2-22-7989/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

10. detsember 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-7989

Tsiviilasi

S.E ja A.I hagi W.U vastu elatise nõudes

Hagihind

4061,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: S.E (isikukood XXX), A.I (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: B.W (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Erika Scholler

Kostja: W.U (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Andrei Yllö

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

07.11.2023.a, edasi kirjalik menetlus

Hagejate lepinguline esindaja Erika Scholler

Kostja W.U

Kostja lepinguline esindaja Andrei Yllö

Resolutsioon

1. Rahuldada hagejate 06.10.2024.a taotlus menetluse kiirendamiseks.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Jätta rahuldamata S.E ja A.I hagi W.U vastu tagasiulatuva elatise kogusummas 2910,02

euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista W.Ult S.E kasuks elatis alates 27.05.2022.a kuni S.E täisealiseks saamiseni

s.o kuni xx.xx.xxxx.a summas 225,64 eurot kuus (209,20 eurot baasumma) + 46,44 eurot

(kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub

iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2023.a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste

suuruse muutmisele järgnevast kuust.

5. Välja mõista W.Ult A.I kasuks elatis alates 27.05.2022.a kuni A.I täisealiseks saamiseni

s.o kuni xx.xx.xxxx.a summas 225,64 eurot kuus (209,20 eurot baasumma) + 46,44 eurot

(kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub

iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2023.a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste

suuruse muutmisele järgnevast kuust.

6. W.Ul tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 10. kuupäevaks B.W

arvelduskontole nr XXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis

lastele“.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Hagejad esitasid 27.05.2022.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõuetes. Alates 2020.

aastast elavad hagejate vanemad lahus ning mõlemad hagejad elavad emaga. Kostja täidab

hagejate ülalpidamiskohustust ebapiisavas suuruses. Kostja tasub kummalegi hagejale 150

eurot kuus, mis ilmselgelt ei vasta mõlema hageja esmavajadustele. Hagejad taotlevad

hagis elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas kuni hagejate

täisealiseks saamiseni, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt kehtivale PKS §-le 101.

Samuti nõuavad hagejad tagasiulatuvat elatist perioodi 01.06.2021.a. kuni 26.05.2022.a

eest kummalegi hagejale kogusummas 1455,01 eurot. Hagejad paluvad kõik

menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagejad ei ole oma kulusid

tõendanud. Samuti ei suuda kostja elatist sellises summa tasuda. Kostja töötas Jandex

taksos, kuid firmat enam ei eksisteeri ning kostja kaotas vahepeal töö. Hagejate seaduslik

esindaja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub hagejatele kokku 300 eurot kuus ning

mõnikord kostja kompenseeris ka teised hagejate kulutused. Kostja ei nõustu tagasiulatuva

elatise nõudega, kuna see koormaks kostjat ebamõistlikult, sest hagejad ei ole varem

kordagi ülalpidamist nõudnud. Kostja on nõus tasuma mõlemale hagejale kokku 400 eurot

kuus. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks.

6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 27.05.2022.a miinimummääras,

mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 2-6).

7. Kostja ei vaidle igakuisele elatisele vastu, kuid on nõus tasuma kummalegi hagejale 200

eurot kuus. Kostja leiab, et hagejad ei ole enda kulusid tõendanud. Samuti tuleb kohtul

hinnata vanemate varalist seisu (dtl 19-21, 616).

8. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

9. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

10. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 27.05.2022.a miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

11. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel

vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

12. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

punkt 15).

13. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).

14. Hagejate emal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Hagejate ema töötab XXX-s, milles ta on

ainuosanik ning tema töötasu on 701,52 eurot kuus (dtl 569). Hagejate emale kuuluvad

korteriomandid xxx ja yyy (dtl 569, 606). Hagejate emale kuulub Skoda Octavia

XXXXXX (dtl 607-608).

15. Kostjal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Kostja on erialalt xxx ja xxx ning sõidab Xi (dtl

100). Transpordiameti lehelt nähtub, et kostja omab sõiduautot Opel Omega XXXXXX.

Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on saanud tulu Uberist summades 17,27-

197,72 eurot ning teinud ise enda kontole igakuiselt sularaha sissemakseid summades 40-

1050 eurot. Samuti on kostjale teinud ülekandeid eraisikud ja kostja ise, nt 01.06.2023.a

4100 eurot, 14.06.2023.a 200 eurot, 10.07.2023.a 250 eurot, 06.11.2023.a 530 eurot (dtl

122-179).

16. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejatele elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks

kehvem kui hagejate ema oma. Kostja varalist seisu ei tee halvemaks ainuüksi ka asjaolu,

et kostja ei oma kinnisvara ning peab korterit üürima. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et

kostjale oleks määratud osaline töövõime või kostja oleks võetud töötuna arvele. Kostja

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja teeb enda kontole ka igakuiselt rahalisi

sissemakseid, mis tähendab, et kostja ilmselt teenib tulu.

17. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise

proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või

sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma

ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et

antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.

18. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

19. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).

20. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vaata Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28.

oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

21. Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Kostja on

kohtuistungil väitnud, et hagejad viibivad kostja juures mõnikord nädal aega. Hagejad

vaidlevad sellele vastu (dtl 100). Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole oma väite

kinnitamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit, siis puudub alus elatise vähendamiseks koos

veedetud aja võrra.

22. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva

elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb välja mõista

alates 27.05.2022.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale

elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

23. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

24. Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse

sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba

tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise

suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus

esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

25. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette

hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 10. kuupäevaks.

Tagasiulatuva elatise nõue

26. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

27. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2021.a. kuni

26.05.2022.a eest kummalegi hagejale kogusummas 1455,01 eurot (dtl 5-6).

28. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatise nõudele vastu, kuna nõude rahuldamine koormaks

kostjat ebamõistlikult, sest lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud (dtl 21-22).

29. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 selgitanud,

et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-13, p-d 11 ja 12).

30. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on perioodil 01.06.2021.a. kuni 26.05.2022.a

tasunud igakuiselt hagejatele elatist erinevates summades (dtl 10). Seega ei ole käesolevas

asjas tegemist olukorraga, kus elatist pole üldse tasutud. Hagejad ei ole esitanud kohtule

tõendit, et nad oleksid pöördunud elatise suurendamise nõudega kohtuväliselt kostja

poole. Hagejad on küll esitanud kohtule hagejate ema ja kostja 30.11.2021.a

kirjavahetuse, millest aga ei nähtu, et hagejad oleks edaspidi palunud kostjal elatist maksta

suuremas summas (dtl 80). Samuti on kirjavahetus toimunud 30.11.2021.a, hagi on

kohtule esitatud aga alles 26.05.2022.a. Seega ei ole ole usutav, et hagejate igapäevased

vajadused jäid rahuldamata, vastasel juhul oleks hagejad pöördunud hagiga kohtusse

varasemalt. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine

kostja ka tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate tagasiulatuva elatise nõue perioodi

01.06.2021.a. kuni 26.05.2022.a eest kummalegi hagejale kogusummas 1455,01 eurot,

tuleb jätta rahuldamata.

32. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

33. Hagejad on esitanud kohtule 06.10.2024.a taotluse menetluse kiirendamiseks (dtl 638).

Kooskõlas TsMS § 333¹ lg 3 tuleb rahuldada hagejate vastav taotlus. Kohus on

07.10.2024.a teatanud pooltele kohtuotsuse kuulutamise aja (dtl 639).

34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

35. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4061,52 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

36. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

37. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025. a määrusega nr 2-22-7989.