2-22-9362/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9362

Kohtuasi

Q avaldus Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu vastu

Sõpruse pst 242 korteriomanike 09.07.2019

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Q (isikukood XXX)

Puudutatud isik Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu

(registrikood 80150995), lepinguline esindaja Jevgeni

Tverdohlebov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2022 tsiviilasjas nr 2-22-9362 tehtud määrus ja

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q (avaldaja) esitas 22.06.2022 Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu (Sõpruse pst 242 KÜ)

vastu avalduse tuvastada Sõpruse pst 242 KÜ korteriomanike 09.07.2019 üldkoosoleku

otsuste (09.07.2019 üldkoosoleku otsused) tühisus. Menetluskulud palus avaldaja jätta

Sõpruse pst 242 KÜ kanda.

2-22-9362

1.1. Avalduse kohaselt toimus 09.07.2019 Sõpruse pst 242 KÜ korteriomanike korduv

üldkoosolek, mille päevakord oli järgmine: 2017–2018. a majandusaasta aruanne (p 1);

audiitori aruanne 2017–2018 (p 2); 2017–2018. a majapidamisaruande kinnitamine (p 3);

2019. a. remonditööde plaani kinnitamine (p 4); juhatuse valimised (p 5); korteri nr 96

sundmüügi küsimused (p 6); koristusteenuse tariifi ja esimehe palga kinnitamine alates

12.10.2016 (p 7); muud küsimused (p 8).

Vaidlusalusel üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: kinnitada päevakava (p 1);

kinnitada aastaaruanne (p 2); kinnitada audiitori hinnang aastaaruandele (p 3); kinnitada

majapidamisliku tegevuse plaan 2018–2019 (p 4); kinnitada 2019. a remonditööde plaan (p 5);

juhatuse liikme kohalt vabastada C ja D (p 6.1); uue juhatuse valimine – U.W , Z, U, K.K ,

B.D (p 6.2); küsimus korteri nr 96 sundmüügi kohta edasi lükatud 2019. a septembrisse (p

7); kinnitada koristusteenuse tariif ja esimehe miinimumpalk (protokoll 12.10.2016),

koristusteenuse tariif 0,10 m2 (p 8).

1.2. Avaldaja oli viimase ajani Tallinnas aadressil Sõpruse pst 242 asuva korteriomandi nr 96

ühisomanik ja Sõpruse pst 242 KÜ liige. Avaldaja ei elanud alates 2018. a nimetatud korteris

ja see seisis tühjana.

1.3. Avaldaja palus Sõpruse pst 242 KÜ-l saata kõik teated, kutsed, dokumendid ja arved

endale elektrooniliselt meiliaadressile XXX ning teada anda planeeritavast Sõpruse pst 242

korteriomanike üldkoosolekust. Sõpruse pst 242 korteriomanike 09.07.2019 üldkoosoleku

otsused on tühised, sest nende vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Avaldajat ei teavitatud vaidlusaluse üldkoosoleku toimumisest. Sõpruse pst 242 KÜ juhatus

eiras avaldaja palvet saata Sõpruse pst 242 KÜ majandamisega seotud dokumendid (teated,

üldkoosolekute kutsed) talle e-kirjaga ning edastas e-kirja teel üksnes kommunaalarved.

Eelnevast tulenevalt ei teadnud avaldaja alates 2018. aastast vastu võetud Sõpruse pst 242

korteriomanike üldkoosolekute otsustest, uuenenud tariifidest ega teisest korterelamu

muudatustest ega saanud 09.07.2019 üldkoosoleku otsuseid varem vaidlustada.

2. Maakohus võttis 15.08.2022 asja menetlusse ja kaasas puudutatud isikuna menetlusse

Sõpruse pst 242 KÜ.

3. Sõpruse pst 242 KÜ ei vastanud avaldusele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas 09.11.2022. a määrusega avalduse ja tuvastas Sõpruse pst 242

korteriomanike 09.07.2019. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. Maakohus jättis menetluskulud

Sõpruse pst 242 KÜ kanda ja mõistis Sõpruse pst 242 KÜ-lt avaldaja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 820 eurot.

4.1. Liikmetel on õigustatud huvi, et korteriühistu juhtimine oleks õiguspärane (RKTKo

18.05.2016, 3-2-1-28-16, p 11; RKTKo 14.12.2016, 3-2-1-139-16, p 14). Õigustatud huvi

hõlmab mh iga korteriomaniku õigust taotleda ühistu organite (sh korteriomanike

üldkoosoleku) otsuste tühisuse kontrollimist.

4.2. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks tuleb saata korteriomanikele teade, milles on mh

märgitud üldkoosoleku toimumise aeg ja koht (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS)

§ 20 lg 1; mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6). Üldkoosoleku

kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

2-22-9362

pikemat tähtaega (MTÜS § 20 lg 5). Sõpruse pst 242 KÜ põhikirja p 6.4 kohaselt pidi teade

olema saadetud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

4.3. Sõpruse pst 242 KÜ võttis (vaikivalt) omaks kõik avaldaja nõude aluseks olevad

järgmised faktilised asjaolud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4). Avaldaja

oli vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel Sõpruse pst 242 KÜ liige ja teatanud korteriühistule

oma meiliaadressi. Avaldaja saatis 06.09.2018 Sõpruse pst 242 KÜ meiliaadressile (XXX) e-

kirja, et edaspidi saadetaks kõik teavitused talle e-kirjaga. Äriregistri andmete kohaselt oli

nimetatud sidevahend perioodil 01.01.2000–02.07.2020 Sõpruse pst 242 KÜ meiliaadress.

Avaldaja saatis nimetatud meiliaadressile korteriühistule kirju 2016. a novembris ja 2018.

aastal. Sellest, et Sõpruse pst 242 KÜ vastas avaldaja 12.11.2016 e-kirjale 30.11.2016,

järeldub, et avaldaja saadetud e-kirjad jõudsid Sõpruse pst 242 KÜ-ni. Maakohtu hinnangul

nähtus e-kirjade sisust, et avaldaja soovis saada korteriühistu teateid e-kirja teel. Kui

korteriomanik on teatanud korteriühistule oma meiliaadressi, tuleb korteriomanike

üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil (KrtS § 20

lg 4). Sõpruse pst 242 KÜ ei saatnud avaldajale teadet vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise

kohta (st ei teavitanud teda selle toimumisest).

4.4. Kuna Sõpruse pst 242 KÜ ei saatnud avaldajale teadet vaidlusaluse üldkoosoleku

toimumise kohta, rikkus korteriühistu korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega kaasneb KrtS § 29

lg 1 järgi korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisus. Maakohtu hinnangul olid

korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumised praegu olulised.

Korteriomanike nõuetekohane teavitamine korteriomanike üldkoosolekust (sh selle toimumise

kohast) on kokkukutsumise reeglite keskne küsimus, mis peab olema täidetud, et

korteriomanik saaks oma õigusi teostada.

4.5. Maakohus jättis TsMS § 171 lg 1 ls 2 alusel menetluskulud Sõpruse pst 242 KÜ kanda,

kuna korteriühistu rikkus oma esmast kohustust (korteriomanike õiguste eest seismine) ning

menetluskulude jätmine avaldaja kanda oli ebaõiglane. Maakohus määras avaldajale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 820 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 770 eurot (seitse tundi × 110 eurot)).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Sõpruse pst 242 KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

saata asja maakohtule menetluse jätkamiseks (mh tuleb määrata korteriühistule avaldusele

vastamiseks tähtaeg ja pidada korteriühistuga kirjavahetust registrikaardile märgitud

meiliaadressi kaudu). Lisaks palub Sõpruse pst 242 KÜ tagastada riigilõivu Advokaadibüroo

Vindex OÜ pangakontole.

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei võtnud Sõpruse pst 242 KÜ asjaolusid omaks ja vaidleb

avaldusele vastu. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgib

TsMS § 392 lg 1 p 3. Kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras küsima poolte seisukohta

asjaolu osas. Kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on

alust lugeda pool asjaolu omaks võtnuks (RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 11; RKTKm

14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 15; RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 15.2). Praegu ei

küsinud maakohus, kas Sõpruse pst 242 KÜ sai kohtudokumendid kätte ja võtab avalduses

esitatud asjaolud omaks. Seega ei saanud maakohus lugeda TsMS § 231 lg 4 järgi avalduses

esitatud asjaolusid Sõpruse pst 242 KÜ poolt omaks võetuks. Vaikimine ei ole omaksvõtt.

2-22-9362

Lisaks kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte ning kohus peab veenduma, et väidetud ja

omaks võetud asjaolud on tõesed. Maakohus rikkus nimetatud kohustusi. Eelneva tõttu ei

olnud maakohtu lahend seaduslik ja põhjendatud.

5.2. Maakohus rikkus kohustust toimetada vähemalt esimene menetlusdokument kätte allkirja

või muu sarnase kinnitamise vastu. Sõpruse pst 242 KÜ registrikaardile on alates 21.07.2020

märgitud: "Kontaktisik on Advokaadibüroo Vindex OÜ, registrikood 12173697, aadress

XXX, e-posti aadress XXX". Muud meiliaadressi Sõpruse pst 242 KÜ registrikaardilt ei

nähtunud. Lisaks teatati Sõpruse pst 242 KÜ kontaktandmed kohtule ka eraldi e-kirjaga.

Maakohus ei saatnud dokumente Sõpruse pst 242 KÜ registrikaardile märgitud

meiliaadressile või esindajale. Maakohus luges ekslikult dokumendid kättetoimetatuks nende

saatmisega meiliaadressile YYY. Praegu oli registrikaardil avalikustatud, et olemas on

advokaadist esindaja. Dokumente ei ole lubatud lugeda kätte toimetatuks, kui isikut ei ole

teavitatud menetluse alustamisest allkirja vastu või muul turvalisel ja kontrollitaval viisil.

Dokumente tohib lugeda saatmisega kätte toimetatuks ainult juhul, kui kõik muud võimalused

on ammendunud. Maakohus rikkus Sõpruse pst 242 KÜ põhiõigust olla oma kohtuasja

arutamise juures (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg 2).

6. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Sõpruse pst 242 KÜ

kanda.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus tegi

praegu lahendi Sõpruse pst 242 KÜ suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (TsMS

§ 656 lg 1 p 2). Seetõttu jättis maakohus vaidlust lahendades tagamata Sõpruse pst 242 KÜ

õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures, rikkus puudutatud isiku suhtes oluliselt õigusliku

ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ning jättis seeläbi ka vaidluse lahendamiseks

olulised asjaolud olulises osas välja selgitamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise

uut määrust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-

ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu vaidlustab Sõpruse pst 242 KÜ

maakohtu määrust tervikuna.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei toimetanud maakohus praeguses asjas Sõpruse pst 242 KÜ-

le avaldaja avaldust ja selle menetlusse võtmise määrust nõuetekohaselt kätte.

10.1. Avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud

menetlusdokumendid, samuti kohtukutsed edastatakse hagita menetluses menetlusosalistele

kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb

2-22-9362

hagita menetluses menetlusosalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette

nähtud (TsMS § 477 lg 9).

Õiguskirjanduses on rõhutatud, et regulatsioon menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta

peab tagama PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures (ära

kuulatud). Õigus olla enne lahendi tegemist ära kuulatud on õiglase (ausa) menetluse (PS §

14) üks keskne nõue (TsMS II komm (2017), 6. osa sissejuhatus, p 3.2.a). Lisaks on

õiguskirjanduses selgitatud, et hagita asjades menetlusdokumentide kättetoimetamisel tuleb

lähtuda sellest, miks on kättetoimetamine ette nähtud hagimenetluses ja kas samad põhjused

on arvestatavad ka hagita menetluses. Kättetoimetamine on mõistlik, kui avalduses on esitatud

nõue konkreetsete isikute vastu (TsMS III komm (2018), § 477, p 3.7.2.b). Ringkonnakohtu

hinnangul tuli praeguse asja olemust ja selles asjas korteriühistu kahjuks tehtava lahendiga

korteriühistule kaasnevaid tagajärgi arvestades Sõpruse pst 242 KÜ-le avaldaja avaldus ja

avalduse menetlusse võtmise määrus kätte toimetada.

10.2. Praegu luges maakohus avaldaja avalduse ja selle menetlusse võtmise määruse ekslikult

Sõpruse pst 242 KÜ-le 13.09.2022 kätte toimetatuks TsMS § 3111 lg 51 alusel ja juhatuse

liikmele Sõpruse pst 242 KÜ kaudu TsMS § 322 lg 2 alusel. Kohtute infosüsteemist (KIS)

nähtub, et maakohus saatis avaldaja avalduse järgmistele meiliaadressitele: XXX; XXX;

XXX; XXX; XXX; XXX (dtl- d 35, 61; 24.08.2022. a, 30.08.2022. a ja 05.09.2022. a

saadetised).

10.2.1. Kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis,

saadab kohus TsMS § 3111 lg 51 ls-te 1 ja 2 kohaselt menetlusdokumendid äriregistri

registrikaardile kantud elektronpostiaadressil ning äriühingule saadetud menetlusdokument

loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud

elektronpostiaadressil saatmisest. TsMS § 3111 lg 51 ls 3 järgi ei nõuta äriühingu

registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral TsMS § 3111 lg-s 5

sätestatud kinnitust.

Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (443 SE) seletuskirja kohaselt lihtsustati ja tõhustati TsMS § 3111 lg-ga 51

täiendamisega äriühingutele dokumentide kättetoimetamist. Viidatud muudatusega suunati

kohtud toimetama äriühingutele dokumente kätte elektroonilise infosüsteemi kaudu või selle

nurjumise korral äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Seejuures ei ole sellisel juhul

vaja oodata äriühingutelt kinnitust menetlusdokumendi kättesaamise kohta. Äriühingutel on

suurem hoolsuskohustus kontrollida oma kannete õigsust äriregistris ja äritegevuses

kasutatavat e-posti. Eelduslikult ei saa suuremad äriühingud tegutseda ilma iga päev e-postiga

tutvumata, kuid paljudel väikese ja keskmise suurusega äriühingutel võib töökorraldus

võimaldada üks kord nädalas e-postiga tutvumist. Seadusandja pidas tõenäoliseks, et viie

tööpäeva möödumisel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisel saab äriühing

menetlusdokumendid reaalselt kätte. Tagatud peab olema menetlusosaliste õigus osaleda

kohtumenetluses oma kohtuasja arutamise juures.

Eelnevast tulenevalt reguleerib TsMS § 3111 lg 51 ringkonnakohtu hinnangul seadusandja

tahte kohaselt selgelt üksnes menetlusdokumentide äriühingule kättetoimetamist.

10.2.2. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing,

aktsiaselts ja tulundusühistu ning seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Riigikohus on

selgitanud, et äriühing on oma olemuselt ettevõtja (ÄS § 1 lg 1), ettevõtlus kogu tulu saamise

eesmärgil toimuv tegevus ning oma eesmärkide kohaselt tegutseb äriühing üldjuhul alati

2-22-9362

majandustegevuses (RKTKo 03.07.2024, 2-22-11970/29, p 12). Korteriühistu on aga

eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud

kinnisomandi korteriomandite omanikud (KrtS § 1 lg 4). Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja kohaselt on korteriühistu eriliigiline

juriidiline isik (st tegemist ei ole mittetulundusühingu alaliigiga), kuid selle tegevusele

kohaldatakse lisaks KrtS-i sätetele MTÜS-i sätteid. Eelnevast tulenevalt ei ole korteriühistu

äriühing ning korteriühistule ei saa menetlusdokumente kätte toimetada TsMS § 3111 lg 51

alusel.

10.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja avalduse ja selle

menetlusse võtmise määruse saaks praegu lugeda Sõpruse pst 242 KÜ-le enne maakohtu

09.11.2022. a määruse tegemist lugeda kätte toimetatuks mõnel muul TsMS-is sätestatud

viisil. KIS-ist ei nähtu, et Sõpruse pst 242 KÜ lepingulisele esindajale või mõnele seaduslikest

esindajatest oleks avaldaja avaldus ja selle menetlusse võtmise määrus toimetatud kätte enne

maakohtu 09.11.2022 määruse tegemist.

10.3.1. Kohus võib TsMS § 3111 lg 1 kohaselt toimetada menetlusdokumendi kätte

elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi

kättesaadavaks tegemise kohta teavituse mh kohtule avaldatud elektronpostiaadressil (p 1);

juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud

elektronpostiaadressil (p 2); adressaadi seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud

elektronpostiaadressil (p 3). Lisaks võib kohus TsMS § 3111 lg 2 ls 1 järgi teavituse

dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada mh avalikust arvutivõrgust leitud

elektronpostiaadressil, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat

eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini.

Menetlusdokument loetakse aga TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kätte toimetatuks, kui saaja avab

selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti

siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha.

Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Praegu ei nähtu asja

materjalidest, et avaldaja lepinguline esindaja või seaduslikud esindajad oleksid kinnitanud

eespool märgitud viisil menetlusdokumentide vastuvõtmist.

10.3.2. Kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole

tehniliselt võimalik, võib kohus TsMS § 3111 lg 4 järgi toimetada saajale menetlusdokumendi

elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lg 1 p-des 1–5 sätestatud

teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 lg 5 ls 1 kohaselt loetakse

menetlusdokument TsMS § 3111 lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja

kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Praegu ei

nähtu asja materjalidest, et avaldaja lepinguline esindaja või seaduslikud esindajad oleksid

kinnitanud eespool märgitud viisil menetlusdokumentide kättesaamist.

10.3.3. Kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib

TsMS §-s 3141 lg 1 kohaselt saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks

tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument

loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Lisaks võib

olukorras, kus menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda

või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, saata TsMS §-s 3141 lg 2 järgi

menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või

sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva

möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seejuures võib kohus TsMS §-s 3141 lg 3 kohaselt

2-22-9362

TsMS §-s 3141 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras menetlusdokumente kätte toimetada nende

saatmisega ka: teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise

aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades (p 1); hagimenetlusele eelnenud maksekäsu

kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid

kasutades (p 2). TsMS §-s 3141 sätestatud korras menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta

märgitakse toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise

kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis.

Õiguskirjanduses on rõhutatud, et kättetoimetamise instituudi üldist eesmärki (põhiseaduslike

õiguste tagamine) silmas pidades saab avaldamiseks TsMS § 3141 lg 2 tähenduses lugeda vaid

seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumendid just tema

märgitud kontaktandmeid kasutades ja teab lisaks TsMS § 3141 lg 2 tagajärgedest (TsMS II

komm (2017), § 3141, p 3.3.2.a).

Praegu ei ole täidetud ka TsMS §-s 3141 sätestatud menetlusdokumendi saatmisega

kättetoimetamise eeldused. Sõpruse pst 242 KÜ lepinguline esindaja ja seaduslikud esindajad

ei avaldanud Sõpruse pst 242 KÜ meiliaadressina praeguses menetluses ega tsiviilasjas nr 2-

21-120795 ühtki järgmistest meiliaadressitest: XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX. Lisaks

ei ole nimetatud meiliaadressitele praeguses menetluses ka menetlusdokumente kätte

toimetatud. Sõpruse pst 242 KÜ lepinguline esindaja avaldas tsiviilasjas nr 2-21-120795

Sõpruse pst 242 KÜ meiliaadressina XXX (tsiviilasja nr 2-21-120795, dtl 4).

10.3.4. Avaldaja avaldust ja selle menetlusse võtmise määrust ei toimetatud asja materjalide

kohaselt Sõpruse pst 242 KÜ-le kätte ka muul TsMS-is sätestatud viisil. Lisaks ei nähtu

praegu asja materjalidest, et avaldaja avaldus ja selle menetlusse võtmise määrus oleksid

TsMS § 307 lg 3 mõttes jõudnud Sõpruse pst 242 KÜ kätte enne maakohtu 09.11.2022

määrust. Nimetatu ei nähtu mh tsiviilasja nr 2-21-120795 materjalidest. Maakohus viitas

tsiviilasjas nr 2- 21- 120795 praegusele tsiviilasjale alles 24.11.2022. a määruses (tsiviilasja nr

2- 21- 120795, dtl-d 82–83), st pärast praeguses asjas sisulise lahendi tegemist. Ka asjaolust,

et Sõpruse pst 242 KÜ esindaja reageeris, kui maakohus saatis maakohtu 09.11.2022. a

määruse meiliaadressile XXX (st menetlusdokumentidega samale meiliaadressile). ei saanud

järeldada, et avaldaja avaldus ja selle menetlusse võtmise määrus jõudsid TsMS § 307 lg 3

mõttes Sõpruse pst 242 KÜ kätte enne maakohtu 09.11.2022. a määrust.

10.4. Seega ei toimetanud maakohus enne asjas lõpplahendi tegemist Sõpruse pst 242 KÜ-le

kätte avaldaja avaldust ega selle menetlusse võtmise määrust.

11. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning maakohtu lahend tuleb tühistada ja

saata asi maakohtusse menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.

Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et mitte igasuguste puudustega

menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamises ei kaasne lahendi tühistamist ja et lahendit ei ole

põhjust tühistada, kui menetlusosalistele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja

tõendeid. Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et kui menetlusosaline tugineb TsMS § 656 lg 1 p-

s 1 nimetatud rikkumisele, peab ta kaebuses näitama, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel

tegutsemisel lahendatud asi teisiti. Olukorras, kus puudutatud isikule avaldaja avaldust kätte

ei toimetata ja ta ei tea menetluse toimumisest, tuleb lähtuda sarnasest arusaamast nagu

olukorras, kus kohtuistung jäetakse pidamata, kuigi see tulnuks seaduse kohaselt pidada. Kui

puudutatud isik ei saa menetluses osaleda, ei saa välistada, et puudutatud isiku menetluses

osalemisel oleks kohus jõudnud teistsuguse lahendini. Niisugustel juhtudel ei pea

menetlusosaline ise esile tooma, millised asja lahendamise seisukohalt olulised toimingud jäid

tal tegemata (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p-d 19 ja 20).

2-22-9362

Maakohus tegi praegu lahendi Sõpruse pst 242 KÜ suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse

kohaselt (TsMS § 656 lg 1 p 2). Õiguskirjanduse järgi tuleb kohtusse kutsumisena TsMS §

656 lg 1 p 2 tähenduses mõista vähemalt puudutatud isikute menetlusest teavitamist hagita

menetluses Olukorras, kus isikut ei kutsuta nõuetekohaselt kohtusse ja tehakse lahend, mis

reguleerib selle isiku õigusi ja kohustusi, tuleb lahend tühistada. (TsMS III komm (2018), §

656, p-d 3.3.2.a ja b). Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning maakohtu lahend

tuleb tühistada ja saata asi maakohtusse menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.

12. Ringkonnakohus märgib asja uue lahendamise kontekstis omaksvõtu kohta järgmist.

Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule

adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS §

231 lg 2 ls-d 1 ja 2). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel

omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatut, st et kohus

peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima menetlusosaliste seisukohta asjaolu

kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu

vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (RKTKo 26.04.2023, 2-21-

13163/53, p 11; RKTKo 16.11.2022, 2- 19- 8673/96, p 17).

13. Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus (TsMS § 173 lg 3 ls

2).

14. Ringkonnakohus ei lahenda praeguses menetlusetapis Sõpruse pst 242 KÜ riigilõivu

tagastamise taotlust. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv

määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi

menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Menetluses

on lisaks Sõpruse pst 242 KÜ- le ka avaldaja ning menetluskulude jaotust ei ole veel

otsustatud.

15. Praeguse määruse peale ei saa TsMS § 396 lg 3 järgi määruskaebust esitada (RKTKm

28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)