3-24-1435/72 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

06.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1435

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. X-i

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja B.A

Puudutatud isik – X. X. X , riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2024

määruse peale haldusasjas nr 3-24-1435.

2. Jätta X. X. X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2024

määrus haldusasjas nr 3-24-1435 muutmata.

3. Vabastada X. X. X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt.

Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

bengali keelde.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 01.05.2024 lennujaama avalikul alal viibinud

kolme isiku reisidokumente. Kontrollimise käigus tekkis kahtlus esitatud dokumentide

ehtsuses. Dokumendi ekspertiis tegi kindlaks, et isikute elamisload on võltsitud ja passid

kuuluvad teistele isikutele. Kontrollitud isikud peeti 01.05.2024 väljasõidukohustuse ja

3-24-1435

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse. Üks isikutest oli tema ütluste kohaselt Bangladeshi kodanik X. X. X

. Isiku selgituste kohaselt tuli ta Tallinna lennujaama teiste välismaalastega Lätist smugeldaja

abiga. Ta soovis jõuda Prantsusmaale, kus elab tema nõbu. Läti smugeldaja andis puudutatud

isikule uue Pakistani kodaniku passi ja elamisloa ning lennupiletid Milanosse.

2. PPA koostas 02.05.2024 puudutatud isikule Eestist lahkumiseks sundtäidetava

ettekirjutuse nr 1052278561.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.05.2024 määrusega nr 3-24-1310 PPA taotluse ning

andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 02.07.2024 (k.a) VSS §

23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 p-dega 3 ja 6.

4. PPA vestles 08.05.2024 puudutatud isikuga tema dokumenteerimise eesmärgil. Isik

keeldus koostööst.

5. PPA tutvustas 09.05.2024 puudutatud isikule tagasipöördumise toetusprogramme. Isik

uuris rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja esitas seejärel avalduse rahvusvahelise

kaitse saamiseks. PPA pidas 13.05.2024 kell 8.55 puudutatud isiku 48 tunniks kinni

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel.

6. Halduskohus rahuldas 14.05.2024 määrusega nr 3-24-1435 PPA taotluse puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 14.07.2024 (k.a). Tallinna Ringkonnakohus

jättis 17.06.2024 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu

14.05.2024 määruse muutmata. Riigikohus jättis 13.08.2024 määrusega puudutatud isiku

määruskaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Halduskohus pikendas 11.07.2024 määrusega

puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 11.11.2024 VRKS § 361

lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.11.2024 määrusega puudutatud

isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 11.07.2024 määruse muutmata.

7. PPA

esitas 04.11.2024 Tallinna Halduskohtule

taotluse

puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg

1 ja § 361 lg 2 p 5 alusel.

Isik ei taotlenud Schengeni alale Lätti saabudes esimeses turvalises liikmesriigis

rahvusvahelist kaitset. 01.05.2024 Tallinna Lennujaamas tabatud välismaalasena ei esitanud

isik samuti rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikule on koostatud ettekirjutus Eestist ja

Schengeni alalt lahkumiseks. Isik keeldus 08.05.2024 PPA-ga koostööst tema

dokumenteerimisel. Alles pärast seda esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Põhjendatud ja

vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku

poolt antud selgitusele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub

rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6) ning puudub

alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik katkestas 12.09.2024 toimunud rahvusvahelise

kaitse menetluse vestluse ja keeldus PPA-ga koostööst.

Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isik kinnitas, et otsis endale smugeldaja, et jõuda

Schengeni alale, tema lõppsihtkohaks oli Prantsusmaa. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik

piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ning tahtlik tegevus, mille ta ka ellu viis ning

oma eesmärgi saavutamiseks tegi märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Seega kinnitavad isiku

käitumine ja hoiakud põgenemise ohtu. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna Lennujaamas

2(6)

3-24-1435

enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskuses

jätkas isik väitmist, et on isik, kelle passi ta esitas. Ühtlasi on isik öelnud, et ei soovi

Bangladeshi tagasi pöörduda. On tõenäoline, et isik jätkaks vabaduses viibides oma teekonda

Prantsusmaale ega oleks menetlustoimingute ja tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmise jaoks

kättesaadav. Isikul on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal

ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi

ega majanduslikke sidemeid.

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud 16.09.2024 isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12405150059-1, millest isik on teadlik. Isikule on tehtud

sundtäidetav lahkumisettekirjutus ning määratud Schengeni alale sissesõidukeeld 5 aastaks.

Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu. Isiku poolt kirjeldatud sündmusi

pole tegelikkuses toimunud ning isik on esitanud PPA-le valeandmeid oma varasema

tegevuse kohta. Rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise

kaitse süsteemi kuritarvitada.

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada,

sest esineb põgenemise oht. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks

järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Isiku kinnipidamise pikendamine on

proportsionaalne.

8. X. X. X vaidles kohtuistungil taotlusele vastu. Isiku soov on kinnipidamiskeskusest

vabaneda. Isik ei mõista, miks soovitakse teda karistada veel 4 kuud kinnipidamisega ja

tahetakse Eestist välja saata, kui ta tahab siia jääda. Isik selgitas, et tal pole põhjust põgeneda,

sest ta soovib Eestisse jääda. PPA pole selgitanud, milles seisneb isiku põgenemisoht.

Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on lõppenud ja kinnipidamine ei ole enam

põhjendatud. Isik on esitanud tõendid, et tema koduriigis on alustatud isiku suhtes alusetult

kriminaalmenetlust. Seega ei ole taotlus esitatud süsteemi kuritarvitamise eesmärgil.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.11.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa X.

X. X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2025 (k.a).

Tallinna Ringkonnakohus on oma 17.06.2024 määruse nr 3-24-1435 põhjenduste p-s 10

leidnud järgmist: „Ringkonnakohus jagab PPA ja halduskohtu seisukohta, et esineb ka VRKS

[§] 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus. /…/ Isikuga peeti 08.05.2024 ja 09.05.2024

vestlused seoses koduriiki tagasisaatmisega ja selleks dokumentide hankimisega. Seejärel

esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga enda tagasisaatmine nurjata. Isikul oli

võimalusi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus juba eelnevate nädalate jooksul, mil ta Lätis

ja Eestis viibis. Seejuures, /…/ ei põhjendanud ta esialgu oma Schengeni alale saabumist

sellega, et teda oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku

olukorda. Isik taotles rahvusvahelist kaitset ja väitis, et teda ohustab poliitiline

tagakiusamine, pärast seda, kui talle oli selgitatud kohustust naasta oma päritoluriiki.“ Need

seisukohad on jätkuvalt asjakohased, mistõttu esineb puudutatud isiku kinnipidamiseks

jätkuvalt alus.

Isiku suhtes esineb põgenemise oht ning puuduvad uued asjaolud, mis annaks aluse hinnata

põgenemisohtu teisiti, kui Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määruses nr 3-24-1435. PPA

on teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas tagasilükkava otsuse, mis suurendab isiku

põgenemise ohtu. Olukorras, kus on teada, et PPA on jätnud rahvusvahelise kaitse taotluse

rahuldamata, ei oleks isik tõenäoliselt vabaduses viibides enam PPA-le kättesaadav.

Põgenemine ei tähenda üksnes ebaseaduslikult välispiiri ületamist, vaid see hõlmab ka ohtu,

3(6)

3-24-1435

et isik asub ennast riigisiseselt PPA eest varjama. Seejuures nähtub asja materjalidest, et isik

on kasutanud ka smugeldaja abi, et liikuda ühest liikmesriigist teise.

PPA on taotluses asjakohaselt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määruse nr 3-

24-1435 põhjenduste p-le 11, milles on põgenemisohtu jaatatud. Puudub alus asuda

teistsugusele seisukohale põgenemisohu osas. Seda, kas isik vabaduses olles põgeneks

Prantsusmaale või asuks muudmoodi ennast varjama, ei saagi kindlalt öelda, kuivõrd

põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis tugineb isikuga seotud olulistele asjaoludele

(sh tema varasemale käitumisele).

Leebemad järelevalvemeetmed ei maanda isikust lähtuvat põgenemisohtu. Isiku

kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses

pea 6 kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine

kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS

§

lg

3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. X. X. X palub 19.11.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2024

määrus teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta

kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isik on PPA-le kättesaadav ka majutuskeskuses või kindlaksmääratud elukohas

elades. Ta ei soovi põgeneda ja on nõus tegema koostööd. Rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole

esitatud väljasaatmise vältimiseks. Kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega.

Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. Kohus oleks

pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

6).

12. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest.

Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 31.05.2024 määrusega riigi õigusabi esindamaks

teda kinnipidamist puudutavas kohtumenetluses. Pole alust arvata, et isiku majanduslik

seisund oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei

hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi

õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab

puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava

kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimise

kulude kandmisest, seega tuleb need tõlkida bengali keelde.

13. Halduskohus on vaidlustatud määrusega rahuldanud PPA taotluse VRKS § 361 lg 2 p 5

alusel ning leidis, et põgenemisohu osas on võimalik tugineda VSS § 68 p-le 6.

14. Ringkonnakohus nõustub, et praegusel juhul esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud

kinnipidamise alus. VRKS § 361 lg 2 p 5 võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate

4(6)

3-24-1435

vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p d. Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse

kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise

ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab

objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada

juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist

käsitleva otsuse täideviimist (vt Riigikohtu 12.04.2024 määrused nr 3-23-2204 ja nr 3-23-

2232). Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas 17.06.2024 ja 14.11.2024 tehtud määrustes,

et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui PPA oli talle teinud kohe

sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (dtl 268) ja temaga peeti 08.05.2024 ja

09.05.2024 vestlused seoses koduriiki tagasisaatmisega ja selleks dokumentide hankimisega.

Samas oli isikul võimalus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus juba eelnevate nädalate

jooksul, mil ta viibis Lätis ja Eestis. Seejuures ei põhjendanud ta esialgu oma Schengeni alale

saabumist sellega, et teda oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma

majanduslikku olukorda. Isik taotles rahvusvahelist kaitset ja väitis, et teda ohustab poliitiline

tagakiusamine, pärast seda, kui talle oli selgitatud kohustust naasta oma päritoluriiki.

Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, et eelneva põhjal on alust järeldada, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga enda tagasisaatmine nurjata. Puudutatud isik ei ole

toonud esile asjaolusid, mis sellise järelduse ümber lükkaksid.

15. VRKS § 361 lg 5 alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult juhul, kui

on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest

varjama. Põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

(VRKS § 361 lg 21). Ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda lisaks muid

välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-

20-2004, p 18.5). Ringkonnakohus jääb 17.06.2024 ja 14.11.2024 määrustes väljendatud

seisukohale, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht tulenevalt VSS §-s 68 p-st 6.

Isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik

saabus Schengeni alale, omamata selleks seaduslikku alust ning kasutades edasi liikumiseks

valedokumente ja smugeldajate abi. Isiku eesmärk oli jõuda Prantsusmaale, et parandada enda

majanduslikku olukorda. Isik on kinnitanud, et maksis smugeldajatele oma sihtriiki

jõudmiseks mitu tuhat eurot ja hävitas seejuures enda passi (13.05.2024 kinnipidamise

protokoll, dtl 12). Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle selgitati

kohustust päritoluriiki naasta. Eelnevat arvestades on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses

viibides olla PPA-le lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav ning võib ilma loata lahkuda.

Isiku on teadmised ja oskused, mille abil soovi korral teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda.

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on isikule teinud 16.09.2024 rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12405150059-1 (dtl 254). Põgenemisohtu ei välista

puudutatud isiku kinnitus, et ta ei soovi põgeneda.

16. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see või osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16,

p 12). Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks selle

kestusest tulenevalt, arvestades, et VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud

isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-

14-16, p-d 10-11). Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema jätkuvat

kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega.

17. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2024 määrus

muutmata.

5(6)

3-24-1435

18. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)