2-22-14922/125 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14922

Kohtuasi

Q.I avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse

viibimiskoha määramise ja tervise küsimuste osas ja

selles osas ainuhooldusõiguse saamiseks ning lapsega

suhtlemiskorra määramiseks

X.C avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

lapsega reisimise osas ja selles osas ainuhooldusõiguse

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Q.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Epp Lumiste

Avaldaja X.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Puudutatud isik (laps) K.M (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis

Masso asendaja vandeadvokaadi abi Laureana Telk

Vallavalitsus

Tallinna Linnavalitsus Linnaosa Valitsuse kaudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.I 04.06.2024 esitatud tõendid vastu võtmata.

2. Rahuldada X.C määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 22.01.2024 määruse resolutsiooni p 4.4 alates

16.12.2024 ning määrata, et alates 16.12.2024 viibib laps koos isaga

paarisnädalatel kolmapäeval kella 15.30-st kuni reedel kella 9.00-ni ning paaritutel

nädalatel neljapäeval kella 15.30-st kuni pühapäeval kella 19.30-ni.

2-22-14922

Ringkonnakohtu määratud muudetud suhtlemise kord on täidetav alates

16.12.2024.

4. Jätta K.M-ile määratud esindaja määruskaebemenetluse kulud Eesti Vabariigi

kanda ja ülejäänud määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Jätta Q.I avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

5.2. Jätta X.C avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

5.3. Rahuldada Q.I avaldus lapse K.M-iga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

osaliselt.

5.4. Määrata kindlaks K.M-i (laps) alljärgnev suhtlemise kord Q.I (isa) ja X.C-ga

(ema):

5.4.1. Alates 23.01.2024 kuni 29.02.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel

esmaspäeviti kell 15.30-19.30, kolmapäeviti kell 15.30-19.30 ja neljapäeviti

kell 09.00-19.30 ning paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30-19.30,

reedeti kell 15.30-19.30 ning laupäeviti kell 09.00-19.30.

5.4.2. Alates 01.03.2024 kuni 30.06.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel

kolmapäeviti kell 15.30-19.30 ja neljapäeviti kell 09.00-19.30 ning

paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30-19.00 ning alates reedest kella

15.30-st kuni laupäeva kella 19.30-ni.

5.4.3. Alates 01.07.2024 kuni 30.09.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel

kolmapäeviti kella 15.30-st kuni neljapäeva kella 19.30-ni ning paaritutel

nädalatel reedest kella 15.30-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.30-ni.

5.4.4. Alates 01.10.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel teisipäeval kella

15.30-st kuni neljapäeval kella 09.00-ni ning paaritutel nädalatel

esmaspäeviti kell 15.30-19.30 ja neljapäeviti kella 15.30-st kuni pühapäeva

kella 19.30-ni.

5.4.5. Alates 16.12.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeval

kella 15.30-st kuni reedel kella 9.00-ni ning paaritutel nädalatel

neljapäeval kella 15.30-st kuni pühapäeval kella 19.30-ni.

5.4.6. Suhtluskorraga kindlaksmääratud ajal võtab isa lapse ema elukohast või

lasteaiast ning viib enda suhtluskorra lõppedes lapse tööpäeva hommikul

lapse lasteaeda juhul, kui ema on eelnevalt teada andnud, et soovib, et isa

viiks lapse lasteaeda. Kui isa suhtluskord lõpeb õhtusel ajal, võtab ema

lapse isa elukohast.

5.4.7. Kui ema sünnipäev ei lange punktide 5.4.1–5.4.5 järgi ajale, mil laps on

ema juures, veedab laps emaga ema sünnipäeva kell 15.30-19.30. Ema

toob lapse isa elukohast ja viib lapse isa elukohta tagasi. Kui isa sünnipäev

ei lange punktide 5.4.1-5.4.5 järgi ajale, mil laps on isa juures, veedab laps

isaga isa sünnipäeva kell 15.30-19.30. Isa toob lapse ema juurest ja viib

lapse ema elukohta tagasi.

5.4.8. Kui emadepäev ei lange punktide 5.4.1–5.4.5 järgi ajale, mil laps on ema

juures, veedab laps emadepäeva emaga kell 09.00-19.30. Ema toob lapse

isa elukohast ja viib lapse isa elukohta tagasi. Kui isadepäev ei lange

punktide 5.4.1–5.4.5 järgi ajale, mil laps on isaga, veedab laps isadepäeva

isaga kell 09.00-19.30. Isa toob lapse ema elukohast ja viib lapse ema

elukohta tagasi.

5.4.9. Lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta

suhtluskorra alusel on. Vanemal, kelle juures laps enda sünnipäeval ei

viibi, on õigus lapsega tema sünnipäeval kohtuda vähemalt kolm tundi.

2-22-14922

Täpse aja ja koha, kus eemal olev vanem lapsega kohtub, lepivad

vanemad kokku.

5.4.10.

23.12 alates kella 09.00-st kuni 24.12 kella 19.30-ni veedab laps paaris

kalendriaastatel emaga ja paaritutel kalendriaastatel isaga. Lapse viimise

ja toomise korraldab vanem, kelle juures laps eelmises lauses nimetatud

aja veedab. 25.12 alates kella 09.00-st kuni 26.12 kella 19.30-ni veedab

laps paaritutel kalendriaastatel emaga ja paaris kalendriaastatel isaga.

Lapse viimise ja tagasi toomise korraldab vanem, kelle juures laps

eelmises lauses nimetatud aja veedab.

5.4.11.

Alates 2025. aastast viibib suvekuudel laps isa puhkusel ajal kaks

järjestikust nädalat isaga ning ema puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat

emaga. Vanemad kooskõlastavad puhkuste ajad hiljemalt iga aasta 1.

märtsiks. Kui vanemad ei jõua selleks ajaks kokkuleppele, veedab laps

juuli esimese ja teise esmaspäevaga algava nädala isaga ning juuli

kolmanda ja neljanda esmaspäevaga algava nädala emaga.

5.4.12.

Vanematel on enda suhtlemiskorra ajal õigus lapsega reisida ilma teise

vanema nõusolekuta Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning

Ühendkuningriigis. Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse

päeva ette. Ülejäänud riikidesse ning väljaspool enda suhtlemiskorda

reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek.

5.4.13.

Alates 2026. aastast on mõlemal vanemal õigus käia lapsega kaks

korda aastas kuni kahenädalasel välisreisil Euroopa Liidu piires, Türgis,

Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis ilma teise vanema nõusolekuta.

Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud

riikidesse ning rohkem kui kahel korral reisimiseks on vajalik teise

vanema nõusolek.

5.4.14.

Alates lapse nelja-aastaseks saamisest on suhtluskorra välisel ajal

lahus oleval vanemal õigus lapsega suhelda sidevahendite (telefon,

videokõne jms) teel.

5.4.15.

Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega

Messengeris ja e-kirja teel ning vastamine toimub kolme päeva jooksul.

Kiireloomulistes küsimustes suhtlevad vanemad Messengeris või telefoni

teel ning vanemad vastavad esimesel võimalusel.

5.4.16.

Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses,

käesoleva määrusega sätestatust erinevas, lapsega suhtlemise korras.

5.5. Jätta menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning lapse

esindamise kulud riigi kanda.

5.6. Kohtumäärus suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata.

Kohtumääruse p 5.4.5 on täidetav alates 16.12.2024. Kohtumääruse rikkumise

korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-22-14922

Ringkonnakohtu määratud muudetud suhtlemise kord on täidetav alates 16.12.2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Q.I (avaldaja, isa) esitas 05.10.2022 Harju Maakohtule avalduse, mille palus lõpetada

enda ja X.C (ema) ühise hooldusõiguse K.M-i (laps) viibimiskoha määramise ja tervise

küsimuste osas ning anda selles osas ainuhooldusõiguse isale.

Samuti palus isa määrata lapsega suhtlemiseks järgmise korra.

1) Laps veedab isa juures iga kalendriaasta paaritu kalendrinädala.

2) Isa võtab lapse iga kalendriaasta paaris kalendrinädala pühapäeva õhtul kell 17 lapse

ema juurest ja viib lapse tagasi ema juurde paaritu kalendrinädala pühapäeval kell 17.

3) Isadepäeva veedab laps alati isaga ning emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui

isadepäev on kalendri järgi nn ema suhtluskorra järgsel pühapäeval, läheb laps isa

juurde sellel nädalal laupäeva õhtul kell 17. Kui emadepäev on kalendri järgi nn isa

suhtluskorra järgsel pühapäeval, läheb laps ema juurde sellel nädalal laupaeva õhtul kell

17. 4) Isa sünnipäeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva veedab laps emaga. Kui isa

sünnipäev on kalendri järgi nn ema suhtluskorra järgsel ajal, läheb laps isa juurde isa

sünnipäeva eelsel õhtul kell 17 ja tuleb sealt tagasi järgmisel õhtul kell 17. Kui ema

sünnipäev on kalendri järgi nn isa suhtluskorra järgsel ajal, läheb laps ema juurde ema

sünnipäeva eelsel õhtul kell 17 ja tuleb sealt tagasi järgmisel õhtul kell 17. Isa

sünnipäeval sõidutab last edasi ja tagasi ema, ema sünnipäeval isa.

5) Lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta graafikujärgselt on.

Vanemal, kelle juures laps lapse sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema

sünnipäeval vähemalt kolm tundi kohtuda. Täpse aja ja koha kus eemal olev vanem

lapsega kohtub, lepivad vanemad kokku jooksvalt.

6) Jõuludest viibib laps paaritutel kalendriaastatel emaga 23–24.12 ja isaga 25–26.12.

Paaris aastatel vastupidi. Laps läheb ühe vanema juurest teise juurde 25.12 kell 14.

Paaris aastatel on vastupidi.

7) Suvekuudel on laps isa puhkuse ajal isaga ja ema puhkuse ajal emaga. Ülejäänud ajal

kehtib tavapärane suhtluskord. Vanemad kooskõlastavad puhkuste ajad hiljemalt iga

aasta 1. märtsiks. Juhul, kui puhkuste aegade kooskõlastamine ebaõnnestub, veedab

laps juuli esimese ja teise täisnädala ning augusti esimese täisnädala isaga ning juuli

kolmanda ja neljanda täisnädala ning augusti teise täisnädala emaga.

8) Vanemate kokkuleppel võib kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorda muuta.

9) Suhtluskorra välisel ajal on lahus oleval vanemal õigus suhelda lapsega sidevahendite

(telefon, videokõne jms) teel.

10) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes uksteisega kas telefoni, sõnumite

või e-kirjade vahendusel.

Avalduse kohaselt on avaldaja ja X.C kooselust sündinud 26.06.2021 poeg. Vanematel on

ühine hooldusõigus. Kooselu ajal hoolitses isa lapse eest ja tegeles temaga. 10.01.2022 viskas

lapse ema avaldaja nende ühisest kodust välja. 2022 jaanuaris sõlmisid vanemad ühekuulise

suhtluskorra isa ja lapse omavahelise suhte tagamiseks. Kord ei arvestanud isa ettepanekuid ja

isal oli ebamõistlikult vähe aega lapsega suhtlemiseks. Ema keeldus perelepituses osalemast.

Isa tegi 07.09.2022 emale ettepaneku, et laps elab vahelduvalt nädala kaupa kummagi vanema

2-22-14922

juures. Ema tegi 12.09.2022 vastupakkumise, mille kohaselt ei oleks isal võimalik lapsega

ööbimistega koos olla ning isa saaks veeta lapsega ühel nädalal 9 tundi ja teisel nädalal 15

tundi ning sedagi kolmanda isiku juuresolekul ema elukohas. Ema ignoreerib isa ja lapse

õigusi ega ole valmis mõistlikuks koostööks.

Vanemate omavahelised suhted on halvad ning vanematel on erimeelsused hooldusõiguse

teostamisel lapse tervist, st lapse vaimse tervise tagamist puudutavastes küsimustes, samuti

lapse hügieeninõuete järgimisel.

Isa tegi 21.08.2023 kompromissiettepaneku, mille kohaselt säilib vanematel ühine

hooldusõigus ning suhtluskorra rakendamisel on kahekuuline üleminekuperiood, sh esimesel

kuul toimub üks ööbimisega kohtumine ja teisel kuul kaks ööbimist.

2. Ema esitas 21.04.2023 Harju Maakohtule vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate

ühise hooldusõiguse lapsega reisimise osas ja anda selles osas ainuhooldusõiguse üle emale,

sest isa keeldub põhjendamatult lapse ja ema Türki reisimiseks nõusolekut andmast.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Ema

vaidles isa avaldusele vastu ning palus jätta isa avalduse ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamise osas rahuldamata ja rahuldada suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse osaliselt.

Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja selles osas isale ainuhooldusõiguse

andmine oleks vastuolus lapse huvidega. Ainuüksi see, et isa oli sunnitud asuma eraldi elama,

ei tähenda seda, et vanematel on ületamatud erimeelsused. Lapse elukoht on tema sünnikodus,

kus laps on kogu aeg elanud ning selle muutmine või isa soovidest lähtuv vahelduv elukoht

oleks lapse huvidega sügavas vastuolus.

Isal on õigus lapsega regulaarselt suhelda ning see õigus on olnud talle tagatud. Ema ei ole

teinud takistusi lapsega suhtlemiseks, sh enda valitud kohas ja enda valitud isikute

juuresolekul. Suhtluskord peab eelkõige arvestama lapse huve, mitte vanema õigusi. Lapsele

tuleb tagada kontakt mõlema vanemaga, kuid suhtluskord peab olema lapsele jõukohane,

mitte teda koormav. Praegu on vanemate kokkuleppel isa ja lapse suhtlemisekord järgmine: 1)

paaritutel nädalatel E, K kell 15–19:30 ja L kell 9:30–19:30 ning 2) paaris nädalatel E, K kell

15–19:30 ja N kell 9:30–19:30. Lapse suhtlemise korda tuleb muuta järk-järgult lapse ja isa

koosviibimise aega suurendades ning lähtudes lapse vanusest, arengust, vajadustest ja

võimetest. Laps on kaheaastane ega ole isa juures ööbinud. Kuna lapsel on erinevate

muudatustega harjumiseks läinud tavaliselt u 3–4 kuud, saaks esimene suhtluskorra muudatus

pärast sõime minekut toimuda 2024 jaanuaris-veebruaris ning sõltuvalt lapse muutustega

harjumisest saab teha edasisi muudatusi suhtlemises. Kuna 2023 augustis hakkas laps käima

sõimes ja sõimes käies on laps veidi enam haige, tuleb ka seda suhtluskorda määrates

arvestada.

Sünnipäevadel ja tähtpäevadel ei ole põhjendatud kohtuda ööbimisega. Lapse toomine ja

viimine võiks olla alati ühetaoline. Lapsele ei ole jõukohane viibida puhkuse ajal kaks nädalat

isaga ning põhjendatud ei ole juuli ja augusti esimesel nädalal isaga viibimine. Arvestades

lapse vanust, ei ole ta võimeline suhtlema sidevahendite vahendusel. Lisaks on vaja

reguleerida lapse haigestumisega seonduvat ning vanematel peaks olema õigus enda

suhtlemiskorra ajal lapsega reisida ilma teise vanema nõusolekuta.

Ema palus 06.09.2023 vastuses määrata isa ja lapse suhtlemiseks järgmise korra.

2-22-14922

1) 2024 jaanuarist või veebruarist kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel E ja R kell 15–

19.30 ja L kell 9.00–19.30 ning paaris nädalatel E ja K kell 15–19.30 ja N kell 9.00–

19.30.

2) 2024 aprillist või maist kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel E ja R kell 15–19.30 ja

L kell 9.00–19.30 ning paaris nädalatel K ja N kell 9.00–19.30.

3) 2024 juunist või juulist kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel E kell 15–19.30 ja R

kell 15 kuni L kell 17.00 ning paaris nädalatel K ja N kell 9.00–19.30;

4) 2024 novembrist või detsembrist kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel R kell 15 kuni

L 19.30 ja P kell 9.00–17.00 ning paaris nädalatel N kell 9.00–19.30.

5) 2025 märtsis või aprillis kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel R kell 15 kuni P kell

17.00 ning paaris nädalatel N kell 9.00–19.30.

6) Avaldaja võtab lapse suhtlemiskorra alguses lapse ema juurest ja viib lapse

suhtlemiskorra lõppemisel tagasi ema juurde.

7) Isadepäeva veedab laps kell 9.00–19.30 avaldajaga ning emadepäeva veedab laps kell

9.00-19.30 emaga.

8) Isa sünnipäeva veedab laps kell 15.00–19.30 isaga ja ema sünnipäeva kell 15.00–19.30

emaga.

9) Lapse sünnipäeva veedab laps kell 15.00–19.30 paaris aastal emaga ja paaritul aastal

isaga.

10) 24.12. viibib laps kell 9.00–19.30 paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga. Peale

üleminekuperioodi viibib laps vaheldumisi 24.12. kell 9.00 kuni 25.12. kell 19.30

paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga.

11) Vanemate kokkuleppel võib kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorda muuta.

12) Alates lapse 5-aastaseks saamisest on suhtluskorra välisel ajal lahus oleval vanemal

õigus suhelda lapsega sidevahendite (telefon, videokõne jms) teel.

13) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega telefoni, sõnumite või

e-kirjade vahendusel.

14) Lapse palavikuga või tubast ravi vajava haiguse puhul suhtlemiskorra alusel

kohtumisi avaldajal ja lapsel ei toimu ning neid kohtumisi ei asendata. Kui laps

haigestub isa juures ning lapsel on palavik või vajab laps tubast ravi, viib isa lapse

esimesel võimalusel ema juurde. Peale üleminekuperioodi jääb laps suhtlemiskorra

lõppemiseni isa juurde, v.a kui laps avaldab ise soovi ema juurde minna.

15) Vanematel on õigus enda suhtlemiskorra ajal lapsega reisida ilma teise vanema

nõusolekuta. Emal on õigus reisida koos lapsega oma suhtlemiskorra välisel ajal iga

aasta veebruaris kuni 2 nädalase järjestikkuse perioodi jooksul ning iga aasta oktoobris

kuni 2 nädalase järjestikkuse perioodi jooksul.

4. Isa

vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata või anda mõlemale

vanemale lapse reisimist puudutav viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus ajal, mil laps

viibib selle vanema juures. Ema peaks lapsega reisima enda suhtluskorra ajal. Ema pakutud

suhtluskord rikub jätkuvalt isa ja lapse õigusi ega lähtu lapse huvidest.

5. Lapse esindaja

toetas isa kompromissiettepanekut, alternatiivselt palus osaliselt rahuldada

isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Lapse esindaja ei toetanud ühise

hooldusõiguse osalist lõpetamist.

Lapse isa juures ööbimist ei ole põhjendatud ei ole takistada. Enne 50/50 suhtluskorra

kehtestamist on vaja läbida mõistliku pikkusega üleminekuperiood ja seniks kohaldada

suhtluskorda, kus lapse elukoht on ema juures ja isaga viibib laps suhtluskorra alusel mõnedel

päevadel nädalas ja ööbimistega lühikestel ja/või pikkadel nädalavahetustel.

2-22-14922

Lapse esindaja ei toetanud ema avaldust.

6. Linnaosa Valitsus

toetas isa kompromissiettepanekut, alternatiivselt palus rahuldada isa

avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Linnaosa Valitsus ei võtnud seisukohta ühise

hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta.

Isa soov osaleda lapse igapäevaelus on mõistetav ning tema kindel soov, et laps saaks tema

juures ööbida, on kookõlas lapse arengu ja võimetega. Ema teeb põhjendamatuid takistusi

lapse ööbimisele isa juures. Lapsel on hea suhe mõlema vanemaga ning mõlemad tulevad

lapse eest hoolitsemisega toime. Lapse põhiliseks elukohaks ema kodu ja laps käib isa juures

vanemate vahel kokkulepitud suhtluskorra alusel, mille tulemusena on ka isa elukoht

muutunud lapse jaoks juba tuttavaks keskkonnaks. Arvestades isa ja lapse lähedast suhet ning

lapsele tuttavaks saanud uut keskkonda, ei ole põhjust, miks laps ei võiks isa juures ööbida.

Ema on kinnitanud, et laps on vahva matkasell, st suudab võõra keskkonnaga kohaneda.

Lapse kohanemisraskusi lasteaiaga ei saa võrrelda isa juures ööbimisega, sest see on lapsele

võõras keskkond ning lapse ümber on tundmatud isikud.

Mh on isa esitatud kompromissiettepanek on mõistlik ning lapse huve ja arengut arvestav,

sisaldades ka lapse jaoks sobivat üleminekuperioodi. Isa soov, et laps saaks isa juures ööbida,

on kooskõlas lapse arengu ja võimega iseseisvuda. Ema on teinud põhjendamatuid takistusi

lapse ööbimistele isa juures. Lapsel on hea suhe mõlema vanemaga ning mõlemad

lapsevanemad tulevad lapse eest hoolitsemisega toime. Kui kompromissi ei sõlmita, toetab

eestkosteasutus lapse isa 05.10.2022 esitatud avaldust suhtluskorra osas.

Linnaosavalitsus ei toetanud ema avaldust, kuna ei esine asjaolusid, mistõttu tuleks

hooldusõigus reisimise osas ainuhooldusõigus tuleks lõpetada.

7. Vallavalitsus

ei toetanud isa avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Suhtluskord ei

vaja (menetluse ajal) muutmist.

Vallavalitsus on peres toimuvaga kursis alates 2021 detsembrist, mil lastekaitsespetsialist

külastas vanemaid pärast konflikti. Vestlusel selgus, et vanemate suhted olid enne lapse sündi

väga head, kuid pärast lapse sündi on omavahelised pinged väga suured, sh on pidevad

vaidlused lapse hooldamise küsimustes. Vanemad suunati ohvriabi spetsialisti nõustamisele,

kus kumbki käis ühe korra eraldi ja vanemad käisid kaks korda koos. Lisaks suunati vanemad

pereterapeudi vastuvõtule, kus vanemad käisid ühe korra ning misjärel soovitas terapeut

pingete vähendamiseks võimaldada emal ja lapsel kodus olemist ilma isata. Vanemad tegid

kokkuleppe, mille kohaselt viibis ema 16.12.2021–02.01.2022 lapsega kodust eemal. 2022

jaanuaris suunati vanemad pereteraapiasse, kus nad käisid koos kaks korda (kokku kasutati

teenust 5 korda) ja kus oli püsivaks probleemiks mittetoimiv paarisuhe. 13.01.2022 toimus

Vallavalitsuses kohtumine, kus arutati läbi isa ja lapse suhtlemise kord, mille vanemad

allkirjastasid. Edaspidi tegid vanemad iga kuu kokkuleppeid Vallavalitsust kaasamata.

28.10.2022 ema kodukülastuse ajal oli laps rõõmsameelne, istus ema kõrval põrandal ja

mängis. Ema on taganud lapsele väga head elamistingimused, kindla päevarutiini, lapse terve

olemise ning eakohase arengu. Ema ei takista isal lapsega suhelda. Ema oli nõus, et laps

kohtub isaga isa korteris, kuid kohtumisaja pikendamine peaks toimuma samm-sammult, et

lapsel oleks aega kohaneda.

2-22-14922

31.10.2022 isa kodukülastuse ajal oli laps isaga, istus põrandal isa kõrval ja mängis. Laps oli

rahulik, kuid proovis kogu aeg midagi uut teha. Isal on lapsega hea ja lähedane suhe. Isa

soovis viibida lapsega oma korteris 50:50 põhimõttel.

Vaheldumisi kummagi vanema juures elamine võib olla toimiv siis, kui vanemad on

võimelised koostööks. Siiani on vanemate vaheline suhtlus kasvatusküsimustes raskendatud,

tingituna isa nõudmistest, mis ei toeta lapse huve. Väikese lapse eluterve keskkonna

toetamine eeldab kindlat rütmi, ühtset päevarežiimi ning stabiilset elukorraldust. Laps tunneb

end isaga hästi ning kiindumussuhe on loodud. Ema on lapsele taganud turvalise ja stabiilse

elukeskkonna, ema lähtub oma tegevustes ja elukorralduses lapse vajadustest, mistõttu lapse

elukorraldus ei vaja muutmist. Laps peab saama elukorralduse muutmisel kohanemiseks aega.

Arvestada tuleb vanust ja arenguvajadusi. Muudatusi lapse elukorralduses saab sisse viia

samm sammult, jälgides kuidas muutused mõjuvad lapsele, sh kas tuleb võtta samm tagasi või

saab edasi liikuda.

Vallavalitsus toetas ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks reisimise osas, kuna isa

on takistanud emal lapsega reisida.

Menetluse edasine käik

8. Harju Maakohus arutas mh suhtluskorra küsimusi 17.10.2023 kohtuistungil ning edastas

30.10.2023 menetlusosalistele järgmise isa ja lapse suhtluskorra projekti.

1) Alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel E kell

15.00–19.30, K kell 15.00–19.30 ja N kell 9.00–19.30 ning paaritutel nädalatel E kell

15.00–19.30, R kell 15.00–19.30 ning L kell 9.00-19.30.

2) Alates 01.07.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel T kell 15.00 kuni N kell 9.00

ning paaritutel nädalatel E kell 15.00–19.30 ja N kell 9.00 kuni P kell 19.30.

3) Suhtluskorraga kindlaksmääratud ajal võtab isa lapse ema elukohast või lasteaiast ning

toob lapse suhtluskorraga kindlaksmääratud ajaks ema elukohta või tööpäeviti

lasteaeda juhul, kui ema on eelnevalt teada andnud, et soovib, et isa viiks lapse

lasteaeda;

4) Kui ema sünnipäev ei lange p-de 1–2 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps

emaga ema sünnipäeva kell 15.00–19.30. Kui isa sünnipäev ei lange p-de 1–2 järgi

ajale, mil laps on isaga, veedab laps isaga isa sünnipäeva kell 15.00–19.30.

5) Kui emadepäev ei lange p-de 1–2 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps

emadepäeva emaga kell 9.00–19.30. Kui isadepäev ei lange p-de 1–2 järgi ajale, mil

laps on isaga, veedab laps isadepäeva isaga kell 9.00–19.30.

6) Lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta suhtluskorra alusel

on. Vanemal, kelle juures laps enda sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema

sünnipäeval kohtuda vähemalt kolm tundi. Täpse aja ja koha, kus eemal olev vanem

lapsega kohtub, lepivad vanemad kokku.

7) 23.12–24.12 veedab laps paaritutel kalendriaastatel emaga ja paaris kalendriaastatel

isaga. 25.12–26.12 veedab laps paaris kalendriaastatel isaga ja paaritutel

kalendriaastatel emaga.

8) Suvekuudel viibib laps isa puhkusel ajal kaks järjestikust nädalat isaga ning ema

puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat emaga. Vanemad kooskõlastavad puhkuste ajad

hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Kui vanemad ei jõua selleks ajaks kokkuleppele,

veedab laps juuli esimese ja teise esmaspäevaga algava nädala isaga ning juuli

kolmanda ja neljanda esmaspäevaga algava nädala emaga.

2-22-14922

9) Emal on õigus paariskuudel ning isal paaritutel kuudel käia lapsega kuni

kahenädalastel välisreisidel Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning

Ühendkuningriigis ilma teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teist vanemat

teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse reisimiseks on vajalik teise

vanema nõusolek.

10) Alates lapse 3-aastaseks saamisest on suhtluskorra välisel ajal lahus oleval vanemal

õigus lapsega suhelda sidevahendite (telefon, videokõne jms) teel.

11) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega Messengeris ja e-kirja

teel ning vastamine toimub kolme päeva jooksul. Kiireloomulistes küsimustes

suhtlevad vanemad Messengeris või telefoni teel.

12) Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega

sätestatust erinevas, lapsega suhtlemise korras.

9. Ema

leidis 10.11.2023 seisukohas, et sisuliselt on võimalik maakohtu ettepaneku järgi

suhtluskord määrata, kuid selles on vaja teha muudatusi.

Lapse üleandmine peaks toimuma kell 15.30 või 16.00 ning üleminek lõplikule suhtluskorrale

võiks olla pikem ja väiksemate sammudega, et see oleks lapsele jõukohane.

Lapsele tuleb tagada üleminekuperiood. Alates 01.10.2024 peaks laps viibima isaga

paarisnädalal K kell 9.00 kuni N kell 9.00 ning paaritul nädalal R kell 16.00 kuni P kell 17.00.

Mitmel päeval nädalas ja ööbimisega kohtumiste korral ei ole lisaks paaritu nädala

esmaspäevane kohtumine lapsele jõukohane ja peaks ära jääma. Neljapäeva hommikust alates

nelja täispika päeva ja kolme ööbimisega kohtumine liiga pikk, eriti kui ei eelne jõukohast

üleminekuaega. Lapsele peab jääma mõistlik aeg viibida ka koos emaga. Ema pakutud

suhtluskord tagab selle, et laps ei pea pidevalt pendeldama vanemate vahel, samas tagab isale

ja lapsele piisava võimaluse suhelda. Isa ei pea saama last enda juurde üksnes selleks, et laps

hommikul lasteaeda viia.

Jõulupühadel (24.12. kell 9.00 kuni 25.12 kell 19.30) peaks laps olema paaritul aastal emaga

ja paaris aastal isaga ning sel ajal ei ole tavapärast suhtlemiskorda.

Suvepuhkuse ajal ei ole lapsele 2024 suvel jõukohane viibida isa juures järjest kaks nädalat,

kuni üleminekuperioodi lõpuni peaks kehtima tavapärane suhtluskord. Lapsele ei ole ka 2025

suvel jõukohane viibida emast eemal kaks nädalat. Puhkuseajal peaks isa ja lapse

koosviibimine alates 2025 olema jagatud kaheks nädalaseks perioodiks. Isa võiks viibida

lapse juuli ja augusti esimese esmaspäevaga algava paaritu nädala ning emaga juuli ja augusti

esimese esmaspäevaga algava paaris nädala, seejuures toimuks üleandmine E kell 9.00.

Lapse välisreisidel käimine kuni kaks nädalat ei ole lapsele jõukohane. Alates 2025 võiks olla

lapsele jõukohane nädalane reis. Vanemal võiks olla õigus käia lapsega välisreisidel Euroopa

Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis ilma teise vanema nõusolekuta

enda suhtlemiskorra ajal. Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette.

Ülejäänud riikidesse reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek.

Laps ei ole võimeline suhtlema sidevahendite teel ning mõnepäevaste eemalviibimiste korral

ei ole see ka vajalik, mistõttu tuleks see punkt välja jätta.

10. Isa pidas maakohtu pakutud viisil suhtluskorra määramist võimalikuks, kuid juhtis

tähelepanu sellele, et maakohus ei ole ette näinud üleminekuperioodi, lapse transport peaks

2-22-14922

olema vanemate vahel jagatud, sh tähtpäevadel, lapse sünnipäeva puhul tuleks määrata

kindlaks ka kellaajad ning lapsega reisimise reguleerimine paaris- ja paaritute kuude kaupa ei

ole õige. Lisaks tuleks reguleerida, et lapse haigestumise korral jääb laps selle vanema juurde,

kus ta viibib. Ühtlasi taotles isa määruse viivitamata täidetavaks tunnistamist juhul, kui kohus

ei pea seda seaduse järgi viivitamata täidetavaks.

11. Lapse esindaja

leidis, et lapsele tuleks tagada üleminekuperiood, enne kui laps hakkab

veetma isa juures 2–3 ööd, kuid see ei pea olema kuni 2024 oktoobrini. Lapsega reisimist

puudutav punkt ei vasta lapse huvidele ning vanemate tähelepanekud on põhjendatud.

Põhjendatud on reguleerida ka lapse haigestumisega seonduvat.

12. Linnaosa Valitsus

tegi ettepaneku vähendada lapse liikumist vanemate kodude vahel ning

määrata järgmine suhtlemise kord.

1) Alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024 on laps isaga igal paaritul nädalal E kell 15.30–

20.00 ja R kell 15.30 või lasteaia päeva lõppedes kuni L kell 20.00 ning paaris nädalal

K kell 15.30–20.00 ja N kell 15.30–20.00 (laps ööbib isa juures üle nädala ühel

korral);

2) Alates 01.07.2024 on laps isaga igal paaritul nädalal R kell 15.30 või lasteaia päeva

lõppedes kuni P kell 20.00 ja paaris nädalal K kell 15.30 kuni R kell 9.00 (iga nädal

kaks ööbimist isa juures).

13. Vallavalitsus

tõi esile, et lapsele ei ole tagatud jõukohast üleminekuperioodi ning vaja on

lisada alates 01.03.2024 täiendav periood. Alates 01.07.2024 peaks laps viibima isaga

paarisnädalal K kell 15.30–19.30 ja N kell 9.00–19.30 ning paaritul nädalal R kell 15.30 kuni

P kell 17.00. Alates oktoobrist on laps eeldatavasti valmis veetma kodust eemal juba kolm

ööd, sh üks töö töönädala sees. Seega võiks alates 01.10.2024 viibida laps isaga paarisnädalal

K kell 9.00 kuni N kell 9.00 ning paaritul nädalal R 15.30 kuni P kell 17.00. Selline

suhtluskord on tuleviku vaates jätkusuutlikum ja konkreetsem ning seda on lihtsam jälgida.

Seoses pakutud muudatusega tuleks muuta ka jõuluaegset suhtlemist selliselt, et laps on

paaritutel aastatel 24.12. kell 9.00 kuni 25.12. kell 19.30 emaga ja paaris aastatel isaga. See

võimaldab koosmõjus tavapärase suhtluskorraga lapsel tähistada jõule kahes kohas.

Suvepuhkuse ajal ei ole lapsele jõukohane viibida kaks nädalat järjest koos isaga.

Välisriikidesse reisimine teise vanema nõusolekuta peaks toimuma vanema suhtluskorra ajal

ning see võiks toimuda kaks korda aastas kuni kaheksaks päevaks. Isal võiks see õigus olla

alates 01.09.2025. Sidevahendite teel suhtlemiseks ei ole vajadust, v.a suvepuhkuse või

reiside ajal.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Harju Maakohus jättis 22.01.2024 määrusega ema ja isa avaldused ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning rahuldas osaliselt isa avalduse lapsega suhtlemise

korra kindlaksmääramiseks. Maakohus määras, et suhtlemiskorra kindlaksmääramine kehtib

ja kuulub täitmisele viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest ning kohtumääruse

rikkumise korral võib selle täitmiseks viia läbi täitemenetluse. Maakohus jättis lapsele

määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus määras järgmise suhtluskorra.

1) Alates 23.01.2024 kuni 29.02.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel esmaspäeviti

kell 15.30–19.30, kolmapäeviti kell 15.30–19.30 ja neljapäeviti kell 9.00–19.30 ning

2-22-14922

paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30–19.30, reedeti kell 15.30–19.30 ning

laupäeviti kell 9.00–19.30.

2) Alates 01.03.2024 kuni 30.06.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeviti

kell 15.30–19.30 ja neljapäeviti kell 9–19.30 ning paaritutel nädalatel esmaspäeviti

kell 15.30–19.00 ning alates reedest kella 15.30-st kuni laupäeva kella 19.30-ni.

3) Alates 01.07.2024 kuni 30.09.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeviti

kella 15.30-st kuni neljapäeva kella 19.30-ni ning paaritutel nädalatel reedest kella

15.30-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.30-ni.

4) Alates 01.10.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel teisipäevast kella 15.30-st

kuni neljapäeva kella 9-ni ning paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30–19.30 ja

neljapäeviti kella 15.30-st kuni pühapäeva kella 19.30-ni.

5) Suhtluskorraga kindlaksmääratud ajal võtab isa lapse ema elukohast või lasteaiast ning

viib enda suhtluskorra lõppedes lapse tööpäeva hommikul lapse lasteaeda juhul, kui

ema on eelnevalt teada andnud, et soovib, et isa viiks lapse lasteaeda. Kui isa

suhtluskord lõpeb õhtusel ajal, võtab ema lapse isa elukohast.

6) Kui ema sünnipäev ei lange p-de 1–4 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps

emaga ema sünnipäeva kell 15.30–19.30. Ema toob lapse isa elukohast ja viib lapse

isa elukohta tagasi. Kui isa sünnipäev ei lange p-de 1–4 järgi ajale, mil laps on isa

juures, veedab laps isaga isa sünnipäeva kell 15.30–19.30. Isa toob lapse ema juurest

ja viib lapse ema elukohta tagasi.

7) Kui emadepäev ei lange p-de 1–4 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps

emadepäeva emaga kell 9.00–19.30. Ema toob lapse isa elukohast ja viib lapse isa

elukohta tagasi. Kui isadepäev ei lange p-de 1–4 järgi ajale, mil laps on isaga, veedab

laps isadepäeva isaga kell 9.00–19.30. Isa toob lapse ema elukohast ja viib lapse ema

elukohta tagasi.

8) Lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta suhtluskorra alusel

on. Vanemal, kelle juures laps enda sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema

sünnipäeval kohtuda vähemalt kolm tundi. Täpse aja ja koha, kus eemal olev vanem

lapsega kohtub, lepivad vanemad kokku.

9) 23.12 alates kella 9-st kuni 24.12 kella 19.30-ni veedab laps paaris kalendriaastatel

emaga ja paaritutel kalendriaastatel isaga. Lapse viimise ja toomise korraldab vanem,

kelle juures laps eelmises lauses nimetatud aja veedab. 25.12 alates kella 9-st kuni

26.12 kella 19.30-ni veedab laps paaritutel kalendriaastatel emaga ja paaris

kalendriaastatel isaga. Lapse viimise ja tagasi toomise korraldab vanem, kelle juures

laps eelmises lauses nimetatud aja veedab.

10) Alates 2025. aastast viibib suvekuudel laps isa puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat

isaga ning ema puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat emaga. Vanemad kooskõlastavad

puhkuste ajad hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Kui vanemad ei jõua selleks ajaks

kokkuleppele, veedab laps juuli esimese ja teise esmaspäevaga algava nädala isaga

ning juuli kolmanda ja neljanda esmaspäevaga algava nädala emaga.

11) Vanematel on enda suhtlemiskorra ajal õigus lapsega reisida ilma teise vanema

nõusolekuta Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis.

Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse

ning väljaspool enda suhtlemiskorda reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek.

12) Alates 2026. aastast on mõlemal vanemal õigus käia lapsega kaks korda aastas kuni

kahenädalasel välisreisil Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning

Ühendkuningriigis ilma teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teist vanemat

teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse ning rohkem kui kahel

korral reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek.

2-22-14922

13) Alates lapse nelja-aastaseks saamisest on suhtluskorra välisel ajal lahus oleval

vanemal õigus lapsega suhelda sidevahendite (telefon, videokõne jms) teel.

14) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega Messengeris ja e-kirja

teel ning vastamine toimub kolme päeva jooksul. Kiireloomulistes küsimustes

suhtlevad vanemad Messengeris või telefoni teel ning vanemad vastavad esimesel

võimalusel.

15) Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, määrusega sätestatust

erinevas lapsega suhtlemise korras.

14.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest, et

vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel

oleks lapse huvide tagamiseks vajalik. Reisimist puudutav tuleb määrata suhtluskorras.

14.2. PKS § 143 alusel tuleb määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord.

Ema ei ole vastu sellele, et isa ja laps suhtlevad, kuid vanemad vaidlevad selle üle, kui tihti ja

pikalt on lapse huvides isaga koos viibida.

Lapse huvides ei ole 50:50 suhtluskorra kehtestamine, kuna lapsel puuduks sellisel juhul

stabiilne elukorraldus ning kindel elukoht. Õigus lapsega suhelda ei tähenda eelduslikult seda,

et vanematel on lahuselu korral õigus suhelda lapsega võrdne aeg (RKTKm 15.02.2023, 2-21-

5895, p 19). Suhtlemiskorra määramisel tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest. Samas ei ole

lapse huvides piirata suhtlust isaga üksnes põhjusel, et laps soovib öösiti magada vaid ema

kõrval ega ole isa juures ööbimisega harjunud. Väikesed lapsed on võimelised muudatustega

kohanema. Siiski tuleb lasteaiaealise lapse rutiini suhtluskorra määramisel arvestada ning

muudatused lapse senises elukorralduses peaksid tekkima järk-järgult. Sealjuures on ka emal

kohustus toetada lapse ja isa kontakti ning aidata selle hoidmisele kaasa.

Suhtluskorraga määratud kellaajad on arvestatud selliselt, et laps jõuaks ärgata lõunaunest

ning laps jõuaks mõistlikul õhtusel kellaajal ema juurde tagasi.

Transport on jagatud mõlema vanema vahel.

Kuna lapse ja isa suhted ei ole vahepeal katkenud ning isa ja lapse vahel on usalduslik suhe, ei

põhjust takistada isal veeta lapsega kahenädalasi perioode alates 2025 aasta suvest.

Mõistlik on anda mõlemale vanemale võimalus lapsega välisriiki reisida ilma teise vanema

nõusolekuta. Esialgu, kuni laps harjub pikemalt emast eemal olemisega, võiksid reisid

toimuda üksnes vanema suhtluskorra ajal. Alates 2026 võis alates 2026 anda isale võimaluse

käia koos lapsega ka pikematel (kuni kahenädalastel) reisidel. Sel ajal saaks laps teise

vanemaga ka juba sidevahendite teel suhelda.

Suhtluskorraga ei tule reguleerida lapse haigestumisega seonduvat. Arvestades vanemate

erimeelsusi lapse tervist puudutavates küsimustes, ei ole põhjendatud soodustada

suhtluskorraga vaidlust selle üle, kas suhtluskord nt lapse nohu korral kehtib või mitte.

Põhjendatud ei ole ka määrata, kuidas ja millist teavet lapse tervise ja ürituste kohta vanemad

jagavad. Kuna kohus ei lõpeta vanemate ühist hooldusõigust, peavad vanemad otsustama last

puudutavad olulised küsimused ühiselt, mis eeldab seda, et vanemad jagavad omavahel laste

puudutavat teavet.

2-22-14922

14.3. Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 5621 lg 3 järgi kehtiv ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast,

kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.

14.4. Maakohus selgitas, et TsMS § 5621 lg 1 alusel võib kohtumääruse täitmiseks läbi viia

täitemenetluse. Määruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes

kohtumäärust ei täida Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule

aresti. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis

ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

15. Ema

esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määratud suhtluskorra osas,

millega maakohus määras isa ja lapse korralise suhtlemise alates 01.10.2023 (p 4.4),

suhtlemise jõulupühade ajal (p 4.9), suhtlemise suvekuudel alates 2025 (p 4.10) ning teise

vanema nõusolekuta reisimise (p-d 4.11–4.12). Samuti vaidlustas ema maakohtu määruses

osas, milles maakohus märkis, et suhtluskorda puudutav määrus on viivitamata täidetav ning

palus peatada määruse viivitamata täitmise.

15.1. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus suhtluskorda määrates tähelepanuta

ema seisukohad ning määruse põhjendamata.

15.1.1. Isa ja lapse suhtlemises kord alates 01.10.2023 (p 4.4) ei ole põhjendatud ega arvesta

ema tehtud ettepanekuid. Paaris nädala kohtumine peaks algama teisipäeva asemel

kolmapäeval kell 9.00 ja paaritul nädalal neljapäeva asemel reedel. Ebavajalik on paaritul

nädalal esmaspäeval toimuv kohtumine. See tekitab lapsele ja vanematele täiendava

üleandmise. Niivõrd tihe suhtluskord on lapsele koormav ega arvesta lapse ühe kodu

põhimõttega. Samuti ei ole lapsele tagatud harjumispärane ja stabiilne elukorraldus. Selline

suhtlemise kord tekitab ka olukorra, kus kahe nädala vältel on laps isaga nii palju päevi, mis

vastab vahelduva elukohaga suhtluskorrale, kuid maakohus leidis, et lapse huvides ei ole

vahelduva elukohaga suhtluskorra kehtestamine. Lapse huvidele vastaksid kohtumised isaga

paaris nädalal kolmapäeval kuni neljapäevani ning paaritul nädalal reedest pühapäevani.

Lisaks on isa töökoht võrreldes avalduse esitamise muutunud, mistõttu on ei ole isal ilmselt

võimalik lapsega keset tööpäeva toimuvat suhtlemiskorda täita. Lapse huvides on aga isaga

isiklikult aega veeta, mitte jätta teda kolmandate isikutega.

15.1.2. Maakohus jättis jõuluaegset suhtlust reguleerides (p 4.9) põhjendamatult arvestamata

ema ettepanekud jõuluaegseks suhtlemiseks selliselt, et reguleeritud oleks üksnes 24.12–

25.12. Samuti ei ole põhjendatud lapse transportimise erinev kord jõuluajal.

15.1.3. Maakohus jättis suvepuhkuste aega reguleerides (p 4.10) tähelepanuta ema

ettepanekud ja väiteid ning selle, et laps saab 2025 suvel alles nelja aastaseks. 2025 aasta

suveks on pikim periood, mis laps isaga järjest veedab kolm ööd. Seega kolmelt öölt

kahenädalasele perioodile liikumine ei ole lapsele jõukohane ning laps viibiks sel juhul ka

emast liiga kaua eemal.

15.1.4. Välisriiki reisimist puudutavalt jättis maakohus alusetult riikide nimekirjast välja

Egiptuse (p-d 4.11 ja 4.12). Vanemad ei vaidle Egiptuse lisamise osas ja isa on sellega

nõustunud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta määrab vanematele ühesugused reisimise

tingimused, sh mis on vaja piirata lapse ja ema reisimist. Maakohus jättis arvestamata, et laps

saab 2026 alles 5-aastaseks ning lapsele ei ole jõukohane viibida emast eemal kaks nädalat

2-22-14922

kaks korda aastas. Vanemate reisimine ei pea olema reguleeritud võrdsetel alustel.

Vallavalitsus on samuti leidnud, et reisimine võiks toimuda maksimaalselt kaheksa päevasel

perioodil.

15.2. Maakohus määras vääralt TsMS § 562¹ lg-te 1 ja 3 alusel täitemenetluse korras

viivitamata täidetavaks.

Sätted asuvad TsMS osas, mis reguleerib lepitusmenetlust lapsega suhtlemise korraldamise

asjas. Siinsel juhul ei ole tegemist lepitusmenetlusega. Perekonnaasjas tehtud määrus kuulub

TsMS § 550 lg 3 järgi täitmisele alates jõustumisest.

Enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega määratakse kindlaks lapse ja vanema

suhtlemise kord, ei ole täitedokumendiks ja nimetatud kohtulahend ei ole sundtäidetav

(RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p-d 60–61).

Maakohtu määrus on selles osas ka üllatuslik. Maakohus ei juhtinud menetluses kordagi

viidatud sätetele tähelepanu ja jättis kõik asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlused

rahuldamata, leides et esialgse õiguskaitse vajadus puudub.

Jõustumata määruse täitmiseks koheselt sundtäitmise läbiviimine ei ole lapse huvides.

Esmajoones tuleb vanemaid lepitada. Lapsega suhtlemise asjades mõjutavad nii täitemenetlus

kui ka sunniraha määramine lapse enda põhiõigust perekonnaelu puutumatusele ning selline

riive lapse ja lapse ema õigustele saab tulla ainult jõustunud kohtulahendist.

16. Isa

vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

ema kanda.

Maakohtu määratud suhtluskord on lapse huvides ja selle muutmiseks puudub alus.

Suhtluskorra punkt 4.4 tagab lapsele kindla elukorralduse ja rutiini, millal laps on ema juures

ja millal isa juures. Maakohus on selle punkti määramisel arvestanud lapse huvidega ja see

tuleb jätta muutmata. Tegu ei ole ka 50/50 suhtluskorraga. Ema soovib keelata lapsel isa

juures ööbimisi. Lisaks ei ole isa töökoha vahetus põhjus suhtlusõiguse piiramiseks, isal on

enda tööandjaga kokkuleppe, et suhtluskorra järgsetel päevadel saab ta veeta enda pojaga.

Muutmist ei vaja ka jõuluaegne korraldus. Lapsel ei teki 2024 jõulude ajal liiga pikka perioodi

emast eemal, kuna jõulud on käesoleval aastal paaris nädala teisipäev, kolmapäev ja

neljapäev. Suhtluskorra p 4.4 kohaselt viibiks laps teisipäevast kuni neljapäevani isa juures,

kuid jõulud teevad sellele erandi. Mh ei ole lapsel tekkinud ühtegi probleemi emast pikema

eemaloleku korral. Põhjendatud ei ole muuta ka alates 2025. aastast toimuvat kahenädalast

puhkuseperioodi. Laps on selleks ajaks isa juures ööbimistega harjunud. Maakohus on

arvestanud, et lapsel võtab harjumine aega ja ei ole seetõttu nii pikka perioodi koheselt

määranud. Isa ei nõustu Egiptuse lisamisega riikide loetellu, mille jaoks pole teiselt vanemalt

luba vaja küsida. Isa on sellele vastu vaielnud ja see on kontrollitav maakohtus toimunud

istungi helisalvestiselt. Seega palub isa jätta muutmata ka alates 2026. aastast toimuva

reisimise lapsega kuni kahenädalasel perioodil. Asjakohatud on ema viited määruse

viivitamata täidetavuse osas, määruse viivitamatu täidetavus tuleneb seadusest ning maakohus

ei ole selle määramisel eksinud.

17. Lapse esindaja

ei toetanud ema määruskaebust. Lapse esindaja leidis, et p 4.4 muutmiseks

ei ole alust, isegi, kui kahenädalase perioodi vältel toimub suhtlemine 50/50 põhimõttel, on

arvestusperioodiks ikkagi 30 päeva. Muutmist ei vaja ka jõulupühade periood. On mõistlik, et

jõuluaegne suhtluskord algaks juba 23.12 kuna teatavasti on 23.12 lühendatud tööpäev, mil

2-22-14922

pered liiguvad teineteisele jõulude tähistamiseks külla. Ka suhtluskorra p-s 4.10 ettenähtud

kahenädalane isa ja lapse puhkuse veetmise periood ei ole lapse huvide vastane. Selleks ajaks

on laps isa juures veetnud järjest ka 3 ööd ja saanud sellega harjuda üle ühe aasta. Määravat

tähtsust ei oma ööde arv. Suveperioodi puhkusteks on lapsel isaga saavutatud usalduslik suhe,

mis võimaldab ka kahe nädala pikkust kohtumist. Juhul, kui lapsele peaks selline korraldus

käima üle jõu, saavad vanemad suhtluskorra p 4.5 alusel teha muudatusi. Põhjust pole muuta

ka p-s 4.12 nimetatud riikide loetelu, sest vanemad saavad Egiptuse osas eraldi kokku leppida.

Muutmist ei vaja reisimise periood alates aastast 2026. Selleks ajaks on laps harjunud isa

juures nii ööbima kui ka veetma pikemalt aega, kuna alates 2025. aasta suvest hakkab laps

suvepuhkuse ajal viibima isaga kaks nädalat. 2026. aasta alguseks on kõikide eelduste

kohaselt laps suhtlemise korraga kohanenud ja see on talle vanemate igakülgsel toel ka

jõukohaseks tehtud ning seetõttu ei esine vastuolusid, miks ei saa isa lapsega ette võtta

vajadusel ka kuni kahenädalaseid reise. Vanemad ei pea kasutama ära reisimiseks ettenähtud

maksimaalset perioodi. Lähtuvalt lapse vajadustest saavad vanemad planeerida ka lühema

reisi.

18. Linnaosa Valitsus

ei toetanud ema määruskaebust. Lapse ja isa suhtlus on hea ja lapsele

tuleb anda võimalus isa juures ööbimiseks, kelle kodu on lapse jaoks juba tuttav keskkond

ning kus laps magab ka lõunaund. Samuti ei ole lapse viimise ja tagasi toomise korraldamine

ühe vanema poolt jõulude ajal vanemale liialt koormav. 4-aastasele lapsele, kellel on isaga

usalduslik suhe ja kes on isaga harjunud olema, ning millele on eelnenud ühe aasta pikkune

isa juures ööbimistega üleminekuperiood, on kahenädalane periood suvel isaga veetmiseks isa

puhkuse ajal lapsele igati jõukohane ja toetab lapse sotsiaalset arengut. Lapse õigus käia

alates 2026 mõlema vanemaga kaks korda aastas kuni kahenädalasel reisil, ei ole kuidagi

lapse huvidega vastuolus või lapse heaolu riivav. Egiptusesse reisimise küsimused saavad

lapsevanemad lahendada omavahelise kokkuleppena.

Kohtumääruse p-d suhtlemise korra viivitamata täidetavuse ja kohtumääruse rikkumise korral

täitemenetluse läbiviimise kohta on seadusega kooskõlas.

19. Vallavalitsus

toetas osaliselt ema määruskaebust. Põhjendatud on muuta suhtluskorra p

4.4, kuna selline kord muudab lapse liikumise liiga tihedaks ja ei lähtuks enam ühe kodu

põhimõttest. Tuleb arvestada ka seda, et kui isa töökoht on muutunud ja tal ei ole võimalik

lapsega enam nii tihti aega isiklikult veeta, peab suhtluskorda selles osas muutma. P 4.9 tuleb

muuta selliselt, et 24.12 kella 9-st kuni 25.12 kella 15.30-ni veedab laps paaris

kalendriaastatel emaga ja paaritutel kalendriaastatel isaga. Selline korraldus annab lapsele

võimaluse veeta jõululaupäev, mida reeglina peetakse Eestis tähtsaimaks pühaks tervikuna

ühe vanema juures, eriti kui on tegemist väljasõiduga vanavanemate juurde. Samas jätaks see

siiski võimaluse pühi mõlema vanema juures tähistada. P 4.10 muutmine on põhjendatud, et

laps ei peaks emast nii pikka aega eemal viibima, eelduslikult ei ole kahenädala pikkune

eemalviibimine väiksele lapsele jõukohane. Mõistlik oleks ühenädalane periood. P-de 4.11 ja

4.12 muutmine on põhjendatud osas, milles vanemad saaksid lapsega reisida 8-päevase

perioodi vältel ja emal tuleks lubada lapsega reisida alates määruse jõustumisest. Egiptuse

lisamine nimekirja on ka põhjendatud, sest isa ei ole seda riiki vaidlustanud.

Menetluse edasine käik

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-14922

21. Ema esitas 22.09.2024 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

peatada maakohtu määruse viivitamatu täidetavuse ja täitmiseks täitemenetluse läbiviimise.

Isa, lapse esindaja ja Linnaosa Valitsus ei toetanud ema taotlust. Vallavalitsus toetas taotlust.

Ringkonnakohus jättis ema taotluse 30.09.2024 määrusega rahuldamata.

22. Isa teavitas 02.10.2024, et ema rikub maakohtu määratud suhtlemise korra p 4.4 ja ei täida

seda vabatahtlikult.

23. Isa esitas 03.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda isale lapse igakordse

viibimiskoha otsustusõiguse kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus jättis

04.10.2024 määrusega isa taotluse rahuldamata.

24. Ema esitas 09.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada maakohtu

määruse p-de 4.4, 4.9 ja 4.10–4.12 viivitamatu täidetavus, kohtumääruse täitmiseks

täitemenetluse läbiviimine ja kohtutäitur Risto Sepa algatatud täitemenetlus täiteasjas nr

027/2024/3786. Ringkonnakohus jättis 10.10.2024 määrusega ema taotluse rahuldamata.

25. Vallavalitsus esitas 29.10.2024 ringkonnakohtule seisukoha, milles tõi esile, et lapsel on

emaga hea suhe ja et lapsel on uue suhtluskorra üleminekuperioodi jooksul esinenud

raskuseid. Laps igatseb ema ja on lasteaias ärev, ei saa hästi lõunaund magada. Vald suunab

lapse mänguteraapiasse. Seetõttu on oluline, et lapsele jääks ikkagi üks kodu ning isaga

suhtlemine ei oleks nii tihe, kui maakohtu määratud suhtluskord seda ette näeb.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määruse resolutsiooni p 4.4 osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab alates 16.12.2024

osaliselt muudetud suhtlemise korra. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu

määrust tühistada, kuid täiendada tuleb kohtumääruse põhjendusi.

27. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema on määruskaebuse esitanud

maakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.4, 4.9, 4.10–4.12 määratud suhtlemise korra ning

määruse viivitamata täidetavuse osas. Teised menetlusosalised ei ole maakohtu määrust

vaidlustanud. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust ülejäänud osas.

28. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata isa 04.06.2024 esitatud

tõendid (vanemate kirjavahetus), sest sellel, milliseid ettepanekuid on vanemad vahepeal

suhtluskorra muutmiseks teinud, ei ole asjas tähtsust.

29. Kolleegium märgib, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja

jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad

PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad

seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise

korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma

esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust,

vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda,

2-22-14922

samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest

juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes,

arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra

regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse

huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt RKTKm, 09.11.2011,

3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

30. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt kõik asjaolud ja

menetlusosaliste seisukohad kaalumata, kui määras kohtumääruse resolutsiooni p-s 4.4 isa ja

lapse lõpliku suhtlemise korra.

Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks tuleb pärast üleminekuperioodi määrata isa ja

lapse suhtlemise kord selliselt, et laps viibib alates 01.10.2024 koos isaga paarisnädalatel T

kell 15.30 kuni N kell 9 ning paaritutel nädalatel E kell 15.30–19.30 ja N kell 15.30 kuni

pühapäev kell 19.30, ning kuidas vastab see lapse huvidele. Sellise korraga nõustus küll isa,

kuid ema, Linnaosa Valitsus ja Vallavalitsus leidsid, et lapse huvides oleks vaja kehtestada

maakohtu pakutust erinev lõplik suhtlemise kord. Maakohus ei ole määruses põhjendanud,

miks ei tule nendega arvestada.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus arvestamata, et lapse huvides tuleks pikemas

perspektiivis kehtestada selline suhtluskord, mille kohaselt on lapsele tagatud stabiilne

elukorraldus, sh minimaalne arv lapse üleandmisi ühelt vanemalt teisele, et tagada lapse

heaolu. Samuti on siinses asjas oluline tagada, et väikelapsel säiliks põhiline kodu ema juures.

Kuigi lapsel on mõlema vanemaga väga head ja lähedased suhted kohalike omavalitsuste

kinnitusel, on lapsel lähedasem suhe emaga, mida kinnitab mh ka Vallavalitsuse laste heaolu

spetsialisti 29.10.2024 e-kiri (dtl 1104–1105). Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus

laps ei ööbinud veel isa juures, oli isa ja lapse suhte tugevdamiseks oluline näha

üleminekuperioodil nädala jooksul ette rohkem kui üks kohtumine, kuid olukorras, kus laps

on isa ja tema uue koduga harjunud ning ööbib isa juures suhtluskorra järgi 2–3 järjestikust

ööd, on isa ja lapse tugeva suhte hoidmiseks ja arendamiseks piisav, kui laps viibib nädalas

korra isaga. Seda arvestades on paaritute nädalate suhtluskord last ülemäära koormav, kuna

näeb lisaks isa ja lapse kolmepäevasele kohtumisele (N kell 15.30 kuni P kell 19.30) ette

täiendava kohtumise esmaspäeva õhtuti. Sedavõrd sage lapse viimiskoha vaheldumine ei ole

lapsele mõistlikult etteaimatav ning koormab teda ülemäära. Seda, et lapsele ei ole praegune

suhtluskord mõistetav ja põhjustab ärevust, kinnitab ka Vallavalitsuse 29.10.2024 e-kiri.

Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul vaja lapse huve arvestades jätta paaritul nädalal

esmaspäevaõhtune isa ja lapse kohtumine ära.

Ühtlasi on põhjendatud ema arusaam, et paaritu nädala suhtluskord, mis lõppeb pühapäeva

õhtul ja paarisnädala suhtluskord, mis algab teisipäeva pärastlõunal, jätab lapsele vahepeal

liiga vähe aega emaga koos viibimiseks. Seetõttu tuleb lapse huvides tagada talle emaga

koosviibimiseks järjestikustel päevadel enam aega ning alustada isa ja lapse koosviibimise

aega kolmapäevast. Samas seisukohal olid maakohtu menetluses ka Vallavalitsus ja Linnaosa

Valitsus ning sama kinnitas Vallavalitsus ka 29.10.2024. Põhjendatud ei ole aga ema taotlus

vähendada seeläbi isa ja lapse koosviibimise aega. Arvestades seda, et isa kinnitusel saab ta

2-22-14922

tööandjaga paindlikult kokku leppida lapsega suhtlemise korraldamises, on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud nihutada ühe päeva võrra isa ja lapse suhtlemise aega ning määrata, et

paarisnädalal viibib laps isaga K kell 15.30 kuni R kell 9.00.

Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited isa ja lapse lõplikku suhtluskorda muuta.

Ringkonnakohtu hinnangul on sellise suhtluskorraga tagatud see, et lapse põhiline elukoht

jääb ema juurde ning isa saab lapsega piisaval määral suhelda. Kahe nädala lõikes viibib laps

14-st päevast ligi 5,5 ööpäeva isaga ning 8,5 päeva emaga. Selline suhtluskord on lähedane isa

taotletud lapse vahelduvale elukohale, kuid tagab lapsele siiski põhilise elukoha ema juures.

Arvestades seda, et maakohtu määratud suhtluskord on viivitamata täidetav, määrab

ringkonnakohus muudetud suhtluskorra edasiulatuvalt määruse tegemisele järgmisest

nädalast, s.o alates 16.12.2024. Seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 4.4 tühistada

osas, milles see reguleerib suhtlemise korda alates 16.12.2024, ning määrata, et alates

16.12.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel K kell 15.30 kuni R kell 9.00 ning paaritutel

nädalatel N kell 15.30 kuni P kell 19.30.

31. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.

31.1. Jõuluaega puudutavas osas vastab suhtluskord (p 4.9) lapse huvidele, sest tagab lapsele

võimaluse viibida pühade ajal nii ema kui ka isaga, mistõttu ei ole alust selles osas maakohtu

määrust muuta.

Maakohtu määratud suhtluskorra järgi viibib laps igal aastal jõululaupäeva ühe vanemaga

ning esimese ja teise jõulupüha teise vanemaga. Selliselt saab laps osa mõlema vanema

perekonnas pühade tähistamisest. Ema taotluse kohaselt võib aga laps, sõltuvalt sellest,

millistele päevadele langeb isa ja lapse tavapärane suhtluskord, jääda mõnel aastal ilma isa

perekonnas pühade tähistamisest. See ei vastaks aga lapse huvidele. Maakohtu määratud korra

järgi ei teki ka 2024 jõuluajal olukorda, kus laps peaks viibima liiga pikka aega emast eemal,

olemata sellega veel harjunud. Jõulupühad langevad paarisnädalale, mil laps viibiks isaga

ringkonnakohtu määratud korra järgi K 25.12.2024 kell 15.30 kuni R 27.12.2024 kell 9.00.

Määruse p 4.9 järgi viibib laps E 23.12.2024 kell 9.00 kuni K 25.12.2024 emaga ning K 25.12

kell 9.00 kuni N 26.12.2024 kell 19.30 isaga. Seega saab laps viibida isaga kokku sama palju

aega nagu korralise suhtluskorra järgi (kolm ööd).

Kuigi jõulude ajaks nägi maakohus ette tavapärasest erineva lapse üleandmise (toomise ja

viimise) korra, ei pea pühadeaegne kord olema samasugune nagu tavakord. Seejuures saavad

vanemad maakohtu määruse resolutsiooni p 4.15 järgi vajadusel teisiti kokku leppida.

31.2. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka alates 2025 suvest

rakenduva suviste puhkuste aegse suhtluskorra osas (p 4.10).

Kuigi ema hinnangul ei ole laps 2025 suvel veel võimeline viibima emast eemal korraga kaks

nädalat ning nii ema kui ka Haabresti Linnaosa Valitsuse hinnangul tuleks võimaldada isal

suvise puhkuse ajal viibida lapsega koos maksimaalselt nädala kaupa, ei ole ema toonud asjas

esile selliseid asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et lapse huvides ei ole alates 2025

suvest viibida isaga koos järjest kaks nädalat. Ainuüksi sellest, et laps saab 26.06.2025 alles

4-aastaseks, ei saa järeldada, et talle oleks ülemäära koormav viibida 2025 suvel emast kaks

nädalat eemal. Ringkonnakohus arvestab mh seda, et Harju Vallavalitsuse ja Linnaosa

Valitsuse kinnitusel on isal ja lapsel hea ja lähedane suhe ning selleks ajaks peaks laps olema

suhtluskorra järgi viibinud regulaarselt iga nädal isa juures 2–3 ööd, st harjunud viibima

2-22-14922

emast eemal. Samuti arvestab ringkonnakohus seda, et laps saab maakohtu määruse

resolutsiooni p 4.13 järgi isaga koos viibides sidevahendite teel vajadusel emaga suhelda.

Seega ei ole ringkonnakohtul hetkel põhjust arvata, et lapsele käiks kahenädalane isa juures

viibimine 4-aastasena üle jõu. See, et laps igatseb eemal viibides teist vanemat, on loomulik,

kuid tavapäraselt ei ole see lapsele ülemäära koormav.

31.3. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka osas, millega maakohus

andis vanematele võimaluse reisida (p-d 4.11–4.12).

Esmalt märgib ringkonnakohus, et vanema nõusoleku osas puudutavad vaidlustatud punktid

vanema hooldusõiguse teostamist, mitte suhtluskorra määramist. Sisuliselt tähendab teise

vanema nõusolekuta reisimine seda, et kummalgi vanemal on õigus igakordselt üksi otsustada

lapsega määruses nimetatud välisriiki reisimise üle. Alternatiivselt saab seda käsitada teise

vanema poolt etteulatuvalt antud nõusolekuna. Kuna siinsel juhul ei ole maakohus teinud

muudatusi vanemate hooldusõiguses, siis järeldab kolleegium, et määruse p-dega 4.11 ja 4.12

saab lugeda, et kumbki vanem on andnud teisele vanemale etteulatuvalt nõusoleku nimetatud

riikidesse lühiajaliselt reisimiseks.

Edasi märgib kolleegium, et ilma teise vanema nõusolekuta Egiptusesse reisimine ei ole

põhjendatud. Iseenesest on õige ema väide, et ta taotles ka Egiptuse lisamist riikide loetelu

hulka. Maakohtu 17.10.1023 istungi protokolli (dtl 680) kohaselt soovis ema lisada riikide

loetellu ka Egiptuse, st reisile minekust võiks teada anda, kuid nõusolekut ei ole vaja, ning

selle peale vastas avaldaja, et oleme nõus. Kohtuistungi helisalvestiselt (algusajaga 2:13:00)

saab järeldada, et päris üheselt avaldaja esindaja sellega nõus ei olnud. Pärast kohtuistungit

saatis maakohus 30.10.2023 menetlusosalistele suhtluskorra projekti, milles ei olnud märgitud

Egiptust. Kuigi ema tõi 10.11.2023 seisukohas esile mitmeid muudatusettepanekuid, ei

toonud ema esile, et lisada tuleks ka Egiptus. Sellest saab järeldada, et ema ei pidanud seda

oluliseks. Samas, sõltumata sellest, kas vanemad olid nõus lisama Egiptuse riikide loetelusse

või mitte, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lubada vanemal reisida lapsega ilma

teise vanema nõusolekuta täiendavalt Egiptusesse, sest tegemist ei ole Euroopa Liidu

liikmesriigiga ega turvalise lähiriigiga. Vanemale ei ole ebamõistlikult koormav saada lapsega

Egiptusesse reisimiseks teise vanema nõusolek sarnaselt muude kolmandate riikidega.

Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohus kohtles reisimise

kontekstis vanemaid võrdselt. Ringkonnakohus ei näe põhjuseid, miks tuleks emal

võimaldada lapsega rohkem reisida kui isal. Ainuüksi see, et laps on alates vanemate

lahkuminekust viibinud isaga vähem aega koos kui emaga, ei anna selleks alust.

Määruskaebuse väited ei anna alust muuta ka isa ja lapse reisimise maksimaalset kestust.

Maakohtu määruse p 4.11 järgi on isal kuni 2026 õigus reisida lapsega ajal, mil on tema ja

lapse koos viibimise aeg ning väljaspool seda aega on vaja ema nõusolekut. Seega ei saa sel

ajal isaga koos viibimine olla lapsele koormavam kui isaga Eestis koosviibimine, st see on

ajaliselt tavapärase suhtluskorraga piiratud. Alates 2026 on mõlemal vanemal õigus käia

lapsega kaks korda aastas kuni kahenädalasel reisil ning sellest enamaks on vaja teise vanema

nõusolekut. Nagu kolleegium ülal märkis, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et lapsele oleks

emast kuni kaks nädalat eemal viibimine ülemäära koormav. Laps saab 26.06.2026

5-aastaseks ning sellises vanuses lapsed suudavad tavapäraselt teisest vanemast eemal viibida

ilma ülemääraste raskusteta.

32. Viimaks märgib ringkonnakohus, et maakohus märkis määruses õigesti, et suhtlust

korraldav määrus on viivitamata täidetav.

2-22-14922

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab hagita menetluses tehtud määrus

kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see

tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Hagita perekonnaasjas tehtud määrus kuulub TsMS § 550 lg 3 järgi

täitmisele alates jõustumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lapsega suhtlemist

korraldava kohtumääruse kohta on sätestatud teisiti ning see kuulub TsMS § 562¹ lg 3 järgi

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus on tehtud, seejuures võib kohus määrata, et määrus kuulub

osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates

jõustumisest. Seega, kui maakohus ei ole määranud teisiti, on suhtluskorra määrus viivitamata

täidetav. Siinses asjas ei määranud maakohus teisiti.

Õige ei ole määruskaebuses väljendatud arusaam, et TsMS § 562¹ ei kohaldu, sest see säte

paikneb lepitus menetlust reguleerivas seadustiku osas. Nimetatud säte asub TsMS 56. peatüki

3. jaos, mis käsitleb vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise

korraldamist laiemalt ning konkreetne paragrahv lepitusmenetlust üheski oma lõikes ei

puuduta. Asjakohane ei ole ka määruskaebuse viide Riigikohtu üldkogu lahendile, sest selles

sisalduvad järeldused on tehtud varem kehtinud regulatsiooni pinnalt ja puudutavad TsMS §

563, mis on tänaseks kehtetuks tunnistatud. Alates 01.09.2022 on regulatsioon muutunud.

Muudatuse eesmärgiks oli mh anda kohtule võimalus teha kohe sundtäidetav suhtluskorra

lahend, andes vajadusel vanematele vabatahtlikuks täitmiseks aja (Riikliku perelepitusteenuse

seaduse eelnõu 438 SE seletuskiri, lk 1 ja 25).

Määruse viivitamata täidetavus ei saanud olla emale ka üllatuslik, sest see tulenev kehtivast

õigusest. Ühtlasi esitas isa 13.11.2023 seisukohas (dtl 709–717) taotluse tunnistada määrus

viivitamata täidetavaks.

33. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt määruskaebuse, tühistab

osaliselt maakohtu otsuse ja määrab alates 16.12.2024 muudetud suhtlemiskorra.

Ringkonnakohus määrab TsMS § 562¹ lg 3 alusel, et muudetud osas on määrus täidetav alates

16.12.2024.

34. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu ei ole siinses asjas alust muuta TsMS § 173 lg 3

I lause järgi maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on jätkuvalt

põhjendatud jätta lapsele määratud esindaja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda. Arvestades määruskaebemenetluse käiku, sh vanemate esitatud esialgse õiguskaitse

taotlusi, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata, on ka määruskaebemenetluse kulud õiglane

jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud,

mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda. Arvestades menetluskulude

jaotust, ei ole vaja hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks määrata.

35. Määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse isik, kelle

õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)