2-22-13477/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13477

Kohtuasi

T.F hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kaudu)

vastu

töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.F 30. oktoobri 2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

205 505 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: T.F (isikukood XXX)

Kostja:

Eesti

Vabariik

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu; registrikood

70003158), lepinguline esindaja Gerly Lootus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda T.F apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud T.F kanda. Jätta

menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

3. Asendada jõustunud kohtulahendis T.F nimi initsiaalidega ning jätta

avalikustamata T.F isikukood ja tema kontaktandmed.

4. Jätta rahuldamata T.F taotlus jätta kohtulahend avalikustamata või avalikustada

üksnes kohtulahendi resolutsioon.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-13477

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.F (hageja/töötaja) esitas 22.06.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Eesti

Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu; kostja/tööandja) vastu,

milles palus:

-

tuvastada tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja ennistada töötaja

tööle;

-

muuta töötamise registri kannet;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks töölepingu seaduse (TLS) § 108 alusel välja kahjuhüvitis;

-

alternatiivselt mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5805 eurot;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 11 610 eurot;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks välja sporditoetus 27 eurot.

TVK rahuldas 01.09.2022 otsusega avalduse osaliselt, tuvastas tööandjapoolse töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 20.06.2022 ja määras, et vastav

muudatuskanne tuleb teha ka töötamise registris. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 3870 eurot.

Ülejäänud osas jättis TVK avalduse rahuldamata.

2. Hageja esitas 11.09.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi (täpsustatud 14.01.2023 ja

25.05.2024), milles palus:

-

jätta tööleping lõpetamata ja ennistada töötaja tööle;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 108 alusel välja hüvitis 116 100 eurot;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 46 440 eurot;

-

alternatiivselt, kui tööleping lõpetatakse kohtus, tuleb tööandjalt mõista töötaja kasuks

välja varalise kahju hüvitis 165 240 eurot (saamata jäänud tulu töölepingu lõpetamisest

20.06.2022 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hinnanguliselt 20.06.2027 kokku 116 100

eurot, millele lisandub saamata jääv tulu alates kohtuotsuse jõustumisest kuni sarnase töö

leidmiseni 46 440 eurot).

3. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates novembrist 2017 kostja juures infotehnoloogia

osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialistina. Kostja ütles 20.06.2022

avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja tuleb

seetõttu ennistada tööle ja mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline ja mittevaraline hüvitis.

Mittevaraline kahju tekkis töö kaotusest, töölepingu lõpetamisest ja enne lepingu lõpetamist

kasutatud ebaseaduslikust väljapressimisest ja ähvardusest. Juhtunul on olnud hagejale

psühholoogiline mõju. Hagejal tekkisid hingeline valu ja kannatused, heaolu langus ja

elurõõmu kaotus. Kostja lõpetas hageja ravikindlustuse. Mittevaralise kahju hüvitise

määramisel tuleb arvestada, et hageja kaotas töölepingu lõpetamise tõttu sporditoetuse 27

eurot.

2-22-13477

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Töölepingu lõpetamise tingis hageja tööandjale vastanduv käitumine. Tööandja võimaldas

töötajal kasutada töövahendina kolmandalt isikult renditud arvutit. Rendiperioodi lõpus tuli

tööandjal arvutid rendiettevõttele tagastada, kuid hageja ei tagastanud arvutit tööandjale.

Arvuti tagastamata jätmise tõttu pidi kostja maksma rendiettevõttele 222 eurot. Seetõttu

määras kostja hagejale uue tähtaja arvuti tagastamiseks, paludes tal hüvitada tööandjale

tekitatud kahju 222 eurot. Töötaja tagastas arvuti, kuid keeldus kahju hüvitamisest. Tööandja

ütles töölepingu 20.06.2022 erakorraliselt üles töötaja poolt tööandja korralduste täitamata

jätmise tõttu.

6. Kostjal ei ole võimalik hagejat tööle ennistada. Seetõttu ei ole võimalik mõista tööandjalt

välja kahjuhüvitist TLS § 108 alusel. Hageja nõue mõista välja varalise ja mittevaralise kahju

hüvitis tuleb jätta rahuldamata. TVK määras TLS § 109 lg 1 alusel mõistliku hüvitise. Hageja

ei võtnud ennast töötuna arvele ega ole seda millegagi põhjendanud. Oma tegevuse tõttu

kaotas hageja ravikindlustuse, toetused ja spetsiifilise abi leida uus töö. Saamata jäänud tulu

on tõendamata. Mittevaraline kahju on paljasõnaline ja tõendamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1

alusel lisaks TVK poolt juba välja mõistetule välja veel 9675 eurot. Maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mitte lõpetada tööleping ja ennistada hageja tööle, samuti TLS §

108 järgse hüvitisnõude, ja TLS § 109 lg 1 järgse hüvitisnõude 9675 eurot ületavas osas.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

8. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 21.11.2017 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus

hageja kostja juures tööle infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse

peaspetsialisti töökohale. Hageja töötasu oli 1935 eurot (bruto). Kostja ütles töölepingu

20.06.2022 erakorraliselt üles. Hageja vaidlustas töölepingu ülesütlemise TVK-s. TVK

01.09.2022 otsus on jõustunud osas, millega TVK tuvastas töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse tühisuse.

9. Kuna tööandja taotles TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist, ei ole võimalik hagejat

tööle ennistada ja tööleping tuleb lõpetada (RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 27). Kuna

töösuhe ei jätku, jääb rahuldamata ka TLS § 108 alusel esitatud saamata jäänud töötasu nõue.

10. TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitisnõue tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus lähtus

nõude lahendamisel seaduse kuni 17.03.2023 kehtinud redaktsioonist ja selgitas, et arvestab

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve ning määrab hüvitise

diskretsiooniõiguse alusel.

10.1. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Hagejal oli

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 139 tulenevalt kohustus kahju vähendada. Hageja ei võtnud

ennast pärast töölepingu lõpetamist töötuna arvele ja on sellega aidanud kaasa kahju

tekkimisele. Hageja jäi seetõttu ilma töötule makstavatest toetustest ja Töötukassa poolt

pakutavatest koolitustest, mille eesmärk on anda töö kaotanud inimesele võimalus läbida

vajadusel täiend- või ümberõpe, omandada oskusi ja teadmisi uue töökoha leidmiseks. Hageja

otsis tööd perioodil november 2022 – märts 2024, kuid edutult. Hageja otsis eelkõige erialast

2-22-13477

IT valdkonna tööd, kuid see, et isik ei leia erialast või samaväärset tööd, ei välista VÕS § 139

kohaldamist. Ei ole usutav, et hageja vanus, oskused ja varasem kogemus takistaksid ka muu

kui erialase töö saamist. Arvestades neid asjaolusid kogumis on mõistlik varalise kahju hüvitis

kuue kuu keskmine töötasu ulatuses 11 610 eurot (1935 eurot (bruto) × 6). Arvestada tuleb

tööandja poolt TLS § 100 lg 5 alusel juba makstud hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

10.2. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle,

et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine. Poolte vahel tekkis vaidlus

põhjusel, et hageja viivitas kostja poolt võimaldatud renditud tööarvuti tagastamisega. Kostja

tööarvuti tagastamisele suunatud korraldused olid põhjendatud ja seaduslikud, kuid kostja ei

tõendanud, et tööarvuti tagastamata jätmine põhjustas talle kahju 222 eurot, mille hüvitamist

ta hagejalt nõudis ja mille maksmata jätmise tõttu töölepingu lõpetas. Töötaja pidi seega

töösuhte lõpetamisel tundma, et kostja käitub ebaväärikalt. Töölepingu ebaseaduslik

ülesütlemine on põhjustanud hagejale ebameeldivaid üleelamisi. See võis hagejat oluliselt

häirida ja kurvastada, mis võib omakorda halvendada elukvaliteeti. Töölepingu lõpetamise

tõttu kaotas hageja sporditoetuse. Samas ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejat töösuhte

lõpetamisel diskrimineerinud ja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtteid. Mõistlik

mittevaralise kahju hüvitis on ühe kuu keskmine töötasu 1935 eurot (bruto).

11. Kokku on hagejal õigus TLS § 109 lg 1 järgsele hüvitisele 13 545 eurot (11 610 eurot +

1935 eurot), mis on kooskõlas mõlema poole huvidega, sh asjaoluga, et kostja ei ole kasumit

saav äriühing, hagejale väljamõistetav hüvitis ei koorma teda ega rikasta hagejat alusetult,

kuid tagab töölepingu lõpetamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamise. Hageja kasuks välja

mõistetavast hüvitisest tuleb maha arvestada TVK poolt kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1

alusel juba välja mõistetud hüvitis 3870 eurot.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja palub maakohtu ja TVK otsused tühistada osas, millega hageja nõuded jäid

rahuldamata ja teha uue otsuse, millega ennistada hageja tööle, mõista kostjalt hageja kasuks

TLS § 108 alusel välja saamata jäänud töötasu 116 100 eurot. Kui töösuhe lõpetatakse kohtus,

palub hageja mõista tööandjalt välja saamata jäänud tulu ajavahemiku eest 20.06.2022–

20.06.2027 (116 100 eurot), saamata jääv tulu sarnase töö ja ametikoha leidmisele kuluva 24

kuu eest (46 440 eurot) ja mittevaralise kahju hüvitis 46 440 eurot või kohtu õiglasel

äranägemisel. Hageja märgib, et töötasu väljamakstavad netosummad ei tohi olla väiksemad,

kui need, mis hageja oleks saanud töölepingu kehtivuse ajal.

13. Kaebuse kohaselt sai hageja tsiviilasja hinnast üksnes 6,3% ja on endiselt töötu. Hagejal

oleks olnud parem alluda ebaseaduslikule ähvardusele, väljapressimisele ja

diskrimineerimisele. Kostja maksab teistele töötajatele jõulupreemiat, suvel tulemustasu ja

annab regulaarselt palgatõusu. Maakohtu otsus ei arvesta Eestis pideva elukalliduse ja palkade

tõusuga. Hüvitis peab olema selline, nagu töösuhe ei oleks katkenud. Kostja pani toime

inimsusvastase tahtliku ja sihiliku teo ja ei kahetse ega heasta seda. Kostjalt välja mõistetud

hüvitis on üksnes 0,0022% tema tuludest, s.o ligi miljardist eurost. Kostja rikkus hageja

karjääri ja saadab kogu oma õigusosakonna hageja vastu. Kohus peaks määrama kostjale

rahalise karistuse karistusseadustiku § 44 lg 8 järgi.

14. Väide, et Töötukassa või Töötukassa koolitus tagab töökoha, on oletuslik ja lükkab

vastutuse kolmandale isikule. Kostja peaks ise tagama hagejale koolituse. Hageja õigus saada

kostjalt koolitust tuleneb töölepingust ja ametijuhendist. Hagejal on vajalikud oskused ja

kogemused olemas, ta on pool elu töötanud IT valdkonnas ja omab piisavalt teadmisi ja

2-22-13477

kogemusi. Hageja ei pea vahetama eriala. Tööandjad eelistavad suure kogemusega

kandidaate. Uue ala valimine oleks pigem takistus. IT aladel on ka enim töötajaid puudu.

15. VÕS § 139 rakendamine on ebaõiglane. Hageja on avaldanud soovi asuda tööle paljudesse

erinevatesse asutustesse ja firmadesse, s.t kahju tekkimine ei ole tema süü. Pigem tuleb

vaadata kostja poole, kelle vastutusalas on suur riigi tööala valdkond. Hageja on korduvalt

nõudnud enda tööle ennistamist, kuid kostja väidab, et tal ei ole hagejale tööd pakkuda. Kostja

tegi menetluse ajal „lükke“ ja liigutas kogu IT osakonna Keskkonnaministeeriumi

infotehnoloogiakeskuse alla. Kannataja poolelt vea otsimine on kuritegu.

16. Selgusetu on nõue olla arvel Töötukassas. Ühestki seadusest sellist kohustust ei tulene.

Kostja oleks ise pidanud Töötukassaga konsulteerima. Hageja võttis ennast pärast 08.05.2024

kohtuistungit Töötukassas arvele, kuid on endiselt töötu. Töö otsimised ja kandideerimised

tuleb Töötukassas kõik ise teha ja nõutakse pigem aruandlust. Arusaamatuks jääb, kuidas see

aitab kaasa tööle saamisele.

17. Maakohus arvestas, et hageja kaotas töölepingu lõpetamise tõttu sporditoetuse ja seda ei

saa ka Töötukassast. Kuna teistele kostja töötajatele makstakse sporditoetust, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 1980 eurot. Välja mõistmata jätmine oleks hagejat diskrimineeriv.

Maakohus mõistis arusaamatult välja miinus 45 eurot (1935 – 1980). Mittevaraline hüvitis

peab olema piisav ja mõistlik rahasumma. Analoogsetes juhtumites on välja mõistetud ka 12

ja 18 kuu keskmine töötasu. Kostja ise kavandab tööelupoliitikat, väärtustades võrdset

kohtlemist.

18. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjal ei ole huvi hagejat tööle ennistada, sest vastasel

juhul peaks ta tasuma hagejale TLS § 108 järgse hüvitise.

19. Maakohus jättis tulevikus tekkiva varalise kahju välja mõistmata ja elukalliduse ja palkade

üldise tõusuga arvestamata. Kostja kasutas enne töölepingu lõpetamist ebaseaduslikku

väljapressimist ja ähvardust, mis on raskendav asjaolu. Maakohus ei arvestanud, et juhtunul

on olnud hagejale psühholoogiline mõju, tal on tekkinud hingeline valu ja kannatused, heaolu

langus ja elurõõmu kaotus. Hagejale on tekitatud hingelisi läbielamisi, mh ebakindlus tööalase

tuleviku osas ja madal enesehinnang. Rikutud on karjääriplaan ja väljavaated tööturul. Kostja

on jätnud tasumata ka hageja sotsiaalmaksu, mistõttu kannatab hageja pensioni suurus. Kostja

pidi teadma, et töölepingu lõpetamine põhjustab varalise ja mittevaralise kahju. Kostja võttis

hagejalt õiguse tööle, õiguse vabale eneseteostusele ja tema valitud töökoha. Töölepingu

ülesütlemine oli ebaseaduslik ja tühine. Kostja varaline seisund on seejuures väga hea. Hageja

ei pea mittevaralise kahju olemasolu tõendama.

20. Maakohus on jätnud arvestamata järgmiste sätetega: TLS § 3; VõrdKS § 1 lg 1, § 2 lg 1 p

2 ja lg 2 p 2, § 24 lg 1 ja 2, § 14; VÕS § 132 lg 2, § 134 lg 2, 4, 5 ja 6, § 127 lg 1, § 131.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

22. Hageja vaidlustab maakohtu otsust esiteks põhjusel, et maakohus jättis hageja tööle

ennistamata ja teiseks põhjusel, et ta ei nõustu maakohtu poolt TLS § 109 alusel määratud

hüvitise suurusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus lähtub seejuures TsMS §-s 2 sätestatud

2-22-13477

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid aja- ja ressursikulusid.

Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

23. Kohus saab aru, et hageja ei soovi töölepingu lõpetamist ja soovib enda tööle ennistamist,

kuid jätab tähelepanuta, et olukorras, kus tööandja taotleb TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu

lõpetamist, ei ole tööle ennistamine objektiivselt võimalik. Maakohus selgitas Riigikohtu

praktikale viidates õigesti, et kui üks pooltest töölepingu jätkamist ei soovi, ei saa vaidlust

lahendav organ poolte huve kaaluda ja peab töölepingu lõpetama. Seejuures ei oma tähtsust,

mis põhjusel tööandja töölepingut jätkata ei soovi. Hageja kaebusel ei ole seega selles osas

edulootust.

24. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus määras TLS § 109 lg 1

alusel hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 13 545 eurot (11 610 eurot

varalise kahju ja 1935 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks). Maakohus lahendas hageja

nõude õigesti kuni 16.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsiooni järgi, mille kohaselt

maksab tööandja töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul lõpetamise korral töötajale

hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid kohus või töövaidluskomisjon võib

hüvitise suurust ka muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole

huve. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ja selle koosseisus on

põhimõtteliselt hüvitatavad tekkinud varaline kahju, tulevikus tekkiv varaline kahju ja

tekkinud mittevaraline kahju. Maakohus viitas õigesti, et hüvitise suurus määratakse

diskretsiooniotsusega, arvestades ka võlaõigusseaduse 7. peatükis ning VÕS § 127 lg-s 6 ja

TsMS §-s 233 sätestatut.

25. Maakohtule on seega antud kahjuhüvitise suuruse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis

tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

diskretsiooniotsusesse ehk kaalutlusotsusesse sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud

diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei viita asjaoludele, millest saaks

järeldada diskretsioonipiiride ületamist. Ainuüksi asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga

hüvitise põhjendatud suurusele ei nõustu, ei anna alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks.

Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium järgmist.

26. Hageja apellatsioonkaebuse väidetest võib aru saada, et ta soovib töötasu, sh palgatõusu ja

preemiaid ja hüvitisi, sh sporditoetust võrdselt kostja teiste töötajatega. Hageja põhjendab

oma nõuet ka kostja väga hea majandusliku olukorraga ja töölepingu lõpetamise asjaoludega.

Ringkonnakohus selgitab, et need asjaolud ei ole aluseks varalise hüvitise suuruse määramisel

TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja saamata jäänud ja saamata jääva tulu suurust ei mõjuta kostja

teiste töötajate töötasu suurus, neile makstav preemia ja toetused, kostja majanduslik olukord

või töölepingu lõpetamise asjaolud. Samuti ei ole kohtul alust määrata kostjale käesolevas

menetluses rahalist karistust karistusseadustiku alusel.

27. TLS § 109 lg 1 kohaselt tuleb töötajale maksta töölepingu lõpetamisel hüvitist 3 kuu

töötasu ulatuses. Kohus võib asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades hüvitise suurust ka

muuta. Maakohus mõistiski kostjalt hageja kasuks välja 7 kuu töötasu suuruse hüvitise (6

kuud varalise ja 1 kuu mittevaralise kahju hüvitamiseks), märkides lisaks, et hageja on saanud

kostjalt veel ühe kuu hüvitise TLS § 105 alusel. Seega lähtus maakohus sellest, et antud

asjaoludel on õiglase hüvitise suurus kokku 8 kuu töötasule vastav summa.

2-22-13477

28. Ekslik on apellatsioonkaebuse seisukoht, nagu ei oleks maakohus võinud VÕS §-i 139

kohaldada. Kahjustatud isiku rolli kahju tekkimisel ja selle suurenemisel tuleb arvestada

sõltumata kostja õigusvastasest käitumisest. Maakohus võttis seejuures arvesse nii asjaolu, et

hageja jättis ennast ilma Töötukassa toetustest ja koolitustest, kui ka seda, et hageja on tööd

otsinud, kuid ei ole teinud usutavaks, et tema vanust ja kogemusi arvestades ei ole tal

võimalik tööd üldse leida. Hageja ei ole oma apellatsioonkaebuses sellele vastu vaielnud, kuid

väidab, et tal ei ole põhjust ümberõppeks ega otsida muud tööd, kuna ta on pool elu töötanud

IT valdkonnas ja selles valdkonnas on kõige rohkem tööpakkumisi. Nimetatu on aga

vastuolus hageja enda väitega selle kohta, et ta ei ole suutnud enam kui kahe aasta jooksul

hoolimata tegelikest pingutustest mitte mingisugust tööd leida. Apellatsioonkaebus tugineb

ekslikule arusaamale, et hageja ei pidanudki temale tekkivat kahju vältima või selle suurust

vähendama, mh Töötukassa vahendusel. Hageja teeb apellatsioonkaebuses üksnes etteheiteid

Töötukassa töömeetoditele.

29. Maakohus on varalise kahju suuruse hindamisel võtnud arvesse hageja esile toodud

asjaolud ja hinnanud hageja esitatud tõendeid ning nende pinnalt tehtud järeldusi ka

põhjendanud. Seejuures ei ole õige väide, et maakohus ei ole arvestanud saamata jääva tuluga.

Maakohus leidis esile toodud asjaolude ja tõendite pinnalt, et õiglane varalise hüvitise suurus

kokku on 6 kuu töötasu suurune. Seejuures tuvastas maakohus, et TVK lõpetas hageja ja

kostja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel juba 01.09.2022, s.t hagejale pidi olema selge, et

töösuhe ei saa jätkuda.

30. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka mittevaralise kahju suuruse määramisel.

Maakohus arvestas töölepingu lõpetamise asjaoludega, sh sellega, et kostja poolt

kahjuhüvitise nõude esitamine hagejale ja töölepingu lõpetamine hüvitise maksmata jätmise

põhjendusel oli ebaseaduslik. Maakohus hindas juhtumi konkreetseid asjaolusid, sh kostja

käitumist, hageja hingelist valu ja kannatusi ning üleelamisi. Seejuures ei ole maakohus

heitnud hagejale ette mittevaralise kahju suuruse tõendamata jätmist. Apellatsioonkaebuse

vastavad viited ei ole asjakohased. Samuti võttis maakohus mittevaralise kahju suuruse

määramisel arvesse, et hageja ei saa töölepingu lõpetamise tõttu enam sporditoetust. Ekslik on

hageja seisukoht, nagu tuleks mittevaralise kahju hüvitis välja mõista summas, mis vastab ligi

74 kuu (enam kui 6 aasta) eest saadavale sporditoetuse summale, kuna teised kostja töötajad

hüvitist saavad. Töölepingu lõpetamise tõttu lisahüvedest ilmajäämine on üks asjaolu teiste

hulgas, mis mõjutab mittevaralise kahju suurust, kuid mittevaralise kahju hüvitis ei ole

mõõdetav väidetava varalise kahju suurusega. Seejuures ei ole väited, mis puudutavad hageja

diskrimineerimist, õiged. Kostja ei diskrimineeri hagejat sellega, kui kohtleb hagejat, kes tema

juures ei tööta, erinevalt nendest, kes tema juures töötavad.

31. Eeltoodust tulenevalt tuleks kaebus jätta rahuldamata ka siis, kui faktilised asjaolud,

millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks, kuna need ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks. Hageja tugineb oma kaebuses

sellele, et soovib saada kostjalt suuremat hüvitist ja kostja on võimeline seda ka maksma, kuid

see üksi ei ole hüvitise suuruse määramise aluseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlus-

või materiaalõigusnormide rikkumist maakohtu poolt. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et

maakohus oleks õigusnorme rikkunud ka menetluskulude jaotamisel. Maakohus jagas

menetluskulud õigesti lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

32. Apellatsioonkaebus on seega perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik rahuldada. Kohus

keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui

ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale

kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

2-22-13477

keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja

seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

33. Vastavalt hageja taotlusele ja tuginedes TsMS § 462 lg 2 esimesele lausele asendab

ringkonnakohus kohtulahendis hageja nime initsiaalidega ja ei avalikusta tema isikukoodi ega

kontaktandmeid. Taotlus jätta lahend avalikustamata või avalikustada üksnes lahendi

resolutsioon jääb rahuldamata. Hageja taotlus on põhjendamata. TsMS § 462 lg 3 esimese

lause järgi avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes

otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui

otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides

oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 artikli 9 lg 1 kohaselt on eriliiki isikuandmeteks andmed, millest ilmneb rassiline

või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või

ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks

kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja

seksuaalse sättumuse kohta. Kuna käesolev määrus selliseid andmeid ei sisalda ja hageja ei

ole esile toonud, et TsMS § 462 lg-s 2 nimetatud meetmed ei oleks piisavad tema eraelu

puutumatuse tagamiseks, ei ole taotluse rahuldamiseks alust.

34. Hageja küsimus, mis puudutab kostja 11.09.2024 kuupäeva kandvat menetlusdokumenti,

mis on skaneerituna infosüsteemi lisatud 16.09.2024, käesoleva asja lahendust ei muuda.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

35. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)