2-24-15953/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15953

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood xxxxxxxxxxxx; e-

post xxx)

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxxx; viibimiskoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Ylt elatis X kasuks alates 21.10.2024 kuni X täisealiseks saamiseni

(s.o xx.xx.xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1. kuupäevaks C arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXX.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

X (hageja) esitas hagi Y (kostja) vastu elatise nõudes. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid

koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati,

et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avaliku e-toimiku vahendusel 12.11.2024.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud.

Hagiavalduses on hageja märkinud, et soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas ning

samas märkinud ära ka, et soovib elatist summas 500 eurot. Kohus on selgitanud 21.10.2024

määruses, et kui hageja soovib elatist üle miinimumsumma, siis tuleb hagejal enda vajadusi

põhjendada ja lisada hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad kõiki tehtavaid kulutusi. Hageja ei

ole kohtule oma vajadusi põhjendanud ega täiendavaid tõendeid kohtule esitanud, seega ei ole

põhjendatud elatise väljamõistmine üle kehtiva miinimummäära.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt

on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates

01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt

selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist,

kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu

lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et

hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

baassummale.

Kohus selgitab, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 21.10.2024. Seega on hageja õigustatud elatist nõudma alates

21.10.2024.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik