2-23-10679/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10679

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi A

Gi vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

13 484,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ;

registrikood 11542046), lepinguline esindaja M T (e-post

xxx)

Kostja A G (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

18.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista A Gilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 8791,26 eurot, intress 4,47

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised kuni hagi esitamiseni (27.07.2024)

80,81 eurot.

3. Jätta menetluskuludest 66% kostja kanda ja 34% hageja kanda.

4. Mõista A Gilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 600,60 eurot.

5. A Gil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (600,60 eurot) tasuda B2 Impact

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.07.2023 Harju Maakohtule hagi A Gi (kostja) vastu,

milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 11 786 eurot, intress 615,72 eurot,

sissenõudmiskulud 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 1047,88 eurot. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud,

milleks on riigilõiv 910 eurot. 25.08.2023 esitas hageja muuhulgas tõendite kogumise

taotluse, juhuks kui kohus peab vajalikuks vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise

tõendamiseks esitada täiendavaid tõendeid. Kohus keeldus 04.09.2023 määrusega

sissenõudmiskulude 10 eurot menetlusse võtmisest.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx AS ja kostja 02.05.2022 tähtajalise krediidilepingu nr

xxx laenusummaga 13 000 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma annuiteetgraafiku alusel.

Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 15,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli

17,41%.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega viivituses

kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku

1949,77 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1214 eurot ja intressi katteks 735,77

eurot. Xxx AS saatis kostjale 19.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Xxx AS luges lepingu üles öelduks 06.01.2023, kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Xxx AS loovutas nõude hagejale.

Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 16.02.2022 kirjaga.

Hageja nõuab intressi, mida kostja kohustus lepingu kehtivuse perioodil 02.05.2022 kuni

06.01.2023 tasuma määraga 15,90% aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja kohustatud

tasuma intresse 1351,49 eurot. Hageja on intresside katteks arvestanud 735,77 eurot. Seega

nõuab hageja intressi 615,72 eurot.

Hageja nõuab viivist 10,78 eurot, mis on lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks

muutunud. Samuti nõuab hageja viivist lepingu nr xxx alusel põhivõlalt (11 786 eurot)

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, alates 07.01.2023 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 1047,88 eurot.

Hageja on korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist, mis on kujunenud järgmiselt: 16.02.2023 esimese tasulise

kirja saatmine 25 eurot, 23.02.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.03.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot. Kokku nõuab hageja sissenõudmiskulusid 35 eurot.

2. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 10.12.2023 väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud.

3. Kohus palus 04.04.2024 määrusega ja 20.05.2024 kohtunõudega hagejal kõrvaldada

tõendite kogumise taotluse puudused ja taotlust täpsustada.

4. 08.05.2024 esitas hageja täiendatud taotluse tõendite kogumiseks ja ümberarvestuse.

5. Kohus rahuldas 14.06.2024 määrusega hageja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks

ning kohustas Xxx AS-i edastama kohtule tõendid kostja krediidivõimelisuse hindamise

kohta.

6. Xxx AS esitas kohtule 21.06.2024 tõendid ja selgitused kostja krediidivõimelisuse

analüüsi kohta.

7. 01.08.2024 esitas hageja täiendava seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmise kohta ning ümberarvestuse.

8. 18.11.2024 toimus kohtuistung, kuhu ilmus hageja lepinguline esindaja. Kostjale toimetati

kohtukutse kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ilmunud

kohtuistungile. Hageja jäi istungil oma nõude juurde ning täpsustas meeldetuletuskirjade

kuupäevasid ja viivisenõuet. Hageja täpsustas, et edastas kostjale meeldetuletuskirjad

16.05.2023, 24.05.2023, 31.05.2023, 08.06.2023 ja 16.06.2023. Samuti kinnitas hageja

istungil, et hagejal täiendavad menetluskulud puuduvad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 11 786 eurot, intressi 615,72 eurot, sissenõudmiskulusid

35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 1047,88 eurot.

10. Kohus tuvastas, et Xxx AS ja kostja sõlmisid 02.05.2022 laenulepingu nr xxx

laenusummaga 13 000 eurot (dtl 11-16). Laenuleping on mõlema poole poolt digitaalselt

allkirjastatud. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud laenu tagasimakseid kokku 1949,77

eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1214 eurot ja intressi katteks 735,77 eurot (dtl

17).

11. Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis

edastati kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile ja postiaadressile (dtl 19-20).

12. Xxx AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga

VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool

majandustegevust. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

13. Kohus tuvastas, et 02.05.2022 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 16,95%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 50,85%. Praegusel

juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määr (17,41%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmäära.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks,

ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661

selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta

tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad

asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb

vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

15. Kohus rahuldas 14.06.2024 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks ning kohustas

algset krediidiandjat Xxx AS-i edastama kohtule tõendid selle kohta, et Xxx AS on enne

laenulepingu nr xxx sõlmimist omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas kostja on

võimeline laenu krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hinnanud kostja

krediidivõimelisust, sh laenu väljastamisele eelnenud kostja pangakonto väljavõte (dtl 86-87).

15.1.

Xxx AS-i 21.06.2024 ja hageja 01.08.2024 vastusest ning nendele lisatud tõenditest

järeldub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli

ebapiisav. Hagiavaldusest, Xxx AS-i 21.06.2024 ja hageja 01.08.2024 vastusest ning nendele

lisatud tõenditest järeldub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

15.2.

Xxx AS-i selgituse (dtl 92-93) kohaselt võttis Xxx AS arvesse kostja laenutaotluse,

01.01.2022–31.03.2022 palgatõendid ning 01.03.2022–02.05.2022 kostja Xxx AS-i

arvelduskonto, mille kohaselt oli kostja keskmine töötasu ca 1740 eurot. Enne laenu andmist

kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit ning tuvastas, et laenusaajal maksehäired

puudusid. Samuti kontrollis krediidiandja laenusaajalt üle ja läbi konto väljavõtte, et

laenusaajal puudusid krediidikohustused nii Xxx AS-is kui ka mujal. Tõendeid vastavate

päringute tegemise kohta ei ole kohtule esitatud. Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja

oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtte ja tõendid sissetulekute kohta piisavas ulatuses,

mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning regulaarse sissetuleku

suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1).

15.3.

Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav

ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning

muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

15.4.

Kostja on märkinud laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 2000 eurot (neto).

Kohus on tuvastanud, et krediidiandja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks

palgatõendid ja kostja Xxx AS-i arvelduskonto, mis hõlmab perioodi 01.01.2022–02.05.2022,

s.o 4 kuud. Samuti ei nähtu laenutaotlusest ega krediidiandja selgitusest, et krediidiandja oleks

kontrollinud kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust ja sisu.

Majapidamiskulude selgitused on välja toodud alles hageja 01.08.2024 menetlusdokumendis,

mille kohaselt arvestas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel rakendas krediidiandja

lepingute sõlmimisel majapidamiskulude puhul üldkohaldatavat määra, lugedes kostja

majapidamiskuludeks 475 eurot (dtl 102-103). Hageja märgib, et kliendi konto väljavõttest ei

nähtunud igakuised regulaarsed majapidamiskulud. Krediidiandja 21.06.2024 selgituste

kohaselt arvutas krediidiandja kostja sissetulekust maha laenulepingu kuumakse ning arvestas

jäägilt majapidamiskulude tasumise. Laenutaotluses (dtl 94-95) puudub väli, kuhu taotleja

saaks märkida oma regulaarsed majapidamiskulud ning kohtule ei nähtu, et krediidiandja

oleks küsinud kostjalt andmeid tema majapidamiskulude kohta. Krediidiandja ei selgitanud

mh välja, kas tema kasutatav üldkohaldatavad määrad katavad taotleja majapidamiskuludele

tehtavad kulutused. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kontrollinud kostja igakuised

kohustusi ja majapidamiskulude suurust ja sisu piisavalt hoolsalt ega võtnud sissetuleku

hindamisel aluseks piisavat ajavahemikku. Kohtule nähtuvalt ei ole krediidiandja teinud ka

täiendavaid toiminguid kostja kohustuste ja kulude väljaselgitamiseks.

15.5.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg

2 esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te

3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

16. Xxx AS saatis kostjale 19.12.2022 teate, et loeb lepingu ülesöelduks, kui kostja ei tasu

määratud tähtajaks oma võlgnevust (dtl 18). Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks

06.01.2023. Kui lugeda kõik kostja poolt tehtud maksed põhivõla katteks, ei saa kohtu

hinnangul lugeda lepingut 06.01.2023 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud

kostja 3 osamaksega võlgnevuses. Hageja 01.08.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt, kus

väljastatud krediidilt on arvestatud maha põhiosa ja intressi katteks tehtud maksed 1949,77

eurot, on võlgnevus 11 050,23 eurot. Kohtule arusaadavalt on kostja lepingust tuleneva

maksegraafiku kohaselt tagasimaksetega viivituses alates 11.12.2022 osamaksest (dtl 16).

Hageja ei ole kohtule teatanud, et tema või Xxx AS on lepingu hiljem, sh kohtumenetluse

ajal, üles öelnud. Hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg 7 nõuetele vastavat ümberarvestust

(graafik uuesti määratud tagasimaksetega, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist).

17. Laenulepingu ja selle maksegraafiku kohaselt pidi kostja tegema 35 annuiteetmakset

vahemikus 11.06.2022–11.04.2025. Seega ei ole ilma kehtiva ülesütlemiseta kostjal kogu

põhivõla tasumise tähtaeg veel saabunud. Hageja ei ole esitanud ka veel sissenõutavaks

muutunud tagasimaksete välja mõistmiseks kohustamise nõuet TsMS § 369 alusel. Seega

kohus ei saa põhivõlga tulevikku suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista.

Kuigi hageja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 7 nõuet määrata tagasimaksed uuesti ja need

tarbijale teatavaks teha, leiab kohus, et saab lähtuda sellest, et lepinguga oli ette nähtud

igakuine tagasimakse põhiosa katteks, millest saab jätkuvalt lähtuda. Seega saab kohus hageja

nõude rahuldada selles ulatuses, milles põhivõlg on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

ümberarvestust silmas pidades sissenõutavaks muutunud.

Arvestades kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud tagasimaksed kokku 1949,77 eurot põhivõla

katteks, on kostja võlgnevus 11 050,23 eurot (13 000–1949,77=11 050,23). Seega on kostja

osaliselt võlgnevuses alates 11.12.2022 osamaksest (180,24 eurot). Kohtuotsuse tegemise

seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni 2024. aasta novembri osamakseni.

Seega saab hageja põhinõude rahuldada 8791,26 euro ulatuses (13 000 – 1949,77 –

edasiulatuvad osamaksed alates 11.12.2024 osamaksest 2258,97 eurot). Kohus jätab hagi

põhivõla osas rahuldamata 2994,74 euro ulatuses (11 786 – 8791,26).

18. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise

eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse

regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär

alates laenu väljastamisest 02.05.2022 kuni 31.12.2022 oli 0%, 01.01.2023 kuni 30.06.2023

oli 2,5%. Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, 15,90% aastas.

Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras

intressi alates laenu väljastamisest.

20. Kohus on tuvastanud, et kostja on olnud võlgnevuses alates 11.12.2024 osamaksest ning et

leping on kehtiv. Hageja on intressinõude esitanud arvestusega kuni 06.01.2023. Kuivõrd

hageja ei ole määranud ümberarvestusega tagasimakseid vähendatud intressiga, arvestab

kohus hageja esialgset intressinõude perioodi ning määrab intressid kuni 06.01.2023. Kohus

tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu saab

ta nõuda kostjalt vaid seadusjärgset intressi, mis 2021. ja 2022. aastal oli 0 ja 2023. aastal

2,5%. Kohus on arvestanud intresse järgmiselt: 10 909,17 × 2,5% ÷ 360 × 6 päeva

(01.01.2023–06.01.2023) = 4,47 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja intressinõude 4,47 euro ulatuses (kuni

06.01.2023). Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude 611,25 euro ulatuses (615,72 –

4,47).

21. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud

krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-

18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

22. Hageja nõuab kostjalt 35 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 16.05.2023, 24.05.2023,

31.05.2023; 08.06.2023 ja 16.06.2023 (dtl 23-29). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et leping ei

olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajaks kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2

eeldused täidetud. Seetõttu jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

23. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o alates 07.01.2023 kuni hagi esitamiseni (27.07.2023). Pooled on lepingus kokku

leppinud viivisemääras 15,90% aastas.

23.1.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või

tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

23.2.

Praegusel juhul on lepinguga ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem

intressimäär, kuid intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Seega tuleb ka viivise puhul

lähtuda seadusjärgsest määrast. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et leping ei olnud 06.01.2023

seisuga kehtivalt üles öeldud, et saa viivist arvestada kogu põhivõlalt. Viivist saab

seadusjärgses määras nimetatud kuupäevast nõuda sissenõutavaks muutunud summadelt.

23.3.

Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli 12.12.2022 kuni 31.12.2022 viivisemäär

0%, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (2,5% + 8% = 8%), 01.07.2023 kuni

31.12.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%), 01.01.2024 kuni 30.06.2024 12,5% aastas (4,5% +

8% = 12,5%) ja 01.07.2024 kuni 11.11.2024 12,25% aastas (4,25% + 8% = 12,25%).

23.4.

Hageja on esitanud viivisenõude perioodi 07.01.2023 kuni 27.07.2023 eest. Kuivõrd

hageja ei ole esitanud viivisenõuet edasiulatuvalt ega ümberarvestust, milles oleks viivisenõue

täpsustatud, arvestab kohus hageja esitatud viivisenõude perioodi ning arvutab viivised hagi

esitamise seisuga, s.o kuni 27.07.2023. Kohtu arvestuse kohaselt muutusid tagasimaksed

sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada järgmiselt:

1) 12.12.2022–31.12.2022: 141,06 (321,30–180,24) × 0% = 0 eurot;

2) 01.01.2023–11.01.2023: 141,06 × 10,5% ÷ 365 × 11 päeva = 0,45 eurot;

3) 12.01.2023–11.02.2023: 461,74 (320,68 + 141,06) × 10,5% ÷ 365 × 31 päeva = 4,12

eurot;

4) 12.02.2023–11.03.2023: 786,76 (325,02 + 461,74) × 10,5% ÷ 365 × 28 päeva = 6,34

eurot;

5) 12.03.2023–11.04.2023: 1130,02 (343,26 + 786,76) × 10,5% ÷ 365 × 31 päeva = 10,08

eurot;

6) 12.04.2023–11.05.2023: 1464,34 (334,32 + 1130,02) × 10,5% ÷ 365 × 30 päeva = 12,64

eurot;

7) 12.05.2023–11.06.2023: 1807,54 (343,20 + 1130,02) × 10,5% ÷ 365 × 31 päeva = 16,12

eurot;

8) 12.06.2023–30.06.2023: 2151,16 (343,62 + 1807,54) × 10,5% ÷ 365 × 19 päeva = 11,76

eurot;

9) 01.07.2023–11.07.2023: 2151,16 × 12% ÷ 365 × 11 päeva = 7,78 eurot;

10)12.07.2023–27.07.2023: 2503,36 (352,20 + 2151,16) × 12% ÷ 365 × 16 päeva = 11,52

eurot.

Seega kuni hagi esitamiseni 27.07.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 80,81

eurot.

23.5.

Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 80,81 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja

viivisenõude 967,07 euro ulatuses (1047,88 – 80,81).

24. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja laenulepingujärgse põhivõla 8791,26 eurot,

intressid 4,47 eurot ja hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivise 80,81 eurot. Muus

osas (4608,06 eurot) jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25.1.

Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

25.2.

Kohus rahuldas hageja nõuetest ligikaudu 66% ((8876,54 eurot × 100%) ÷13 484,60

= 65,83%). Seega jäävad menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja

kanda (100% – 66% = 34%).

26. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

27. Hageja avaldas 18.11.2024 kohtuistungil, et hageja on kandnud menetluskuludena vaid

riigilõivu. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid tekkinud. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 910

eurot.

27.1.

Käesoleva tsiviilasja hagihind on 13 484,60 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

järgi kuulus kuni 15 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 910 eurot. Tasutud riigilõiv

910 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Seega määrab kohus hageja

menetluskulude suuruseks 910 eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda

66%, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 600,60 eurot (910 × 66%).

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

29. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

30. Menetluse käigus ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale kohtule teadaolevatel

kontaktidel kätte toimetada. Kostjale on üritatud menetlusdokumente kätte toimetada

aadressidele xxx ja xxx ning e-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx. Samuti ei õnnestunud

kostjale kohtudokumente kätte toimetada e-toimiku vahendusel. Telefonile kostja ei vastanud.

Kohus on teinud päringu ka Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puuduvad

täiendavad andmed isiku elukohtade ja kontaktandmete kohta.

Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei

osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS §

317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse

kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik