2-23-6423/28 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2024 Kärdla

Tsiviilasja number

2-23-6423

Tsiviilasi

Saarte Metsamajanduse OÜ hagiavaldus Eesti

Maavara OÜ vastu kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingust tuleneva 24 000 euro

tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

26 934,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Saarte Metsamajanduse OÜ, registrikood

10862228, aadress XXX;

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi

Kents

Kostja Eesti Maavara OÜ, registrikood 10817713,

aadress XXX

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott

Lepmets ja vandeadvokaat Tauri Tigasson

Kohtuistungi toimumise aeg

16. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Saarte Metsamajanduse OÜ hagi Eesti Maavara OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt Eesti Maavara OÜ-lt hageja Saarte Metsamajanduse OÜ

kasuks 23 376 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Eesti Maavara OÜ-lt hageja Saarte Metsamajanduse OÜ

kasuks viivis põhinõudelt so 23 376 eurolt perioodi 01.03.2023 kuni 10.12.2024

eest summas 4 962,81 eurot.

4. Välja mõista kostjalt Eesti Maavara OÜ-lt hageja Saarte Metsamajanduse OÜ

kasuks viivis põhinõudelt so 23 376 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta menetluskulud kostja Eesti Maavara OÜ kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

6. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Saarte Metsamajanduse OÜ esitas 28.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Eesti

Maavara OÜ vastu 24 000 euro tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus

edastas tsiviilasja 12.05.2023 alluvusel Pärnu Maakohtule.

Hageja nõuded

2. Hageja Saarte Metsamajanduse OÜ ja kostja Eesti Maavara OÜ vahel sõlmiti 25.02.2019

leping kasvava metsa raieõiguse võõrandamise kohta. Lepingu objektiks oli kasvava metsa

raieõigus. Hagejal, kui omandajal, oli õigus omandada langetatud puud XXX kinnistult kokku

mahus 678 tm. Hageja tasus kostjale raiutava metsamaterjali eest 24 000 eurot. Hageja pidi

teostama raietööd kooskõlas metsaseaduse ja raie-eeskirjadega.

Kui omandajast mitteolenevatel põhjustel jääb raie lepingu lõppemise tähtajaks tegemata, siis

kohustus võõrandaja üheks aastaks pikendama lepingut, et omandaja saaks raie teostada.

3. Hageja esitas metsakorraldaja M T arvamuse, mille kohaselt XXX kinnistu ja vastavate

eraldiste pinnas on liigniiske, mistõttu on raie teostamise aeg väga piiratud. Raide teostamine

eeldas külma talve või kuiva suve. Kuna raiet teostada ei saanud, siis pikendati poolte

kokkuleppel lepingu tähtaega ühe aasta võrra. Ka järgneval aastal ei õnnestunud sobivate

ilmastikutingimuste puudumisel raiet teha. Hageja palus, et pooled pikendaksid lepingut veel

aasta võrra, kuid kostja keeldus.

4. Hageja palus 28.02.2023 nõudeavalduses kostjal tagastada 24 000 eurot, mis kostjale oli

makstud 678 tm metsamaterjali eest. Kostja keeldus. Pooltele on hageja hinnangul üheselt

teada, et objektiivsetel põhjustel ei olnud hagejal võimalik raiet teostada ega puitu metsast ära

vedada. Kostja keeldub õigustamatult raha tagastamisest. Juhul, kui kohus leiab, et hageja

peab tasuma kostjale maa rentimise eest, siis tasu saaks olla maksimaalselt 26 eurot kuus ja

kahe aasta eest kokku 624 eurot. Alternatiivselt esitas hageja nõude kostjalt 23 376 euro

väljamõistmiseks. Hageja hinnangul on raha tagastamise eeldused täidetud. Hageja palub

välja mõista ka viivise alates 28.02.2023 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

5. Poolte vahel sõlmitud leping on suunatud üksnes kokkulepitud koguses puude

langetamisele, langetatud puidusortimendi omandamisele ja omandatud puidusortimendi

kinnistult äraviimisele. Poolte vahel sõlmitud leping on suunatud 678 tm puude

langetamisele, omandamisele ja väljaviimisele XXX kinnistult. Ka Riigikohus on lahendis 2-

