik asub

Leveli ööklubis. Häirekeskuse töötaja küsib, kas keegi lõi isikut. Teataja vastab, et ilmselt jah,

kuid tema seda isiklikult pealt ei näinud. Teataja küsib teiselt turvatöötajalt: „kas teda löödi

või?“. Teataja ütleb häirekeskuse töötajale, et isikule mindi kallale ja see, kes kallale läks,

pani jooksu. Häirekeskuse töötaja selgitab, et kutse on kiirabile tehtud ja küsib, kas teataja

arvates on isikul ninaluu murd. Teataja vastab jaatavalt.

16. Politsei- ja Piirivalveameti teenistuslehe väljatrüki kohaselt on 7. detsembril 2022 kl 07.12

registreeritud aadressil Ülikooli 6a, Ööklubis Level kallaleminek, ninast verejooks,

abivajavaks isikuks J. R. J. R. lööjat ei tunne ja löömise hetke ei mäleta, kiirabi viis

traumapunkti kaasa, arvatavasti ninaluu murd. Isik sai põlvega näkku ja lööja jooksis minema.

17. 17.12.2022 koostatud kiirabikaardi kohaselt jõudis kiirabibrigaad ööklubisse Level kl

07.19, patsiendil J. R. diagnoositi lahtine peahaav – silmalau ja silmaümbruse lahtine haav.

18. Tunnistaja R. V. ütlused on kooskõlas turvakaamera salvestiselt nähtuvaga. Kuigi

kannatanu ega süüdistatav teo toimepanemise hetke ei mäleta, mäletavad nad sellele eelnevaid

sündmuseid 16. detsembri 2022 õhtul ja seda, et nad mõlemad liikusid 17. detsembri 2022

öösel ööklubisse Level. Pärast süüdistuses kirjeldatud sündmust taastub mõlema mälupilt

nende poolt antud ütluste kohaselt. Kohus ei sea süüdistatava ega kannatanu antud ütluste

usaldusväärsust 17. detsembri 2022. a sündmuste meenutamise osas kahtluse alla.

Kohtuistungil on süüdistatav tunnistanud, et oli sel õhtul alkoholijoobes, võib olla ka

narkojoobes ning mälu võib seetõttu olla häiritud. Ka kannatanu on andnud kohtueelses

menetluses ütlusi, milles on märkinud, et ta oli sel õhtul alkoholijoobes. Ei saa välistada, et

tekkinud trauma võis põhjustada kannatanul mälukaotust ning ta ei mäleta seetõttu tegu ega

sellele vahetult eelnevat sõnavahetust. PPA teenistuslehe väljatrükilt nähtub, et J. R. ei

mäletanud ka vahetult pärast lööki löömise hetke ja seda, kes teda lüüa võis.

19. Ülalrefereeritud tõendikogumist nähtub, et 17. detsembril 2022 ööklubi Level garderoobis

kella 07.03 ajal pani süüdistatav V. Tõldsepp seljakotti selga, kui tema juurde tuli kannatanu

J. R. ning nende vahel toimus verbaalne suhtlus, mille jooksul V. Tõldsepp ärritus, kuid läks

garderoobi trepist üles, pööras seejärel otsa ringi ning 07.04 lõi ühe korra parema käega

kannatanut J. R. näkku, mille tagajärjel algas J. R. ninaverejooks, mis määris ka tunnistaja R.

V. riided. V. Tõldsepp lahkus pärast löömist ööklubist.

20. Kohtu hinnangul on tõendatud, et süüdistatav tekitas oma teoga kannatanule süüdistuses

loetletud kehavigastused.

21. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta esmalt meeletut valu ja tal jooksis ninast verd, ta

mälupilt taastus hetkel, kui talle esmaabi osutati. Ta viidi pärast sündmust kiirabiga EMO-sse,

kus fikseeriti vigastused. Pärast sündmust käis kannatanu arsti juures ja tal diagnoositi

glaukoom ehk krooniline silmahaigus, mille puhul nägemisnärvi kahjustuse põhjuseks on

enamasti silma siserõhu tõus. Glaukoom on tema vasakus silmas, talle määrati silmatilgad,

mida peab kasutama elu lõpuni. Silmanägemine on seni olnud enamvähem balansis, kuid ei

tea, kui kauaks on kõik normaalne.

5 (14)

22. Kannatanu ülekuulamisele on lisatud fototabel kannatanust (koostatud 18. detsembril

2022), millest nähtuvalt on J. R. parem silm punetav, silma ümbruses hematoom ja turse.

Ninajuurel ning parema kulmu allosas on plaastrid (stripsid).

23. Kannatanu ütlusi, mille kohaselt ta viidi EMO-sse ja tal fikseeriti vigastused, kinnitab ka

Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtude päeviku väljavõte, mille kohaselt saabus kannatanu

TÜ Kliinikumi 17. detsembril 2022 kl 07.46 (tl 22-26). Tal diagnoositi ninaluude murd

(välispõhjuseks märgitud löömine, väänamine, hammustamine või kriimustamine teise isiku

poolt), samuti silmakoopapõhja murd (parem orbita alaseina „blow-out“ murd), silma sinimik,

silma sarvkesta marrastus. Parema silma ümber tuvastati hematoom. Epikriisi nr EP22-

487442 kohaselt (tl 28-29) käis J. R. 20. detsembril 2022 uuesti TÜ Kliinikumi oftalmoloogia

osakonnas, diagnoosiks märgitud silmakoopapõhja murd, paremal orbita alaseina „blow-out“

murd ning kaasuvaks haiguseks silma sinimik, od.

24. Ekspertiisiakti nr 23E-AOI0068 (tl 51-56) kohaselt esinesid kannatanul J. R. järgnevad

kehavigastused/tervisekahjustused: parema silmakoopa alumise seina nihkega murd,

ninaluude murrud, parema silma pindmised vigastused ja osaline topeltnägemine, haav

paremal silmalaul, nahaalune verevalum parema silma ümber, nina pehmete kudede turse.

Vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja paiknemist arvestades on eksperdi hinnangul tegemist

tömbile traumale iseloomulike kehavigastustega, mis võivad olla tekkinud 17. detsembri

2022. a löögist või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusikas käega)

näopiirkonda. Ekspertiisiakt tugineb mh erinevatele epikriisidele, mis kannatanul tekkinud

vigastusi kinnitavad.

25. Eeltoodud ekspertiisiaktis märgitu kohaselt (koostatud 24. märtsil 2023) põhjustavad J. R.

parema silmakoopa alumise seina murd ja parema silma vigastused nende paranemise

tavapärase kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli

kuud.

26. Pärast ekspertiisiakti on J. R. pöördunud uuesti TÜ Kliinikumi. Epikriisi nr EP23-322251

(tl 71) kohaselt on tal diagnoositud 18. augustil 2023 okulaarne hüpertensioon (silma siserõhu

tõus).

27. Kriminaalasjas on koostatud teine ekspertiisiakt nr 24E-AOI00022-01 (tl 77-78), mis

täpsustab J. R. tekkinud tervisekahjustuse kestuse ja paranemise aega, võttes arvesse TÜ

Kliinikumi epikriise, mis on koostatud pärast esimest ekspertiisiakti. Nähtuvalt

ekspertiisiaktist on eksperdi hinnangul J. R. kehavigastused põhjustanud pikaajalise

tervisekahjustuse kestusega vähemalt neli kuud. J. R. kehavigastused ei põhjusta eluohtlikku

tervisekahjustust.

28. Ekspert on eeltoodud ekspertiisiakti põhjendustes selgitanud täiendavalt, et J. R. tuvastati

23. detsembril 2022 silmaarsti visiidil vasakus silmas siserõhu tõus (29,0), mida raviti

Latanoprostiga; 30. jaanuaril 2023 uuel visiidil oli kõrgenenud silma siserõhk lahenenud. 18.

augustil 2023 korduval silmaarsti vastuvõtul sedastati J. R. uuesti kõrgenenud silma siserõhk

mõlemas silmas, enam vasakus. Peapiirkonna traumajärgne siserõhu tõus võib tekkida kohe

pärast traumat, kuid ka aasta/-id hiljem. Konkreetsel juhul sedastati J. R. vasakus silmas

siserõhu tõus esimest korda päevade jooksul pärast traumat ning järgmine kord orienteeruvalt

8 kuu möödumisel ning siis oli lisandunud ka teise silma siserõhu tõus. Seega põhjustasid J.

R. kehavigastused ehk näopiirkonna tömp trauma järgnenud tüsistustega ehk mõlema silma

siserõhu tõusuga pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud, nende täpne

paranemise aeg ei ole määratav.

29. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et J. R. järgnes näopiirkonna traumale tüsistus ehk

mõlema silma siserõhu tõus, mille kestvuseks on vähemalt 4 kuud ning mille täpne

paranemise aeg ei ole määratav.

6 (14)

30. KarS § 118 lg 1 p 2 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on

põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või

puuduv töövõime.

31. Tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga, alternatiiv-aktilise tagajärjedeliktiga,

mis seisneb vähemalt ühe lõikes 1 toodud punktides nimetatud tagajärje põhjustamises. KarS

§ 118 on käsitatav kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 1) esimese koosseisualternatiivi,

s.o tervise kahjustamise enamohtliku koosseisuna (RKKKo nr 1-17-105/35, p 11). Süüdistatav

lõi ühe korra rusikaga kannatanut näkku, põhjustades kannatanule haava paremale silmalaule,

nahaaluse verevalumi parema silma ümber, nina pehmete kudede turse, ninaluude murrud,

parema silma pindmised vigastused ja osalise topeltnägemise ning parema silmakoopa

alumise seina nihkega murru. Näopiirkonna traumale järgnes tüsistus ehk mõlema silma

siserõhu tõusud, mille kestus on vähemalt 4 kuud. Seega vastab tekkinud tagajärg

(tervisehäire) KarS § 118 lg 1 p 2 tunnustele.

32. Kohtu hinnangul on V. Tõldsepa rusikalöök kannatanu näopiirkonda põhjuslikus seoses

kannatanul tekkinud tervisekahjuga (tüsistusena mõlema silma siserõhu tõusud). Kuigi kaitsja

on seadnud kahtluse alla, kas silmade siserõhk on tõusnud pärast 17. detsembril 2022

toimunud vahejuhtumit ning on põhjuslikus seoses rusikalöögiga, on ekspertiisiakti nr 24E-

AOI00022-01 kohaselt ekspert leidnud üheselt, et näopiirkonna tömp trauma on põhjustanud

kannatanul tekkinud tüsistuse ehk mõlema silma siserõhu tõusu, mida kinnitavad ka

ekspertiisi aluseks olevad epikriisid. Kohtul puudub alus seada eksperdiarvamus kahtluse alla.

Kuigi silma siserõhu tõusu võivad põhjustada lisaks traumale mitmed muud tegurid, on

käesoleval juhul sedastatud silma siserõhu tõus mõned päevad pärast sündmuse toimumist ja

uuesti ca 8 kuud pärast sündmust. Ekspert on eelnimetatud ekspertiisiaktis selgitanud, et

tüsistus võib tekkida ka aasta või aastaid hiljem. Seetõttu on kohtu hinnangul kasuaalahel

löögi ja sellest tekkinud tüsistuse vahel tõendatud. Asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, et

kannatanu silmarõhk enne sündmuse toimumist ei ole teada.

33. KarS § 118 lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteokoosseis on tagajärjedelikt, mistõttu tuleb

objektiivse koosseisu tasandil tuvastada teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos nii

naturalistliku kausaalsuse (ekvivalentsus- ehk conditio sine qua non-teooria) kui ka

objektiivse omistamise kriteeriumi alusel (vt nt RKKKo nr 3-1-1-102-16, p 8).

34. Kaitsja on seadnud ka kahtluse alla asjaolu, kas kannatanul tekkinud tervisekahju on

süüdistatavale normatiivselt omistatav. Kohtu hinnangul sellist kahtlust toimikus sisalduvate

tõendite pinnalt (eelkõige eksperdiarvamust arvesse võttes) tõusetuda ei saa. Riigikohus on

varasemalt selgitanud (RKKKo nr 1-19-4422, p 13), et objektiivse omistamise kriteeriumi

lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas

peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases

tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada

võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela

kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega. Süüdistatav V.

Tõldsepp on löönud kannatanut ühe korra rusikaga näkku parema silma piirkonda.

Rusikalöögi tüüpiliseks tagajärjeks on näovigastused, mis kannatanul ka tuvastati. Üldteada

on asjaolu, et silmade puhul on tegemist haprate elunditega, kahjustuste tekkimiseks ei ole

kohtu hinnangul vaja olulist füüsilist jõudu. Samas nähtub V. Tõldsepa ütlustest, et ta on

varasemalt kokku puutunud judo ja poksiga, nende spordialadega tegelenud. Seega on alust

arvata, et tema löök võis olla keskmisest tugevam ning löögijõud suunatud täpsemalt. Sellele,

et tegemist oli tugeva löögiga viitavad ka kannatanul tekkinud vigastused – ninaluude murd,

parema silmakoopa alumise seina nihke murd. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et rusikalöök

võib tekitada süüdistuses kirjeldatud tüsistusi (silma siserõhu tõus) ka mõlemas silmas. Kohus

leiab, et üldise elukogemuse põhjal võib selliseid tagajärgi (üle 4 kuu kestev tervisehäire)

7 (14)

pidada võimalikuks, tegemist ei ole rusikalöögi puhul ebatüüpilise tagajärjega, mistõttu ei

saaks tekkinud tagajärge (süüdistuses kirjeldatud tüsistust) V. Tõldsepale omistada.

35. Subjektiivne koosseis KarS § 118 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul eeldab teo (tervise

kahjustamise) suhtes tahtlust ja tagajärje suhtes vähemalt ettevaatamatust (RKKKo nr 3-1-1-

46-15, p 10). Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev kuritegu, vaid kujutab endast

KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. KarS §-st 19

tuleneb, et isik vastutab enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt

ettevaatamatusest.

36. V. Tõldsepp pani teo (kannatanu löömise) toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Teole

eelnes süüdistatava ja kannatanu sõnavahetus, mille järel V. Tõldsepp hakkas trepist üles

minema, kuid pöördus tagasi selleks, et kannatanut rusikaga näkku lüüa. Seega oli tema

eesmärgiks kannatanut rusikaga lüüa.

37. Kaitsja leidis, et V. Tõldsepa tahtlus hõlmas vaid tervisekahjustuse tekitamist KarS § 121

lg 1 mõttes ning V. Tõldsepal puudus tahtlus sellise tervisekahjustuse tekitamiseks, mis viis

enamohtliku tagajärjeni. Kohus leiab, et V. Tõldsep pidi pidama võimalikuks ja möönma, et

tugev rusikalöök kannatanu näkku (parema silma piirkonda) võib põhjustada silmakoopapõhja

murru (käesoleval juhul parema silmakoopa alumise seina nihkega murru). Kohtu hinnangul

tekitas V. Tõldsepp kannatanul tuvastatud tervisekahjustused vähemalt kaudse tahtlusega

KarS § 16 lg 4 mõttes, kuid enamohtliku tagajärje (üle 4 kuu kestva tervisekahjustuse)

ettevaatamatusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Kannatanul tuvastati trauma tulemusel tüsistusena

mõlema silma siserõhu tõusud. Kuivõrd silmad on haprad organid, võivad trauma tulemusena

tekkinud kahjustused paraneda pikaajaliselt. V. Tõldsepp, lüües kannatanut rusikalöögiga

näkku, pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid

tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida.

38. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab V. Tõldsepp KarS §

118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

II Karistus

39. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

40. KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on V. Tõldseppa

võimalik karistada nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

41. Kohus võtab süü hindamisel arvesse teo toimepanemise asjaolusid. Kuigi tõendite pinnalt

ei ole teada, kas ja mis põhjustel eelnes löögile sõnaline konflikt V. Tõldsepa ja kannatanu

vahel, kes üksteist varasemalt ei tundnud, on üheselt nähtav turvakaamera salvestise pildilt, et

V. Tõldsepp valmistus lahkumiseks, läks trepist üles, kuid seejärel tuli trepist alla tagasi ning

lõi kavatsetult kannatanut jõulise löögiga näkku. Tegemist oli ühekordse löögiga, mille

järgselt V. Tõldsepp lahkus sündmuskohalt. Arvestades KarS § 118 lg 1 p 2

sanktsioonimäärasid, leiab kohus, et V. Tõldsepa süü on keskmisest väiksem.

42. Lisaks tuleb arvestada toimepandud teo tagajärgi. Süüdistatav põhjustas oma teoga

kannatanule füüsilist valu ning mitmed tervisekahjustused – haava paremal silmalaul,

nahaaluse verevalumi parema silma ümber, nina pehmete kudede turse, ninaluude murrud,

parema silma pindmised vigastused ja osalise topeltnägemise ning parema silmakoopa

alumise seina nihkega murru. Kannatanule põhjustati löögi tulemusel tervisehäire, mille

kestvuseks on vähemalt 4 kuud. Kohus on tõendite pinnalt tuvastanud, et täpne paranemise

aeg ei ole määratav. Samas on KarS § 118 lg-s 1 toodud kataloogiga võrreldes (oht elule,

raske psüühikahäire, raseduse katkemine, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, elundi

kaotus ja surm) tegemist kahjustusega, mille puhul saab süüdistatava süü lugeda väiksemaks.

8 (14)

43. Samuti tuleb arvesse võtta süüdistatava käitumist pärast teo toimepanemist. Pärast

kannatanu löömist lahkus V. Tõldsepp sündmuskohalt ning teo toimepanija isik ei olnud PPA-

le teada. V. Tõldsepp oli Facebooki, tartu.postimees.ee vahendusel tagaotsitav isik (tl 66),

tema isik tehti kindlaks kodanikelt laekunud anonüümsete vihjete põhjal. Sündmuskohal

koostatud PPA teenistuslehe väljatrükilt nähtub informatsioon, et J. R. rünnanud isik oli ära

jooksnud. V. Tõldsepa selgitusel olid politseinikud ööklubi ees, kuid lasid tal koju minna.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et politsei ei kogu väljakutsele jõudes andmeid

kakluses/peksmises osalenud isikutelt. PPA teenistuslehe väljatrüki kohaselt registreeriti

juhtum ööklubis Level 17. detsembril 2022 kl 07.12, patrull oli kohal kl 07.15 (tl 3), seega on

teo toimepanemisest politseinike kohalejõudmiseni vahe ca 11 minutit. Samas ei saa

tõsikindlalt välistada, et V. Tõldsepp nägi maja ees teise ekipaaži politseinikke, samas on

tõendikogumi pinnalt tuvastatav, et V. Tõldsepp lahkus sündmuskohalt enda andmeid

politseile andmata. V. Tõldsepp võttis enda selgitusel ise menetlejaga ühendust pärast seda,

kui ta sõbrad andsid talle teada, et Facebooki vahendusel otsib politsei teo toimepanijat ning

läks menetleja juurde ütlusi andma. Seega oli ta hiljem pärast sündmuse toimumist valmis

vastutuse toimepandud teo eest võtma. Süüdistatav on oma süüd ka kohtumenetluses

tunnistanud.

44. Kohus võtab arvesse, et V. Tõldsepp pani teo toime alkoholijoobes. Ta on andnud ütlusi,

mille kohaselt on tal ka varasemalt nügelusi baarides olnud, ent need ei ole süüdistatava sõnul

olnud tema algatatud. Alkoholi tarvitab ta enda väitel keskmiselt kord kuus, teo

toimepanemise ajal oli alkoholijoobes, võib olla ka narkootilise aine joobes, tal olid

mälulüngad ilmselt suure alkoholijoobe tõttu. V. Tõldsepp on selgitanud, et alkoholi- ja

narkojoobes võib ta olla ebameeldiv, enda tahet peale suruv. Seega on alkoholi ning

narkootiliste ainete tarvitamisel V. Tõldsepa puhul riskifaktor vägivallakuritegude

toimepanemiseks.

45. Karistust kergendavateks asjaoludeks on V. Tõldsepa väljendatud puhtsüdamlik kahetsus

KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ning kahju osaline hüvitamine KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. V.

Tõldsepp on kohtuistungil väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kannatanu ees

vabandanud. Kohtu hinnangul on V. Tõldsepa kahetsuse väljendus siiras. Kriminaalasja

materjalides on maksekorraldus (tl 93), millest nähtub, et G. J. arvelduskontolt on tehtud 4.

juunil 2024 kannatanu J. R. arvelduskontole makse summas 500 eurot, selgitusega „Kahju

hüvitamine, krim asi 22278002373, Villem Tõldsepp“. Karistust raskendavad asjaolud

puuduvad.

46. Karistusregistri väljatrüki kohaselt (tl 59-62) ei ole V. Tõldsepal kehtivaid

kriminaalkaristusi, tal on üks kehtiv väärteokaristus NPALS § 151 lg 1 eest.

47. Seega leiab kohus, et V. Tõldsepale etteheidetav käitumine annab aluse mõista talle

karistuse sanktsiooni keskmisest määrast (8 aastat vangistust) oluliselt väiksemas määras

karistuse. Kohus peab põhjendatuks V. Tõldsepa süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 2 järgi

ning mõista temale karistuseks 4 aastat vangistust.

48. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V.

Tõldsepale mõistetavat karistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ning

mõista V. Tõldsepale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

49. Võttes arvesse, et V. Tõldsepal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning ta on oma

tegu kahetsenud ja siiralt kannatanu ees vabandanud, leiab kohus, et karistuse eesmärke on

võimalik saavutada ka tingimisi määratud karistusega KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel, jättes

määratud vangistuse täielikult täitmisele pööramata, kui V. Tõldsepp ei pane 4 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus selgitab, et katseaja pikkus peab

kohtupraktikas kinnistunud seisukoha kohaselt olema mõistetud vangistusest pikem (vt

RKKKo nr 3-1-1-96-11, p 7.4), seejuures tuleb katseaja pikkuse määramisel aluseks võtta

9 (14)

isikule mõistetud karistusaeg, mitte lühimenetluse reeglite kohaselt KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendatud karistuse kestus (RKKKo nr 1-19-7945, p 31).

III Tsiviilhagi

50. Kannatanu J. R. on 26. juulil 2023. a esitanud tsiviilhagi süüdistatava V. Tõldsepa vastu

(tl 10). Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista varalise kahju kogusummas 3095,38 eurot

ja mittevaralise kahju nõude summas 25 000 eurot. Nõude õigusliku alusena on kannatanu

viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043.

51. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab kohus

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

52. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust

tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi

nõuete kohta.

Varalise kahju nõue

53. Kannatanu esitatud varalise kahju nõue kogusummas 3095,38 eurot koosneb kaotatud

töötasust haiguslehel oldud päevade eest summas 2560,38 eurot, ravimite ostuks ja haiglasse

taksosõitudele kulunud summast 115 eurot ning veremäärdumusega riiete maksumus

väärtusega 420 eurot.

54. Kohtuistungil on süüdistatav võtnud tsiviilhagi varalise kahju nõudes õigeks. TsMS § 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega võib kohus TsMS § 444 lg 3 kohaselt koostada hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

55. Kohus rahuldab J. R. tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõistab V. Tõldsepalt välja

3095,38 eurot J. R. kasuks.

Mittevaralise kahju nõue

56. J. R. on esitanud mittevaralise kahju nõude summas 25 000 eurot. Süüdistatav tunnistab

kannatanul mittevaralise kahju tekkimist ja on nõustunud kohtu määratavas summas

mittevaralise kahju hüvitamisega kannatanule.

57. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele.

58. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisega.

59. Hagiavalduse kohaselt on hagi aluseks süüdistuses märgitud faktilised asjaolud.

Kannatanu märgib, et V. Tõldsepa rusikalöök tekitas kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustusi. Tal fikseeriti haiglas silmakoopapõhja murd ja ninaluude murd. Esimesel

kuul haiguslehel olles olid tema paremas silmas valud ja aeg-ajalt peavalud. Ta külastas

silmaarsti paaril korral nädal pärast sündmust, kuna silmavalge osa muutus üleni punaseks.

Talle määrati operatsiooni aeg silmakoopapõhja luu murru parandamiseks. Haiguslehel viibis

ta ligikaudu 2 kuud (perioodidel 18.12.2022-09.01.2023 ja 10.01.2023-07.02.2023. Kuriteo

tagajärjel tekitati talle füüsilist valu ja kehavigastusi, samuti hingelised üleelamised tekitatud

vigastuste osas, seega hindas kannatanu moraalse kahju suuruseks 25 000 eurot. Kuna tema

tervisele on tekitatud jäädav kahju ja kas see paraneb või taastub, ei oska arstid prognoosida.

60. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta pärast lööki meeletut valu ja tal jooksis ninast verd.

See sündmus on mõjutanud tema elu sedavõrd, et ta peab elu lõpuni tundma hirmu

silmanägemise pärast ning kasutama tõenäoliselt elu lõpuni ravimeid. Hommikuti ärgates on

ta silmades udune vaade, ta ei näe asju selgesti. Udust vaadet näeb ta mõlemat silmast. Samuti

