2-15-2218/112 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-2218

Kohtuasi

R.E kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): R.E (pankrotis, isikukood XXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

AS SEB Pank (registrikood 10004252)

BB Finance OÜ (registrikood 11306564, endine ärinimi

Raha24 OÜ)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS SEB Pank 30.05.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus ja teha asjas uus määrus, millega

keelduda R.E vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpetada R.E kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada R.E usaldusisiku

kohustustest.

4. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Keelduda R.E

vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

4.2. Lõpetada R.E kohustustest vabastamise menetlus.

4.3. Vabastada R.E usaldusisiku kohustustest.

5. Avaldada teade Harju Maakohtu 16.05.2024 määruse tühistamise ja R.E

kohustustest vabastamise keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-15-2218

6. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta R.E kanda. Mõista R.E-lt AS

SEB Pank kasuks välja menetluskulude hüvitis 70 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse resolutsiooni p-de 2-6 osas 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni p 1 osas ei ole käesolev määrus

edasikaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.E (avaldaja, võlgnik) esitas 11.02.2015 Harju Maakohtule pankrotiavalduse ja

kohustustest vabastamise avalduse.

2. 23.12.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

3. 23.12.2015 määruse järgi olid võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille eest neil oli raha

saamata, järgmised: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus 166,16 eurot (jaotis 0,141%), AS SEB

Pank 117 314,83 eurot (jaotis 99,282%), Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 162 eurot

(0,137%) ja Raha24 OÜ 519,82 eurot (0,44%).

4. 16.08.2016, 21.03.2017, 03.10.2017, 09.02.2018, 30.08.2018, 29.01.2019, 27.02.2019,

04.07.2019 ja 03.01.2020 usaldusisiku aruannete kohaselt töötas võlgnik kojamehena ning

tema töötasu oli 220–282 eurot kuus. 2018. aastal esitatud aruannete kohaselt lõpetati

võlgniku tööleping 31.01.2018, sest tööandjal ei olnud talle enam sobivat tööd pakkuda.

Võlgnik oli alates 31.05.2018 Töötukassas töötuna registreeritud ning otsis aktiivselt uut

töökohta. 2019. aastal esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik 2018. aasta oktoobrist 2019.

aasta veebruarini laotöölisena ning tema töötasu oli 542,61–994,92 eurot. Alates 01.05.2019

töötas võlgnik majahoidjana ning tema töötasu oli 381,57–850 eurot. 03.01.2020 esitatud

aruande kohaselt töötas võlgnik alates 21.08.2019 majahoidjana töötasuga 1000 eurot kuus.

Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele väljamakseid

teinud. Maksu- ja Tolliamet on teinud võlgnevuse katteks kinnipidamisi võlgnikule

tagastamisele kuuluvast tulumaksust.

5. 16.02.2021 esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks kohustustest vabastamise

menetluses täitmata jäänud kohustustest.

6. 18.02.2021 teatas Maksu- ja Tolliamet, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused Maksu- ja Tolliameti ees on täielikult täidetud.

7. 27.10.2021 määrusega pikendas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

tähtaega kuni 23.12.2023. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik menetluse

2-15-2218

kestel võlausaldajatele makseid teinud. Võlgnik ei ole selgitanud objektiivseid võlgnikust

sõltumatuid asjaolusid, mis oleks tal takistanud täita oma kohustusi. Maakohus märkis, et

võlgnik võib olla rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning mitte varjata oma tulusid. Võlgnik on terve

töövõimeline isik, kuid ei ole teeninud miinimumpalgast suuremat tasu. Võlgnik on olnud tööl

tasuta või väga vähese tasu eest. Käesoleval hetkel võlgnik ei tööta, viidates, et töötasu 700–

800 eurot ei ole piisav võlgnevuste tasumiseks. Sellisest seisukohast nähtub võlgniku

kergekäeline suhtumine enda kohustuste mittetäitmisesse, st pigem on võlgnik töötu kui et

saab 700–800 eurot igakuiselt perele lisa ja võlausaldajatele tasuda. Samuti on võlgnik saanud

osa sissetulekust sularahas (arvelduskontolt nähtuvad sularaha sissemaksed). Võlgnik ei ole

selgitanud, kust sularaha pärineb. Lisaks nähtub sotsiaalmeediast, et võlgniku elujärg ei ole

selline, nagu ta väidab. Eriti raskes majanduslikus olukorras inimesed ei sõida kohustustest

vabastamise menetluse kestel puhkama soojamaareisile. Kohustustest vabastamise menetluse

raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Isegi kui

võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvad summad oleksid väga väikesed, tuleb võlgnikul

PankrS § 172 lg-s 3 sätestatud kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule

tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete

vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim

võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku

algust.

8. 22.12.2023 esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks kohustustest vabastamise

menetluses täitmata jäänud kohustustest. 22.12.2023 usaldusisiku aruande järgi töötas võlgnik

perioodil 21.08.2019–31.05.2021 kojamehena E OÜ-s. Perioodil 08.06.2021–16.06.2022 oli

võlgnik Eesti Töötukassas töötuna arvel. Perioodil 07.11.2022–01.09.2023 töötas võlgnik

kojamehena K OÜ-s. Seisuga 22.12.2023 on võlgnik töötu ning otsib aktiivselt tööd.

Võlgnikul on 3 alaealist last. Arvestades võlgniku sissetulekuid, pidi võlgnik enda arvutuste

järgi tegema perioodil 01.01.2021–21.12.2023 võlausaldajatele väljamakseid kokku 12 179,48

eurot (10 434,64 + 1275,89 + 468,95). Võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele ühtegi

väljamakset ei teinud.

Puudutatud isikute seisukohad

9. Võlausaldaja AS SEB Pank ei nõustunud võlgniku täitmata jäänud kohustustest

vabastamisega. Võlgnik ei ole kohustuste vabastamise menetluse jooksul teinud võlgnevuse

katteks ühtegi väljamakset. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik tahtlikult jätnud väljamaksed

tegemata. Võlgnik on enda kohustusi rikkunud. Võlgniku sissetulekuid arvestades oli

võlgnikul aastatel 2021–2023 kokku vähemalt seitsmel kuul kohustus väljamakseid teha.

Lisaks on ka võlgnik ise välja toonud summad, mille väljamaksmise kohustus tal oli. Samas

kinnitab võlgnik, et ta ei ole võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik ei ole

andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

10. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus märkis, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise

kohtu otsustada.

11. BB Finance OÜ enda seisukohta ei esitanud.

2-15-2218

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohtu 16.05.2024 määrusega rahuldati võlgniku taotlus kohustustest

vabastamiseks, lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, vabastati võlgnik

kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 18.03.2015, ning vabastati

võlgnik usaldusisiku kohustustest. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ning

menetluskulude rahalise suuruse hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

13. Maakohus viitas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-tele 1 ja 2 ning

märkis, et kuna pankrotivaladus on esitatud 11.02.2015, siis kuulub kohaldamisele kuni

30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon. 27.10.2021 pikendas kohus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kuni 23.12.2023.

14. Maakohus viitas PankrS § 175 lg-le 2 ja §-le 173 ning märkis, et kohtu hinnangul ei esine

võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Arvestades võlgniku haridust ja

oskusi on võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnikul on põhiharidus ning

ta on töötanud metallilõikajana, kojamehena, laotöölisena ja majahoidjana. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud töötasuga 220–1075 eurot kuus. Võlgnikul

on kolm ülalpeetavat. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajale väljamakseid, sest tema sissetulek

ei ole seda võimaldanud.

15. Võlausaldaja AS SEB Pank leiab, et võlgnik oleks enda sissetuleku suurust arvestades

pidanud tegema võlausaldajatele väljamakseid. Võlausaldaja on võlgniku sissetuleku suuruse

arvestanud lähtudes nii võlgniku töötasust, kui ka tema arvelduskontole tema abikaasalt

laekunud ülekannetest ja sularaha sissemaksetest. Kohus leidis, et ülekandeid abikaasalt ja

sularaha sissemakseid ei saa pidada võlgniku tuluks PankrS § 173 lg 3 mõttes. Ülekannete ja

sissemaksete suurust ja ebaregulaarsust arvestades ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks

varjatud tuluga. Lisaks on võlgnikule menetluse ajal laekunud II pensionisamba väljamakse

2666,74 eurot, millest võlgnik ei teinud nõuetekohaseid väljamakseid võlausaldajatele, kuid

võlgniku tegevus ei olnud kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele,

oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Võlgniku selgituste kohaselt oli võlgnik ajal,

mil ta sai pensionisamba väljamakse, töötu ja otsis uut töökohta ning saadud raha kulus

võlgniku igapäevaste vajaduste katteks.

16. Võlgnik ei ole süüliselt rikkunud enda kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole oma vara varjanud ning on esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste

täitmise kohta. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et oma sissetulekust ei

ole tal olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada.

17. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg 1).

Määruskaebus

18. Võlausaldaja AS SEB Pank esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

70 eurot.

2-15-2218

19. Võlgniku osas on varem menetlust pikendatud, kuna kohtu hinnangul ei olnud menetluse

lõpetamine põhjendatud peamiselt seetõttu, et võlgnik ei teinud menetluse kestel midagi, et

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti ei ole võlgnik oma käitumist ka pärast menetluse

pikendamist muutnud. Menetluse pikendamise peamine eesmärk saab olla asjaolu, et võlgnik

soovib enda käitumist parandada ning teha kõik endast oleneva, et mingilgi määral

võlausaldajate nõudeid rahuldada.

20. Võlgnik ei ole täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning seetõttu ei

ole täitnud arvestatavas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Kohustustest vabastamise menetluses

peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab

olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda arvestatavas

ulatuses võlgnevusi tasuda. Ainuüksi töökoha olemasolu ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova

tegevusena ja piisavaks jõupingutuseks võlausaldajate huvide järgimisel. Võlgnik ei ole

teinud mingisuguseid pingutusi oma sissetulekute suurendamiseks.

21. Terve menetluse kestel ei ole võlgnik teinud ühtegi väljamakset võlausaldajale, kuigi

võlgniku sissetulekud seda võimaldasid. Ärakuulamisel on kohus võlgnikule korduvalt

selgitanud, et tal on väljamaksete tegemise kohustus. Seega on võlgnik tahtlikult oma

kohustustest eemale hoidnud.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Võlausaldaja BB Finance OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Võlgnik on

menetluse käigus jätkanud tegevustega, mis kahjustavad oluliselt võlausaldajate huve ning

mille tulemusena on nõuded täielikult tasumata.

22.1. Võlgnik on 22.12.2023 usaldusisiku aruandes märkinud usaldusisikule üleantavaks

summaks kokku 12 179,48 eurot. Samas on rahuldatud vaid Maksu- ja Tolliameti nõue 162

eurot. Teistele võlausaldajatele makseid tehtud ei ole.

22.2. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtub näiteks 15.01.2021 makse Goldtime Rocca Al

Mare kaupluses 234,40 eurot, 14.12.2021 makse 116 eurot (Goldtimes) ja 10.08.2021 makse

AS Tallink Grupile 259 eurot. Selliste maksete kõrval on arusaamatu, miks ei ole võlgnik

kohustustest vabastamise menetluses ühtegi tagasimakset teinud.

22.3. Pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et võlgniku majanduslik olukord on eriti raske ning

elus uue majandusliku võimaluse saamiseks tuli võlgnik varem võetud kohustuste täitmisest

vabastada. Pangakonto väljavõttelt on näha, et kolmandad isikud on laenanud võlgnikult raha

ja teinud võlgnikule tagasimakseid (nt 06.07.2021 kanne 40 eurot, 01.02.2022 kanne 50 eurot

selgitusega „dolg“, 27.04.2023 ja 29.04.2023 kanded bensiini eest ning 05.05.2023,

26.07.2023 ja 03.08.2023 kanded selgitusega „dolg“). Eriti raskes majanduslikus seisus isikul

ei ole võimalik teistele laenu anda. Lisaks käib võlgnik regulaarselt erinevates

toitlustusasutustes (nt Gurmee Sushi, Pizzapaar, Repa, Sõõrikukohvik, Pirosmani, Chopsticks,

Gustav Cafe) söömas, kuigi sellise tegevuse arvelt on võimalik kokku hoida. 2021. aasta

pangakonto väljavõttel on 21 kannet, 2022. aastal 22 kannet ja 2023. aastal 25 kannet, mille

saajaks on Bolt. Bolti teenuste kasutamine on tegevus, mille arvelt hoiab eriti raskes

majanduslikus seisus isik kokku, kasutades võimalusel ühistransporti. Võlgnik on käinud

Lätis ja Leedus (13.01.2022 kanded, 19.04.2023 kanne), mänginud bowlingut (14.01.2022

kanne) ning on teinud ostud Denim Dreamist (12.05.2023) ja L’Occitanest (14.05.2023). Eriti

raskes majanduslikus olukorras selliseid kulutusi ei tehta.

2-15-2218

22.4. Lisaks on võlgnik võtnud kontolt välja sularaha (või teinud makse enda teisele kontole)

nt 500 eurot 13.04.2021, 250 eurot 29.08.2021, 100 eurot22.10.2021, 500 eurot ja 200 eurot

28.01.2022, samuti on võlgnik 02.09.2021 eemaldanud kontolt vahendid, mis sinna

Pensionikeskuse väljamakse järel samal päeval laekusid. Samamoodi on võlgnik käitunud

04.11.2021, kui kontole laekus 4000 eurot auto müügist – samal päeval on võetud sularahas

välja 3000 eurot ning isiku teisele kontole kantud 900 eurot. Ka tulumaksu tagastuse puhul

võeti summad samal või järgmisel päeval sularahas välja (28.02.2022 kanded). Sama tehti

Sotsiaalkindlustusameti hüvitise laekumisel (08.08.2022 kanded), Haigekassa hüvitise puhul

(15.09.2022 kanded) ja Tervisekassa puhul (05.09.2023 ja 06.09.2023 kanded).

23. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,

millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Võlgniku tulud ei ületanud praktiliselt

arestile mittekuuluvat summat (sh arvestades, et võlgnikul on kolm alaealist last). Võlgnik oli

pikka aega töötuna arvel Töötukassas ning tal oli sel perioodil väga keeruline tööd leida.

Võlgnik ei valda eesti keelt ega oma täiendavat kutseharidust. Samuti olid võlgnikul tervisega

tõsised probleemid. Võlgnik selgitas, et sõiduk, mille ta müüs, kuulus tema abikaasa

lahusvara hulka ning abikaasade vahel kehtib lahusvara režiim. Müügilepingu vormistamisel

kanti müügisumma võlgniku pangakontole, sest müügi hetkel ei olnud võlgnikul abikaasa

pangakonto number meeles. Seega ei kuulu sõiduki müügist saadud raha võlgnikule.

Menetluse edasine käik

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning

teha asjas uus määrus, millega keelduda võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada võlgnik

usaldusisiku kohustustest. Määruskaebus tuleb rahuldada.

26. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 2² (koosmõjus §-ga 659) esitab ringkonnakohus maakohtu

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

27. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna maakohus pikendas 27.10.2021 määrusega

PankrS § 175 lg 51 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kuni

23.12.2023, siis kontrollib ringkonnakohus võlgniku poolt kohustuste täitmist perioodi

28.10.2021–23.12.2023 osas. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et võlgnik on nimetatud

perioodil seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu esineb alus tema

vabastamiseks täitmata jäänud kohustustest. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse

esitajaga, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid nõuetekohaselt, lähtudes

võlgniku sissetuleku suurusest, usaldusisiku aruandes märgitust ja seaduses sätestatust.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et võlgnik on rikkunud TsMS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Arvestades, et maakohus

on 27.10.2021 määrusega juba pikendanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

tähtaega, siis peab kolleegium kujunenud olukorras põhjendatuks jätta võlgnik kohustustest

vabastamata.

2-15-2218

28. Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 23.12.2015. Füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS-i jõustumist, s.o

01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud PankrS

redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajate AS SEB Pank ja BB Finance OÜ hinnangul on

võlgnik oma kohustusi rikkunud, kuna ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid (st PankrS

§ 173 lg-tes 3-5 sätestatud kohustuste rikkumine) ja on kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

29. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3) ning

võlgnik peab nimetatud tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1). PankrS § 173 lg-s 3

nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4).

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud

jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik ei pea

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS §

173 lg 5).

30. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 173 lg-tes 3-5 nimetatud kohustuse rikkumiseks

peaks kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi

võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust

suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt

maakohus eeltoodud asjaolusid hinnanud ei ole (vastavas osas on maakohtu määrus

põhjendamata). Maakohus märkis, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajale väljamakseid, sest

tema sissetulek ei ole seda võimaldanud, samas ei ole maakohus asja lahendamisel

arvestanud, et võlgnik on 22.12.2023 usaldusisiku aruandes (23.12.2015 määrusega kohustati

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi) kajastanud oma sissetuleku suuruse ning

arvutanud välja ka eeldatava väljamakse suuruse iga kuu kohta perioodil 01.01.2021–

21.12.2023. 22.12.2023 usaldusisiku aruande kohaselt ei ole võlgnik seisukohal, et arvestades

enda sissetulekute suurust, ei oleks ta pidanud tegema võlausaldajatele väljamakseid. Samuti

on võlgnik kajastanud usaldusisiku aruandes enda sissetulekuna ülekandeid abikaasalt ja

sularaha sissemakseid.

31. Kuivõrd maakohus ei ole hinnanud, milline on sisuliselt olnud võlgniku sissetuleku suurus

ning millises suuruses oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema, siis teeb

seda ringkonnakohus (sh analüüsides võlgniku pangakonto väljavõtteid ja usaldusisiku

aruandeid). Ringkonnakohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate

väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt ka TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3; TlnRnKm

14.08.2024, 2-17-8942, p 23).

32. Ringkonnakohus märgib esmalt, et võlgnik võib saadud tulust jätta endale selle osa,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustik (TMS) § 132

lg-d 1–3, PankrS § 173 lg 5). PankrS § 173 lg 5 ületavast osast tuleb PankrS § 173 lg 4 järgi

jätta 25% võlgnikule (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). TMS § 132 lg 1 kohaselt

sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või

vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest

tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Perekonnaseaduse § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Ringkonnakohus tuvastas, et

2-15-2218

rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kolm ülalpeetavat (alaealist last). TMS § 132 lg 3

järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära

suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust

kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu

sissetulekust.

33. 2021. aastal oli palga alammäär 584 eurot, 2022. aastal 654 eurot ja 2023. aastal 725

eurot. Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS §

132 lg-te 1 ja 2 järgi 2021. aastal 1168 eurot kuus (584 eurot + 3 x 1/3 x 584), 2022. aastal

1308 eurot kuus (654 eurot + 3 x 1/3 x 654) ja 2023. aastal 1450 eurot (725 eurot + 3 x 1/3 x

725) (vt ka RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2). Mittearestitavat tulu ületavast osast

pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle

andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma

võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast

sissetulekust kokku ½ (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2).

34. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt sai

võlgnik 2021. aasta novembris sissetulekut 4300,86 eurot (ringkonnakohus ei arvestanud

võlgniku sissetuleku hulka töötutoetust, TMS § 131 lg 1 p 5). 2021. aastal pidi võlgnik

võlausaldajatele üle andma novembrikuu eest seega 1566,43 eurot ((4300,86-1168)/2).

Arvestades võlgniku sissetuleku suurust oktoobris ja detsembris, ei pidanud võlgnik nende

kuude eest väljamakseid tegema.

35. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt sai

võlgnik 2022. aasta jaanuaris sissetulekut 1830 eurot ja veebruaris 1374,06 eurot

(ringkonnakohus ei arvestanud võlgniku sissetuleku hulka töötutoetust, TMS § 131 lg 1 p 5)

ning pidi võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 261 eurot ((1830-1308)/2) ja

veebruarikuu eest 33,03 eurot ((1374,06-1308)/2), kokku 294,03 eurot. Arvestades võlgniku

sissetuleku suurust perioodil märts-detsember, ei pidanud võlgnik nende kuude eest

väljamakseid tegema.

36. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt sai

võlgnik 2023. aasta märtsis sissetulekut 1749,25 eurot, juulis 1563,14 eurot ja septembris

1509,56 eurot ning pidi võlausaldajatele üle andma märtsikuu eest 149,63 eurot ((1749,25-

1450)/2), juulikuu eest 56,57 eurot ((1563,14-1450)/2) ja septembrikuu eest 29,78 eurot

((1509,56-1450)/2), kokku 235,98 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust 2023. aasta

teistel kuudel, ei pidanud võlgnik nende kuude eest väljamakseid tegema.

37. Kokku pidi võlgnik perioodil 28.10.2021 kuni 23.12.2023 tegema väljamakseid summas

2096,44 eurot (1566,43+294,03+235,98). Ringkonnakohus märgib, et ka usaldusisiku aruande

järgi pidi võlgnik 2021. aasta novembri, 2022. aasta jaanuari ja veebruari ning 2023. aasta

märtsi, juuli ja septembri eest võlausaldajatele väljamakseid tegema. Puudub vaidlus, et

võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele ühtegi väljamakset ei teinud ning on selliselt

rikkunud oma põhikohustust teha võlausaldajale väljamakseid, millega on selgelt kahjustanud

võlausaldaja huve PankrS § 175 lg 2 p 2 mõttes, kuivõrd korrektse tasumise puhul oleks

võlausaldajad saanud oma nõuded vähemalt mingis ulatuses rahuldatud.

38. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohustustest vabastamise menetluse

eesmärgiks ei saa iseenesest olla (ei pea olema) võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid

nõude tasumine vastavalt võimalustele. Samas tuleb arvestada, et seaduses on imperatiivselt

ette nähtud, millises ulatuses tuleb vastavalt võimalustele, st tulenevalt võlgniku sissetuleku

2-15-2218

suurusest, võlausaldaja nõuete rahuldamiseks väljamakseid teha. PankrS § 173 lg 3

(koosmõjus lg-tega 4 ja 5) muutuks sisutühjaks, kui kohus aktsepteeriks olukorda, kus võlgnik

loovutab usaldusisikule juhusliku suurusega summasid. Seega ei ole lubatav ja kohustustest

vabastamise menetluse eesmärgiga kooskõlas käitumine, kus võlgnik tasub võlausaldaja

nõuete katteks oluliselt vähem, kui seadus kohustab (vt TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p

39; TlnRnKm 09.05.2022, 2-15-15314, p 13). Praegusel juhul on 23.12.2015 määruse järgi

võlausaldajate nõuded kokku 118 162,81 eurot. Kogu kohustustest vabastamise menetluse

perioodil on vaid Maksu- ja Tolliamet saanud oma nõude summas 162 eurot tasutud, kuna

Maksu- ja Tolliamet on teinud võlgnevuse katteks kinnipidamisi võlgnikule tagastamisele

kuuluvast tulumaksust.

39. Arvestades eeltoodut, ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et võlgnik on

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ei ole perioodil 28.10.2021 kuni 23.12.2023 oma

kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on rikkunud PankrS

§ 173 lg-tes 3–5 sätestatut. Kui võlgnik jätab süüliselt väljamaksed PankrS § 173 lg-te 3–5

kohaselt tegemata, võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg

2 p 2 alusel (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1).

40. Võlgnik märkis vastuses määruskaebusele, et 2021. aasta novembris sõiduki müügist

saadud 4000 eurot ei saa arvestada tema sissetuleku hulka, kuivõrd sõiduki näol oli tegemist

abikaasa lahusvaraga. Samas on 22.12.2023 usaldusisiku aruandes võlgnik ise oma

sissetulekuks märkinud sõiduki müügist saadud 4000 eurot ning on lisaks usaldusisiku

aruandes selgitanud, et 10.11.2021 müüs ta endale kuuluva sõiduki. Usaldusisiku aruandele

oli lisatud sõiduki müügileping, mille kohaselt on müüjaks võlgnik ning mille järgi müüja

kinnitab, et käesoleva müügilepingu järgi üleantav sõiduk on müüja ainuomandis ja

müüdaval sõidukil ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. Seega on võlgnik tegelikult

varem käsitlenud sõiduki müügist saadud summat enda sissetulekuna ja ennast sõiduki

omanikuna. Kohus lisab, et isegi kui võlgniku vastuväited oleks põhjendatud ning saaks asuda

seisukohale, et võlgnik ei oleks pidanud 2021. aasta novembri eest võlausaldajatele

väljamakseid tegema, siis on võlgnik igal juhul rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatut.

Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik oleks pidanud 2022. aasta eest

võlausaldajatele üle andma 294,03 eurot ja 2023. aasta eest 235,98 eurot, kokku 530,01 eurot.

41. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt annab aluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks

võlgniku süüline rikkumine PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmisel ning sellega

võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2

peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).

Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4)

või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik oma kohustuse

rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on

võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste

piires. Praegusel juhul on võlgnik saanud piisavat sissetulekut võlausaldajatele maksete

tegemiseks, kuid jätnud saadud sissetulekute arvelt võlausaldajatele maksed tegemata ning

kasutanud saadud rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste tarbeks. Kohustustest vabastamise

menetluses peab võlgnik tegema kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete piisavalt suures

määras rahuldamiseks. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate

huvide kahjustamise, sest võlausaldajatel jäi saama raha, mida nad olid seadusest tulenevalt

õigustatud saama. Võlgniku käitumises puuduvad vabandatavad asjaolud. Seetõttu on võlgnik

olnud loovutamiskohustuse rikkumisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 tähenduses.

2-15-2218

42. Ringkonnakohus märgib ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on

anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk)

ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgnik peab menetluse jooksul tegema kõik endast

oleneva, et täita enda sissetuleku arvelt võlausaldajate nõudeid (sh vajadusel piirama oma

kulutusi). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat

tahet oma kohustusi täita. Maakohus on pikendanud 27.10.2021 määrusega võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse tähtaega ning selgitanud võlgnikule kohustust teha

võlausaldajale väljamakseid, ka väikestes summades. Maakohus hoiatas võlgnikku, et kui

võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida, riskib võlgnik sellega, et teda kohustustest ei

vabastata. Ka 11.10.2021 ärakuulamisel selgitas maakohus võlgnikule tema kohustusi (sh

kohustust võlausaldajatele väljamakseid teha). Praegusel juhul on võlgnik jätnud kohustustest

vabastamise menetluse käigus täitmata võlausaldajate nõuded ning on kasutanud

võlausaldajatele ettenähtud rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks. Sellega on võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate

huve. Selliselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud (vt ka

RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).

43. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajatega, et võlgniku pangakontolt nähtub, et võlgnik

on teinud kulutusi, mis ei ole elamiseks hädavajalikud ning mille arvelt oleks võlgnik saanud

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Näiteks on võlgnik 15.01.2021 teinud makse Goldtime

Rocca Al Mare kaupluses 234,40 eurot, 14.12.2021 makse Goldtime Ülemiste kaupluses 116

eurot ja 10.08.2021 makse AS-ile Tallink Grupp 259 eurot. Samuti on võlgnik käinud

regulaarselt erinevates toitlustusasutustes (nt Pagaripoisid, Gurmee Sushi, Pizzapaar, Repa,

Sõõrikukohvik, Pirosmani, Chopsticks, Gustav Cafe) söömas ning kulutanud perioodil

28.10.2021–23.12.2023 sellele ca 800 eurot. Samuti on võlgnik kasutanud regulaarselt Bolti

teenust ning kulutanud perioodil 28.10.2021–23.12.2023 sellele

ca

700 eurot.

Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja BB Finance OÜ-ga, et tegemist ei ole hädavajalike

kulutustega ning nimetatud kulutuste arvelt oleks võlgnikul olnud võimalik teha väljamakseid

võlausaldajatele, kasvõi väikestes summades.

44. Ülaltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja teha

asjas uus määrus, millega keelduda võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

45. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded teade maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta (PankrS § 175 lg 7).

46. Ringkonnakohus jätab rahuldamata AS SEB Pank taotluse määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks. AS SEB Pank on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. TsMS

§ 150 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise

korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise

menetlusosalise kanda. Täidetud ei ole TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused. Tegemist

ei ole olukorraga, kus menetluses ei osaleks teisi menetlusosalisi.

47. Määruskaebemenetluse kulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi võlgniku kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2-15-2218

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Toimiku materjalidest nähtuvalt on AS

SEB Pank menetluskuluks kaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot, mis tuleb võlgnikult

võlausaldaja kasuks välja mõista.

48. PankrS § 175 lg 6 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse osas, milles

ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas,

keeldus võlgniku vabastamisest

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse

ja vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata

osas, milles ringkonnakohus jättis taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (TsMS § 150

lg 8).

49. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt