2-22-9967/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

09. detsember 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-9967

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.-M. K. vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Hagihind

8214,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: M.-M. K. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Suido Västra

Kohtuistungi toimumise aeg

12.03.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja lepinguline esindaja Suido Västra

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M.-M. K.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks tarbijakrediidilepingust nr

XXX tulenev võlgnevus summas 3195,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

80,56 eurot ja viivis alates 08.07.2022.a summalt 3195,99 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Ülejäänud osas jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.-M. K. vastu rahuldamata.

4. Jätta hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud 50% ulatuses kostja M.-M. K.

kanda ning kostja M.-M. K. menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kanda.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja M.-M.

K.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu summas 1125 eurot (km-ga).

6. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja

Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital M.-M. K. kasuks menetluskulu summas 350 eurot (km-ga).

7. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 5 ja 6) ning tasaarvestuse tagajärjel

mõista välja M.-M. K.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu summas 775

eurot.

8. Välja mõista M.-M. K.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (775 eurot) menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

9. Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmise viis ja täitmise tähtaeg, millise kohaselt

tuleb kostjal kohtuotsusega rahuldatud nõue ja hageja menetluskulud (kohtuotsuse punktid

2, 7 ja 8) täita osade kaupa igakuise maksega 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 07.07.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid B AS (edaspidi

laenuandja) ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti

summas 10 300 eurot ning mille kostja kohustus tagastama maksegraafiku alusel igakuiste

maksetena. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud ei

ole. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, mistõttu öeldi leping

üles 14.03.2022.a ning nõue loovutati hagejale. Hageja leiab, et laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

6499,57 eurot, intressid 401,25 eurot, laenuhaldustasu 7,50 eurot, sissenõudekulud 35

eurot, viivised 27.02.2024.a seisuga 1894,42 eurot ja edasiulatuva viivise 14,90% aastas.

Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevuse

6612,17 eurot, viivised 27.02.2024.a seisuga 813,88 eurot, tulevikus sissenõutavaks

muutunud võlgnevuse 1478,16 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, ja edasiulatuva viivise

14,90% aastas või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 2324,81 eurot,

viivised 27.02.2024.a seisuga 166,12 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutunud

võlgnevuse 1180,18 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise 14,90%

aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja on tasunud pangale perioodil 09.08.2019.a kuni

16.12.2021.a kokku 6795,01 eurot. Seega on tasumata laenu osa 3195,99 eurot (9991-

6795,01). Seadusest tuleneva intressi arvestuse järgi alates 11.01.2022.a (peale 2021.a

detsembrit järgmine makse pangale 10.01.2022) on viivis tänase seisuga 718,66 eurot ja

see suureneb 1,09 euro võrra päevas. Kostja palub hagi jätta rahuldamata 3914,65 eurot

ületavas summas seisuga 10.04.2024.a, millest põhiosa on 3195,99 eurot ja viivis on

718,66 eurot ning edasiulatuvalt viivis päevas on 1,09 eurot. Samuti palub kostja määrata

kohtuotsuse täitmise kord, mille järgi kostja rahuldab hageja nõude osade kaupa 12 kuu

jooksul igakuise maksega maksimaalselt 350 eurot. Kostja palub menetluskulud jagada

vastavalt seadusele.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 08.09.2022.a kohtumääruses

(dtl 25-28).

5. Vaidlust pole, et B AS ja kostja vahel on 04.07.2019.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr

XXX, millise kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 10 300 eurot auto

ostmiseks tähtajaga 12.08.2024.a (dtl 6-10).

6. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Kostjal oli kohustus teha makseid

vastavalt maksegraafikule (dtl 9-10).

7. Hageja on kohtu ette toonud, et kuivõrd kostja viivitas kolme üksteisele järgneva

osamakse tasumisega, ütles laenuandja 14.03.2022.a lepingu kostjaga üles (dtl 14).

8. Vaidlust ei ole, et nõue kostja vastu on loovutatud hagejale, millisest on kostjale

25.03.2022.a teavitatud nõude loovutamise teatega (dtl 15).

9. Kostja on tõendanud, et lepingu nr XXX alusel on talle laenu välja makstud summas 9991

eurot ning laenu tagasimakseid on ta tasunud kogusummas 6795,01 eurot (dtl 40, 41).

10. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13

ja 17).

11. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

12. Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime

hindamine lepingu sõlmimisel.

13. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused.

Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on

hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid summas 246 eurot.

14. Krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS §

403⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

15. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate

arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja

selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks

laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

16. Krediidiandja on kostja maksevõimet hinnanud pangakonto väljavõtte alusel perioodist

01.03.2019.a kuni 03.07.2019.a. Kohus leiab, et lepingu sõlmimisele eelnev neljakuuline

periood ei ole piisav. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses

piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

17. Kohus leiab, et krediidiandja on jätnud analüüsimata asjaolu, et kostjal olid laenu

taotlemisel juba kohustusi summas 278 eurot kuus (dtl 149, 154). Samuti ei küsitud

kostjalt andmeid selle kohta, millises summas moodustavad kostja igakuised vajalikud

väljaminekud. Kostja on kohtu ette toonud, et kostja tasus üüri igakuiselt summas 350

eurot (dtl 180). Samuti on kostja avaldanud, et enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist

on kostja saanud AS-ilt L laenu 2100 eurot, millise summa eest on soetatud sõiduk Audi

A4 (dtl 226). Krediidiandja ei ole analüüsinud ega küsinud kostjalt täpsustusi, miks kostja

vajab laenu 10 000 eurot sõiduki ostmiseks.

18. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, punkt 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Isegi kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on

põhivõla jääk 3195,99 eurot (9991 – 6795,01) ning sellisel juhul nõuab hageja lisaks

põhivõlale viivist seadusjärgses määras.

21. Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt avaldusega (dtl 14) oli õigustatud, kuna selleks

ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega viivituses. Pooltevahelise lepingu

kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui kostja on viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Kostjal oli võlgnevus hageja

ees alates 11.01.2022.a, viimane makse on teostatud 16.12.2021.a (dtl 41). Kostjat hoiatati

11.02.2022.a kirjaga lepingu ülesütlemise eest ning anti tähtaeg 28.02.2022.a võlgnevuse

likvideerimiseks, samuti läbirääkimiste pidamiseks (dtl 13).

22. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi

14.03.2022.a seisuga üles. Kostja sai krediiti 9991 eurot, kostja on laenu tagastanud

kogusummas 6795,01 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb

kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kohus mõistab pooltevahelise lepingu

alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 3195,99 eurot (9991 - 6795,01).

23. Hageja esialgses nõudes sisaldunud põhiosa nõue, intressinõue, lepingu haldustasu nõue ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 403⁴ lg 7 tõttu.

24. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised.

25. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

26. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

27. Kohus rahuldab hageja viivise nõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Seega alates 15.03.2022.a kuni nõude

kohtule esitamiseni so 07.07.2022.a summas 80,56 eurot, kuivõrd kostja on viivitanud

nõude täitmisega.

28. Ühtlasi mõistab kohus kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja

viivise seadusjärgses määras põhivõlalt 3195,99 eurolt aastas alates 08.07.2022.a kuni

kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

29. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb

kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3195,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

summas 80,56 eurot ja viivis alates 08.07.2022.a summalt 3195,99 eurot kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude.

Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 7.

30. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

31. Kostja on 10.04.2024.a esitanud kohtule taotluse kohtuotsuse ajatamiseks TsMS § 445 lg

1 alusel selliselt, et kostja tasub nõude 12 kuu jooksul igakuise maksega maksimaalselt

summas 350 eurot (dtl 223-228).

32. TsMS § 445 lg 1 tulenevalt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

33. Arvestades, et hageja antud taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole, hageja on nõustunud

kompromissi korras 36 kuulise maksegraafikuga (dtl 220) ning ka seda, et kostjal lasub

alaealise lapse igakuine ülalpidamise kohustus (dtl 201-204), siis tuleb kostja vastav

taotlus rahuldada ning kostjal tuleb rahuldatud nõue hagejale täita osade kaupa igakuise

maksega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

35. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8214,23

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

36. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt, siis tuleb menetluskulud

jaotada selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 50 % ulatuses kostja kanda ning kostja

menetluskulud jäävad 50 % ulatuses hageja kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1. Kooskõlas

TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

37. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud nii hageja kui ka kostja,

lahendab kohus esmalt hageja avalduse ja seejärel kostja oma.

38. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulud summas

4080 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ga). Kohtule

esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine

ja analüüs (1,5 tund), hagi koostamine (2 tundi), kostja 26.09.2022.a vastusega tutvumine

(3 tundi), hageja 22.11.2022.a seisukoha koostamine ning tõendite hankimine (5 tundi),

kostja 01.02.2023.a taotlusega tutvumine (1 tund), kostja 15.02.2023.a tõendite ja

taotlusega tutvumine (3 tundi), kostja 17.02.2023.a ettepanekuga tutvumine (0,5 tundi),

kostja 22.02.2023.a seisukohaga tutvumine (3 tundi), hageja 27.02.2024.a seisukoha

koostamine ja tõendite hankimine (5 tundi), kostja 10.03.2024.a vastusega tutvumine (4

tundi), ettevalmistus kohtuistungiks, istungil osalemine (2 tundi), hageja ümberarvestus (4

tundi). Kokku 34 tundi (dtl 219-220).

39. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 350 eurot (50%).

40. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15,

p 13).

41. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ga). Kostja antud tunnitasu

määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et kuigi kostja antud tunnitasu määrale vastu ei

vaidle, ei vasta hageja esindaja (juristi) tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud

tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu

senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on juristide

osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vaata

Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2023.a määrus tsiviilasjas nr 2-22-15592, punkt 10).

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoludega, et hageja esindajaks oli jurist, tegemist

ei olnud mahuka ja keeruka vaidlusega, sarnaste nõuete esitamine kohtule on

inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas

pidada mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära summas 100 eurot (km-ga).

42. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 34 tundi ei ole sellises vaidluse keerukust arvestades samuti põhjendatud. Kohus

leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud:

-

kostja 26.09.2022.a vastusega tutvumine (3 tundi). Kuivõrd vastuse sisulist osa oli

ainult 1 lk ning lisad koosnesid pangakonto väljavõtetest ja Finantsinspektsiooni

juhenditest, siis on kulunud aeg 3 tundi ülemäärane. Kohus loeb põhjendatuks 0,5 tundi;

-

hageja 22.11.2022.a seisukoha koostamine ning tõendite hankimine (5 tundi).

Arvestades, et seisukoha sisu on üksnes 2 lk, korratud on ka juba hagiavalduses märgitut

ning lisadeks on registrite väljavõtted, siis leiab kohus, et nimetatud toimingu peale sai

kokku kuluda 2 tundi;

-

kostja 01.02.2023.a taotlusega tutvumine (1 tund). Kuivõrd tegemist on menetluse

tähtaja pikendamise taotlusega, siis sai sellega tutvumiseks kuluda 10 minutit;

-

kostja 15.02.2023.a tõendite ja taotlusega tutvumine (3 tundi). Kuivõrd tegemist oli

järjekordse menetluse tähtaja pikendamise taotlusega ning uusi asjaolusid dokumendis ka

ei olnud, siis sai sellega tutvumiseks kuluda 20 minutit;

-

kostja 22.02.2023.a seisukohaga tutvumine (3 tundi). Kuivõrd uusi asjaolusid

esitatud ei ole ning seisukoht 2 lk pikk, siis sai sellega tutvumiseks kuluda 0,5 tundi;

-

hageja 27.02.2024.a seisukoha koostamine ja tõendite hankimine (5 tundi).

Arvestades, et hageja seisukoha sisu on 5 lk, millest 2 lk on tabelid ning korratud on ka

juba eelnevates seisukohtades märgitut, siis leiab kohus, et nimetatud toimingute peale sai

kokku kuluda 3 tundi;

-

kostja 10.03.2024.a vastusega tutvumine (4 tundi). Kuivõrd tegemist ei olnud

keeruka dokumendiga, siis sai sellega tutvumiseks kuluda 1 tund;

-

hageja ümberarvestus (4 tundi). Kuivõrd tegemist on nõude ümberarvestusega,

milles on toodud ka menetluskulude nimekiri ja seisukoht sisuliselt uusi õiguslikke

asjaolusid ei sisalda, siis sai selle koostamiseks kuluda 2 tundi. Ülejäänud hageja esindaja

ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud

menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud

hageja esindaja ajakulu kokku 15,5 tundi ehk 1550 eurot (15,5 tundi x 100 eurot).

43. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu kokku summas 1125 eurot (1550 x 0,50 + 700 x 0,50).

44. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja menetluskuludele. Kostja palub hagejalt välja

mõista esindajakulu summas 700 eurot (km-ga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 100 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud:

hagimaterjalidega tutvumine ja 26.09.2022.a vastuse koostamine (4 tundi), 15.02.2023.a

taotluse koostamine ja tõendite kogumine (1 tund), 22.02.2023.a seisukoha koostamine, sh

kostja kulutuste kohta tabeli koostamine (2 tundi). Kokku 7 tundi (dtl 207).

45. Kostja lepingulise esindaja juristi tunnitasu määr on 100 eurot (km-ga). Hageja antud

tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot (km-

ta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vaata Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus

kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 punkt 14).

46. Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 7

tundi. Hageja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja poolt

esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 7 tundi vastab esindaja poolt

teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Sellest tulenevalt

on põhjendatud kostja esindajakulud summas 700 eurot (km-ga).

47. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulu kokku summas 350 eurot (700 x 0,50).

48. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja

vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 775 eurot (1125-350).

49. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik