3-24-392/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-392

Haldusasi

Tianmga OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Tianmga OÜ (registrikood 12182265), volitatud

esindaja vandeadvokaat Raul Keba

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb

ja Timo Päit

Kolmas isik Aktsiaselts Tallinna Vesi, volitatud esindaja

Merli Liivik

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 02.10.2024 ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Tianmga OÜ, Tallinna linna, aktsiaseltsi Tallinna Vesi vahel 5. detsembril

2024. aastal sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1. Vastustaja tunnistab ühe kuu jooksul pärast kompromissi jõustumist Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 osaliselt kehtetuks Filtri

tee 3b, Tallinn kinnisasjale seatud ühisveevärgi torustikuga seotud sundvalduse ala osas

(projekteeritud veetorustik EHR kood 221422086, pikkus 36 m, kaitsevööndi laius

veetorustiku teljest 2,5 m, ligikaudne sundvalduse ala 178 m2, käskkirja lisa 1).

2.2. Kaebaja annab nõusoleku Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjal asuva kolmandale isikule

kuuluva ühisveevärgi torustiku osas tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse

seadmiseks kolmanda isiku kasuks isikliku kasutusõiguse alaga, mis on toodud joonisel 1

(lillaga viirutatud). Isiklik kasutusõigus seatakse kolmanda isiku kasuks kolme kuu

jooksul kompromissi jõustumisest.

2.3. Kaebaja on taotlenud kolmandalt isikult Filtri tee 3d, Tallinn

kinnisasja/tarbimiskoha tarbeks veevarustuse liitumispunkti projekteerimist

ühendustoru läbimõõduga 63 cm (sh peakraan) ja orienteeruvas asukohas, mis on

toodud joonisel 1 (mustaga, ala musta kasti sees). Täpse liitumispunkti asukoha pakub

välja projekteerija.

2.4. Kolmas isik tellib omal kulul projektimuudatuse või täiendava projekti Filtri tee 3d,

Tallinn tarbimiskoha jaoks veevarustuse liitumispunkti rajamiseks. Projektimuudatus

või täiendav projekt peab olema valmis ning kaebaja ja muude vajalike

kooskõlastustega enne Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjal ühisveevärgi torustiku

3-24-392

ehitustöödega alustamist, mille eeldatav aeg on kevad 2025. Filtri tee 3d, Tallinn

veevarustuse liitumisprojekti kulu liitumistasu hulka ei arvestata.

2.5. Kaebajal on õigus sõlmida liitumisleping ja taotleda käesoleva punktis 2.4. toodud

projektijärgset veevarustuse liitumisvõimaluse saamist, st liitumispunkti ehitamine koos

Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjale ühisveevärgi ehitamisega. Liitumisleping peab olema

sõlmitud enne Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjal ühisveevärgi torustiku ehitustöödega

alustamist.

2.6. Kompromiss jõustub selle kohtu poolt kinnitamisest.

2.7. Kaebaja loobub menetluskulude väljamõistmise nõudest 1455 euro suuruses osas.

2.8. Menetlusosalised on teadlikud kohtuasja kompromissi kinnitamise ning haldusasja

menetluse osalise lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas HKMS § 43 lg 1 sisust.

2. Lõpetada haldusasjas nr 3-24-392 menetlus osas, milles taotletakse Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 tühistamist ulatuses,

milles seati Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjale ühisveevärgi torustikuga seotud sundvaldus

(projekteeritud veetorustiku EHR kood 221422086, pikkus 36 m, kaitsevööndi laius

veetorustiku teljest 2,5 m, ligikaudne sundvalduse ala 178 m2, Tallinna

Linnaplaneerimise 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 lisa 1).

3. Jätta kaebaja 04.11.2024 tõendite kogumise taotlus rahuldamata.

4. Jätta Tianmga OÜ kaebus muus osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril

saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tianmga OÜ-le kuuluvad Filtri tee 3b kinnistu (reg. osa nr 2639101, katastritunnus

78401:116:0790) ja Filtri tee 3d kinnistu (reg. osa nr 2638701, katastritunnus

78401:116:0840), mis on omandatud 2023 märtsikuus (vt kaebuse lisad 1 ja 2).

2(14)

3-24-392

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 02.06.2023 ehitusloa nr

2312271/04530 veetorustiku rajamiseks mh Filtri tee 3b kinnistule (edaspidi ehitusluba I; vt

kaebuse lisa 3). TLPA kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasanud ning ei ole teavitanud

kaebajat ka ehitusloa väljastamisest. Kaebaja sai ehitusloast teada 04.10.2023, kui kaebaja

esindaja kaebust koostades selle ehitisregistrist avastas.

3. TLPA edastas 18.05.2023 kaebajale ehitusloa taotluse nr 2311271/09046, mille osas palus

kaebajal esitada arvamus.

4. Kaebaja esitas TLPA-le 25.05.2023 oma seisukohad ehitusloa taotlusele Filtri tee 3b ja 3d

osas ning leidis, et ei nõustu veetorustiku rajamisega enda kinnistutele.

5. TLPA väljastas 07.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07081 veetorustiku ja

reoveekanalisatsiooni rajamiseks mh Filtri tee 3b ja Filtri tee 3d kinnistule (edaspidi

ehitusluba II; vt kaebuse lisa 13).

6. Tianmga OÜ esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 02.06.2023

ehitusloa nr 2312271/04530 ning 07.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07081 osaliselt

tühistamisnõudes.

7. Tianmga OÜ esitas 18.10.2023 kirjaga TLPA-le seisukoha sundvalduse taotlusele,

märkides, et ei nõustu sundvalduse seadmisega.

8. TLPA seadis 09.01.2024 käskkirjaga Tianmga OÜ-le kuuluvatele Filtri tee 3b ja 3d

kinnisasjadele sundvalduse AS Tallinna Vesi kasuks.

9. Tianmga OÜ esitas 09.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 09.01.2024

käskkirja nr T-11-4/24/1 tühistamisnõudes.

10. Menetlusosalised esitasid 05.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse kompromissi

kinnitamiseks ja menetluse osaliselt lõpetamiseks. Menetlusosalised on leppinud kokku

haldusasja nr 3-24-392 osalises lõpetamises kompromissiga ja paluvad kinnitada kompromissi

alljärgnevas sõnastuses:

10.1. Vastustaja tunnistab ühe kuu jooksul pärast kompromissi jõustumist Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 osaliselt kehtetuks Filtri tee 3b,

Tallinn kinnisasjale seatud ühisveevärgi torustikuga seotud sundvalduse ala osas

(projekteeritud veetorustik EHR kood 221422086, pikkus 36 m, kaitsevööndi laius

veetorustiku teljest 2,5 m, ligikaudne sundvalduse ala 178 m2, käskkirja lisa 1).

10.2. Kaebaja annab nõusoleku Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjal asuva kolmandale isikule

kuuluva ühisveevärgi torustiku osas tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmiseks

kolmanda isiku kasuks isikliku kasutusõiguse alaga, mis on toodud joonisel 1 (lillaga

viirutatud). Isiklik kasutusõigus seatakse kolmanda isiku kasuks kolme kuu jooksul

kompromissi jõustumisest.

10.3. Kaebaja on taotlenud kolmandalt isikult Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasja/tarbimiskoha

tarbeks veevarustuse liitumispunkti projekteerimist ühendustoru läbimõõduga 63 cm (sh

peakraan) ja orienteeruvas asukohas, mis on toodud joonisel 1 (mustaga, ala musta kasti sees).

Täpse liitumispunkti asukoha pakub välja projekteerija.

10.4. Kolmas isik tellib omal kulul projektimuudatuse või täiendava projekti Filtri tee 3d,

Tallinn tarbimiskoha jaoks veevarustuse liitumispunkti rajamiseks. Projektimuudatus või

täiendav projekt peab olema valmis ning kaebaja ja muude vajalike kooskõlastustega enne

Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjal ühisveevärgi torustiku ehitustöödega alustamist, mille

eeldatav aeg on kevad 2025. Filtri tee 3d, Tallinn veevarustuse liitumisprojekti kulu

liitumistasu hulka ei arvestata.

3(14)

3-24-392

10.5. Kaebajal on õigus sõlmida liitumisleping ja taotleda käesoleva punktis 2.4. toodud

projektijärgset veevarustuse liitumisvõimaluse saamist, st liitumispunkti ehitamine koos Filtri

tee 3d, Tallinn kinnisasjale ühisveevärgi ehitamisega. Liitumisleping peab olema sõlmitud

enne Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasjal ühisveevärgi torustiku ehitustöödega alustamist.

10.6. Kompromiss jõustub selle kohtu poolt kinnitamisest.

10.7. Kaebaja loobub menetluskulude väljamõistmise nõudest 1455 euro suuruses osas.

10.8. Menetlusosalised on teadlikud kohtuasja kompromissi kinnitamise ning haldusasja

menetluse osalise lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas HKMS § 43 lg 1 sisust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja leiab, et vaidlusaluses käskkirjas puuduvad asjakohased põhjendused, miks

kanalisatsioonitorustikku pole võimalik rajada Juhkentali tn 58 kinnistule. Sundvalduse

seadmise otsuse langetamisel ei ole vastustaja kaalutlusõigust kohaselt teostanud, käskkiri on

kaalutlusvigadega, põhjendamata ning rikub ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi.

11.1. Filtri tee 3b kinnistul olemasoleva veetorustiku ümberehitamine ja osaliselt uue

torustiku rajamine toimub TLPA 02.06.2023 ehitusloa nr 2312271/04530, mitte ehitusloa nr

12271/07081 alusel. Arvestades, et ehitusluba nr 12271/07081 põhja-lõunasuunalise

veetorustiku kavandamist ei käsitle, on sundvalduse seadmise käskkiri oluliste puudustega

ning seetõttu õigusvastane. Puudust ei saa ka lugeda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58

kohaseks eksimuseks, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on enda 18.10.2023

seisukohas antud eksimusele tähelepanu juhtinud, kuid vastustaja otsustas sellegipoolest jätta

asjaolud kontrollimata ning on lähtunud ehitusloast, mis põhja-lõunasuunalise veetorustiku

kavandamist ette ei näe.

11.2. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 7 punkt 4 näeb ette,

et sundvalduse seadmise otsus peab sisaldama põhjendatud juhul infot varalise kahju

hüvitamise kohta. Veetorustiku nihutamine Filtri tee 3b kinnistul toob kaebajale kaasa

täiendava kitsenduse ca 15 m2 ulatuses. Kanalisatsioonitorustiku kavandamine Filtri tee 3b ja

3d kinnistule toob Filtri tee 3b kinnistule kitsenduse ca 51 m2 ulatuses, seega kokku

orienteeruvalt 66 m2 suuruses osas. Kaebajale talumiskohustuse panemisega tekitatava kahju

suurus on orienteeruvalt 50 000 – 60 000 eurot (vt KAHOS § 39 lg 6). Kaebaja oli esitanud

varalise kahju hüvitamise nõude, mistõttu oleks vastustaja pidanud selles osas käskkirjas

seisukoha võtma. Vastustaja viidet käskkirja punktis 6.4.1 ei saa lugeda sisuliseks osutuseks

varalise kahju hüvitamise osas.

11.3. Juurdepääsutee kasutusõiguse ja VK torustiku talumise ulatus (kitsendused) on

erinevad. Seejuures märgib ka vastustaja käskkirjas ise, et juurdepääsutee kasutusõiguse

lõpetamine on eraldiseisev tehnovõrkudele sundvalduse seadmise menetlusest, seega tuleb

neid käsitleda eraldi. Samamoodi eraldiseisva kitsendusena tuleb käsitleda sundvaldust ja

isiklikku kasutusõigust. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et isikliku kasutusõiguse olemasolu

õigustab omaniku tahte vastaselt tema kinnistule VK torustiku rajamist ja sundvalduse

seadmist. Vastustaja ega kolmanda isiku (AS Tallinna Vesi) kasuks ei ole Filtri tee 3b ega 3d

kinnistule servituute seatud ning seadus ei võimalda kellegi teise kasuks seatud servituudi

olemasoluga põhjendada sundvalduse seadmist.

11.4. Kanalisatsioonitorustiku osas ei ole sisuliselt hinnatud alternatiivset trassivalikut, mille

korral paikneks kanalisatsioonitrass Juhkentali tn 58 krundil hoonetevabal alal, kuhu

hoonestust nagunii kavandada ei saaks (3 meetrit krundipiirist).

4(14)

3-24-392

11.5. Kaebajale ei ole arusaadav, miks ei ole võimalik rajada torustikku Juhkentali tn 58

kinnistule. Oleme vastustajale esitanud enda ettepaneku kanalisatsioonitorustiku alternatiivse

trassi osas ning selgitanud, et asjaolu, et Juhkentali tn 58 kuulub riigile, ei tohiks olla määrava

tähtsusega. Pigem tuleb hinnata kitsenduse olulisust, mis Filtri tee 3d osas välistab kinnistu

põhjakülje kasutamise, samas, kui Juhkentali tn 58 krundi hoonestamisele võimalik

trassikoridor ja selle kaitsevöönd sisuliselt mõju ei avalda. Arvestades, et trasside pikkus on

mõlema alternatiivi korral ligilähedane, ei ole ohtu, et torustiku langu vähenemine või

negatiivseks muutumine tooks kaasa torustiku mitte toimimise.

11.6. Sisuliselt on vastustaja lähtunud kolmanda isiku taotlusest ning põhjendanud

alternatiivse trassi mittesobivust asjassepuutumatute väidetega – Härjapea jõe silla säilimine,

torustiku ehitamise võimatus mööda Juhkentali tänavat, pikema torustiku mittesobivus jne.

Kaebaja pakutud alternatiivse trassi puhul ükski nimetatutest takistuseks ei saaks.

11.7. Sundvalduse kehtima jäämise korral kaasnevad uue torustiku rajamisel kaebajale

olulised kitsendused uue hoonestuse rajamisel. Kaebaja kinnistul on juba mitu servituuti, mis

koosmõjuna piiravad omaniku huve, õigusi ja omaniku võimalusi kasutada kinnistut täies

ulatuses. Seega takistab sundvaldus kinnistute vaba osa otstarbekohast kasutamist ning

vähendab kinnistute väärtust. Lisaks muudab võimatuks kinnistul asuvate (amortiseerunud)

hoonete ümberehituse kaasaegseteks hooneteks ja/või asendamise kaasaegsete hoonetega, sest

sundvalduse asukoha ja kinnistu piiri vahele jääval maa-alal ei ole võimalik teostada

ehitustöid ilma, et rikutaks kavandatud torustiku kaitsevööndit.

11.8. Kaebaja on kinnistute soetamisel teinud juba kulutusi, mille tasateenimise võimekust

sundvaldus oluliselt vähendab. Kaebaja kinnistule VK torustiku kavandamine ning selle

õigustamiseks sundvalduse seadmine tähendab kaebaja omandiõiguse olulist rikkumist, mida

ei saa põhjendada sellega, et kaebaja õiguste riive ei ole ulatuslik (PS § 32; Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-143-03, p 18; nr 3-3-1-69-09, p 56; nr 3-4-1-3-04, p 24; nr 5-20-3/43, p 66;

nr 3-3-1-69-09, p 57.

11.9. Vastustaja 08.08.2024 käskkiri ei kõrvalda vaidlustatud haldusakti õigusvastasust.

Tegemist ei olnud ilmse ebatäpsuse parandamisega.

11.10. Vastustaja väidab, et kanalisatsioonitorustiku osas on hinnatud alternatiivset

trassivalikut, sh selle Juhkentali tn 58 krundi paiknemist, kuid nimetatud maale puudub

võimalus torustikku rajada.

11.11. Faktiliselt on Filtri tn 3b ja 3d kruntide vahelisel alal maapind oluliselt kõrgem

võrreldes Juhkentali tn 58 krundiga (vt kaebaja 04.11.2024 menetlusdokumendi lisa 1).

11.12. Juhkentali tn 58 kinnistu registriosa nr 4426801 III jakku ei ole kantud piiratud

asjaõigust (isiklikku kasutusõigust) soojatrassi talumiseks, seega ei ole teada, kas tegemist on

õiguslikul alusel rajatud trassiga ning kas see on üldse kasutusel. Samuti, arvestades, et

joonisel ei ole toodud mõõte, ei ole võimalik hinnata, kas trass tähistusega SK takistab

Juhkentali tn 58 kinnistu kanalisatsioonitrassi kavandamist.

11.13. Varem projekteeritud veetorustiku rekonstrueerimise lahendus oli lahtise kaevikuga

veetorustiku rajamine uues asukohas ehk tuues torustiku hoonest eemale nõuetekohasele

kaugusele (Filtri tee 3b osas). Muudetud projektis on kinnistut Filtri tee 3b läbiv veetorustik

ette nähtud rekonstrueerida võimalikult suures osas olemasolevas asukohas kinnisel meetodil

ehk olemasoleva DN600 terastorustiku sisse tõmmatakse uus De500PE veetorustik. Seetõttu

puudub vajadus Filtri tee 3b sundvalduse seadmiseks nn uue torustiku asukoha talumiseks (vt

kaebaja 02.10.2024 menetlusdokumendi lisa).

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

5(14)

3-24-392

12.1.

Kolmas isik on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses ning

vee- ja kanalisatsioonitrassid on AÕS § 1581 lg 11 kohaselt vajalikud avalikes huvides. Filtri

tee 3b ja 3d kinnistutel rekonstrueeritav olemasolev veetorustik (Dn600 malm/teras) on

rajatud 1962. a ning olemasolev kanalisatsioonitorustik (DN600 betoon) on rajatud 1932. a.

Olemasoleva veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku osas lasub talumiskohustus AÕSRS §

152 lg 2 kohaselt. Osas, kus torustikud viiakse uude asukohta, ei seata täiendavat

kaitsevööndit, vaid vana kaitsevöönd liigub uude asukohta. Filtri tee 3b kinnistul tuuakse

veetorustik hoonest osaliselt eemale. Filtri tee 3d osas rekonstrueeritakse

kanalisatsioonitorustik selliselt, et viiakse olemasoleva hoone alt välja ning eemale.

Kasutusest väljajäävad torustikud likvideeritakse (k.a kaevud, kaped, tuletõrjehüdrandid).

Samuti likvideeritakse geodeetilisel alusplaanil näidatud likvideeritavad või mittetöötavad

torud ja kaevud, mis jäävad ehitusel ette.

12.2.

Arvestades kogu projekti mahtu (veevarustuse toitetorustik ja reoveekanalisatsiooni

rekonstrueerimine Ülemiste veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani) trasside koridorid

oluliselt ei muutu. Nii säilib üldiselt trassikoridor Filtri tee 3b ja 3d suhtes. Põhja-lõuna

suunaline veevarustuse toitetorustik tuuakse Filtri tee 3d kinnistul asuva hoone alt välja ning

viiakse Filtri tee 5 ja Juhkentali tn 58 kinnistutele. Viidatud osas vabastatakse Filtri tee 3d

kinnistu kehtivast talumiskohustusest. Filtri tee 3b kinnistul viiakse põhja-lõuna suunaline

veevarustuse toitetorustik hoonest küll eemale, kuid asukoht jääb sisuliselt samaks, sest

asukoha muutus jääb olemasoleva torustiku kaitsevööndisse, mille osas kehtib olemasolev

talumiskohustus (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-21-14141, p-d 63-69). Filtri tee 3d

kinnistut läbiv ida-lääne suunaline reoveekanalisatsiooni torustik tuuakse hoonete alt välja ja

viiakse kinnistu põhja osasse ja väikses osas Filtri tee 3b kinnistule. Lahenduse kohaselt

väheneb oluliselt Filtri tee 3d kinnistu kitsendus võrreldes olemasoleva talumiskohustusega.

Torustiku osalise asukoha muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi standardist EVS

843:2016 „Linnatänavad“, mille kohaselt peab hoone vundamendi ja veevarustusetorustiku

puhasvahe olema minimaalselt 3,0 m. Uue lahedusega parandatakse torustike hooldamise

võimalusi ning sellega kaasnevaid ebamugavusi kinnistu omanikule ja hoonete kasutajatele.

12.3.

Filtri tee 3d ja 3b kinnistuid ei koormata rohkem, kui need juba koormatud on.

12.4.

Filtri tee 3b kinnistul kitsendatav ala küll suureneb ca 51 m2 võrra, kuid sundvaldusega

seatud täiendav kitsendus jääb alale, mille osas on seatud isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi

kasuks 27.01.2021. Eesti Vabariik ei ole Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa

detailplaneeringu menetluses ega tehnovõrke puudutavates ehitusloa menetlustes viidanud

soovile tulevikus loobuda isiklikust kasutusõigusest. Täiendavalt toimub Filtri tee 3b ja 3d

kinnistutel ligipääs samast asukohast ning muud võimalikud juurdepääsude asukohad

kinnistutel puuduvad.

12.5.

Kaebuses ja sundvalduse menetluses esitatud varalise kahju hüvitamise nõue ei ole

asjakohane, tegemist on hüpoteetilise usutlusega ega tugine ühelgi tõendil. Sundvalduse

seadmisel vähenevad kitsendavad alad umbes 300 m2 võrra. See tõstab hoopis kinnistu

väärtust.

12.6.

Filtri tee 3b kinnistul asub ühekorruseline viilkatusega tootmishoone, mille ehitusalune

pind on 420 m2 ja üks väiksem hoone. Filtri tee 3d kinnistul asub ühekorruseline hoone, mille

kasutusotstarve on 1998. a andmetel garaažid ja ehitusalune pind 454 m2, ning kinnistul asub

veel kolm väiksemat hoonet. Kinnistutele pole väljastatud täiendavat ehitusõigust ega

ehitusõiguse andmiseks ei ole pooleli olevat menetlust. Sellest tulenevalt on kinnistutel

ehitusõigus vaid olemasolevate hoonete ulatuses (PlanS § 125 lg 1; ehitusseadustiku (EhS) §

4). Igasuguse täiendava ehitusõiguse andmiseks, tuleb läbi viia kinnistutel detailplaneeringu

menetlus. Alal kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt jäävad Filtri tee 3b ja 3d kinnistud

6(14)

3-24-392

ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ning riigikaitselise ala piirile. Kinnistud jäävad

riigikaitselise objekti Juhkentali linnak alasse, mistõttu on käsutus juba olemuselt piiratud.

Kaebuses esitatud võimalikud kinnistute hoonestamised on hüpoteetilised ning väärad. Ükski

õigusakt ei võimalda kinnistuid täielikult hoonestada. Isegi kui hinnata kinnistute

hoonestamise võimalusi, siis tuleb tagada olemasolevate haljasalade säilimine, kuhu on ka

sundvalduse ala määratud. Seetõttu ei vähenda ühelgi viisil, isegi mitte hüpoteetiliselt

vaidlusalune käskkiri kinnistute hoonestamise võimalusi.

12.7.

Alternatiivseid asukohti on kaalutud ning alternatiivsed trasside asukohad on

tehniliselt võimatud ning majanduslikult otstarbetumad (vt vaidlusalune käskkiri; AÕS § 1581

lg 1). Kaalutud on ka kaebaja pakutud alternatiivset kanalisatsiooni torustiku asukohta Filtri

tee 3d kinnistust lõuna poolt. Seejuures on tuvastatud projekteerija suhtlus TLPA

muinsuskaitse osakonna arheoloogiga, kust tulenevad lisaks sundvalduse seadmise taotluses

esitatud põhjendustele trasside asukoha valikut põhjendavad asjaolud (vt vastustaja

21.03.2024 menetlusdokumendi lisa 9).

12.8.

Filtri tee 3b ja 3d kinnistutest idapoole jääval Juhkentali tänava otsa all asub kaitstav

Härjapea jõe sild, mille juurest teostatavad tööd seavad ohtu kaitstava objekti säilimise. Silla

juures asuvad küll olemasolevalt tehnovõrke, kui ka nende rajamisel on silla hävitamist

välditud. Kavandatud veetorustiku sügavus on 2,5-3 m ja kanalisatsioonitorustiku sügavus 4,1

m, mistõttu on tõenäoline sillaga juhtuv õnnetus. Seega tuleb trassi valikul sillaga arvestada.

12.9.

Lõuna-põhja suunalise veetrassi viimine kaugemale on selgelt majanduslikult

otstarbetu. Samuti tuleb arvestada, et torustik on isevoolne ehk oluline on torustiku

kaldenurga tagamine. Valitud on lahendus, millega vähendatakse oluliselt Filtri tee 3d

kinnistu kitsendamist, viies torustiku Filtri tee 5 kinnistule. Kaalutud on ka kaebuses esitatud

kanalisatsiooni torustiku alternatiivset trassi läbi Juhkentali tn 58 kinnistu. Kaebuses näidatud

Filtri tee 3d hoone ja kõrval asuva muinsuskaitselise Juhkentali tn 58 hoone vahel asub

kasutuses olev kaugküttetoru (vt vastustaja 21.03.2024 menetlusdokumendi lisa 5 joonise

allosas kujutatud lilla värvi ja tähisega SK). Kaugküttetorudega tuleb torustiku rajamisel

tagada puhasvahe 1 meeter ning kaebaja pakutud asukohta kanalisatsioonitorustik ära

mahutada ei saa. Lisaks tuleb arvestada kultuurimälestiseks kuulutatud Juhkentali

sõjaväehospidali arstide elamuga. Seega tuleks kanalisatsioonitorustik viia kaugemale

Juhkentali tn 58 kinnistule, kus asub II ja III väärtusklassi puudest koosnev puistu, mille

juurestikku torusid rajada ei saa. Samuti muutuks kanalisatsioonitorustiku asukoht selle

rajamisel majanduslikult otstarbetumaks, sest tähendaks trassi olulist pikendamist. Valitud on

tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus, seejuures saab kavandatud lahenduse läbi

kasutada juba kasutuseta jäänud trasside asukohti.

12.10. Sundvalduse seadmine ei koorma kuidagi kinnistu sihipärast kasutust, vaid

kitsendatavad alad olemasolevaga võrreldes vähenevad. Kaebaja on nõuetekohaselt kaasatud

sundvalduse seadmise menetlusse ning talle on antud võimalus arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks. Arvestades, et sundvalduse seadmisega tagatakse elutähtsa avaliku teenuse

katkematu osutamine, on haldusakt proportsionaalne. Tegemist on elutähtsa teenusega

hädaolukorra seaduse tähenduses. Nii on Ülemiste veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani

veevarustuse toitetorustiku ja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine kõrgema avaliku

huviga projekt.

12.11. TLPA on parandanud 08.08.2024 käskkirjaga nr T-11-1/24/37 ilmselge ebatäpsuse,

mis ei mõjuta vaidlusaluse käskkirja sisu (HMS § 59). Üheselt on selge sundvalduse ala

suurus ja asukoht. Sundvalduse seadmine ei koorma kinnistu sihipärast kasutust, vaid

kitsendatavad alad olemasolevaga võrreldes vähenevad. Uusi koormatisi Filtri tee 3b ja 3d

kinnistutele ei lisata ega piirata kinnistute kasutamist mingilgi määral rohkem kui olemasolev

7(14)

3-24-392

torustik seda teeb. Mahtudes, kus muudetakse torustiku asukohta, arvestatakse olemasolevate

kaitsevöönditega ning need viiakse kompaktsemaks. Tegu on majanduslikult ja tehniliselt

kõige otstarbekama lahendusega. Avalikes huvides tehnovõrkude rajamisel on sundvalduse

seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks

rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022, p 25).

13. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

13.1.

KAHOS § 39 lg 7 p 4 kohaldatakse põhjendatud juhul, mis aga käesoleva sundvalduse

seadmise osas ei esine. Iga sundvaldus ei põhjusta kahju tekkimist (nt maa-aluse kaabli

rajamine). Ühesveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike näol on tegemist samuti maa-aluste

rajatistega. Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et veetorustiku nihutamine Filtri tee 3b

kinnisasjal toob kaebajale kaasa täiendava kitsenduse ca 15 m2 ulatuses. Olemasolevat

veetorustikku nihutatakse osaliselt, seega kaob kinnisasjal samas suuruses 15 m2 olev

seadusest tulenev olemasoleva veetorustiku talumiskohustuse kitsendus. Servituudi kitsendus

nii ühisveevärgi kui ka -kanalisatsioonitorustikel vastab nende kaitsevööndile, mis on

samasugune nagu kinnisasjal olemasoleva torustiku talumiskohustusega seotud kitsendus.

Kanalisatsioonitorustiku kitsendus (servituut) 51 m2 kattub teeservituudi alaga ning seega ei

ole tegemist samuti täiendava kitsendusega, mida kaebaja peaks lisaks taluma. Kaebaja ja ka

isik, kelle kasuks teeservituut on seatud, saavad teeservituudi ala kasutada edaspidi

sihipäraselt. Võimalik, et kaebaja kasutab ise teeservituudi ala oma kinnisasjadele

pääsemiseks.

13.2.

Kaebaja ei selgita, millise täiendava takistuse vms toob kaasa kanalisatsioonitoru

sundvaldus võrreldes teeservituudi piirangutega. Kolmanda isiku hinnangul ei esine

põhjendatud juhtu KAHOS § 39 lg 7 p 4 tuleneva kajastamiseks sundvalduse seadmise

käskkirjas.

13.3.

Sundvalduse seadmise käskkiri puudutab ka Filtri tee 3d kinnisasja. Kaebaja jätab

tähelepanuta, et Filtri tee 3d kinnisasjal olevad olemasolevate torustikega seotud kitsendused

vähenevad. Projekteeritud torustiku lahenduse kohaselt kuuluvad Filtri tee 3d kinnisasjal

olemasolevad torustikud likvideerimisele ning talumiskohustusest tulenevad kitsendused

kaovad kaebaja jaoks 296 m2 ulatuses, sh vabaneb Filtri tee 3d kinnisasjal selle keskosa

kitsendustest ning kaebaja saab kasutada seda otstarbe kohaselt. Seega kasvab kinnisasja Filtri

tee 3d väärtus oluliselt.

13.4.

Kanalisatsioonitorustiku osas on projekteerija projekti koostades hinnanud

alternatiivset trassivalikut, sh selle Juhkentali tn 58 krundi paiknemist ning selgitanud

järgmist: riigikaitse objekti maale puudub torustiku ehitamiseks vajalik vaba koridor. Samuti

asub Juhkentali tänaval muinsuskaitsealune Härjapea jõe sild, mis tuleb vastavalt

Muinsuskaitseameti nõuetele säilitada. Ehitustegevus silla asukohas on keelatud, mis

tähendab, et mööda Juhkentali tänavat ei ole võimalik uut torustikku paigaldada. Lisaks

kanalisatsiooni puhul on tegemist isevoolse torustikuga, mis tähendab, et pikema torustiku

rajamise korral torustiku langu vähenemine või negatiivseks muutumine tingib torustiku mitte

toimimise. Kaebaja poolt pakutud kanalisatsioonitorustiku alternatiiv ei ole võimalik

kasutada. Kaebaja ei selgita, kuidas projekteerija, kui vastava töövaldkonna teadmisi omava

isiku põhjendus, oleks asjasse mittepuutuv.

13.5.

Sundvaldus ei too kaebajale kaasa olulisi kitsendusi uue hoonestuse rajamisel.

13.6.

Ehitustöid on võimalik teostada sundvalduse alas, aga seda EhS § 70 tuleneva

kaitsevööndiga ehitisega seotud piirangutega. Samuti ei piira ega takista sundvaldus Filtri tee

3b ega ka 3d kinnisasjadel rekonstrueerida sealseid olemasolevaid hooneid.

8(14)

3-24-392

13.7.

Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku trasseeringule alternatiivid puuduvad (vt

kolmanda isiku 04.11.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Selgituste kohaselt ei näe

detailplaneering ette kanalisatsiooni kollektori rajamist Juhkentali tn 58, Tallinn kinnisasjale.

Olemasolev kanalisatsioonitorustik läbib Filtri tee 3d, Tallinn kinnisasja ja ka planeeritav

torustiku osa jääb osaliselt läbima seda kinnisasja ning lisaks Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasja.

Kinnisasjadel Filtri tee 3c ja Juhkentali tn 58, Tallinn on olemasolev kõrghaljastus (II ja III

väärtusklassi puud). Nimetatud puid ei ole lubatud likvideerida (vt joonis punane trasseering).

Kanalisatsioonitorustiku alternatiivselt rajamisel Juhkentali tn 58, Tallinn kinnisasja kaudu

nõuaks lisaks vähemalt kolme lisakaevu ehk torustiku käänaku rajamist, mis oluliselt

halvendab isevoolse torustiku toimimist (vt joonis rohelise trasseeringu lõik).

13.8.

Samuti tuleb arvestada Juhkentali tänaval asuva Härjapea jõe sillaga, mis tuleb

säilitada. Ehitustegevus silla asukohas on keelatud, mis tähendab, et mööda Juhkentali tänavat

ei ole võimalik uut kanalisatsioonitorustikku paigaldada ehk kanalisatsioonitorustiku

paigaldamisel tuleb arvestada sillast mööduvat torustiku trasseeringuga. Lisaks tuleb

kanalisatsioonitorustikule peale ühendada olemasolev Masina tn 2 kinnistutorustik, Juhkentali

tänaval paiknev olemasolev survetorustik ja olemasolev restkaevu ühendus. Trasseeringu

muutmine tingib pikemate ja komplitseeritumate ühendustorustike rajamise ning kuna

tegemist on isevoolse kanalisatsiooniga, siis Juhkentali tn 58, Tallinn kinnisasja kaudu ehk

pikema torustiku rajamise korral torustiku lang väheneb, siinkohal muutub negatiivseks, mis

tingib torustiku mitte toimimise. Seega ei ole kaebaja pakutud kanalisatsioonitorustiku

alternatiivi võimalik kasutada.

13.9.

Kolmas isik on esitanud Tallinna linnale kooskõlastamiseks Filtri tee 3b, Tallinn

veevarustuse torustiku osas projektimuudatuse, ehk veetorustik rekonstrueeritakse asukohas,

kus see praegu asub ning talumiskohustus ja kaitsevööndi ulatus jääb samaks (vt kolmanda

isiku 04.11.2024 menetlusdokumendi lisa 2). Kolmas isik ei ole sundvalduse seadmise TLPA

09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 osaliseks tühistamiseks taotlust esitanud, kuid kavatseb

seda lähiajal teha.

13.10. Projekteeritud ja ehitusloa saanud rajatava kanalisatsioonitorustiku pikkuseks on K1-

K12 kaevust kuni K1-7 kaevuni 104 m (vt kolmanda isiku 18.11.2024 menetlusdokumendi

lisa 1). Punase alternatiivse torustiku trasseeringu pikkuseks kujuneb K1-12 kaevust kuni K1-

9 kaevuni (enne kaevu K1-7) 121 m. Seega ei ole kaebaja pakutud alternatiivse trasseeringuga

kanalisatsioonitorustiku pikkus samaväärne projekteeritud kanalisatsioonitorustikuga.

13.11. Kaebaja on 04.11.2024 esitanud andmed maapinna kõrguste kohta, mis ei ole

asjakohane. Kanalisatsioonitorustiku puhul on tegemist isevoolse torustikuga, mis tähendab,

et pikema torustiku rajamise korral torustiku langu vähenemine või negatiivseks muutumine

tingib torustiku mitte toimimise. See, et kaebaja pakutud alternatiivse trasseeringu puhul tuleb

rajada üle 20 m pikem torustik, on selgitatud eelnevalt.

13.12. Torustiku langu osas tuleb arvestada olemasoleva torustiku, kaevude kõrgusega

eelkõige kaevu K82 kõrgusega, kuhu poole voolab reovesi. Alternatiivse torustiku puhul

oleks K1-12 kaevu, toru põhja kõrguseks minimaalselt 16,18 m, mis oleks madalam kaebus

K82 põhja, toru kõrgusest (16,19 m) ja ei oleks tagatud nõuetekohane kalle, ehk reovesi ei

voolaks edasi kaevu K82 suunas. Minimaalne toru kõrgus kaevus K1-12 peab olema 16,20 m,

mida aga alternatiivse trasseeringuga kanalisatsiooni toru rajamisega ei saavutataks ning kaev

K1-12 jääks madalamaks kui olemasolev kaev K82.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kompromissi kinnitamine ja menetluse osaliselt lõpetamine

9(14)

3-24-392

14. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus

kompromissi määrusega, märkides määruses kompromissi tingimused ning ühtlasi lõpetab

asja menetluse.

15. Kohus leiab, et menetlusosaliste poolt 05.12.2024 allkirjastatud ja 05.12.2024 kohtule

esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele, see kajastab menetlusosaliste vaba tahet, selle

täitmine on võimalik ning kompromiss ei riku teiste isikute õigusi ega kahjusta avalikke huve.

16. Kohus selgitab, et HKMS § 155 lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja

menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt

ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud

kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse

lõpetamise kohta. HKMS § 154 lg-s 3 sätestatakse, et kui kompromiss sisaldab

tsiviilõiguslikke tingimusi, kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lõikeid 8 ja 9. TsMS § 430 lõike 8 kohaselt saab kompromissi

tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Sama

sätte teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Nimetatud normi viimase lause kohaselt, kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses

või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Menetlusosalised on

05.12.2024 menetlusdokumendis kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja

haldusasja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

17. HKMS § 152 lg 1 p-st 3 tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-24-392 menetluse osas,

milles kaebaja taotleb TLPA 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 tühistamist ulatuses, milles

seati Filtri tee 3b, Tallinn kinnisasjale ühisveevärgi torustikuga seotud sundvaldus

(projekteeritud veetorustiku EHR kood 221422086, pikkus 36 m, kaitsevööndi laius

veetorustiku teljest 2,5 m, ligikaudne sundvalduse ala 178 m2, Tallinna Linnaplaneerimise

09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 lisa 1).

18. HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas

tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20

eurot, mistõttu küsimust riigilõivu tagastamisest ei tõusetu.

TLPA 09.01.2024 käskkirja nr T-11-4/24/1 õiguspärasus (kanalisatsioonitorustik)

19. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta muus osas rahuldamata.

20. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

21. Kanalisatsioonitorustiku (registrikood 221431530) kohta käib ehitusluba nr

2312271/07081, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited TLPA 08.08.2024 käskkirja

nr T-11-1/24/37 osas, kuivõrd see puudutab ühisveevärgitorustikku (digitaalse kohtutoimiku

leht (dtl) 332).

22. Kohus nõustub vaidlusaluses käskkirjas toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

10(14)

3-24-392

23. Vaidlusaluse käskkirja punktiga 1.1. on seatud Filtri tee 3b kinnisasjale kolmanda isiku

kasuks sundvaldus järgmistel tingimustel: 1.2. sundvaldus seatakse kinnisasja 233 m2

suurusele osale; sundvalduse ala on käskkirja lisaks oleval skeemil (lisa 1) tähistatud lilla

viirutusega. Joonis on alljärgnev.

(vt vaidlusaluse käskkirja lisa 1; dtl 391).

(vt vaidlusaluse käskkirja lisa 2; dtl 392). Sundvalduse ala on 179 m2 (dtl 392).

24. Sundvalduse seadmine seoses kanalisatsioonitorustiku rajamisega Filtri tee 3b kinnistule

toob kinnistule kitsenduse ca 51 m2 ulatuses (dtl 95). Seejuures ei ole vaidlust, et Filtri tee 3b

kagunurgas ühtib projekteeritud kanalisatsioonitorustiku asukoht olemasoleva juurdepääsutee

kasutusõiguse alaga (dtl 95).

25. Kaebaja on küll õigesti märkinud, et vastustaja ega kolmanda isiku kasuks ei ole Filtri tee

3b ega 3d kinnistule servituute seatud, kuid proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt on

vastustaja asjakohaselt arvesse võtnud, et sundvalduse ala kattuks juba olemasoleva

kitsenduste alaga. Nii ei ole vaidlust asjaolus, et sundvaldusega seatud täiendav kitsendus jääb

alale, mille osas on seatud isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi kasuks 27.01.2021 (vt kaebuse

lisa 1; dtl 11). Vaidlusaluses haldusaktis on asjakohaselt märgitud, et puudub alus arvata, et

Eesti Vabariik soovib kokkuleppel kasutusõigust lõpetada (dtl 95). Vastupidiseid tõendeid ei

ole esitanud ka kaebaja.

26. Vastustaja kaalutlusõigus oli kolmanda isiku taotluse lahendamisel piiratud. Riigikohus

on selgitanud, et AÕS § 1581 lg-s 1 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse

selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides; sellistel juhtudel on sundvalduse

11(14)

3-24-392

seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks

rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu otsus nr 3-18-2022/30, p 25).

27. Kaebaja leiab, et talle on tekkinud varaline kahju sundvalduse seadmisega, mistõttu oleks

vastustaja pidanud seda küsimust ka vaidlusaluses käskkirjas kajastama.

28. KAHOS § 39 lg 7 punkti 4 kohaselt peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama

põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta. Kaebaja on haldusmenetluses

teavitanud vastustajat, et sundvalduse seadmisega kaasneb talle kahju 50 000 – 60 000 eurot.

Vaidlusaluses käskkirjas (p 6.4.1.) on üksnes märgitud, et kui kinnisasja omanikul on

tekkinud sundvalduse seadmise tõttu varaline kahju, on sundvalduse teostaja kohustus see

hüvitada (KAHOS § 39 lg 6). Kohus nõustub kaebajaga, et tegemist ei ole korrektse

põhjendamisega, vaid vastustaja oleks pidanud sisuliselt hindama, kas on tõendatud kaebajale

varalise kahju tekkimine ning kas on põhjendatud määrata sundvalduse tasu. Küll aga on

vastustaja kohtumenetluses esitanud täiendavad põhjendused osas, et kaebajale varalist kahju

tekkinud ei ole. Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja lähtus nendest ka haldusmenetluses,

mistõttu võtab kohus need arvesse (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).

29. Vastustaja on selgitanud, et Filtri tee 3d kinnistul väheneb kitsenduste ala 300 m2 võrra

ning kahju on hüpoteetiline. „Filtri tee 3b kinnistul asub ühekorruseline viilkatusega

tootmishoone, mille ehitusalune pind on 420 m2 ja üks väiksem hoone. Filtri tee 3d kinnistul

asub ühekorruseline hoone, mille kasutusotstarve on 1998. a andmetel garaažid ja ehitusalune

pind 454 m2, ning kinnistul asub veel kolm väiksemat hoonet. Kinnistutele pole väljastatud

täiendavat ehitusõigust ega ehitusõiguse andmiseks ei ole pooleli olevat menetlust. Tulenevalt

on kinnistutel ehitusõigus vaid olemasolevate hoonete ulatuses (PlanS § 125 lg 1; EhS § 4).

Igasuguse täiendava ehitusõiguse andmiseks, tuleb läbi viia kinnistutel detailplaneeringu

menetlus. Alal kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt jäävad Filtri tee 3b ja 3d kinnistud

ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ning riigikaitselise ala piirile. Kinnistud jäävad

riigikaitselise objekti Juhkentali linnak alasse, mistõttu on käsutus juba olemuselt piiratud.

Kaebuses esitatud võimalikud kinnistute hoonestamised on hüpoteetilised ning väärad. Ükski

õigusakt ei võimalda kinnistuid täielikult hoonestada. Isegi kui hinnata kinnistute

hoonestamise võimalusi, siis tuleb tagada olemasolevate haljasalade säilimine, kuhu on ka

sundvalduse ala määratud. Seetõttu ei vähenda ühelgi viisil, isegi mitte hüpoteetiliselt

vaidlusalune käskkiri kinnistute hoonestamise võimalusi.“ (vt vastustaja 21.03.2024

menetlusdokumendi punktid 18-20; dtl 230; vt vastustaja 21.03.2024 menetlusdokumendi lisa

8).

30. Tulenevalt KAHOS § 11 lg-st 2 koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu)

kinnisasja väärtusest ja hüvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja

saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu

hüvitatakse KAHOS §-de 13 ja 14 alusel ning hüvitamata jätmine peab olema põhjendatud.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit otsese varalise kahju kohta, mistõttu

on tegemist paljasõnalise väitega. Seejuures on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et Filtri tee

3d kinnistu väärtus tõuseb, kuivõrd kitsenduste alt vabaneb 300 m2 (dtl 392). Ühtlasi ei saaks

ilmselt Filtri tee 3b kinnistu väärtust mõjutada rajatav kanalisatsioonitorustik, kuivõrd sellega

seotud sundvalduse ala kattub juba olemasoleva kitsenduste alaga. Ehk teisisõnu, kaebaja ei

saaks niikuinii omandiõigust (näiteks ehitada) sellel alal realiseerida.

31. Kolmas isik on õigesti märkinud, et ehitustöid on võimalik teostada sundvalduse alas, aga

seda EhS §-st 70 tuleneva kaitsevööndiga ehitisega seotud piirangutega. Samuti ei piira ega

takista sundvaldus Filtri tee 3b ega ka 3d kinnisasjadel rekonstrueerida sealseid olemasolevaid

hooneid.

12(14)

3-24-392

32. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja kaalunud kanalisatsioonitorustiku alternatiivseid

asukohti.

33. Vastavad põhjendused on toodud vaidlusaluse käskkirja punktis 6.6.1. (dtl 96). Lisaks on

projekteerija selgitanud oma 22.10.2024 kirjas nr 341 järgmist: „Kinnistut Filtri tee 3d läbib

olemasolev 1932. a rajatud isevoolne kanalisatsioonikollektor, mis asub osaliselt hoone all,

seega puudub rajatise hooldamise võimalus selles lõigus. Koostatud projektlahendus näeb ette

kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise nii, et torustik ei jää hoone alla ja rajatise

kaitsevöönd on tagatud. /…/ Projekteeritud kanalistaioonitorustiku trasseeringule alternatiivid

puuduvad. Projekteeritud torustiku trasseeringu muutmiseks ei ole võimalik kasutada

munitsipaalomandis maad. Torustik tuleks suures osas rajada uues asukohas riigikaitse objekti

maale (Juhkentali tn 58) kus puudub selleks vajalik vaba koridor. Juhkentali tn 58 on kinnise

territooriumiga ala kuhu ligipääs on väga piiratud. Käesoleval hetkel kinnistut Juhkentali tn

58 olev kanalisatsioonitorustik ei läbi. Kinnistu Juhkentali tn 58 on menetluses olev

detailplaneering (DP) nr DP036640 alal. DP ei näe ette kanalisatsioonikollektori

rekonstrueerimist kinnistul Juhkentali tn 58. Filtri tee 3d hoone ja Juhkentali tn 58 kinnistul

paikneva hoone vahel on ees olemasolevad side- ja elektrikaablid ning

sademeveekanalistasioon kehtivate kaitsevöönditega. Kinnistutel Filtri tee 3c ja Juhkentali tn

58 on olemasolev kõrghaljastus (II ja III väärtusklassi puud). Sellise läbimõõduga ja

sügavusega kanalisatsioonitorustiku rajamine tooks kaasa puude hävimise. Nimetatud puid ei

ole lubatud likvideerida. Kanalisatsiooni puhul on tegemist isevoolse torustikuga. Juhkentali

tn 58 kaudu ehk pikema torustiku rajamise korral torustiku lang väheneb, siinkohal muutub

negatiivseks, mis tingib torustiku mitte toimimise. Trasseeringu leidmine Juhkentali tn 58

kinnistu kaudu nõuaks lisaks vähemalt kolme lisakaevu ehk torustiku käänakut, mis oluliselt

halvendab isevoolse torustiku toimimist. Juhkentali tänaval asub muinsuskaitsealune maa-

alune Härjapea jõe sild, mis tuleb vastavalt Muinsuskaitseameti nõuetele säilitada.

Ehitustegevus silla asukohas on keelatud, mis tähendab, et mööda Juhkentali tänavat ei ole

võimalik

uut

kanalisatsioonitorustikku

paigaldada.

Rekonstrueeritavale

kanalisatsioonitorustikule tuleb peale ühendada olemasolev Masina tn 2 kinnistutorustik,

Juhkentali tänaval paiknev olemasolev survetorustik ja olemasolev restkaevu ühendus.

Trasseeringu muutmine tingib pikemate ja komplitseeritumate ühendustorustike rajamise.

Ehitustööde käigus võib ligipääs kinnistule olla mõneks ajaks mõnevõrra piiratud. Kas töid

teostatakse näiteks öisel ajal, nädalavahetusel või muul viisil, otsustatakse ehitustööde käigus

ja kooskõlastatakse kõigi osapooltega. /…/“ (dtl-d 363-364).

34. Eelnevast nähtub, et Juhkentali tn 58 kanalisatsioonitrassi rajamine ei ole takistatud

ainuüksi seal asuva kaugküttetrassi tõttu, vaid lisaks on tegemist riigikaitse objekti maaga;

tegemist on kinnise territooriumiga, kuhu ligipääs on väga piiratud; Juhkentali tn 58 kinnistu

osas menetluses olev DP ei näe sellele kanalisatsioonitorustiku rajamist; kinnistul on

väärtusklassi jäävad puud, mis tuleb säilitada; kinnistu all asub muinsuskaitsealune Härjapea

jõgi. Seetõttu puudub ka vajadus kaebaja taotletud tõendite kogumiseks, kuivõrd asjaolu

kohta, et Juhkentali tn 58 kinnistule kanalisatsioonitrassi rajamine võimalik ei ole, on esitatud

piisavalt tõendeid. Seetõttu jätab kohus kaebaja 04.11.2024 tõendite kogumise taotluse

rahuldamata (HKMS § 62 lg 2).

35. Täiendavalt seoses maapinna kõrgustega on projekteerija selgitanud, et varem

projekteeritud toru sügavus arvestab kaevus nr K82 mõõdetud andmeid ehk kollektor on

projekteeritud languga i=0,0001 (mis on juba veidi alla minimaalselt soovituslikku), et

projekteeritav suubuv torustik kaebus K1-12 oleks kasvõi 1-2 cm kõrgemal kaebus nr K82

mõõdetud kõrgusest, et tagada isevoolsus (dtl 385). Kolmas isik on selgitanud, et torustiku

langu osas tuleb arvestada olemasoleva torustiku, kaevude kõrgusega eelkõige kaevu K82

kõrgusega, kuhu poole voolab reovesi; alternatiivse torustiku puhul oleks K1-12 kaevu, toru

13(14)

3-24-392

põhja kõrguseks minimaalselt 16,18 m, mis oleks aga madalam kaevu K82 põhja, toru

kõrgusest (16,19 m) ja ei oleks tagatud nõuetekohane kalle, ehk reovesi ei voolaks edasi

kaevu K82 suunas; minimaalne toru kõrgus kaevus K1-12 peab olema 16,20 m, mida aga

alternatiivse trasseeringuga kanalisatsiooni toru rajamiseks ei saavutataks ning kaev K1-12

jääks madalamaks kui olemasolev kaev K82 (dtl 383-384). Puudub alus nendes selgitustes

kahelda, seda enam, et kaebaja ei ole esitanud vastupidist tõendavaid väiteid.

36. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda projekteerija kui vastavaid eriteadmisi omava isiku

pädevuses hinnata trassi alternatiivseid asukohti.

37. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta kanalisatsioonitorustikuga seotud

sundvalduse seadmise osas rahuldamata.

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude väljamõistmiseks taotlusi esitanud ei ole,

mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)