2-24-14771/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtuistungisekretär

Kohtunik Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14771

Tsiviilasi

KUUREBASED

OÜ

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku määramine, võlgniku

vande andmise määramine ja elukohast lahkumise keeld

Menetlusosalised

Kohtuistungi aeg

Avaldaja (võlgnik): KUUREBASED OÜ (registrikood:

16832620; aadress: Silla 2, XXX-i, 48104 Jõgevamaa; e-post

XXX);

Võlgniku seaduslikud esindajad: juhatuse liige A.J. (ik

XXX) ja juhatuse liige A.S. (ik XXX);

A.S.-i lepinguline esindaja: advokaat Sven Lass,

Advokaadibüroo INDELA, Lõõtsa tn 2B, 11415 Tallinn, e-

post:

Ajutine pankrotihaldur: Sirje Tael (Jaama tn 76, 50605

Tartu, telefon 7 401 551, 56 503 342, e-post: )

04.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku KUUREBASED OÜ (registrikood 16832620; asukoht:

Silla 2, XXX-i, Jõgevamaa) pankrot 09.detsembril 2024.a kell 17. 00.

2. Nimetada KUUREBASED OÜ (pankrotis) pankrotihalduriks Sirje Tael, kelle

kontaktandmed on: Jaama tn 76, 50605 Tartu, telefon 7 401 551, 56 503 342, e-

post: XXX

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30. detsembril 2024. a algusega kell

11.00 Jõgeva kohtumajas.

4. Kohustada võlgniku seaduslikku esindajat A.S. (isikukood XXX), osalema

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vanne. Võlgniku vanne

tuleb anda enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 30. detsembril 2024 kell

10.30 Jõgeva kohtumajas.

5. Kohustada võlgniku seaduslikku esindajat A.J. (isikukood XXX), osalema

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vanne. Võlgniku vanne

tuleb anda enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 30. detsembril 2024 kell

10.30 Jõgeva kohtumajas.

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded Kuurebased OÜ (pankrotis)

pankrotiteade (PankrS § 33 lg 1, lg 2, lg 3).

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.

8. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult Pankrotiseaduses sätestatud korras.

9. Kohaldada elukohast lahkumise keeldu KUUREBASED OÜ (pankrotis)

juhatuse liikme A.J. (isikukood XXX) suhtes ja keelata tal lahkuda Eesti

Vabariigist kuni KUUREBASED OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpuni.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

11. Saata määrus võlgnikule (võlgniku seaduslikele esindajatele) ja pankrotihaldur Sirje

Taelale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud, s.h. ajutise halduri tasu, tuleb tasuda pankrotivarast ja mõista

välja võlgnikult KUUREBASED OÜ (pankrotis).

13. Määrata ajutisele haldurile Sirje Tael tasu summas 1200 eurot, millele

lisandub käibemaks 264 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 1464 eurot.

14. Määrata võlgnikule Kuurebased OÜ (pankrotis) menetlusabi ajutise halduri tasu

väljamaksmiseks osaliselt ja ajutise halduri tasu summas 820 eurot mõista välja

ja maksta menetlusabina riigi vahenditest.

15. Ülejäänud osas (summa 644 eurot) tasuda ajutise halduri tasu pankrotivarast.

16. Ajutise halduri tasu kokku summas 1464 eurot, millest 1200 eurot tasu ja 264

eurot käibemaks, tuleb maksta Prolex OÜ-le arvelduskontole nr .

EE672200221013997303.

Saata määrus p.14, p.16 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

ASJAOLUD

KUUREBASED OÜ (allkirjastaja juhatuse liige A.J.) esitas 30.09.2024. a kohtule avalduse

pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik esitas 18.10.2024. a avalduse täienduse. Võlgniku

põhitegevusalaks on restoranid jm toitlustuskohad. Maksejõuetuse põhjusena on välja toodud

rendilepingu tingimused, mida võlgnik polnud suuteline täitma. Samuti toob võlgnik välja, et

Põltsamaale pole lihtne leida kvaliteetset ja kogenud tööjõudu, kogu töötav personal sõitis

kohale väljastpoolt Põltsamaad, see aga tähendas tööandja poolt makstavat motiveerivat

töötasu. Avaldaja esitatud andmete järgi on tema kohustuste suuruseks 76 613,39 eurot,

rahalised vahendid AS LHV Pank arvelduskontol EE907700771009574675 puuduvad.

Võlgnik ei ole suuteline võlausaldaja nõudeid rahuldama. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega

sõidukeid, pisiinventarina kuuluv vara asub tegutsemisaadressil A.S.-i valduses. Seisuga

22.09.2024 (kohviku viimane lahtiolekupäev) oli äriühingul 6 töötajat töölepingu alusel.

Avalduse allkirjastanud juhatuse liige lõpetas töölepingud 10.10.2024, teine juhatuse liige

A.S. aktiveeris töölepingud uuesti 17.10.2024 ja need on praegu aktiivsed.

Kohus võttis 22.10.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse, nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Sirje Taela. Sama määrusega kohaldas kohus pankrotiavaldust tagavaid

abinõusid, s.h. kohaldas käsutuskeeldu ja keelas võlgnikul temale kuuluva vara käsutamine

ilma ajutise halduri nõusolekuta.

Ajutine haldur esitas 18.11.2024 aruande koos lisadega.

Ajutise halduri aruandes on kajastanud järgmine teave (kokkuvõte).

Üldiseloomustus.

Võlgnik on kantud äriregistrisse 03.10.2023, ühingu aadress on Põltsamaa, XXX. Võlgniku

osakapital on 10 eurot, mille osanikud on võrdsetes osades A.J. ja A.S. ühisomanikuna koos

KxxxxA.S.-iga. Äriühingu majandustegevus on lõpetatud 23. septembriks 2024.a. Äriühingu

tegevusalaks on üüripinnal ja üüritud inventariga kohviku pidamine, kohvik tegutses nime all

„60 KUNST & TOIT“. Äriühingu majandustegevuse aruandeid ei ole esitatud, kuna tegevus

oli sedavõrd lühiajaline.

Äriühingu juhatuse liikme A.J.-iga seotud äriühinguid registris ei kajastu. Võlgniku juhatuse

liikme A.J. abikaasal, võlgniku peakokal Gxxxxxx Axxxxxx A.J. on osaühing Negus Negusti

OÜ, mille juhatuse ainuliige ja ainuosanik on Gxxxxxx AxxxxxxxA.J.. Ühing on asutatud

sissemakset tegemata, osa käsutamise keelumärge seatud alates 19.12.2023.

Juhatuse liikme A.S.-iga seotud äriühingud (lisaks KUUREBASED OÜ-le) on OÜ Arogane,

Postimaja Lokaal OÜ, Romec Grupp OÜ, OÜ Romec Metall. Äriühing Postimaja Lokaal OÜ

on registrisse kantud 30.07.2024, selle juhatuse liige ja ainuosanik on A.S., tegevusala ja

tegutsemiskoht on samad võlgnikuga KUUREBASED OÜ, tegevusala „restoranid ja

toitlustuskohad“, aadress XXX Põltsamaa.

Võlgniku varad.

Võlgniku pangakonto (LHV Pank) seis 30.09.2024 on 0 eurot. Juhatuse liige A.J. väitel on ta

tema käes olnud sularaha 75 eurot kandnud pangakontole 18.11.2024, kohviku sulgemise

hetkel olemas olnud sularaha 100 eurot jäi A.S.-i kätte.

A.J. esitas nii põhivara kui väikevahendite nimekirja, need on kohviku pidamiseks

vajaminevad nõud ja üksikud seadmed. Asjade soetusmaksumus on 20 461,18 eurot, põhivara

nimekirjas olevate esemete soetusmaksumus 4500 eurot. A.S.-i väitel ei ole kogu nimekirjas

olev vara KUUREBASTE oma, tema on füüsilise isikuna tasunud ostusumma 2675,14 eurot

ja veel kahe ostuarve summas 24216,30 tasumist OÜ KUUREBASED raamatupidamises ja

arvelduskontol ei kajastu. Ajutise halduri hinnangul on seega vara nimekirjas olevate esemete

soetusväärtus väiksem ja on 15 359 eurot (koos käibemaksuga) ja põhivahendite väärtus

4500 eurot. Kokku saab sellise vara müügiväärtus ehk harilik väärtus (nii põhivara kui

väikevahendid) olla umbes 3200 eurot. See vara asub võlgniku üürileandja üüripinnal.

Arvestades, et võlgniku üürileandjal on põhinõue võlgniku vastu enam kui 15000 eurot, on

tegemist üürileandjale kuuluva varaga summas 3200 eurot. Võlgniku juhatuse liikme A.S.-i

väitel on ühingul nõue teise juhatuse liikme A.J. vastu. Selline väide tugineb

raamatupidamisandmetes Compucach kassasüsteemist nähtuvale infole, millest nähtub

tellimuste tühistamine, mis võimaldab klientide poolt sularahas tasumist varjata ja võtta raha

endale. Lisaks sellele on tehtud võlgniku arvelduskontolt makseid ettevõtlusega mitteseotud

kuludeks.

Usaldusisik annab hinnangu, et kokkuvõtlikult võlgnikul vara puudub.

Võlgniku kohustused.

Üürileandjal OÜ Arogane on võlgniku vastu pandiga tagatud nõue summas 12 127,62 eurot,

selle hulgas ei ole septembrikuu 2024 üüri ja kommunaalkulude arvet. Üürileandja on

rakendanud üürileandja pandiõigust ja võlgniku vallasasjad on üürileandja käes, kuna asuvad

üürileandja üüripinnal.

Maksu- ja Tolliameti nõue summas

34 959,23 eurot+ intressinõue 569,33

eurot(tööjõumaksud), maksuvõlgnevus alates 20.06.2024.

