2-23-136808/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.detsembril 2024

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-23-136808

Kohtuasi

JMV Motors OÜ hagi PRO X OÜ ja N.J-i vastu võlgnevuse

ja viivise solidaarselt väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6384,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: JMV Motors OÜ (registrikood 12345603, asukoht

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Kostja: PRO X OÜ (registrikood 12347364,

asukoht XXX)

Kostja: N.J (isikukood XXX, aadress XXX-i, e-post: XXX)

Kohtumenetlus

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. JMV Motors OÜ hagi PRO X OÜ ja N.J-i vastu võlgnevuse solidaarselt väljamõistmiseks

rahuldada.

2. Välja mõista PRO X OÜ-lt ja N.J-ilt solidaarselt põhivõlgnevus 3312,00 eurot, viivis kuni

07.09.2023 2635,52 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras põhinõudelt 3312,00 eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 14.09.2023

kuni põhinõude täieliku täitmiseni JMV Motors OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta solidaarselt PRO X OÜ ja N.J-i kanda.

2. Määrata JMV Motors OÜ menetluskuluks 2450 eurot (käibemaksuta).

3. Välja mõista PRO X OÜ-lt ja N.J-ilt solidaarselt menetluskulu 2450 eurot (käibemaksuta) JMV

Motors OÜ kasuks.

4. Välja mõista PRO X OÜ-lt ja N.J-ilt solidaarselt viivis menetluskulult VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni JMV Motors OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hageja nõue

1. JMV Motors OÜ (edaspidi hageja) palus kohtule PRO X OÜ (edaspidi kostja 1) vastu esitatud

hagis välja mõista põhivõlgnevus 3312,00 eurot, viivis kuni 07.09.2023 summas 2635,52 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 3312,00

eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

2. JMV Motors OÜ (edaspidi hageja) palus kohtule N.J-i (edaspidi kostja 2) vastu esitatud hagis välja

mõista põhinõue 3312,00 eurot, viivis kuni 07.09.2023 summas 2635,52 eurot ja põhinõudelt

3312,00 eurot välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

3. Kohus liitis hagiavaldused 14.11.2023 kohtumääruses ühte menetlusse.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel 06.02.2022 sõiduki rendileping nr xxx

(edaspidi leping), millega hageja rentis kostjale 1 tasu eest kasutada sõiduauto Audi Q3 sportback,

registri nr xxx. Lepingu punkti C5 kohaselt oli rendiperioodi alguseks 07.02.2022. Rendiperioodi

pikkuseks vastavalt lepingu punktile C6 oli 12 kuud. Lepingu punkti E4 kohaselt oli rendimakse

suuruseks 690 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja on väljastanud kostjale 1 rendimaksete

eest 07.02.2022 arve nr 220258 summas 828,00 eurot; 02.03.2022 arve nr 220312 summas 828,00

eurot; 04.04.2022 arve nr 220407 summas 828,00 eurot; 03.05.2022 arve nr 220504 summas

828,00 eurot. Kostja 1 ei ole hagejale esitatud arveid käesoleva hetkeni vaatamata korduvatele

lubadustele tasunud, mistõttu pöördus hageja kohtu poole esitades 07.09.2023 kostja vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja 1 vastu vaidles ning asi anti üle lahendamiseks

Harju Maakohtule. Hageja on kostja 1 ees oma kohustused täitnud ning andnud sõiduki kostja

kasutusse alates 07.02.2022. Kostja 1, kes sai enda kasutada sõiduki, kohustus selle eest ka tasuma.

Eeltoodust tulenevalt esitab hageja kostja 1 vastu lepingu alusel nõude tasumata rendimaksete

tasumiseks summas 3312,00 eurot. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 6 kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingu

üldtingimuste punktist 5.9. tulenevalt leppisid pooled kokku, et lepingus toodud maksetega

viivitamisel kohustub kostja 1 tasuma hagejale intressi arvestusega 0,15% tasumata summast iga

viivitatud päeva eest. Arve nr 220258 tasumata jätmise eest kohustub kostja 1 tasuma perioodi

09.02.2023 – 07.09.2023 eest viivist 715,39 eurot; arve nr 220312 tasumata jätmise eest kohustub

kostja 1 tasuma perioodi 11.03.2022 - 07.09.2023 eest viivist 678,13 eurot; arve nr 220407

tasumata jätmise eest kohustub kostja 1 tasuma perioodi 11.04.2022 - 07.09.2023 eest viivist

639,63 eurot; arve nr 220504 tasumata jätmise eest kohustub kostja tasuma perioodi 11.05.2022 -

07.09.2023 eest viivist 602,37 eurot. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt 1 alates 07.09.2023

kuni põhinõude täitmiseni täiendava viivise põhinõudelt arvestusega 0,15% päevas. VÕS § 1131 lg

1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eelnevast tulenevalt esitab hageja kostja 1 vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 40,00 eurot.

5. Liidetud hagi järgi võttis kostja 2 lepingu punktidest A3.1 – A3.3 nähtuvalt endale käendajana

hageja ees kohustuse tagada kostja 1 lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid. Pooled leppisid kokku,

et kostja vastutuse maksimumsummaks on 45 000 eurot. Lepingu punkti C5 kohaselt oli

rendiperioodi alguseks 07.02.2022. Rendiperioodi pikkuseks vastavalt lepingu punktile C6 oli 12

kuud. Lepingu punkti E4 kohaselt oli rendimakse suuruseks 690 eurot, millele lisandus käibemaks.

Hageja on väljastanud kostjale 1 rendimaksete eest arved, mida kostja 1 ei ole hagejale tasunud.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuivõrd käenduslepingu

sõlmimisel on järgitud võlaõigusseaduses toodud nõudeid on 06.02.2022 sõlmitud käendusleping

kehtiv ning hageja võib nõuda kostjalt 2 täitmata kohustuste täitmist. Lepingu üldtingimuste

punktist 5.9. tulenevalt leppisid pooled kokku, et lepingus toodud maksetega viivitamisel kohustub

kostja tasuma hagejale intressi arvestusega 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

Lepingu punkti A3.1. kohaselt võttis käendaja endale kohustuse tagada muu hulgas ka viiviste

tasumine hagejale.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

6. Kostja 1 esindaja ja kostja 2 hagiga ei nõustu. Vastuväidete kohaselt ei ole hagejal arvete esitamise

ja laekumiste kontrolliga selget arusaama, arveid ei ole esitatud vastavalt sätestatud korrale. Esitati

arveid, mis ei kuulunud tasumisele ja annulleeriti peale korduvaid meeldetuletusi. Ebaselgused

algasid juba eelneva sõiduki lepingu alusel kuna esitati korduvalt väärasid arveid, mis hiljem

annulleeriti. Ebaselge on nõuete alus kuna hageja on korduvalt kirjalikult väitnud erinevaid

versioone ning kostja ei ole suutnud selle osas järge pidada. Muuhulgas on hageja kinnitanud peale

lepingu lõppemist 2 arve tasumata jätmist kui nüüd nõutakse enim. Samuti ei saa nõustuda

viivisenõuetega, mis on ebaproportsionaalsed ega ole hea praktika, kuna vaidluse eesmärk on saada

selgus ning vajadusel tagada põhinõue. Nõuded viivise osas on paisutatud üles ning ei kuulu

arvestusse seoses ebaselgusega esitatud arvetele. Kostja 2 palub hagi tema suhtes tühistada, kuna

see ei ole kuidagi seotud antud hagiga. Hagejal puudub kehtiv käendusleping nõuete osas, mistõttu

on see õigustühine. Kostja 1 on olnud pikaajaline klient ning tasunud arved vastavalt.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Vastavalt VÕS §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS

§ 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas

peatükis sätestatust ei tulene teisiti. 06.02.2022 sõlmitud sõiduki rendilepingu nr xxx ja lepingu

üldtingimustega on tõendatud, et pooled sõlmisid rendilepingu kostjale 1 tasu eest sõiduauto Audi

Q3 sportback, registri nr xxx rentimiseks. Rendiperioodi alguseks oli 07.02.2022 ja perioodi

pikkuseks vastavalt lepingu punktile C6 oli 12 kuud. Lepingu punkti E4 kohaselt oli rendimakse

suuruseks 690 eurot, millele lisandus käibemaks. Arvetega on tõendatud, et hageja on väljastanud

kostjale rendimaksete eest 07.02.2022 arve nr 220258 summas 828,00 eurot, 02.03.2022 arve nr

220312 summas 828,00 eurot, 04.04.2022 arve nr 220407 summas 828,00 eurot, 03.05.2022 arve

nr 220504 summas 828,00 eurot. Poolt vahel puudub vaidlus, et rendileping sõlmiti, et hageja andis

sõiduki vastavalt lepingule kostja 1 kasutusse. Kostjad ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et kostja

1 oleks hageja esitatud arved tasunud ega selle kohta, et hageja oleks esitatud arved annulleeritud.

Seega on kostjate vastuväited paljasõnalised ega lükka ümber hagiavalduses esile toodud

asjaolusid ega tõendeid, mis neid tõendavad. Vastavalt VÕS §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas

lepingust. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja §

82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7

kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse

mittetäitmine või mittekohane täitmine kohustuse rikkumiseks, mille puhul on võlausaldajal VÕS §

101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus võlgnevuse nõudes

põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rendimaksete tasumiseks 3312,00 eurot rahuldamisele.

8. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste punktist 5.9. tulenevalt leppisid

pooled kokku, et lepingus toodud maksetega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale intressi

arvestusega 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Viiviseraportitest nähtuvalt on

hageja arvestanud arve nr 220258 tasumata jätmise eest perioodil 09.02.2023 – 07.09.2023 viivist

715,39 eurot, arve nr 220312 tasumata jätmise eest perioodil 11.03.2022 - 07.09.2023 viivist

678,13 eurot, arve nr 220407 tasumata jätmise eest perioodil 11.04.2022 - 07.09.2023 viivist

639,63 eurot, arve nr 220504 tasumata jätmise eest perioodi 11.05.2022 - 07.09.2023 viivist 602,37

eurot. Seega on kostja 1 vastu lepingu alusel esitatud viivisenõue 2635,52 eurot põhjendatud.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks välja selle kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 14.09.223,

seega tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista viivis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 14.09.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni kuni põhinõude täitmiseni arvestusega

0,15% päevas põhinõudelt. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hageja viivise nõue

on põhjendatud, siis on hagejal kostja 1 vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot.

9. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse

ees täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lepinguga on tõendatud, et lepingu

punktidest A3.1 – A3.3 nähtuvalt võttis kostja 2 endale käendajana hageja ees kohustuse tagada

kostja 1 lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid. Pooled leppisid kokku, et kostja vastutuse

maksimumsummaks on 45 000 eurot. Kuivõrd käenduslepingu sõlmimisel on järgitud

võlaõigusseaduses toodud nõudeid, on 06.02.2022 sõlmitud käendusleping kehtiv ning hageja võib

nõuda kostjalt 2 kostja 1 täitmata kohustuste täitmist solidaarselt kostjaga 1.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 3 esimese

lause järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

11. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja

asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja

menetluskulud käesolevas tsiviilasjas 2450 eurot (käibemaksuta), millest 1260 eurot on riigilõiv ja

1190 eurot on kulud õigusabile. Õigusabi käesolevas asjas on osutatud 8 tundi ja 30 minutit

arvestusega 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja esitab menetluskulud käesolevas

taotluses ja menetluskulude nimekirjas ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohuslane

ning seetõttu on tal õigus lepingulisele esindajale tasutud õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu

tagastamist nõuda. Hageja kinnitab TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik menetluskulude nimekirjas

toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

12. Kostja ei ole hageja esitatud menetluskulude nimekirjale ega kuludokumentidele tähtaegselt

vastuväiteid esitanud.

13. Kohus on seisukohal, et hageja tasutud riigilõiv 1260 eurot on põhjendatud menetluskuluks ja

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele, kuivõrd hagi esitamisel kohtusse tuleb hagejal

tasuda riigilõiv vastavalt hagihinnale. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 140 eurot

vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määrale. Hageja esindaja toimingud - 7.09.2023 maksekäsu

avalduse koostamine e-toimikus 2 tundi, 31.10.2023 hagiavalduse koostamine, tõendite

komplekteerimine ja esitamine Harju Maakohtule 4 tundi 30 minutit, 30.11.2023 tutvumine

kostjate vastusega 15 minutit, 18.12.2023 menetlusdokumendi koostamine kostjate 29.11.2023

hagi vastusele 45 minutit, 23.09.2024 tutvumine kostja menetlusdokumendiga 30 minutit,

22.11.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine kohtule 30 minutit, on teostatud

mõistlikus mahus, proportsionaalne asja kestuse ja keerukusastmega ning tegevused on olnud asja

ajamiseks põhjendatud ja vajalikud. Seega on hageja taotlus põhjendatud ning tema menetluskulu

suuruseks tuleb määrata 2450 eurot (käibemaksuta) ja kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu 2450 eurot (käibemaksuta).

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik