3-24-1578/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1578

Haldusasi

X kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 23.04.2024

korralduse nr 89 osaliseks tühistamiseks (Põlma katastriüksus)

Menetlusosalised

Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald, volitatud esindaja Piret

Müür

Kolmas isik – Enefit Green AS, volitatud esindaja Jevgeni

Sander Sepp

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja juurde Vändra valla üldplaneeringu

täiendatud põhikaart ja seletuskiri.

2. Rahuldada kaebus.

3. Tühistada Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 23.04.2024

korraldus nr 89 osaliselt, Põlma katastriüksuse

(katastritunnus 93002:002:0298) osas.

4. Mõista

vastustajalt

kaebaja

kasuks

välja

menetluskuludena 20 eurot. Jätta menetlusosaliste

muud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.01.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 23.04.2024 korraldusega nr 89 (dtl 8-9) anti ehitusluba Vändra

päikeseelektrijaama püstitamiseks asukohaga Põhja-Pärnumaa vald, Mustaru ja Venekuusiku küla,

Siimumurru-Põllu, Mustarupõllu, Alt-Aadu, Tõnise, Janseni ja Põlma (93002:002:0298)

katastriüksustele.

2. X esitas 27.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 89 osaliseks ehk Põlma

katastriüksuse osas tühistamiseks. Põlma katastriüksus piirneb kaebajale kuuluva Vihtraaru

(katastritunnus 93002:002:0191) kinnistuga. Kaebuse põhjendused:

1. Vastustaja ei tohtinud anda projekteerimistingimusi ilma detailplaneeringut koostamata. Rikutud

on üldplaneeringu nõudeid, kuna uue tootmismaa planeerimisel on detailplaneeringu koostamine

kohustuslik. Päikesepargi rajamine nõuab maakasutuse muutust, st põllumaa muutmist

tootmismaaks. Selge on, et alal ei hakka toimuma põllumajanduslikku tootmist. Põllumaa

1(7)

kasutusfunktsioon võetakse ära 35 aastaks. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 60%

planeeritavast alast vastama üldplaneeringus määratud peamisele sihtotstarbele.

2. Päikesepargi jaoks on läbi viidud maastikuanalüüs, millega ei ole arvestatud. Samas on ka

maastikuanalüüsis puudujääke.

3. Kaebaja on pöördunud kaasamisprotsessi käigus vastustaja poole, kuid tema probleemid on

suunatud arendajale või jäänud vastuseta. Otsuste tegemisel on juhtrolli võtnud arendaja, mitte

vastustaja.

4. Vastustaja vastas ehitusloa väljastamisel, et ka detailplaneeringu koostamise korral ei oleks

välistatud päikesepargi väljaehitamine samas asukohas. Vastustaja ei ole toonud välja toetavaid

õigusakte, mis välistaks takistavaid tegureid ega ole analüüsinud, kas üldplaneering päikesepargi

rajamist lubab.

5. Planeeritav päikesepark on kavandatud vahetult kaebaja omandis oleva kinnistu naabrusse, mis

suurendab kaebaja huvi ja muret. Vältida tuleb visuaalseid häiringuid. Sellise ulatusliku

päikesepaneelide pargi rajamisega tekib senisest rohelisest ja looduslikust maastikust

tehismaastik, mis on visuaalselt väga häiriv, nn maaelu keskkond muutub Vihtraaru kinnistu

ümbruses olemuslikult, sh tekivad peegeldused jms. Vald ei ole nende nõuetega arvestanud.

Välistada ei saa kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Ka detailplaneeringu olemasolu ei oleks muutnud päikesepargist tulenevaid väidetavaid mõjusid

kaebaja jaoks. Tänaseks ei ole kuidagi võimalik teada ja tõendada, et detailplaneeringu

algatamise korral, oleks see jäänud projekteerimistingimustega võrreldaval kujul kehtestamata.

2. Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivsed õigused, mida isik saaks

kaitsta nt ehitusloa tühistamise menetluses. Negatiivsete mõjude olemus ja intensiivsus peaksid

olema sellised, millega kaasneb omandiõiguse riive. Projektiga on rakendatud abinõusid

tekkivate mõjude leevendamiseks, s.o heki rajamine.

3. Kui ehitusluba on välja antud, siis ei saagi loa andja seisukohalt esineda selle väljastamise

keeldumist võimaldavaid asjaolusid, mistõttu sellise täpsustuse sisseviimine ehitusloa

väljaandmise otsusesse ei oma sisulist tähendust.

4. Üldplaneering sätestab, et üldiselt uusi tootmismaid üldplaneeringus ette ei nähta, kuid

üldplaneering põhjendab seda põhimõtet asjaoluga, et valla territooriumil asub juba hulganisti

olemas-olevaid ja kasutusest välja langevaid tootmiskomplekse, kus on vajalik infrastruktuur.

Tänapäevaseid päikeseparke ei ole võimalik rajada tootmiskompleksidesse.

5. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes

mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu

eesmärke. Kuna kehtiv planeering ei käsitle mingilgi moel taastuvenergia, s.h päikeseparkide

temaatikat, on põhjendatud ja õigustatud arvesse võtta koostamisel oleva üldplaneeringu

eesmärke.

4. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Visuaalsete häiringutega on arvestatud, mistõttu on ehitusloaga kavandatud hekk.

2. Üldplaneeringus ei ole Põlma katastriüksusele määratud juhtfunktsiooni, vaid on kajastatud

üksnes olemasolevat olukorda põllumaana.

3. Maastikuanalüüsis järeldati, et päikesepargi rajamine analüüsitud maa-aladele on lubatav. Just

maastikuanalüüsi tulemusel on lisatud ka hekid, mis vähendavad visuaalset häiringut kaebajale.

4. Loogiline on, et maakasutusõigus omandatakse enne ehitusloa taotlemist.

5. Vastustajal ei olnud õigust ehitusloa andmisest keelduda üksnes seepärast, et ehitusloa aluseks

pidanuks olema detailplaneering, mitte projekteerimistingimused.

6. Kaebaja ei saa sekkuda vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamisse. Kaebaja ei ole ühelegi

kaalutlusveale viidanud.

2(7)

7. Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna kaebaja heidab sisuliselt vastustajale ette sellise ehitusloa

andmist, millega kaebaja nõus ei ole. Vastustaja arvestas kaebaja tõstatatud muresid

haldusmenetluses. Alternatiivselt on vastustaja kaalutlusi selgitanud kohtumenetluses.

8. Projekteerimistingimuste kõrvale jätmine kahjustaks lubamatult kolmanda isiku usaldust.

Kolmandale isikule võib tekkida oluline kahju.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus selgitab esmalt, et sama kaebaja esitas 01.04.2024 kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse

05.04.2022 korralduse nr 104 tühistamiseks, selle tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks.

Nimetatud korraldusega anti mh Põlma katastriüksusele projekteerimistingimused päikesepargi

rajamise eesmärgil.

Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 30.04.2024 määrusega1 nr 3-24-969 (jõustunud 16.05.2024).

Samas selgitas halduskohus järgmist:

-

Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on ehitustegevusega, mis seaduse kohaselt nõuab

detailplaneeringut, ei asenda kehtivad projekteerimistingimused puuduolevat planeeringut.

Samuti on kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi ehitusloa menetluses võimalik

muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku usaldust. Kui

ehitusloa andmise otsustamisel ilmneb, et projekteerimistingimused on õigusvastased ja

ehitusloa andmine kahjustaks üleliia selle mõjuväljas olevaid isikuid, tuleb

projekteerimistingimused tunnistada kehtetuks või neid muuta ning ehitusloa andmisest keelduda

(otsus nr 3-20-19/62, p 19). Seega ei takista projekteerimistingimuste peale esitatud

tühistamiskaebuse menetluse lõpetamine kaebajal taotleda projekteerimistingimuste muutmist

ehitusloa menetluse raames ega tugineda detailplaneeringu kohustuslikkuse väitele võimalikku

tulevast ehitusluba vaidlustades (p 5).

-

Nagu eespool selgitatud, saab kaebaja projekteerimistingimuste õigusvastasusele tugineda

ehitusloa menetluses ning vajaduse korral hiljem võimalikku ehitusluba vaidlustades. Samuti

saab kaebaja neis menetlustes esitada väite, et projekteerimistingimused on tühised. Seejuures ei

aitaks kohtu poolt projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õigusi

tõhusamalt kaitsta, sest õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt on üldjuhul täitmiseks kohustuslik

(HMS § 60 lg 2; vt projekteerimistingimustega seoses ka eelviidatud Riigikohtu otsus nr 3-20-

19/62, p 16) (p 6.1).

Kohus nõustub eeltoodud seisukohaga, et kaebajal on võimalik ka käesolevas asjas tugineda sellele,

et ehitamise eelduseks oli ja on detailplaneeringu olemasolu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Põlma

katastriüksusele ei ole detailplaneeringut kehtestatud.

6. Ehitusluba on oma olemuselt kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb tuvastada asjakohased huvid,

õigused ja häiringud, hinnata häiringute leevendamise võimalusi ning kokkuvõttes põhjendada, kas

kaalukamad on ehitada soovija (arendaja) või naabruskonna huvid. Vaidlust ei ole selle üle, et

kaebaja on arendatava kinnistu vahetu piirinaaber.

Sama põhimõtet kajastab ka ehitusseadustik. Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud

isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg

3). Ehitusloa menetluse käigus esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse

avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada (§ 42

lg 7 p 2). Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja

omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele

1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=370916531

3(7)

isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada

ega leevendada (§ 44 p 4).

Kaebaja õigused ehitusloa andmise menetluses ei piirne seega üksnes sellega, et kaebaja oleks

kaasatud ja ära kuulatud, vaid peab toimuma ka huvide reaalne kaalumine.

7. Kaebaja on esitanud kronoloogia (dtl 71jj), mille kohaselt kaebaja kaasati ehitusloa menetlusse.

Kohus on kohustanud vastustajat esitama haldusmenetluse toimiku materjalid (04.06.2024 määrus,

dtl 87), kui neid ei ole veel kohtule esitatud, sh on seda korranud 04.10.2024 määruses (dtl 192).

Kuivõrd vastustaja poolt muid materjale kaebaja kaasamise ja ärakuulamise kohta esitatud ei ole,

lähtub kohus ennekõike kaebaja poolt dtl 71jj esitatust.

8. Kaebaja on 29.10.2023 vastuses (dtl 72) toonud välja, et päikeseelektrijaam mõjutaks negatiivselt

kaebaja kinnistu turuväärtust. Lisaks leidis kaebaja, et edaspidi piirneks tema kinnistu pooles

ulatuses tehismaastikuga, mis mõjutab piirkonna identiteeti. Sealjuures on kaebaja toonud välja

maastikuanalüüsile tuginedes, et päikesepark hakkab mõjutama taluõuedelt avanevaid vaateid (dtl

72).

Ka kaebuses on kaebaja tuginenud, et maastikuanalüüsiga ei ole arvestatud, tekib visuaalselt väga

häiriv tehismaastik senise loodusmaastiku asemel, mis võib tekitada peegeldusi, ning seetõttu võib

ka kaebaja kinnistu väärtus väheneda.

9. Haldusaktis (dtl 8) puudub mistahes kaebaja õiguste ja kolmanda isiku huvide kaalumine. Hal-

dusaktist ei nähtu, et kaebaja vastuväiteid oleks teadvustatud ja nendega arvestatud. Arvestamine ei

tähenda siinkohal tingimata ehitusloa väljastamata jätmist, vaid kaebaja toodud argumendile õige

kaalu andmist ja seejärel kaalumisotsuse tegemist. Osas, milles esitatud argument on vähetähtis,

võivad kolmanda isiku huvid kaaluda üles kaebaja vastupidise soovi. Osas, milles kaebaja toodud

mõjutused on leevendatavad, tuleb hinnata seda, kas leevendamiskohustust on võimalik

kõrvaltingimusena kehtestada ning kas sellega leitakse naabrite õiguste ja huvide vahel sobilik

tasakaal. Kohtule ei ole esitatud muid materjale, kus vastustajapoolset kaalumist nähtuks ja mida

saaks lugeda haldusakti lisaks või põhjenduseks.

Vastustaja seisukoht, et ehitusloa andmise korral ei saagi esineda väljastamisest keeldumist

võimaldavaid asjaolusid, mistõttu nende kajastamine haldusaktis ei oma sisuliselt tähtsust, on oma

olemuselt ekslik. Kaalumine ja põhjendamine on eriti olulised olukorras, kus isiku soovidele

lõpptulemusena vastu ei tulda – soovitud soodustav haldusakt jäetakse andmata või antakse

haldusakt, mille andmist isik ei soovinud. Seega on haldusaktist põhjenduste nähtumine iseäranis

oluline siis, kui tehakse isiku seisukohtadele ja soovidele vastupidine haldusakt.

Nagu kohus eelnevalt viitas, siis kaalumiskohustus tuleneb ka EhS § 12 lg-st 3 ja § 44 p-st 4.

Olukorras, kus kaalutlusotsuses puuduvad mistahes põhjendused, on tegemist sedavõrd ulatusliku

puudusega, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ning ehitusluba tuleb Põlma

katastriüksuse osas igal juhul tühistada.

10. Kohus selgitab täiendavalt, et haldusakti õiguspärasuse ja kaalutlusõiguse teostamise eest

vastutab vastustaja ehk kohaliku omavalitsuse üksus. Vastustaja ei saa naabrite vastuväidetele

vastamist ja arvestamist anda üle arendamisest huvitatud kolmandale isikule. Vastuväidete osas

tuleb kolmas isik hea halduse tava järgides ära kuulata, sh kas too näeb leevendusmeetmeid või

muud kompromisslahendust, kuid lõplikku kaalumist peab läbi viima vastustaja ise. Seetõttu ei saa

ka kolmanda isiku toodud seisukohti haldusmenetluses lugeda vastustaja põhjendusteks (vt

kolmanda isiku 28.10.2024 menetlusdokumendi lisad, dtl 202 jj), mistõttu kohus neid ka sisuliselt ei

hinda.

4(7)

Sarnaselt ei ole haldusakti osaks kolmanda isiku poolt ehitusprojektis toodud lahendused või

leevendusmeetmed, kui vastustaja ei ole ise korralduses nende piisavust hinnanud. Ehitusprojekti

koostab kolmas isik, kuid ehitusloa andmise otsustab vastustaja. Ehitusprojekti lahendused ei

muutu, sh ka mistahes viite puudumisel ehitusluba andvas korralduses haldusakti põhjendusteks.

11. Kaalumis- ja põhjendamiskohustus ei lange ära seetõttu, et isikul puudub õigus miljöö

muutumatuna püsimisele. Kuigi isik peab teatud ulatuses leppima ümbruskonnas miljöö

muutumisega, seab EhS § 44 p 4 kohustuse kontrollida, ega ei ole tegemist püsiva negatiivse

mõjuga, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

Haldusaktis on vastamata kaebaja seisukohtadele seoses kinnistu väärtuse vähenemisega; sellele, et

kinnistu perimeeter asendatakse umbes 50% ulatuses tehismaastikuga olukorras, kus üldplaneering

näeb ette ennekõike olemuslikult looduslikku maastikku (põllumaa). Isegi põllumajandusmaa

tarastamisel ehk aiaga ümbritsemisel säilib enamasti põllumajandusega tegelemisel nimelt

kinnistute looduslik maastikupilt (põllumaa, heinamaa, istandus vms). Tallinna Ringkonnakohus on

pidanud võimalikuks kaitsta kohtus ka visuaalset vaadet, kui riive sellele on intensiivne (22.02.2024

otsus nr 3-22-13112). Ka päikesepargi korral tuleb arvestada seda, kas selle suurus vähendab isiku

võimalusi viibida senises miljöös; kas see võib mõjutada kinnistu hinda ning kas see rajatiste

kõrgusi arvestades varjab olulisi vaateid (30.06.2022 otsus nr 3-20-18303). Halduskohus leiab, et

samad küsimused on olulised ka siis, kui senine avar vaade võidakse asendada kõrge hekiga.

Sealjuures ei ole oluline, et ka põllumaal võidakse asuda kasvatama nt kõrgeid istikuid, vaid

konkreetsel juhul on heki eesmärk rajatiste varjamine, st ilma rajatisteta ei oleks ka huvi heki

istutamiseks.

Seega on eelduslikult tegemist olulisema riivega, kui üksnes miljöö muutumisega. Kui vastustaja

siiski leidis, et tegemist ei ole püsiva negatiivse ja üleliia koormava mõjuga EhS § 44 p 4 mõttes,

pidanuks vastav põhjendus sisalduma haldusaktis. Viide kohtumenetluses sellele, et piisavateks

leevendusmeetmeteks on projektis ettenähtud kuusehekk, ei ole kaebaja õiguste kaalumiseks

vaidlustatud korralduses piisav. Korralduses endas puudub viide, et kaebaja õiguseid on projektis

ammendavalt arvestatud ning täiendavad leevendusmeetmed ei ole vajalikud (dtl 8), koos vastava

põhjendusega, miks sellised meetmed vajalikud ei ole.

Kaebaja on täiendavalt välja toonud maastikuanalüüsi, millega arvestamist haldusaktist ei nähtu. Ka

maastikuanalüüsist nähtuvad kaebaja seisukohta toetavad põhjendused, et olulised on ka Põlma

katastriüksuse kontaktvööndisse jäävatelt taluõuedelt ja nende vahetust ümbrusest avanevad vaated

(dtl 58, samuti dtl 61 fotod 6 ja 7, dtl 65 vaade 3 variant 1 koos selgitusega ning dtl 66 vaade 4

variant 1).

12. Ümbruskonna muutumisel tuleb lähtuda ka kehtivatest ühiskondlikest kokkulepetest, mis

reeglina sisustatakse planeerimismenetluse käigus. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab detailplaneeringu

puudumisel ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga. Riigikohus selgitas ka otsuses nr 3-

20-19, et kui tegemist on ehitustegevusega, mis seaduse kohaselt nõuab detailplaneeringut, ei

asenda kehtivad projekteerimistingimused puuduolevat planeeringut (p 19). Seega on ka käesolevas

asjas kaebajal võimalik tugineda nii rajatiste vastuolule üldplaneeringuga, detailplaneeringu

puudumisele kui ka projekteerimistingimuste õigusvastasusele (ilma viimase õigusvastasuse

tuvastamist kohtulahendi resolutsioonis taotlemata).

Kaebaja on juba haldusmenetluses viidanud, et päikesepargi rajamine on vastuolus

üldplaneeringuga (06.11.20233 kiri, dtl 75). Haldusaktis sellekohased põhjendused puuduvad.

2 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=377960886

3 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=325765503

5(7)

Kaebajale on vastatud 26.04.2024 e-kirjaga (dtl 83), kus on põhjendatud üksnes, et

detailplaneeringu vajadus päikeseparkide ehituseks on kehtiva Vändra valla üldplaneeringu mõtte

kohaselt kaheldav, aga ka juhul, kui detailplaneering oleks koostatud antud maa-alale, ei välistaks

see samas mahus päikesepargi väljaehitamist samas asukohas.

Kohus märgib, et mistahes detailplaneeringu kehtestamine ja selle alusel ehitamine ei ole PlanS §

142 alusel välistatud juhul, kui õiguspäraselt kehtestatakse üldplaneeringut muutev detailplaneering.

Küll aga saab seisukohale selle kohta, kas on võimalik kehtestada detailplaneering, mis näeb ette

päikesepargi rajamise, asuda nimelt planeerimismenetluses.

13. Kohus selgitab täiendavalt, et kehtiv üldplaneering kui haldusakt on täitmiseks kohustuslik

kõigile, sealjuures selle kehtestajale ehk vastustajale. Kohtupraktikas ei ole täielikult välistatud

koostatava uue üldplaneeringuga arvestamist, kuid see ei saa olla samaväärse või suurema kaaluga

kui kehtiv üldplaneering. Koostatav üldplaneering võib aidata kehtiva üldplaneeringu arengusuundi

suunata, kuid see ei anna alust kehtiva üldplaneeringuga vastuolus oleva planeerimis- või

ehitustegevuse lubamiseks.

Vastustaja on 03.07.2024 vastuses viidanud kehtiva üldplaneeringu seletuskirjale, kuid kohus võtab

kohtuasja juurde nii Vändra valla üldplaneeringu 13.02.2018 täiendatud põhikaardi kui ka

seletuskirja4, vältimaks nende kättesaamatuks muutumist kohtumenetluse kestel. Vastavatest

dokumentidest nähtub järgmist:

-

Põhikaardi kohaselt asub Põlma katastriüksus Venekuusiku külas alal, mis on märgitud kui

põllumajandusmaa (v.a Väärtuslik põllumaa).

-

Seletuskirja kohaselt üldiselt uusi tootmismaid üldplaneeringus ette ei nähta, kuna valla

territooriumil paikneb hulgaliselt olemasolevaid ja kasutusest välja langenud tootmiskomplekse,

kus on olemas vajalik infrastruktuur. Uus tootmismaa on planeeritud Vihtra külas, eesmärgiga

rajada koostootmisjaam (lk 11).

-

Tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja

projekteerimistingimuste väljastamiseks on järgmised: ala juhtfunktsiooniks on tootmismaa, kus

on lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsioon; ümbritsevatele

kinnistutele ei tohi ulatuda tootmisettevõtte poolt tekitatud piirangud, mis võiksid piirata

kinnistute kasutamist, ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta; tootmishooned, mis

asuvad külades asustuse läheduses, peavad oma mahult ja välisilmselt sobima olemasolevasse

keskkonda (lk-d 11-12).

-

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik üldplaneeringus mitte ette nähtud uue tootmismaa

planeerimisel (lk 15).

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et päikesepargi sihtotstarve on (elektrienergia) tootmine, mitte

põllumajandusega tegelemine. Seega on tegemist uue tootmismaaga. Tegemist ei ole ka ajutise

ehitisega EhS § 3 lg 4 mõttes, mis oleks mõeldud lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks. Kohus

ei nõustu vastustajaga osas, et seletuskirja lk-l 15 toodud detailplaneeringu alad ja juhud on

kumulatiivsed, st juhud kohalduvad ainult siis, kui need leiavad aset detailplaneeringu koostamise

kohustusega aladel. Eeltoodule viitab juba juhtude loetelus toodud viide LKS § 38 lg-le 5 ehk

looduskaitselisel eesmärgil kehtestatud detailplaneeringu koostamise kohustusele, mis oma

olemuselt ei saa sõltuda sellest, kas seal nimetatud ehitisi (raudteed, silda, ranna kindlustusrajatist

vms) soovitakse ehitada vastustaja poolt kitsendatud aladele või mujale valla territooriumil.

Kättesaadav:

https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/uhinenud-omavalitsuste-

uldplaneeringud. Otseviited: https://www.pparnumaa.ee/documents/17492607/22074037/4.+V%C3%A4ndra+valla+

%C3%BCldplaneeringu+t%C3%A4iendatud+pohikaart+%28TP%2C%20RB%2913-02-2018.pdf/25857d60-e71f-4cdb-

a1eb-2a29f9cb13f8 (põhikaart) ja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4170/1201/3056/V%C3%A4ndra%20valla%20V

%C3%A4ndra%20piirkonna%20%C3%BCldplaneeringu%20seletuskiri.pdf# (seletuskiri)

6(7)

Muud üldplaneeringu tingimused näivad kohtu esialgsel hinnangul välistavat uue tootmismaa

arendamise ilma detailplaneeringuta, võib-olla isegi ilma üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuta. Kuna uue tootmismaa planeerimisel on eelduslikult nõutav detailplaneering, ei

ole ka oluline, kas Põlma kinnistu põllumaana määratlemine on olemasoleva olukorra fikseering või

juhtfunktsiooni määramine. Üldplaneering sätestab ka mitmeid õiguseid, mis on antud

tootmismaade piirinaabritele tootmisest tekkida võivate mõjude tõrjumiseks. Need üldplaneeringu

sätted loovad kaebajale subjektiivse õiguse üldplaneeringu järgimiseks kaebaja õigusi puudutavas

osas.

Kohus ei võta asjas lõplikku seisukohta, kas projekteerimistingimused on vältimatult õigusvastased

ning kas detailplaneeringu koostamine oli vältimatult kohustuslik, vaatamata mitmele tugevale

argumendile selle järelduse kasuks. Halduskohtulik kontroll on ennekõike halduse tegevuse

järelkontroll, millega ei sekkuta ulatuslikult haldusorgani põhjendamis- ja kaalumiskohustusse.

Halduskohus ei saa siinkohal asuda ise vastustaja asemel haldusmenetlust läbi viima ega tuleviku

tarbeks haldus-akti põhjendusi koostama. Ennekõike peab neile väidetele vastama vastustaja ning

tegema põhjendatud ja kaalutud uue otsustuse.

14. Vaidlustatud haldusakti tühistamist ei välista ka kolmandale isikule tekkida võiv kahju. Kaebaja

on pöördunud tähtaegse kaebusega kohtusse ning asjaolu, et naaber, kes on esitanud

haldusmenetluses vastuväiteid, võib pöörduda nende kaalumata jätmise korral kohtusse, pidi olema

kolmandale isikule ettenähtav. Ka HMS § 67 lg 4 p 1 sätestab, et isik ei saa haldusakti kehtetuks

tunnistamisel tugineda usaldusele, kui halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse

esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse

läbivaatamise ajal. Nagu kohus eelnevalt viitas, saab kaebaja tugineda käesoleva asja raames, et

ehitusliku lahenduse üle tulnuks projekteerimistingimuste asemel otsustada detailplaneeringuga.

Kolmandal isikul ei saanud tekkida õigustatud ootust, et kaebaja ehitusluba vaidlustades sellele

argumendile ei tugine või ehitusloa andmisel ei peaks vastustaja EhS § 44 p 1 järgima.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab ehitusloa Põlma katastriüksuse osas.

Kohus mõistab HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu 20 eurot. Muude menetluskulude tekkimist kaebaja ei väida. Menetlusosaliste muud

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

7(7)