2-24-113339/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-113339

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 06. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-24-113339

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagiavaldus I. L.

vastu võlgnevuse nõudes

1 633.34 eurot

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (registrikood

11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn),

lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: XXX);

Kostja: I. L. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: XXX,

e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 06. detsember 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt I. L.-ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks 1 500

(üks tuhat viissada) eurot ja 99 senti (sh 1 324.12 eurot ja intress summas 176.87

eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata viivise 142.26 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt I. L.-ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks

menetluskulud kokku summas 308 (kolmsada kaheksa) eurot ja 20 senti (so 78%

riigilõivust 350 eurost ja asja läbivaatamise kuludest 40 eurost).

1 (9)

2-24-113339

5. Välja mõista kostjalt I. L.-ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks viivis

menetluskuludelt (308.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 09.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1 598.56 euro saamiseks. Kohus tegi 10.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud e-posti aadressidel XXX ja XXX kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 07.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Viru Maakohtu 07.05.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)

hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5)

kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate

dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

4. 28. mail 2024 esitas OK Incure OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse I. L. vastu põhivõlgnevuse 1

324.12 eurot, intressi 166.96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 142.26 eurot nõudes.

Hagiavalduse kohaselt I. L. (edaspidi: kostja) sõlmis 13.12.2022 I AS-iga (edaspidi: krediidiandja)

krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 400 eurot. Krediidi

kulukuse määr on 48,62% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse

kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes

osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 39,72% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Kostja

rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega,

kuivõrd kostja jättis novembri (summas 55.24 eurot; maksetähtaeg oli 27.11.2023), detsembri

(summas 55.24 eurot; maksetähtaeg oli 27.12.2023) ja jaanuari (summas 55.24 eurot; maksetähtaeg

25.01.2024) osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi

krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja

2 (9)

2-24-113339

saatis 29.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga

kostja võlgnevus krediidiandja ees on 166.69 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja

eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 18.02.2024. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja

poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra

reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 19.02.2024. Krediidiandja teavitas kostjat, et

täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja

nõude OK Incure OÜ-le. Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning edastatud posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma

kontaktaadressina teatanud, so xxxx.

5. Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus

sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma.

Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse

kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis

saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Kostja sai

krediiti kogu summas 1 400.00 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid krediidisumma

katteks kogu summas 75.88 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 25.10.2023 summas 8.20

eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks.

Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 324.12

eurot (1 400 – 75.88) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja

mõista.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingu

xxxx punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 39.72% aastas.

Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1 324.12 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi.

Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 25.10.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata intress alates 26.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 18.02.2024 summas 166.96

eurot.

7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 19.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.05.2024 intressiga võrdses määras.

Kostja võlgneb hagejale viivist 142.26 eurot.

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käesolevaga esitab hageja ammendavad selgitused

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kostja esitas 13.12.2022 krediidikonto

avamise taotluse limiidiga kuni 1 400,00 eurot. Viidatud lisa puhul on tegemist väljavõttega kostja

avaldusest krediidikonto avamiseks (VÕS § 404 lg 1). Taotluse andmed: Sissetulek: 600,00 eurot

Majapidamiskulud: 320 eurot Finantskohustused: 0 eurot Ülalpeetavad: 0 Laenu eesmärk: „muu:

mopeedauto ostmine“ VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad tarbijat esitama õiged

andmed. Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada

välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 546,61 eurot.

Päring toimub IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel

3 (9)

2-24-113339

arvutab krediidiandja IT-süsteem välja pensionimaksete alusel sellele vastava sissetuleku suuruse

vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud sisereeglitele. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis

krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, so

547 eurot. Krediidiandja arvestas majapidamiskulude hulka 320,00 eurot KAVS § 49 lg 1 p 4

alusel. Finantskohustuste hulka arvestati kostja poolt avaldatut 0,00 eurot. Tagasimakse I-le on

54,00 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 172,00 eurot, mis on 31% sissetulekust (minimaalselt

nõutav 0 eurot). Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud

Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2).

Credit24 sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust

automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto,

mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel.

9. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 1 324.12 eurot, intressi 166.96 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 142.26 eurot nõudes. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 335 eurot, sh

riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu ning viivis väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

11. Viru Maakohus võttis 29.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid e-posti aadressile

XXX, kuid kinnitused puuduvad. Samuti saatis kohus hagimaterjali aadressile xxxx, kuid

dokumendid tagastati kohtule märkega ,,saaja ei viibinud kohal’’. Kohus edastas dokumendid

aadressile xxxx, kuid dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Politsei- ja

Piirivalveameti 28.10.2024 vastuskirja kohaselt puuduvad neil andmed isiku elu- ja töökoha kohta.

Seetõttu on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 15.11.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele

kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib

kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

13. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4 (9)

2-24-113339

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

15. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) I AS ja kostja sõlmisid 13.12.2022 tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 1 400 eurot,

intressimääraga 39.72% aastas, krediidi kulukuse määr 48.62%, tagasimakse arvepõhiselt, millega

klient maksab vähemalt miinimummaksena tagasi kasutuses oleva krediidi ja/või intressi,

kontohaldustasu 0 eurot.

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 1 400 eurot.

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 75.88 eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates novembrist 2023. a, seda vähemalt kolme,

so novembri, detsembri ja jaanuari osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 29.01.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 19.02.2024 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 19.02.2024.

16. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

5 (9)

2-24-113339

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

19. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele, Pensioniregistri väljavõttele ning kontrollinud

täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohus selgitab, et Pensionikeskuse kaudu tehtud päring kostja

sissetulekute hindamiseks ei näita tema võimalikke varasemaid laenuvõtmisi või muud võimalikku

finantsilist riskikäitumist. Kohus ei nõustu krediidiandja tingimustega, et teatud tingimustele

vastava krediidi väljastamisel ei näe krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks

ehk väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul saab krediidivõimelisust hinnata automatiseeritud

lahenduste nagu kogumispensionikonto andmete alusel. Kohtu hinnangul näitab see mõningat

6 (9)

2-24-113339

vastutustundetut suhtumist krediidiandja poolt. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei

ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

20. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

21. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodil alates 13.12.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas,

01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024 kuni 19.02.2024 4.50% aastas.

22. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 1 400 eurot. Tagasi on makstud põhiosa katteks 75.88

eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 19.02.2024 ning nimetatud ajast on muutunud

lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult

1 324.12 eurot. Seadusjärgne intress (alates 14.12.2022 ehk esimese väljamakse tegemisele

järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 19.02.2024 on summas 176.87 eurot. Kostjalt tuleb

seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 324.12 eurot ja intress summas 176.87 eurot.

23. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 1 324.12 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 1 324.12 eurot ja intress summas 176.87 eurot, kokku 1 500.99 eurot. Ülejäänud nõuded

tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

7 (9)

2-24-113339

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 92% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 92%

kostja ja 8% hageja kanda.

26. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9

on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 09.04.2024 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel

28.05.2024 summas 250 eurot, kokku 315 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 92% menetluskulude kogusummast 335 eurost, so 308.20 eurot.

27. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (9)