1-24-6054/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kokkuleppemenetlus

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2024, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6054 (24284050244)

Kohtukoosseis

Kohtunik Annemarie Gerassimov

Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg

Kohtujurist

Christina Lainemäe

Kriminaalasi

Külli Koik süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi

Prokurör

Maiken Mardim

Süüdistatav

Külli Koik

Isikukood 47008276024, XXX kodanik, emakeel: XXX;

elukoht: XXX; haridus: XXX ; töökoht või õppeasutus:

XXX ; telefon: XXX; e-post: XXX

Karistatus: 10.11.2023 Tartu MK poolt KarS § 424 lg 1

järgi, KarS § 68 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks vangistus

3 kuud 28 päeva KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase

katseajaga

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

Toomas Alp (lepinguline kaitsja), kohtuistungil

asenduskaitsjana vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

KrMS § 173, §-de 248-249 ja § 318 lg 3 p 4, alusel

Kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Külli Koik KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 9 kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada Külli Koik KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 8 kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks

vangistus 1 aasta 2 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

05.-06.08.2024, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

lugeda vangistus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.11.2023

otsusega nr 1-23-6065 mõistetud ärakandmata karistuse – 3 kuud 28 päeva

vangistust – võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust

üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund

üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 536 tundi üldkasulikku tööd.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemisel allutada Külli Koik KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on Külli Koik kohustatud täitma talle sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:



elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;



ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 järgi alustatakse käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast

kohtulahendi jõustumist. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega arvestatakse kohtuotsuse

jõustumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta Külli Koikilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3

kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Külli Koikile, et ta on tulenevalt

liiklusseaduse §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema

suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

2. Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 ning KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista

Külli Koikilt järgmised kriminaalmenetluse kulud:



joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot;



süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 1230 eurost pool, s.o 615 eurot

riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 637 eurot, tasumine 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast pool, s.o 615 eurot, riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos

sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul

arvates kohtuotsuse kuulutamisele (10.12.2024) järgnevast päevast.

ASJAOLUD

Süüdistus:

Külli Koiki (Koik) süüdistatakse selles, et tema lõi 05.08.2024 kella 01.21 ajal Viljandi

linnas Uus 13 juures töökohustusi täitnud Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna

patrullpolitseinikku M.T ühe korra poollahtise rusikaga vasakpoolse põsesarna piirkonda.

Löögi tõttu tundis M.T valu ja tal tekkis tervisekahjustus ̶ turse vasaku sarnaluu sarnakaare

piirkonnas.

Seega pani Külli Koik toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vägivalla

kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Veel kahtlustatakse Külli Koiki selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 10.11.2023

otsusega nr 1-23-6065 KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti 05.08.2024 kell 01.19 Viljandi

linnas Uus 13 juures mootorsõidukit Volvo XC70 registreerimismärgiga XXX XXX olles

alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 3,50 ±0,07 mg/g

kohta.

Nimetatud tegevustega rikkus Külli Koik kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse §

69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Külli Koik toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

Kokkuleppe sisu:

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks vangistust 9 (üheksa) kuud. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 8

(kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest

raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks

vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.-06.08.2024, s.o 2 päeva ning

lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.11.2023 otsusega nr

1-23-6065 mõistetud ärakandmata karistuse - 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 26

(kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust üldkasuliku

tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, seega

kohustub süüdistatav tegema 536 (viissada kolmkümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd.

Üldkasulik töö tuleb ära teha 18 (kaheksateist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemisel allutada Külli Koik KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on Külli Koik kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 (kolm) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud:

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1230

eurot.

Kuna Külli Koik ei tööta, tegemist on XXX isikuga, kelle igakuiseks sissetulekuks on ca

XXX eurot ning kes XXX, siis KrMS § 180 lg 3 alusel palume kohtul vähendada sundraha

poole võrra ning mõista välja sundraha 615 eurot ning ülejäänud osa 615 eurot jätta riigi

kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 615 eurot

ja joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot, s. o kokku 637 eurot.

Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud

menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne

võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt

tema hakkamasaamist ühiskonnas.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 637 eurot, tasumine 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid

kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

Külli Koik tunnistas ennast talle etteheidetavates kuritegudes süüdi. Ta nõustus

kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on

tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on

kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh

joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja

ülekuulamise protokolli, kannatanu ülekuulamise protokolli ja selle lisade, kahtlustatava Külli

Koiki ülekuulamise protokollide ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik

KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav Külli Koik nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245

nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 16.10.2024 kokkuleppe. Süüdistatav Külli Koik kinnitas, et

saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid

sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas

oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde.

Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Külli Koik süüdistuses kuritegudes KarS § 274 lg 1 ja

§ 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus

vastab Külli Koiki süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov

Kohtunik