10 (14)

tunneb ta, et silmanägemine hakkab langema. Sellel on osa ka ealistel iseärasustel, kuid

tekkinud vigastus aitab sellele kaasa. Arsti juures diagnoositi kannatanul glaukoom ehk

krooniline silmahaigus, mille puhul on nägemisnärvi kahjustuse põhjuseks enamasti silma

siserõhu tõus. Glaukoom on vasakus silmas. Ta peab kasutama silmatilkasid elu lõpuni. Ta

käib senimaani iga 2 kuu tagant silmaarsti juures kontrollis, senimaani on kõik balansis olnud,

kuid ei tea, kui kauaks. Temas tekitab hirmu, et kõik võib päevapealt muutuda. Vasaku silma

näitajad on silmnähtavalt halvemad kui parema silma omad. Kannatanul on XXX, ta ei taha,

et silmanägemine jäädavalt halveneks ja ta ei näeks oma XXX poole nägemisega. Ta viibis

töölt eemal umbes poolteist kuud, kokku viibis haiguslehel 51 päeva. Isegi, kui ta peaks ühest

silmast nägemise kaotama, saab ilmselt elektrikuna tööd edasi teha. Samas ei pruugi mõne

teise ameti puhul töö tegemine olla võimalik. Nägemise kaotamine ühest silmast võib viia ka

juhilubade kaotuseni, siis ei saa ta autoga sõita ja oma pere transpordiga aidata.

61. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju tekitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikul lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

62. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise

suuruse kohus.

63. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi.

64. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse

tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au

teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt

arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

65. Kohus on varasemalt tuvastanud, et J. R. süüdistuses kirjeldatud vigastused ja tüsistus

(silmarõhkude tõus) on tingitud süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustuse tekitamise tagajärjel.

Ta tundis pärast lööki valu ning ninaluude murd põhjustas verejooksu. Ekspert on tuvastanud,

et J. R. tekkinud tervisehäire on põhjustanud tervisekahjustuse (silmarõhu tõusu mõlemas

silmas), mille paranemise kestus ületab 4 kuud, kuid täpne paranemise aeg ei ole prognoositav

(tl 78). Eksperdi selgitusel tuvastati 23. detsembril 2022 J. R. vasakus silmas siserõhu tõus,

mida raviti Latanoprostiga, 30. jaanuaril 2023 oli kõrgenenud silma siserõhk lahenenud ning

18. augusti 2023 visiidil sedastati uuesti kõrgenenud silma siserõhk mõlemas silmas, enam

vasakus.

66. Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõtted (tl 12-13) tõendavad, et J. R. viibis töölt eemal

haigestumise tõttu perioodil 19.12.2022-09.01.2023 ja 10.01.2023-07.02.2023, kokku 51

päeva.

67. J. R. on märkinud, et tema elukvaliteedis on püsiv langus, kuivõrd arstid ei saa

prognoosida, millal ja kas üldse temal tekkinud tüsistus (silmarõhkude tõus) paraneb ja ta

terveneb. Seda väidet kinnitab ka ekspertiisiaktis nr 24E-AOI00022-01 (tl 77-78)

eksperdiarvamus, mille kohaselt ei ole võimalik silmade siserõhu tõusust tulenevat pikaajalise

tervisekahjustuse kestvust määrata (täpset paranemise aega). J. R. on ütlustes toonud

elukvaliteedi langusena välja järgnevad asjaolud: hommikuti udune vaade mõlemas silmas,

glaukoomi (kroonilise silmahaiguse) diagnoos vasakus silmas, silmatilkade kasutamine elu

lõpuni, tihe silmaarsti külastus, hirm silmanägemise halvenemise ees (juhilubade kaotus,

vähenev võimalik töövõime ametikohta vahetades, XXX seonduv).

68. Kohtumaterjalidest (ekspertiisiaktile lisatud epikriiside kokkuvõtted, haiguslood ja

epikriisid) nähtub, et J. R. on korduvalt (17.12.2022, 20.12.2022, 23.12.2022, 30.10.2023,

11 (14)

07.02.2023, 18.08.2023, 18.11.2023) pöördunud haiglasse, perearstile ja oftalmoloogia

osakonda seoses talle tekitatud tervisekahjustusega. See on tekitanud talle ebamugavusi.

Samuti on ta viibinud haiguslehel 51 päeva, mistõttu ei saanud ta nimetatud perioodil

tööülesandeid täita.

69. Kannatanul on tuvastatud pärast traumat väike diploopia (kahelinägemine) vaateväljas 17.

detsembril 2022, kuid 18. augusti 2023 kontrollis kannatanu enam diploopiat ei kurda (tl 71).

18. augustil 2023 koostatud epikriisi nr EP23-322251 (tl 71-72) kohaselt on J. R. diagnoositud

okulaarne hüpertensioon. J. R. kutsutud tagasi silmaarsti kontrolli 6 kuu pärast. Seega tuleb J.

R. keskmisest tihedamalt käia oftalmoloogia osakonnas kontrollides, mis põhjustab talle

ilmselt ebamugavusi ja hirmu silmanägemise muutuste osas.

70. J. R. on 25. juulil 2024 edastanud uurijale väljavõtte terviseportaalist (tl 107), millest

nähtub, et talle on kirjutatud välja retsept Xalatanile (silmatilgad), põhjusena „glaukoom“

ning ravina märgitud „pidev ravi: 1 tilk 1 korda päevas, Annustamine: 1x õhtul vasakusse

silma“, retsept koostatud ning ravim välja ostetud 23. detsembril 2022. Seega tõendab retsept,

et J. R. on diagnoositud glaukoom tema vasakus silmas ning see vajab pidevat ravi. Kohtul

puuduvad meditsiinilised dokumendid, mis tõendavad J. R. glaukoomi diagnoosimise aega.

Samas ei ole kohtul alust seada kahtluse alla kannatanu ütlusi selle kohta, et silmarõhkude

tõus ning glaukoom diagnoositi tal pärast süüdistuses loetletud sündmust, ka retsept

silmatilkade jaoks on koostatud loetud päevad peale sündmuse toimumist. Kohus märgib, et

süüdistuse kohaselt löödi J. R. näkku ning kannatanust tehtud fototabelist (tl 7-8) nähtuvad

vigastused (hematoom, silma punetus) olid paremas silmas ja selle ümbruses. Kuigi ekspert

on järeldanud, et löögi tagajärjel tõusis mõlema silma siserõhk (mis võib ühtlasi olla

glaukoomi tekitajaks), ei ole glaukoom J. R. väitel tekkinud mõlemas silmas, vaid ainult

vasakus. Kuna glaukoomi võivad põhjustada ka muud tegurid peale füüsilisest ründest

tingitud trauma, ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et just tekitatud trauma oli kroonilise

haiguse tekitaja kannatanu vasakus silmas. Samas leiab kohus, et traumajärgne silmarõhu tõus

võis suurendada haiguse tekke riski, mistõttu saab jaatada teatavat põhjuslikku seost trauma

ning tekkinud haiguse vahel.

71. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et J. R. süüdistuses loetletud vigastused tekitas V.

Tõldsepp. Vigastused tekitasid J. R. valu ning ebamugavustunnet, ta tundis häbi ja hirmu. J.

R. tekkis tüsistusena mõlemas silmas silmarõhu tõus, mis on temas põhjustanud hirmu

silmanägemise halvenemise ees, ta on pidanud korduvalt käima silmaarsti visiitidel ja peab

seda tegema ka tulevikus. Paranemise prognoos ei ole teada. J. R. selgitusel on tal hommikuti

udune vaade mõlemas silmas, ta peab kasutama silmatilkasid. Kohtu hinnangul on tema

elukvaliteedis teatav langus, ta silmanägemine võib aja jooksul halveneda, samas ei ole see

tervisehäire kannatanu selgituste kohaselt vähendanud tema töövõimet ega piiranud tema

muid tegevusi (nt autojuhtimine). Siiski võtab kohus arvesse asjaolu, et eksperdi selgitusel ei

ole võimalik tuvastada, kas ja millal tervisehäire paraneb.

72. Kohus võtab ka arvesse, et kahju tekitaja (V. Tõldsepp) lahkus sündmuskohalt, ei

osutanud kannatanule abi ega kutsunud abi, kuid hiljem on ta menetleja juurde ilmunud, oma

süüd tunnistanud ning tasunud vabatahtlikult kannatanule osaliselt kahju hüvitise summas 500

eurot.

73. Seega on tuvastatud, et V. Tõldsepa tegu on tekkinud tervisekahjuga põhjuslikus seoses.

Kahju on tekitatud õigusvastaselt. Järgnevalt analüüsib kohus mittevaralise kahju hüvitise

suuruse kohtupraktikat ning põhjendab käesolevalt väljamõistetava hüvitise suurust.

74. Kohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel arvesse varasemat

kohtupraktikat, kuivõrd hüvitised sarnastel asjaoludel peavad olema võrreldavad. Riigikohus

(õigusteabe osakond) on 2020. aastal koostanud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju

hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“. Analüüsist tulenevalt on KarS § 118

12 (14)

järgi raske kehavigastuse tekitamisega seotud mittevaralise kahju hüvitised, mille kohus on

välja mõistnud, vahemikus 300 kuni 15 000 eurot. Keskmiseks hüvitiseks oli 4153 eurot ja

mediaan 3000 eurot. Kohus mõistis suurima hüvitise summas 15 000 eurot välja

kriminaalasjas nr 1-18-7683. Selles asjas lõi süüdistatav kannatanut ühe korra vastu paremat

silma, põhjustades tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud. Selle tegevuse tagajärjel

kaotas kannatanu löögi saanud silmast hiljem täielikult nägemise. Sarnastel asjaoludel on

kohus välja mõistnud 3000 eurot (kriminaalasi nr 1-18-8374), milles süüdistatav lõi

kannatanut näkku, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse kestvusega 4 kuud, kannatanu

silmanägemine ei olnud ühest silmast taastunud ka 2,5 aastat pärast kuritegu. Juhtudel, kui

kannatanul ei ole tekkinud püsivaid kahjustusi, on maakohtud mõistnud välja 2000 eurot

(kriminaalasi nr 1-19-2078), väikseim hüvitis on olnud 300 eurot (kriminaalasjas nr 1-19-

6001).

75. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise

kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt

(RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13). Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise

suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest

mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo nr 3-2-1-19-08 p 13,

RKTKo nr 3-2-1-85-08, p-d 11-13).

76. Kohtu hinnangul on kannatanul olnud seoses tervisekahjustuste tekitamisega füüsiline ja

hingeline valu ning kannatused, tema heaolu on langenud, kuivõrd ta ei ole teadlik, kas ja

millal silmarõhu tõusuna tuvastatud tervisehäire paraneb või kas seisund halveneb. Samas

võtab kohus ka arvesse, et tekkinud tervisehäire ei ole kannatanu elukvaliteeti oluliselt

halvendanud – tema selgitusel on ta saanud jätkata elektrikuna töötamist, ta saab juhtida autot.

Ta peab käima periooditi silmaarsti juures kontrollis, kasutama silmatilku ning tal on udune

vaade mõlemas silmas hommikuti. Kohus võtab hüvitise suurust määrates arvesse, et

kannatanu ei ole kaotanud sündmuse tõttu elundeid, rusikalöögi tagajärjel tekkinud

tervisekahjustused ei ole moonutanud tema nägu ning tal on säilinud nägemisvõime ca 2

aastat pärast sündmuse toimumist.

77. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu esitatud mittevaralise kahju nõue summas 25 000 eurot

põhjendatud, võttes arvesse temal tekkinud tervisehäire ulatust ning elukvaliteedi seniseid

väheseid muutuseid. J. R. puhul on hingelised üleelamised seotud peamiselt asjaoluga, et ta ei

tea, kas tema seisund võib paraneda või ajas veelgi halveneda, seda ei osanud ekspertiisiakti

kohaselt ka ekspert prognoosida. Hetkel on kannatanu selgitusel tema silmanägemine olnud

kontrollides stabiilne. Samas võtab kohus arvesse, et J. R. on tuvastatud kahjustus, mille

paranemist ei ole võimalik prognoosida. Moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka

kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku

püsimise eest tulevikus (RKTKo 08.02.2001, 3-2-1-1-01, IV ptk). Kohus leiab, et seetõttu

peab kannatanule väljamõistetav hüvitis olema suurem kui juhtudel, mil kannatanutel ei ole

tuvastatud püsivaid kahjustusi (Riigikohtu analüüsis toodud hüvitise vahemik oli sellistel

juhtudel 2018-2020 vahemikus 300-2000 eurot).

78. Riigikohus on varasemalt selgitanud (RKKKo nr 1-16-5540, p 31), et mittevaralise kahju

hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, seega peab

väljamõistetav hüvitis ületama 2018.-2020. aastatel väljamõistetud hüvitiste suurust. Kohus

leiab, et mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on 4000 eurot. Väljamõistmisele

V. Tõldsepalt J. R. kasuks kuulub 3500 eurot mittevaralise kahju hüvitist, kuivõrd V.

Tõldsepp on vabatahtlikult kannatanule hüvitanud 500 eurot 4. juunil 2024 (tl 93).

Maksekorraldus ei täpsusta hüvitatava kahju liiki, mistõttu arvestab kohus tasutud osa maha

väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitisest.

13 (14)

79. Seega mõistab kohus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 127, § 128 lg 5, § 134 lg-te 2 ja 4

alusel V. Tõldsepalt J. R. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 3500 eurot.

IV Menetluskulud, asitõendid ja kannatanu teavitamine

Menetluskulud

80. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

81. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks mh riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud

kulu. Isiku kohtuarstlik ekspertiisi kulu on kokku 216 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0068,

kulu 61 eurot, tl 55 ning ekspertiisiakt nr 24E-AOI00022-01, kulu 155 eurot, tl 79).

82. KrMS §175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja

tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale määratud tasu 175,68 eurot

ning kohtumenetluses 549 eurot, kokku 724,68 eurot.

83. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuulub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral, mille suuruseks on 2,5 kuupalka alammäära,

s.o 2050 eurot.

84. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

85. V. Tõldsepp selgitas istungil, et XXX, aga XXX. Iseloomustuse esitas kohtule töökohast,

kus oli kõige pikem töösuhe. Iseloomustuse kohaselt töötas V. Tõldsepp XXX XXX

oktoobrist 2023 kuni maini 2024, V. Tõldsepp sai tööülesannetega väga hästi hakkama.

Praegused ajutised tööotsad on seotud XXX, plaanib minna XXX tööle minna, kuid ei ole

käesoleva kriminaalasja tõttu teise riiki läinud ja ootas kohtu otsustust.

86. Maksukohuslaste registri väljavõttes (tl 63) on märgitud, et V. Tõldsepa deklareeritud tulu

2021. aastal pärast tulumaksu mahaarvamist on XXX eurot. Seega on tema sissetulek olnud

pea olematu. Kaitsja on taotlenud menetluskulude ajatamist 1 aasta peale. Kohus, võttes

arvesse ka asjaolu, et V. Tõldsepalt on välja mõistetud varalise ja mittevaralise kahju hüvitis,

leiab, et V. Tõldsepale käib kõigi kulude kohene kandmine üle jõu. Seetõttu määrab kohus V.

Tõldsepale menetluskulude kogusummas 2990,68 eurot tasumise 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Asitõendid

87. Kriminaalasja materjalide juures on 2 CD-R plaati (ööklubi Level turvakaamera

videosalvestisega pakendis nr 1 ja häirekeskuse kõne salvestisega pakendis nr 2). Kohus jätab

eelnimetatud CD-R plaadid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Kannatanu teavitamine

88. Kannatanu J. R. on taotlenud KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel enda teavitamiseks. Seega

tuleb KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ning KrMS § 38 lg 5 p-dest 1 ja 2 juhtudel teavitada

kannatanut J. R. süüdistatava vahistamisest ja vahi alt vabanemisest ning ennetähtaegsest

vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Samuti on J. R. taotlenud

KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel võimalust arvamuse esitamiseks süüdlase vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rutt Teeveer

Kohtunik

14 (14)