21-7681 viidanud, et raielepingute puhul on peamine kasvava metsamaterjali omandamine

ning lepinguga kaasnev maa kasutamise õigus teenib üksnes raietöid teha võimaldamise

eesmärki. Raie teostamise võimatus on hagejast mittetulenev põhjus. Hageja teavitas kostjat

korduvalt, et ilmastikutingimused ei võimalda raiet teha. Ussikuninga kinnistu omanikult oli

hagejal vaid luba jõuda XXX kinnistuni üksnes talvel, külmal perioodil. Poolte vahel

sõlmitud leping nimetab ilmastikust tingitud takistused ühemõtteliselt omandajast

mitteolenevaks põhjuseks.

6. Mõlemad pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. See asjaolu ei oma

tähtsust VÕS § 296 lg 1 kohaldamises. VÕS § 296 kohaldamist ei piira asjaolu, et kostja ei

ole raieõigusega hõlmatud kinnistu omanikuks.

Kostja vastus

7. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Mõlemad pooled on lepingu sõlminud oma majandus- ja

kutsetegevuses ning olid lepingu sõlmimisel teadlikud kinnistu omapäradest tulenevatest

riskidest. Poolte vahel puudub vaidlus, et sõlmitud leping on oma olemuselt rendileping.

Rendileping on tähtajaline, mitte igavene. Tegemist ei ole müügilepinguga. Hageja väide, et

raie jäi teostamata seoses ilmastikuoludega, on eksitav. Hageja võttis kostjaga ühendust

rohkem kui aasta pärast lepingu lõppemist ja palus lepingut pikendada. Kohtupraktika ei saa

aktsepteerida, et ettevõtja jätab oma lepingust tulenevad õigused realiseerimata ja nõuab

nende õiguste realiseerimist mistahes ajahetkel. Hageja ei ole tõendanud, et kahe aasta jooksul

ei leidnud võimalust rasketehnikaga metsa raiuda. Poolte vahel sõlmitud leping ei kohustanud

hagejat raietöid tegema rasketehnikaga. Halbade ilmaolude korral oli võimalik töid teha

kergtehnika abil või inimtööjõu abil. Isegi kui ilmaolud ei võimaldanud töid teha, siis oli

lepingus see risk juba ettenähtav.

8. Kostja ei ole alusetult rikastunud. Tegemist ei ole kostjale kuuluva kinnistuga, Kostja

maksis tasu kinnistu omanikule raieõiguse teostamise võimaluse eest. Kostja ei vaidle, et

kinnistu oli liigniiske pinnasega. Kuid hagejal oli sellega võimalik tutvuda enne lepingu

sõlmimist. Lepingut sõlmides oli teada, et raiet on võimalik teha kitsas ajaraamis. Kostja on

kõik omapoolsed lepingulised kohustused täitnud, sh pikendanud lepingut. Hageja oli lepingu

riskidest teadlik ja peab kandma lepinguga võetud riski.

9. Kuna kostja ei ole kinnisasja omanikuks, mis oli hõlmatud raieõigusega, siis ei saa hagejal

kui õiguse omandajal tekkida õigustatud ootust raiutavale metsamaterjalile või sellekohase

tasu tagastamisele. Kuna kostja ei ole kinnistu omanikuks, siis ei ole hageja poolt viidatud

kohtupraktika kohaldatav.

Kohtuotsuse põhjendused

10.Hageja ja kostja vahel on 25.02.2019 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise

leping 25/02/2019 /dtl 11-16/. Lepingu kohaselt oli omandajaks hageja ja võõrandajaks

kostja. Lepingu p 2 ja 4 kohaselt oli hagejal õigus langetada puid 678 tm ulatuses XXX

kinnistult. Lepingu p 4 kohaselt võõrandaja st kostja kinnitas, et ta omab kasvava metsa

raieõigust kokkuleppe alusel.

11.Riigikohus lahendi 2-21-7681punktis 13 on selgitanud, et raieõiguse võõrandamise

lepingu põhisisu on avatud MS § 37 lg-tes 6 ja 7. Raieõigus annab MS § 37 lg 7 esimese lause

järgi õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada

langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast

ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb MS § 37 lg 7 teise lause järgi õigus

kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Selliselt vastab raieõiguse võõrandamise leping

õiguslikult eeskätt kinnisasja rendilepingu tunnustele (vt RKTKo 20.06.2018, 2-17-280/31, p-

d 22-24; 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 16). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja)

andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle

rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadavat vilja ning rentnik on

kohustatud maksma selle eest tasu ehk renti (VÕS § 339).

12.Poolte vahel sõlmitud lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda muu hulgas VÕS § 29 lg 5 p-st

1, mille kohaselt tuleb arvestada lepingueelseid läbirääkimisi. 20.02.2019 on kostja hagejale

teinud müügipakkumise, mille kohaselt müüakse raiet XXX kinnistul hinnaga 20 000 eurot

/dtl 7-9/. Pakkumisele lisatud metsateatise kohaselt müüakse 678 tm puitu ning metsateatis

kehtib kuni 18.02.2020. Lepingu punktis 4 on raiemaht samuti 678 tm ja ostuhind vastavalt

lepingu p 7 summas 20 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Leping hakkab vastavalt

punktile 8 kehtima hetkest, mil kogu summa on laekunud võõrandaja kontole. Lepingu lisaks

on keskkonnaameti lubava märkega metsateatis, mis on samane müügipakkumisele lisatud

metsateatisega.

Kostja on esitanud hagejale arve nr 19615 summas 24 000 eurot ning hageja on arve tasunud

27.02.2019 /dtl 17-18/.

13. Tõlgendades müügipakkumist ja poolte vahel sõlmitud lepingut on kohus seisukohal, et

pooled leppisid kokku raie mahus 678 tm hinnaga 20 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Müügipakkumisest ja poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene, et pooled on eraldi kokku

leppinud tasus kinnistu kasutamise eest.

Riigikohus lahendi 2-21-7681 punktis 17 viitab, et pooltel on võimalik ja õigusselguse

huvides ka soovitatav kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutes raieõiguse ja

võõrandatava metsamaterjali hinna vahekorda kokkuleppel täpsustada ning sõlmida

kokkuleppeid selle kohta, missugustel alustel ja asjaoludel tekib omandajal õigus võõrandajalt

lepingutasu või osa sellest tagasi nõuda. Sellest võib enamasti olla huvitatud raieõiguse

omandaja, kes on tasunud ettemakse suuremas ulatuses, kui vastab tegelikult tehtud raiete

mahule. Kuivõrd raieõiguse omandaja on oma majandustegevuses tegutsev ettevõtja (VÕS §

1 lg 6), on tal eelduslikult piisavad teadmised ja kogemused muuhulgas mõjutamaks

sõlmitava raielepingu täpsemaid tingimusi.

Mõlemad pooled ettevõtjatena on lepingu sõlminud oma majandustegevuses. Seega oli

mõlemal poolel võimalik mõjutada sõlmitava lepingu tingimusi. Kohtu hinnangul ei ole kostja

müügipakkumisel ja pooled lepingu sõlmimisel avaldanud tahet maakasutusõiguse tasu

eraldi väljatoomiseks. Metsaseaduse (MS) § 37 lg 7 kohaselt raieõiguse võõrandamise

lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule.

Kostja leiab, et puidu eest saadav tasu oli poolte vahel sõlmitud lepingus 0% ja tasu

maakasutuse eest 100% lepingu hinnast /dtl 182/. Kostja põhjendab oma seisukohta asjaoluga,

et kostja ei ole XXX kinnistu omanikuks, vaid ainult raieõiguse müüjaks lepingus sätestatud

tähtaja jooksul.

14. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et lepingu hind on kujunenud

välja raiutava puidu väärtusel, mida tõendab nii müügipakkumisele kui lepingule lisatud

metsateatis, kust nähtub raiutava puidu maht. Ka lepingu p 4 ja 8 kohaselt on raieõigus

seotud raiemahuga. Lepingu eesmärgiks ei olnud võimaldada hagejale üksnes maakasutust ja

raieõigust, vaid lepingu eesmärgiks oli puude omandamine.

Kuna kostja on lepingu p 4 kinnitanud, et ta omab kasvava metsa raieõigust muu kehtiva

kokkuleppe alusel, siis ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu, et kostja ei ole XXX

kinnistu omanikuks. Kostja on võõrandanud talle kuuluvat raieõigust XXX kinnistul. Seega

teadis kostja lepingu sõlmimisel, et talle kuulub üksnes raieõigus mida ta hagejale võõrandab.

Kostja ja XXX kinnistu omaniku omavahelised õigussuhted ei oma seetõttu asja lahendamisel

tähtsust.

15. Kohus on viidanud MS § 37 lg 7. Rendilepingule kohaldatakse VÕS § 341 järgi ka

üürilepingu sätteid. VÕS § 296 lg 3 sätetel üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei

saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib

üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud

kasu väärtuse.

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu 25/02/2019 lisaga pikendati poolte vahel

sõlmitud lepingut ühe aasta võrra /dtl 94/. Seega kehtis poolte vahel sõlmitud leping kokku

kaks aastat. Kohtu hinnangul tuleneb MS § 37 lg 7 ja VÕS § 296 lg 3, et hagejal tuleb tasuda

kinnistu kasutamise eest raieõiguse kasutamise ajal. Kohtu hinnangul tuleb tasu maksta ka

ajal, kui ilmastikutingimustest tulenevalt ei ole võimalik raiet teostada. Kohus on seisukohal,

et kui tulenevalt ilmastikutingimustest ei ole võimalik teostada raiet ja väljavedu, siis ei ole

see puuduseks, mida saaks tõlgendada kui takistust asja sihtotstarbelisel kasutamisel VÕS §

296 lg 1 tähenduses, sest ilmaolude mõjutamine ei ole kummagi lepingu poole võimuses.

16. Hageja on esitanud alternatiivse nõude, milles palub välja mõista kostjalt 23 376 eurot.

Hageja on arvestanud, et maatulundusmaa renditasu on 26 eurot kuus, mis teeb 312 eurot

aastas ja 624 eurot kahe aasta jooksul. Kostja ei ole esitanud omapoolseid seisukohti ega

vastuväiteid hageja tõendile, et maatulundusmaa renditasu on 26 eurot kuus /dtl 100-102/.

Kostja seisukohaga, et kogu tasu on tasu maa kasutamise eest kohus ei nõustunud. Seega on

hageja esitanud tõendi, mis kinnitab hageja alternatiivses nõudes esitatut. Hageja on täitnud

oma tõendamiskoormuse vastavalt TsMS § 5 lg 2.

Hagejal tuleb kostjale tasuda XXX kinnistu kasutamise eest kahe aasta jooksul summas 624

eurot.

17. Riigikohus lahendi 2-21-7681 punktis 19 ja 21 on selgitanud, et tasu osalise tagasimakse

alusena saab analoogia korras kohaldada VÕS § 195 lg-t 5 ning kui tagastatavas summas

kokkulepet ei saavutata, tuleb lähtuda VÕS § 189-191 sätestatust. VÕS § 189 lõigetest 1-3

tuleneb, et üleantu ja selle väärtuse üle otsustamisel lähtutakse lepingust määratust. VÕS §

189 lg 3 järgi, kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi

lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.

18. Kohus on tuvastanud, et lepingu hind on kujunenud raiutava puidu mahu 678 tm väärtuse

alusel summas 24 000 eurot. Kohus on tuvastanud, et tasu XXX kinnistu kasutamise eest on

lepingu perioodil 624 eurot. Seega tuleb lepingus määratletu alusel kostjal tagastada hagejale

23 376 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja XXX kinnistul raiet teinud ei ole. Seega kogu

lepinguga kokkulepitud puidu mahust 678 tm ei ole hageja midagi saanud.

19. Kohtu hinnangul on hagejal õigus kostjalt tagasi nõuda raiutava metsa väärtusega seotud

tasu. Algselt lepinguga määratud tähtajal ilmatikutingimused ei võimaldanud raiet teostada.

Seda tõendavad poolte elektronkirjavahtus ja lepingu lisa millest nähtub, et pooled

pikendasid lepingut, tulenevalt ilmatikutingimustest /dtl 92-93/.

20. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et lepingu pikendamise tähtajal ei olnud samuti

võimalik raiet teostada tulenevalt ilmastikutingimustest. XXX kinnistul tehtud pinnase

ekspertiisiga on tõendatud, et kõikidel eraldistel, kus raiet võis teha on tegemist niiske ja soise

pinnasega. Pinnas on kohati nii niiske, et tuleb vaadata, et tehnika ära ei upuks /dtl 74/.

Tunnistaja K. Lepa ütlustega on tõendatud, et XXX kinnistu pinnas oli liigniiske ning raiet oli

võimalik teha vaid külmal talvel või kuival suvel. Talvel prooviti tehnikaga peale minna, kuid

koheselt vajus tehnika ära ja tuli tagasi tulla. Vähemalt kolmel korral üritati tehnikaga peale

minna. Kuna tegemist on lageraide kinnistuga, siis saab sinna raiet tegema minna

rasketehnikaga /dtl 325/.

Tunnistaja K. L ja metsakorraldaja M. T poolt tehtud pinnase ekspertiisidest nähtub üheselt, et

XXX kinnistu pinnas on liigniiske.

21. Kohus on seisukohal, et hagejal, järgides lepingu punktis 9 sõlmitud poolte kokkulepet

raietööde ja väljaveo tingimuste osas, ei olnud võimalik teostada kokkulepitud metsa

raieõigust. Kohus ei nõustu kostjaga, et tegemist on hageja äririskiga. Kohtu hinnangul

sõlmisid mõlemad pooled lepingu eeldusel, et raietööd õnnestub teostada lepingu tähtaja

jooksul ja juhul, kui see ei õnnestu, siis nähti lepingu punktiga 18 ette tähtaja pikendamine.

Seega oli juba lepingu sõlmimisel mõlemale poolele teada, et hagejal võib tekkida raskusi

lepingust tulenevate õiguste realiseerimisel objektiivsetel põhjustel. Kuna hageja ei ole

saanud raiet teostada objektiivsetel põhjustel, mis on tingitud ilmastikust, siis ei saa seda

käsitleda hageja äririskina. Kohus on seisukohal, et kostja väited kergtehnikaga raide

tegemiseks või inimtööjõul ei ole tõsiseltvõetavad, kuna tehnika on tänaseks päevaks

arenenud nii, et raideid tehakse siiski mehhaniseeritult.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude alternatiivse nõude alusel ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 23 376 eurot.

22. Hageja on kostjale esitanud nõude summas 24 000 eurot 28.02.2023 /dtl 96-97/. Hageja

selgitas kostjale oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja nõuet ei tunnistanud /dtl 99/.

VÕS § 100 ja 101 lg 1 p 6 alusel on hageja õigustatud nõudma viivist alates 01.03.2023 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt, mille kohus on

rahuldanud so 23 376 eurolt. Viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga on perioodil 01.03.2023

kuni 10.12.2024 (k.a.) summas 4 962,81 eurot /dtl 347/. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni

täitmiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodu alusel mõistab kohus kohtuotsuse tegemise aja

seisuga kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 4 962,81 eurot.

23. Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 ja 134 lg 1 alusel 26 934,25 eurot.

24. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna otsus on tehtud kostja

kahjuks. Kuigi kohus rahuldab hageja nõude alternatiivse nõude alusel arvestab kohus

menetluskulude jaotamisel, et põhinõudest rahuldab kohus 97,4% ja viivisnõude rahuldab

kohus täielikult. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust

lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik