3-24-2370/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2370

Haldusasi

X.X:-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 1

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X:-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X:

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1

peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 21.05.2024 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis temalt

alusetult võetud vabaduse eest kahju hüvitamist summas 40 miljonit eurot. Taotluses viitas ta

Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-41-12 ja 13.05.2021. a määrusele asjas nr 1-21-3195 ning

nõudis, et Viru Vangla ta vabastaks.

2. Viru Vangla tagastas 22.07.2024. a otsusega nr 6-16/24/87-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse, kuna ta esitas vastavasisulise kahju hüvitamise taotluse vanglale korduvalt ning

varasemalt oli vangla tema taotluse rahuldamata jätnud ning selgitanud, et Viru Vangla ei ole

kaebajalt alusetult vabadust võtnud, Viru Vanglas toimub vaid kohtuotsuse täideviimine.

3. Kaebaja esitas 18.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

4. Kaebuse kohaselt tühistas Riigikohus kõik omapoolsed süüdimõistvad kohtuotsused

kriminaalasjas nr 1-10-15779. Praegu ei ole ühtegi kohtuotsust kaebaja süüdimõistmise ja

karistamise kohta. Seetõttu on vangla kohustatud talle hüvitama 40 miljonit eurot isiklikult

alusetu 10-aastase vabadusevõtmise eest. Kaebaja märgib, et vangla juhtkond on n-ö

varastanud kriminaalasja nr 1-10-15779 toimikust Riigikohtu 18.05.2012. a õigeksmõistva

otsuse. Sellega panid nad toime kuriteo karistusseadustiku (KarS) §-de 89, 90, 136, 206, 213

ja 216 järgi.

5. Tartu Halduskohus tagastas 17.10.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine

ei ole halduskohtu pädevuses.

6. Halduskohus leidis, et hüvitamiskaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele. Kaebaja

leiab, et viibis ajavahemikul 24.06.2010–22.06.2020 vangistuses seadusliku aluseta, sest

Riigikohus tühistas 18.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva

kohtuotsuse. Kuivõrd kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju alusetu vabaduse võtmisega

seoses, ei saa kahju tekitajaks olla vangla. Väidetav kahju saab olla tekitatud

süüteomenetluses, mistõttu ei ole esitatud nõude lahendamine halduskohtu pädevuses, vaid

selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Varasemas kohtupraktikas on samuti leitud,

et kaebaja kahju hüvitamise taotlusi seoses ebaseadusliku vangistuses viibimisega ei ole

halduskohtud pädevad lahendama (vt haldusasju nr 3-23-2953, 3-23-3003, 3-24-156 ja 3-24-

278).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas 21.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale.

8. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna

halduskohus väidab, et Riigikohtu otsust nr 3-1-1-41-12 ei ole vangla kohustatud täitma

kriminaalmenetluse seadustiku §-des 316, § 412 lg 1 ja vangistusseaduse § 104 lg-s 1

ettenähtud korras. Riigikohus tühistas 18.05.2012. a otsuse nr 3-1-1-41-12 resolutsiooni p-s 1

kõik otsused kaebaja süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 113 järgi täies ulatuses.

Riigikohus nimetas otsuse resolutsiooni p-s 1, et tuleb tühistada Viru Maakohtu 17.05.2011. a

ja Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2011. a kohtuotsused kriminaalasjas nr 1-10-15779 kaebaja

süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ja saata kriminaalasi Viru

Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. See asi saadeti tagasi kaebaja tegude

ümberkvalifitseerimiseks pehmemate kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvide järgi.

Kaebaja istus oma karistuse ära. Kaebaja ei vastuta vangla direktori kuritegude eest KarS §-de

136, 316 ja 89 järgi. Kaebaja nõuab endale ebaseadusliku vanglas viibimise kompenseerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse

resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus tagastas tema kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel.

10. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebaja oli seisukohal,

et viibib alates 18.05.2012 Viru Vanglas ilma seaduslike alusteta, kuna Riigikohus on teinud

asjas nr 3-1-1-41-12 tema kasuks õigeksmõistva otsuse. Kriminaalmenetluse seadustiku § 316

p-de 1 ja 2 kohaselt oleks ta tulnud viivitamatult vabastada. Kaebaja taotles Viru Vanglalt

kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ta on viibinud vanglas väidetavalt seadusliku

aluseta. Kuna kaebaja kannab karistust Viru Maakohtu 16.12.2013. a otsuse (jõustunud

09.06.2014) alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 10

aastat vangistust, ei saa tema kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesanne on üksnes

vangistuse täideviimine. Kahju, mille hüvitamiseks on kaebaja nõude esitanud, saab olla

tekitatud süüteomenetluses. Seega taotleb kaebaja antud juhul süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahu hüvitamisel tuleb lähtuda

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses kehtestatud menetluskorrast, mille järgi

on sellised vaidlused allutatud lõppkokkuvõttes maakohtule.

11. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks annaks aluse asuda

halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

12. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste

kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub

esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale

HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)