27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-19463

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

20. septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-19463 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 20.09.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.G elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.G, isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta A.G tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat kaido Kooga taotlus A.G-le riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas

38, 85 eurot. Välja mõista A.G-lt kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

A.G tasuda kaitsjatasu ühe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „A.G 1- 09-19463 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 22.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.G elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.G tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 05.02.2010 kohtuotsusega KarS §200 lg 2 p 7, §

121 ja § 349 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 ja § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 25.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus 5 päeva. Karistuse kandmise algus . 01.03.2010 ja lõpp 26.10.2012

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat A.G on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub ta elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ning omandamisel abikoka eriala. Enne vangistust oli vanemate ülalpidamisel, kes toetavad teda ka vangistuse ajal. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub.

Viru Vanglas viibides õppis abikoka eriala ning läbis agressiooni asendamise, sotsiaalsete oskuste ja eluviisitreeningud. Alates 24.01.2011 paigaldatud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusametniku ettekande

kohaselt A.G käitumist võivad vabaduses mõjutada: -riskiv ja hoolimatu elustiil -alkohol -impulsiivne käitumine Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud A.G tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.G isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Varem on A.G 1 kord kriminaalkorras karistatud isikuja varavastaste kuritegude eest tingimisi vangistusega. Viimased kuriteod, muu hulgas esimese astme kuriteo (röövimise) pani toime katseajal, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vangistuse ajal A.G on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist.

Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. A.G puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid.

A.G oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu.

Karistusaja lõpuni on veel ligi aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg, et läbida õppeja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul A.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.G vabastamisega temale Pärnu

Maakohtu 05.02.2010

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik

Loretta Pikma