Hankijate nõuded kokku summas 16 871,33 eurot, mille hulgas ei ole üürileandja nõuet

(eespool). Hankijate nõuete hulgas on ka võlgniku peakoka Negus Negusti OÜ nõue summas

3800 eurot, mis kujutab endast peakoka teenuseid läbi tema äriühingu.

Võlad töötajate ees (kuus töötajat) kokku 10 222,07 eurot. Töölepingud on lõpetamata ajutise

aruande esitamise aja seisuga juhatuse liikmete omavaheliste erimeelsuste tõttu, juhatuse

liikmed omavahel ei suhelnud. Seisuga 12.10.2024 on töölepingutest tulenev võlgnevus 14

479,31 eurot, kuid see suureneb, kuna töösuhted on siiani lõpetamata.

Muud võlad (bilansis) 4441,58 eurot, võlausaldajate lõikes ei ole teada. Kokku on võlgnikul

kohustusi 82 456 eurot.

Võlgniku tegevus, maksevõime ja maksevõimetuse põhjused.

Ajutine haldur on võlgniku tegevuse ja maksevõime analüüsimisel esile toonud, et juhatuse

liikmed olid teineteise suhtes rahulolematud juba kohviku käivitamise järgselt. Neid

erimeelsusi ei lahendatud, mis päädis nii kasvatavate kohustustega kui kohviku sulgemisega

lühikese tegutsemisaja järel. Kohviku tegevust alustati mais 2024 ja sulgemine toimus

22.septembril 2024. Kohviku sulgemise põhjuseks oli tarnijatele ja töötajatele tasumata

nõuded. Ajutine haldur on analüüsinud 2023.a ja 2024.a pearaamatu andmete alusel

müügikäivet, põhilisi kulusid ja järeldab, et nelja ja poole kuise tegutsemisaja jooksul on

igakuine kahjum olnud enam kui 8000 eurot kuus. Väljamüüdud toote (toidu) hind oli liiga

madal, ehkki need on olnud a-la carte söögikohale tavapärased. Perioodil mai-september

2024 on müügikäive olnud 153 043 eurot, äriühingu kulud 195 179,91 eurot. Seega kahjum

42 136,91 eurot. Kuludest suurim on tööjõukulu (89 729,99 eurot), mis on tekkinud ilmselgelt

ülehinnatud tööjõu palgakulust. Kokkade töötasu on olnud 2000 eurot kuus (brutotasuna),

peakoka töötasu 1200 eurot (brutotasu), millele lisandus 2000 eurot teenustasuna peakoka

äriühingu kaudu, töötasule lisandub sotsiaalmaks (mis on tööandja kanda). Kokkade tasuks

kulunud summa on pool müügikäibe summast. Tööjõukulu tulnuks juhatuse liikmetel

töölepingute sõlmimisel omavahel läbi arutada, kuna see teema on ka praeguste omavaheliste

etteheidete aluseks. Suur kuluartikkel on ka toorainekulu, mis on toitlustusärile iseloomulik,

eriti a-la carte teenuse puhul. Etteheited, et jaekaubanduse toidupoodidest ostetud kaubad ei

ole seotud ettevõtlusega, vajavad kontrollimist.

A.S. on toonud esile, et juhatuse liige A.J. on jätnud märkimisväärsel hulgal äriühingu tulu

raamatupidamises kajastamata. See on osutunud võimalikuks CompuCach kassasüsteemi

kasutamise tõttu, mida igapäevaselt kohviku majandustegevuses kasutati. See võimaldab ära

kustutada palju vahearvete ridu ja A.S.-i väitel on A.J. seda teinudki ja selle kaudu on

osutunud võimalikuks omastada klientidelt saadud sularaha. Lisaks sellele on A.J. jätnud

kõik toidu ja jookide valmistamise ja serveerimisega seotud kulud kohviku kanda. A.S. on

ajutisele haldurile esitanud süsteemi väljavõtted, millest nähtuvalt on A.J. omastanud

ajavahemikus 08.05.2024-23.10.2024 vähemalt 10745,50 eurot. A.J. on eitanud sularaha

omastamist ja sularahakäive on kajastatud ka pearaamatus. A.J. on ajutisele haldurile andnud

selgituse CompuCach süsteemis toimunu kohta. Ajutise halduri hinnangul vajab temale

esitatud 50-leheküljeline koonddokument andmete analüüsi. Haldurile ei ole isikud andnud

eelnevaid selgitusi, kes kinnitaksid andmeridade kustutamist ja kliendi poolt tasutud sularaha

võtmist A.J. poolt.

A.S. juhatuse liikmena on juhtinud ajutise halduri tähelepanu asjaolule, et pärast kohviku

sulgemist on teine juhatuse liige endale ja endaga seotud isikule- oma abikaasa äriühingule-

tasunud võlgniku kassast 11 299,40 eurot. Ajutise halduri aruandes on need väljamaksed ka

esile toodud. Nii on OÜ_le Negus Negusti tasutud 300+2000+1700=4000 eurot, ülejäänud

summad A.J.-ile. Võlgniku üheks lepingupartneriks on olnud võlgniku peakoka äriühing

Negus Negusti OÜ, kes on võlgnikule aastal 2024 pakkunud teenust 13 500 euro eest. Samas

on äriühingu Negus Negusti OÜ viimane tööjõumaksude deklareerimine olnud aastal 2022,

mistõttu ta ei saa pakkuda võlgnikule teenust. Ajutine haldur on seisukohal, et vaidlust ei saa

olla selles, et A.J. on pärast kohviku sulgemist võtnud kassast sularaha iseendale summas

7269,40 eurot ja enda abikaasa äriühingule maksnud arvete alusel 4000 eurot. Vajaliku

hoolsusega tegutsev äriühingu juhatuse liige paneb kassas oleva sularaha äriühingu

arvelduskontole. A.J. sai aru, et kohvik ei tegutse ja ei ole vaja teha kulusid kohviku

tegevuse säilitamiseks. Ajutise halduri hinnangul A.J.-i selgitused, et äriühing ei ole tema

kulutusi tasustanud, ei ole pädevad, kuna isik oleks saanud oma nõuded äriühingu vastu

esitada pankrotimenetluses. A.J. jätnud täitamata juhatuse liikme kohustuse olla lojaalne

ühingule ning seetõttu ka ühingu võlausaldajatele. Ajutine haldur annab hinnangu, et

kohviku pidamisega seotud igapäevaseid kulusid ei oleks olnud võimalik katta müügikäibest

isegi juhul kui ei oleks tasutud üüri ehk kapitalikulu. Arvestades, et ajal, mil kohvik tegutses

negatiivse rahavooga, oli toitlustuses tipphooaeg (suvekuud), sügiskuudel oleks kahjum olnud

veelgi suurem. Kohviku sulgemine oli õige otsus, kuid tegevused sulgemise järel olid

läbimõtlemata.

Ajutine haldur on seisukohal, et lõplikke hinnanguid võlgniku maksejõuetuse põhjustele ja

tagasivõidetavatele tehingutele nii napi ajutise halduri perioodi järel ei saa anda

(raamatupidamiskandeid on enam kui 6500 2024.a pearaamatus).

Kassast raha väljamaksed pärast äriühingu majandustegevuse lõppemist on raske

juhtimisviga. Vajaliku hoolsusega tegutsev juhatuse liige paneb majandustegevuse

lõppemisel äriühingu kassas oleva raha äriühingu arvelduskontole, mitte ei võta iseendale.

Ajutine haldur ei saa põgusa analüüsi alusel anda hinnangut, kas võlgniku maksejõuetus on

tahtlikult tekitatud ning seeläbi esineb ka kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse

algpõhjuseks on, et võlgniku puudus tulusid ja kulusid kajastuv äriplaan, mistõttu ei suudetud

järgida kavandatavat ideed a’la carte kohviku pidamisel.

Võlgnik ei ole saneeritav, tema majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suutnud tegutseda

kasumlikult, puudusid positiivsed rahavood, mille kaudu tegevust jätkata ja pakkuda

võlausaldajatele nõuete rahuldust.

Võlgniku üürileandja käes olevast pandiõigusega koormatud vara väärtusest kuuluks

pankroti korral kinnipidamisel kuni 10% pandiga kaetud vara müügiväärtusest, milleks oleks

antud aruande kohaselt summa 320 eurot, mis ei kataks isegi ajutise halduri tasu.

On vajalik, et juhatuse liige A.J. paneb ühingu kassast võetud raha vähemalt 7269,40 eurot

äriühingu arveldusarvele LHV Pangas ja annab vajalikud seletused. Võlgnikettevõttel on

seisuga 24.10.2024 kohustusi summas 82 456 eurot. Võlgniku vara on kaetud üürileandja

pandiõigusega ja kulub üürileandjale. Võlgnikul puudub likviidne vara. Kas see vara tekib,

sõltub juhatuse liikme A.J.-i käitumisest. Võlgnik on maksejõuetu, tema majandustegevus on

lõppenud. Võlgnikul puudus positiivne rahavoog, mille arvel võlgniku majandustegevust

tervendada. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid.

Kohus määrusega 25.11.2024 kohustas võlgniku KUUREBASED OÜ juhatuse liiget A.J.

panema ühingu kassas oleva raha summas 7269,40 eurot viivitamatult KUUREBASED

OÜ arveldusarvele LHV Pangas. Kohus kohustas võlgniku juhatuse liiget A.J. andma

kohtuistungil seletuse ja esitama tõendid kohtu poolt viidatud asjaolude kohta. Kohus

kohustas kohtuistungile ilmuma ja juhatuse teise liikme A.S.. Kohus selgitas võlgniku

seaduslikele esindajatele teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust.

Kohtuistung toimus 04.detsembril 2024, kus mõlemad juhatuse liikmed andsid selgitusi.

A.J. andis selgitusi, et tööülesanded ja tegevusvaldkonnad ei olnud juhatuse liikmete vahel

fikseeritult jaotatud. A.J. tegeles kohviku juhtimisega, ta sõlmis ka töölepingud töötajatega.

Töötajatele lubatud palkade suurusi juhatuse liikmed omavahel ei kooskõlastanud. A.J. ei tea,

kas kohtuistungipäevaks on töötajad vabastatud. A.J. ei ole kohtu määruse alusel nõutud

summat KUUREBASTE pangakontole pannud. Ta ei ole seda raha omastanud. A.J. andis

selgituse, et ta ei saanud äriühingust töötasu. Esmalt olid A.S.-iga jutt, et 10% käibest on

A.J.-i töötasu, kuid seda raha ei näinud ta kunagi. A.J. loetles, et tema poolt koostatud käibe-

ja põhivara nimekirjas olid kohvikule kuuluvad varad: HP lauaarvuti, Kitchen Aid

köögikombain, hinnalised söögiriistad, mahlapress baaris, klaasid-sööginõud. Kui klient tasus

sularahas, läks see raha sel päeval kassasse ja iga päev kanti kassaaruandesse. Sularaha viidi

LHV panka, seda oli mõned korrad. Sularaha laekumisest teavitas raamatupidajat A.J..

Raamatupidaja sai sellel perioodil oma töö eest 800 eurot. A.J. oskas raamatupidaja kohta

öelda ainult eesnime, perekonnanime ei tea. A.J. kinnitas, et tema abikaasa äriühingule

maksti 4000 eurot ja A.J.-ile endale umbes 6300 eurot äriühingu tegutsemise lõpus, kuid

arvab, et see ei olnud kindlasti neil kuupäevadel, mis kirja on pandud (30.09 ja 27.09). A.J.

vastas kohtuniku küsimusele, et neil ei olnud äriühingu tegutsemiseks äriplaani ja juhatuse

liikmed seda ei arutanud. A.J. andis selgituse, miks osteti toidukaupu Kolga -Jaani kauplusest.

A.S. andis seletuse, et tema ei ole töötajatega töölepinguid sõlminud ega lõpetanud ega

palganumbreid kokku leppinud. Ta on näinud üksnes allkirjastamata töölepinguid. Teatas

töötajatele, et neil on nüüd kolm nädalat puhkust. A.J. oli kohviku juhataja, A.S. oli partner.

A.S. ostis tema sõnul kohvikule vahendeid oma raha eest. Leppisime kokku, et seni kuni

KUUREBASED pole nende eest maksnud, on vahendid A.S.-i omad. Äriplaani omavahel ei

arutatud. A.S.-i sõnul on ta toiduainete ja jookide osas, mis jäid rendileandja ruumidesse,

pidanud läbirääkimisi müüjatega, kes on nõus neid tagasi võtma ja selle arvelt võlanõudeid

vähendama.

Ajutine haldur Sirje Tael avaldas seisukoha, et pankrotimenetluse kuludeks vajalik summa

tuleks määrata 3000 eurot. Vastuseks kohtu küsimusele milliste vahendite arvel peaks

toimuma pankrotimenetluse rahastamine, oli ajutine haldur seisukohal, et äriühingul on

rahaline nõue A.J.-i vastu.

A.S.-i esindaja esitas taotluse kohaldada elukohast lahkumise keeldu A.J.-i suhtes

pankrotimenetluse lõpuni. A.J.-il on tihedad perekondlikud sidemed Ghana riigiga Aafrikas

ja on alust arvata, et ta võib Eestist pankrotimenetluse ajal lahkuda.

A.J. esitas omapoolseid kirjalikke selgitusi ja dokumente kohtule 04.12.2024, 06.12.2024.

A.S. esitas täiendavat teavet 06.12.2024.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle

hulgalisi lisasid, on seisukohal, et avaldus KUUREBASED OÜ pankroti

väljakuulutamiseks on põhjendatud.

PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara

ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 4 kohaselt Kui pankotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Äriregistri andmetest nähtuvalt on KUUREBASED OÜ kantud registrisse 03.10.2023

osakapitaliga 10 eurot. Äriühingu osanikud 50% osalusega ehk 5 eurot on ühisomanikud A.S.

ja Kati A.S., 50% osalusega ehk 5 eurot on osanik A.J.. Äriühingu juhatuse liikmed on A.S.

ja A.J..

Kohus kontrollis registriandmetest, et Kxxx A.S. on A.S.-i endine abikaasa. Kohtuistungil

osalenud A.S. ja A.J. oma seletustes ei omistanud Kxxx A.S.-ile osaühingu tegevuses ja

juhtimises tähendust.

Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, kelle esitatud ülevaate kohaselt on tal

tasumata kohustusi vähemalt 76 613,39 euro väärtuses, vara on väärtuses 20 461,18 eurot

(s.h. käibemaks), mida võlgnik nimetab pisivaraks. Pankrotiavaldusele lisatud tabelist nähtub,

et pisivara nimekirjas on peamiselt toidunõud, baari ja köögitarbed jm toitlustusettevõtte

tegevuseks vajalikud vahendid. Võlgniku põhivara nimekirjas on vara kokku jääkmaksumuses

4343,97 eurot (s.h. käibemaks: HP arvuti, blender, mikser, riisikeetja, baariinventar).

Võlgniku avalduse (alla kirjutanud võlgniku juhatuse liige A.J.) kohaselt on tegemist

maksejõuetusega, samal seisukohal oli kohtuistungil ka teine võlgniku juhatuse liige A.S..

Kohtuistungil olid võlgniku juhatuse liikmed omavahelises vastasseisus. Samas andsid

mõlemad juhatuse liikmed kokkulangeva seletuse selle kohta, et neid puudus äriplaan, seda ei

olnud omavahel arutatud. Juhatuse liikmetel puudus omavahel kooskõlastatud tegevus ja

kokkulepped töötajatele makstavate palkade osas. Juhatuse liikmete vahel tööjaotust ei olnud

fikseeritud, kuid kohviku juhataja oli A.J.. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri poolt

väljatoodud OÜ KUUREBASED maksejõuetuse algpõhjusega- see oli äriplaani puudumine,

mistõttu ei suudetud järgida ideed a’la carte kohviku pidamisel. Äriplaanis tulude ja kulude

detailne kajastamine oleks ära hoidnud juhatuse liikmete (ka osanike) erimeelsused ja

suunanud neid koostööle positiivse rahavoo saavutamiseks.

Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad, aga ka juhatuse liikme

A.J.-i poolt esitatud pankrotiavalduse põhjendus annavad veenva pildi võlgniku

majanduslikust olukorrast ja see näitab, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, vaid püsiv. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud

põhjusel, et võlgniku osanikel, kes on samaaegselt juhatuse liikmed, on puudunud

finantsiliselt kalkuleeritud ja läbimõeldud äriplaan, mis kajastaks selgeid arvestusi kulude

kohta (s.h. rendikulud, palgakulud koos maksudega, toitlustusettevõtte pidamiseks vajalike

väikevahendite jõukohane maksumus jne). Kui kohviku pidajana tegutsenud A.J. tahtis

kohvikus pakutavale „parimat kvaliteeti“ ja soovis leida sellele vastavat a’la carte

toiduvalmistajat, siis see tõi kaasa palgakulu (tööjõukulu), millele vastavat käivet selles

asukohas ei saavutata. Võlgnikust äriühingul on palgakulu ületanud enam kui poole

saadavast müügikäibest. Nelja- ja poole kuulise tegutsemisaja jooksul on äriühingu kulud

ületanud enam kui 42 000 euro võrra müügikäibe (153 043 eurot). Seejuures tegutses kohvik

perioodil (suvel), mis on toitlustusettevõttele käibe kõrghooaeg. Asjaolu, et juhatuse liikmetel

puudus omavaheline läbisaamine ja koostöö, tegi võimatuks kokkulepete saamise ja ühiste

lahenduste leidmise. Septembrikuu lõpuks oli äriühingul tasumata kohustusi enam kui 82 000

euro ulatuses ja vahendid võlgade tasumiseks puudusid.

Ka kohviku tegevuse lõpetamist ei suutnud juhatuse liikmed/osanikud omavahel kokku

leppida, mistõttu tekkis olukord, kus A.J. lõpetas töölepingud 10.10.2024. Töötamise

registrisse sellekohast kannet ei tehtud. Olles uurinud kohtule ja ajutisele haldurile esitatud

dokumente ja seletusi, järeldab kohus, et A.J.-i poolt töölepingute lõpetamise kuupäev

10.10.2024 tuleneb A.S.-i kirjast töötajatele 22.09.2024, milles juhatuse liige A.S. teavitab

töötajaid, et nad on saadetud vähemalt kolm nädalat kestvale sügispuhkusele, mille järel

otsustatakse, kuidas edasi minna.

Kohtuistungil selgus, et A.S. ei ole töölepinguid lõpetanud ega teatanud ka töötajatele

töölepingute jätkumisest. Kohtuistungil tegi A.S.-i esindaja ettepaneku arvestada töölepingute

lõpetamisel töötamise registrisse tehtud kannete aega (lähtuda töötajatele soodsamast hetkest).

Kohus on seisukohal, et juhatuse liikmed, s.h. A.S. on käitunud vastutustundetult olukorras,

kus edasi töötamiseks puudus perspektiiv. Asjaolu, et A.S.-i käes ei olnud allkirjastatud

töölepinguid, ei takista töötajatega töösuhte lõpetamist. Jättes töötajatega töölepingud

lõpetamata, on jäetud töötajad nende tuleviku osas teadmatusse ja suurendatud riigi (Eesti

Töötukassa) kohustust.

Võlgniku majandustegevus on lõpetatud. Kuna võlgnikettevõte tegutses üüripinnal ja kasutas

tegutsemiseks üüritud inventari, on käesolevaks ajaks alles materiaalne baas, millelt saaks

tegutsemist jätkata. Alles on ka töötajad ja väikevahendid, mis on vajalikud toitlustusteenuse

pakkumiseks. Äriühingu tegevuse jätkamist takistavad osanikevahelised ületamatud

erimeelsused. PankrS § 1 lg.3 eeldus- juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine – on täidetud, kuna võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see

olukord ei ole ajutine, vaid püsiv. PankrS § 31 lg.4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud

juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse et ta on maksejõuetu.

KUUREBASED OÜ pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohus ei nõustu ajutise halduri hinnanguga, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on

väikevahendid (pankrotiavalduse lisas nimetatud pisivara) soetusmaksumuses 15 959,73

eurot, kooskäibemaksuga 20 461,18 eurot. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et selle

vara võimalik müügihind ei ole soetusmaksumuse hind ja vara harilik väärtus võib olla 20%

soetusväärtusest. Samuti tuleb pankrotimenetluse käigus selgeks teha selle vara nimekirja

arvatud mõnede esemete tegelik kuuluvus, kuid sellele vaatamata on see vara siiski olemas ja

ajutise halduri aruandes on see kajastatud netohinnas 12 590 eurot, koos käibemaksuga 15

359 eurot. Ka leidis kohtuistungil kinnitust, et reaalselt on olemas ka põhivara nimekirjas

olevad esemed, mille soetusmaksumus on 4500 eurot. Kokku on võlgniku vara hinnatav

umbes 3200 euro väärtuses. Arvestades, et üürileandjal OÜ Arogane on võlgniku vastu

üürilepingust tulenev nõue 15 577,31 eurot (täpne suurus vajab edaspidiselt täpsustamist), on

üürileandja õigustatud kasutama võlgniku vallasasjade suhtes üürileandja pandiõigust, seda

on üürileandja teinudki.

Ajutise halduri aruandest nähtub, et alates 22.09.2024, mil kohviku tegevus oli lõppenud, on

äriühingu kassast tasutud 11 299,40 eurot juhatuse liikme A.J.-i abikaasa äriühingule ja

A.J.-ile endale. Kohtu poolt võlgnikule 25.11.2024 määratud kohustus panna ühingu kassast

võetud raha vähemalt summas 7269,40 eurot võlgniku pangakontole LHV Pangas, on

täitmata.

Võlgniku maksejõuetus on tõendamist leidnud, seda tõendavad kohtule esitatud ajutise

halduri aruande andmed ja selle lisad, võlgniku seadusliku esindaja pankrotiavaldus ja

seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta.

Ajutine haldur on esitanud kokkuvõtte võlgniku kohustustest, mida on summas 82 456

eurot. Vara on võlgnikul reaalselt olemas umbes 3200 euro väärtuses (üürileandja

üüripinnal olev vara), varalise õigusena nõue juhatuse liikme A.J. vastu vähemalt summas

7269,40 eurot.

Pankrs § 1 lg.2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus juhib tähelepanu, et PankrS § 1 lg.3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei

ole muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 2 järgi pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara

arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku

ettevõtte tervendamise kaudu.

Võlgniku KUUREBASED OÜ kohustusi ei ole võimalik täita tema vara arvel.

Võlgnikettevõte ei ole ka saneeritav. KUUREBASED OÜ on maksejõuetu ja võlgniku

pankrot tuleb välja kuulutada.

PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse

võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas

maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Ajutine haldur on KUUREBASED OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud raske

juhtimisvea- see on võlgnikule kuuluva raha väljamaksmine endale ja oma abikaasa

äriühingule. Kohus nõustub, et KUUREBASED OÜ maksejõuetuse ühe põhjusena tuleb

esile tuua võlgniku vara väljamaksmine juhatuse liikmele endale ja oma lähikondsele.

Samal ajal oli võlgnikettevõttel varalisi kohustusi vähemalt 80 000 euro ulatuses. Sellises

olukorras olnuks lubatav teha raha väljamakseid üksnes äriühingu igapäevasteks kuludeks,

kuid selleks ajaks oli äriühingu tegevus lõppenud, s.t. igapäevakulusid ei olnud. Äriühingu

juhatuse liige on juhitava ettevõtte kassa tühjendanud enda ja oma lähikondse huvides. Kohus

on eespool käsitlenud ka äriühingu algset maksejõuetuse põhjust- äriplaani puudumine,

mille tõttu puudus ülevaade äriühingu tuludest ja kuludest ega suudetud korrastada juhatuse

liikmete omavahelisi suhteid eesmärgiga koostöös leida lahendus positiivse rahavoo

saamiseks. Täpsemalt tuleb maksejõuetuse põhjusi ja nende tekkimise aega analüüsida

pankrotimenetluse käigus.

PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.

PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid

pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates

märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel

on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta

ka neile.

Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega:

1) moodustub võlgniku varast pankrotivara;

2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku

asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara,

mille võib arvata pankrotivarasse;

3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;

5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;

PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.

Ajutine haldur Sirje Tael on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Sirje

Tael vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata KUUREBASED OÜ

(pankrotis) pankrotihalduriks.

Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgniku seaduslikke esindajaid A.S. ja A.J. andma

PankrS § 86 alusel võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja võtma osa

võlausaldajate esimesest üldkoosolekust.

Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi PankrS § 85, § 87, § 88, § 89 järgi:

PankrS § 85 lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad

vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmed pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja.

PankrS § 87 sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema

ülesannete täitmisel.

(2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise

ja menetlusest osavõtu kohustust.

(3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda

selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima

võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise

juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest.

PankrS § 88 sätestab: võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne

vande andmist Eestit lahkuda.

PankrS § 89 lg.1 sätestab: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et:

2)ei täida menetlusest osavõtu kohustust;

Juriidilisest isikust võlgniku KUUREBASED OÜ (pankrotis) puhul tuleb Pankrotiseadusest

tulenevaid kohustusi täita tema seaduslikel esindajatel A.S.-il ja A.J.-il.

Juhatuse liikme A.S.-i esindaja advokaat Sven Lass esitas kohtuistungil taotluse kohaldada

elukohast lahkumise keeldu A.J.-i suhtes pankrotimenetluse lõpuni. A.J.-il on tihedad

perekondlikud sidemed Ghana riigiga Aafrikas ja on alust arvata, et ta võib Eestist

pankrotimenetluse ajal lahkuda.

A.J. pidas sellist taotlust rassistlikuks ja põhjendamatuks.

Ajutine pankrotihaldur Sirje Tael toetas taotluse rahuldamist.

Kohus leiab, et pankrotimenetluse tagamine võlgniku seaduslike esindajate osavõtuga

pankrotimenetlusest on põhjendatud. PankrS § 88 lg.1 sätestab: Võlgnik ei tohi kohtu loeta

pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sellist keeldu

kohaldatakse PankrS § 19 lg.1, lg.3 nimetatud isikute suhtes, s.t. eeskätt juriidilisest isikust

võlgniku juhtorgani liikmete suhtes.

PankrS § 88 lg.2 sätestab, et kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast

seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel

kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu.

Kohus on seisukohal, et elukohast lahkumise keelu kohaldamine võlgniku juhatuse liikme

A.J.-i suhtes on asjakohane. Sellise keelu kohaldamine omab mõtet ja on tulemuslik, kui seda

tehakse enne keelu kohaldamise aluseks oleva asjaolu realiseerumist- s.t. enne kui isik

Eestist lahkub. Kohtu ette toodud elukohast lahkumise keelu kohaldamise alus- juhatuse

liikmel on tihedad sidemed Aafrikas asuva riigiga – on arvestatav ja põhjendab keelu

rakendamist. Pankrotimenetluse käigus on vajalik, et juhatuse liige A.J., kes oli äriühingu

kohviku juhtimisel aktiivne, osaleks pankrotimenetluses ja oleks kättesaadav nii

pankrotihaldurile kui ka kohtule. Seetõttu kohaldab kohus keeldu kuni pankrotimenetluse

lõppemiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse.

PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks

820 eurot. Ajutise halduri ja usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot.

PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,… tasutakse pankrotimenetluse

kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda

pankrotivarast.

Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulude

kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 10 töötunni eest

summas 1200 eurot, sellele lisandub käibemaks 264 eurot. Kokku ajutise halduri tasu

kooskäibemaksuga 1464 eurot.

Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata Prolex OÜ kasuks.

Ajutise halduri tasu palub välja mõista deposiidi arvelt või menetlusabi korras. Kohtuistungil

jääb ajutine haldur selle juurde, et võlgnikul on kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu,

mis võimaldab tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri

kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur

on arvestanud tasu määraga 120 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3

sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras

põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 10 tundi on kohane ja

proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Kohus märgib, et ajutise halduri

aruanne kajastab olulises mahus käsitletud pangakontode andmeid, teostatud analüüse.

Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 10 töötunni eest summas 1200 eurot,

sellele lisandub käibemaks 264 eurot. PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi lisatakse

tasule käibemaks.

PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb.

Kohus kontrollis, et OÜ Prolex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise

halduri tasu 1464 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 264 eurot.

PankrS § 150 lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulu – menetluskulud. PankrS § 150 lg.2

järgi tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

PankrS § 31 lg.6 kolmanda lause kohaselt pankroti väljakuulutamisel kohus mõistab

pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile

tehakse väljamakse.

Käesoleval hetkel ei ole pankrotivaras likviidset vara, mille arvel välja maksta ajutise

halduri tasu. Seetõttu ja võttes aluseks TsMS § 183 lg.2 määrab kohus pankrotivõlgnikule

KUUREBASED OÜ (pankrotis) menetlusabi ja määrab, et ajutise halduri tasu mõistetakse

välja võlgnikult ja tasutakse pankrotivarast, kuid ajutise halduri tasu hüvitamiseks ühe

kuutasu alammäära ulatuses annab kohus võlgnikule menetlusabi. Ajutise halduri tasu

summas 644 eurot maksta välja menetlusabi korras riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag