2-24-110870/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-110870

Tsiviilasi

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS hagi M T vastu

võlgnevuse nõudes

Hagi hind

949,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS, rk 10361578, seaduslik

esindaja Aivar Pilv

Kostja:

M T, ik xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M T hageja LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS kasuks

17.10.2023 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx tulenev tasumata võlgnevus summas

737,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 09.12.2024 seisuga 128,21 eurot ja TsMS §

367 alusel viivis määraga 24% aastas põhivõlgnevuse (737,80 euro) tasumata jäägilt

alates 10.12.2024 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni, kuid kokku mitte suuremas

ulatuses kui põhivõlgnevus.

3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt M T hageja

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS kasuks menetluskulude katteks 245 eurot.

4. Jätta kostja M Ti menetluskulud tema enda kanda.

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 29.04.2024 esitas LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 30.05.2024,

korrigeeritult 08.07.2024 Viru Maakohtule hagi M Ti vastu võlgnevuse nõudes.

Esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole õigusteenuse saamiseks tsiviilasjas nr

2-23-13792, millest tulenevalt osutas hageja kostjale õigusteenust 2023. aastal sõlmitud

kliendilepingu nr xxxx alusel (dtl 55 - 59).

19. oktooberil 2023 esitas hageja kostjale kliendilepingus sätestatud ülesannete täitmise eest arve

nr 20231217 summas 957,80 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 35-36), millele lisatud

spetsifikatsioonist nähtuvad arvega seonduvalt osutatud õigusteenuse raames tehtud tööd.

Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 26. oktoober 2023.

14.11.2023 ja 04.12.2023 meeldetuletuskirjas palus hageja tasuda arve. 20.12.2023 edastas hageja

viimase pöördumise arve nr 20231214 tasumiseks, millele kostja vastas 27.12.2023, paludes

kokkulepet arve tasumiseks osamaksetena (dtl 39-42).

05.01.2023 (kohtu märkus- õige peaks olema 2024) edastas hageja kostjale maksegraafiku, mille

kostja 8. jaanuaril kinnitas ja palus pikendada esimese makse tähtaega kuni 25.01.2024 (algse

15.01.2024 asemel (dtl 60-63).

09.01.2024 edastas hageja kostjale allkirjastamiseks temaga eelnevalt kooskõlastatud

maksegraafiku ja võlatunnistuse (dtl 64 - 66).

Hageja korduvatele (19.01.2024, 30.01.2024, 22.02.2024) meeldetuletustele võlatunnistuse

allkirjastamiseks ja selle tagastamiseks hagejale, kostja enam ei reageerinud (dtl 67 - 69).

Maksegraafiku kohaselt pidi kostja esimese osamakse tasuma 25.01.2024 summas 357,80 eurot,

teise osamakse 05.02.2024 summas 300 eurot ja kolmanda osamakse 19.03.2024 summas 300

eurot.

Hagiavalduse esitamise aja seisuga ei ole kostja makseid vastavalt maksegraafikule teostanud.

Kostja on teinud kolm osamakset - 01.02.2024 summas 70 eurot, 14.03.2024 summas 100 eurot

ja 19.03.2024 summas 50 eurot.

Hagiavalduse esitamise seisuga on arve nr 20231217 kostja poolt tasumata summas 737,80 eurot

(summa käibemaksuga).

Hagejal on kostja vastu rahalise kohustuse täitmise nõue. Advokaadibüroo nõuab kostjalt põhivõla

tasumist.

Advokatuuriseaduse § 55 lg 3 sätestab, et õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja poolt

isikuga sõlmitavale kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 619 on sätestatud, et käsunduslepinguga kohustub üks isik

(kaäsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Advokaadibüroo ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingus on hageja oma kohustuse korrektselt ja

nõuetekohaselt täitnud, hagi aluseks oleval arvel kajastatud õigusabiteenused on osutatud

kokkulepitud ulatuses ja kostjat ka sellest informeerides.

Kuna kostja on talle teostatud tööd vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et

täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 alusel oli kostjal kohustus hageja poolt esitatud arve nr 20231217 tasuda 7

(seitsme) kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise kuupäevast, kuid ta on jätnud selle

kohustuse täitmata kokku summas 737,80 eurot, mistõttu on hagejal kostja vastu käsundi

täitmisest tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse nõue summas 737,80 eurot.

VÕS § 113 lg 1 ning kliendilepingu p-i 9 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt arve tasumisega

viivitamisel viivist 24% tasumata summalt aastas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Sissenõutavaks muutunud viivised on arvestatud alates 20.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

29.05.2024 arve nr 20231217 tasumata summalt 737,80 eurolt summas 34,35 eurot, mille hageja

palub kostjalt välja mõista.

TsMS § 367 alusel palub hageja mõista kostjalt välja edaspidised viivised suuruses 24% tasumata

põhinõude summalt aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 30.05.2024 kuni nõude

täieliku rahuldamiseni, aga mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise 09.07.2024 määrus kätte toimetatud

isiklikult 07.11.2024. Kostjat oli kohustatud hagile vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide

kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust

hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema

vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on selles menetluses tähtajaks

määratud 20 päeva. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 07.11.2024, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 27.11.2024. Kostja kohtule

vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis

näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

5. Poolte vahel on 17.10.2023 sõlmitud kliendileping nr xxxx, millega kostja andis hagejale

käsundi õigusteenuse osutamiseks ja kostja võttis endale kohustuse selle eest hagejale tasuda.

Lepingu alusel esitatud arvet kostja nõuetekohaselt ei tätnud ja, olles seda osaliselt täitma asunud,

ei ole seda ka sisuliselt vaidlustanud.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

VÕS §-s 619 on sätestatud, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (kaäsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

6. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud

osaliselt tasumata hageja poolt esitatud arve nr 20231217, st kokku summas 737,80 eurot.

7. Kostja ei ole esitanud hagimenetluses vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et

kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude kogu ulatuses, mõistab välja

põhinõude 737,80 eurot.

8. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

9. Kohus märgib, et korrigeeritud hagi resolutsiooni p.-s 1.4 esitatus (edaspidise viivisenõude

esitamisel) on ebatäpsus põhinõude summa osas - 737,60 euro asemel tuleb õigeks lugeda 737,80

eurot.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt

737,80 eurolt lepingus kokku lepitud viivisemääras 24% aastas alates 20.03.2024 kuni hagi

esitamiseni 29.05.2024, 71 päeva eest kokku summas 34,35 eurot. Kohus on kontrollinud ja

nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 43). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb

kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt

hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 24% aastas põhinõudelt 737,80

eurolt alates 30.05.2024 kuni lahendi tegemiseni 09.12.2024 (k.a) 194 päeva eest, mis on 93,86

eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

sissenõutavaks muutunud viivis 09.12.2024 seisuga kokku summas 128,21 eurot (34,35 + 93,86).

11. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv lepingujärgne viivis 24% aastas tasumata põhinõude jäägilt alates 10.12.2024 kuni

põhinõude 737,80 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav

viivis ei tohi ületada 609,59 eurot (737,80 – 128,21).

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. Hageja tasus riigilõivu 245 eurot ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Muude menetluskulude taotlust, maakohtu 09.07.2024 määruse p.4 alusel, ei ole hageja

tähtaegselt esitanud.

15. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

16. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik