2-23-6290/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

6. detsember 2024

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-23-6290

E.O. hagi M.O., P.J. ja U.P. vastu kaasomandi lõpetamiseks

hagimenetlus

Menetlusstaadium

eelmenetlus

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

E.O. (isikukood: XXX; aadress: XXX,; e-post: )

Hageja esindaja riigi

õigusabi korras

vandeadvokaat Nikolai Kõiv (Advokaadibüroo Nikolai Kõiv

OÜ, e-post:

Kostja I

M.O. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja I seaduslik esindaja ja

kostja II

P.J. (isikukood: XXX; XXX; e-post: )

Kostja III

U.P. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:)

Kostja III lepinguline esindaja

Marko Jaeger (Adius Consult OÜ, e-post:)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-6290 menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1. lõpetada kaasomand korteriomandile registriosa numbriga XXX, aadressiga XXX ,

XXX selliselt, et korteriomand müüakse täitemenetluse korras avalikul

enampakkumisel;

1.2. müügist saadud raha jagatakse pärast korteriühistule nõude tasumist ja

võõrandamiskulude kandmist kaasomanike hageja, kostja I, kostja II ja kostja III

vahel vastavalt nende omandiosa suurusele;

2. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda ning hageja määratud esindaja kulud

Eesti Vabariigi kanda.

3. Toimetada määrus kätte hageja esindajale, kostjale II ning kostja III lepingulisele

esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Pooled on 06.12.2024 esitanud kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu ning

taotlenud kohtult selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist.

2. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks (TsMS § 430 lg 2).

3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei

leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3

sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviil-

asjas kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.

4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

5. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad kostjate menetluskulud

nende endi kanda. Kohus on tsiviilasjas nr 2-23-3538 rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ja

määranud hagejale riigi õigusabi korras esindaja. Kohus on seega eelnevalt hinnanud hageja

majanduslikku olukorda ning leidnud, et hageja vastab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1

tingimustele, mis sätestavad õigustatud isikud riigi õigusabi saamiseks. Kuna menetlusosalised

on saavutanud kompromissi, on põhjendatud, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu ja kulud jäävad TsMS § 190 lg 7 alusel Eesti Vabariigi kanda.

6. Kohus selgitab, et kuigi kohus kinnitab käesolevas asjas kompromissi, siis tuleb tehingute

tegemisel tuleb pooltel arvestada, et üheks menetlusosaliseks on piiratud teovõimega isik

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 tähenduses, mis tähendab, et teatud tehingute

tegemiseks eestkostetava nimel peab olema kohtu täiendav nõusolek. Vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet

reguleerivaid sätteid, kui PKS 13. peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

Tehingud, milleks on vajalik kohtu nõusolek, on loetletud PKS §-s 187 ja 188 ning hõlmavad

muu hulgas toiminguid, mis võivad oluliselt mõjutada eestkostetava vara või õigusi, nagu

näiteks kinnisasja võõrandamine või pantimine, laenulepingute sõlmimine ja muud olulised

varalised tehingud. Kohus juhib seega tähelepanu, et lõpliku eesmärgi saavutamiseks võib

osutuda vajalikuks, et eestkostja esitaks kohtule eraldi avalduse kohtu nõusoleku saamiseks

tehingu tegemiseks eestkostetava nimel. Kohus leiab, et vastav asjaolu ei ole iseenesest

välistuseks käesoleva kompromissi kinnitamisel ning kaasomandi lõpetamine poolte taotletud

viisil kokkuleppeliselt on igati mõistlik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting