3-24-1261/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1261

Haldusasi

Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks tagastama

kaebajale täiteasjas nr 197/2024/840 välja mõistetud

sunniraha ja hüvitama täitekulusid

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. jaanuaril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) kutsus Xi (edaspidi kaebaja) 6.

oktoobriks 2023 terviseseisundi hindamisele aadressil Rakvere haigla, I korrus, kab

121, Lõuna põik 1, Rakvere (kutse nr 11-12.1/2023/6136), kuhu kaebaja ei ilmunud

ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. KRA tegi 24. oktoobril 2023

3-24-1261

ettekirjutus-hoiatuse nr 11-12.1/2023/7964, millega kohustas kaebajat läbima

terviseseisundi hindamise 8. detsembril 2023 kell 10:00 aadressil Rakvere haigla, I

korrus, kab 121, Lõuna põik 1, Rakvere. KRA hoiatas kaebajat, et kui ta hindamisele

ei tule, rakendab vastustaja sunniraha, mille suurus on 400 eurot. Vastustaja juhtis

kaebaja tähelepanu asjaolule, et tal on õigus koostada ettekirjutusi ja määrata

sunniraha korduvalt, kuni kaebaja on täitnud kohustuse läbida terviseseisundi

hindamine. KRA palus lisainfo vajaduse või küsimuste korral võtta ühendust kutse-

aluste osakonna kliendikonsultandiga, kelle telefoninumber ja e-posti aadress olid

lisatud. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) §

40 lg 1 p-d 4 ja 5, § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse

(ATSS) §-d 4, 7 ja 10.

2. KRA teatas kaebajale 5. veebruari 2024. a sunniraha rakendamise teatisega,

et on otsustanud nõuda temalt sunniraha 400 eurot. Sunniraha vabatahtliku tasumise

tähtajaks määrati 10 päeva teate kättesaamisest arvates, kusjuures tähtaega hakatakse

arvestama päevast, mil kaebaja on teatise kaitseväeteenistuse veebis vastu võtnud, või

hiljemalt 30 päeva möödumisel teatise Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks

tegemisest arvates. KRA selgitas, et juhul, kui sunniraha ei tasuta määratud tähtaja

jooksul, edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks,

millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu.

KRA märkis, et kaebaja ei ilmunud 24. oktoobri 2023. a ettekirjutusega märgitud ajal tervise-

seisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid mitteilmumise kohta. Sunniraha

rakendamise õiguslike alustena olid märgitud KVTS § 226 lg 1 p 3 ja lg 2, haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 40 lg 2, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ning täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2 lg 1 p 11.

3. KRA pöördus 26. märtsil 2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole,

kuivõrd kaebaja ei tasunud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul sunniraha.

4. X esitas 26. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata

KRA 24. oktoobri 2023. a ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise,

kohustada KRA-d tagastama kaebajale täiteasjas nr 197/2024/840 välja mõistetud

rahalised vahendid sunniraha katteks ja hüvitama temalt välja mõistetud täitekulud

(kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu) ning kohustada KRA-d esitama

täiteasjas nr 197/2024/840 täitemenetluse lõpetamise avaldus.

Kaebaja märkis, et ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest polnud arstlikku komis-

joni ilmumise kohustusest teadlik. Kaebaja sai nii ettekirjutusest kui ka sunniraha rakendamise

teatisest teada alles kohtutäituri käest 27. märtsil 2024 koos täitmisteatega. KRA ei saatnud

ettekirjutust kaebajale. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise

viisi, on ta selle valikul seotud HMS-ga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et

teised kättetoimetamise võimalused on ammendatud. KRA, teades kaebaja aadressi, ei teinud

katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta

kaebajaga ühendust asjaolude väljaselgitamiseks.

5. Pärast kaebajapoolset nõuete täpsustamist 30. mai 2024. a avaldusega võttis

kohus 10. juuni 2024. a määrusega kaebuse menetlusse KRA 24. oktoobri 2023. a

ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/7964 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise

keelamiseks ning KRA kohustamiseks täiteasjas nr 197/2024/840 täitemenetluse

lõpetamise avaldust esitama.

2(6)

3-24-1261

6. KRA esitas kaebusele 6. augustil 2024 vastuse, milles teatas, et täitemenetlus

on 25. aprillil 2024 lõpetatud seoses nõude täitmisega kaebaja poolt.

7. Kaebaja esitas 30. augustil 2024 kaebuse täienduse, milles selgitas, et kuna

kaebaja on kohtutäiturile makse teinud, muudab ta oma nõuet ning palub kohtul

tunnistada KRA 24. oktoobri 2023. a ettekirjutus kehtetuks, kohustada KRA-d

tagastama kaebajale täiteasjas nr 197/2024/840 temalt välja mõistetud sunniraha 400

eurot ning mõista KRA-lt kaebaja kasuks välja hüvitis kaebajale samas täitemenetluses

välja mõistetud täitekulude 106 euro 75 sendi katteks.

8. Kohus võttis 28. oktoobri 2024. a määrusega kaebuse muutmise osaliselt vastu.

Kaebus jäi menetlusse nõuetes kohustada KRA-d tagastama kaebajale täiteasjas nr

197/2024/840 välja mõistetud sunniraha 400 eurot ja hüvitada temalt samas

täitemenetluses välja mõistetud täitekulud 106 eurot 75 senti. Kohus keeldus kaebuse

muutmise vastuvõtmisest KRA 4. oktoobri 2023. a ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/7964

tühistamisnõude osas. KVTS § 15 lg-st 3 lähtudes saab vaidlusaluse ettekirjutuse

lugeda kaebajale kättetoimetatuks 24. novembril 2023. Seega on kaebaja ületanud 30-

päevast tühistamiskaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja ei esitanud kaebetähtaja

ennistamise taotlust ning kohtule ei nähtunud ka asjaolusid, mis oleksid andnud aluse

kaebetähtaja ennistamiseks.

9. KRA vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Ettekirjutus nr

11-12.1/2023/7964 toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu ning

loeti kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 kohaselt 24. novembril 2023. Kaebaja oli

kutsutud 8. detsembril 2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu ta ei ilmunud ega

esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. KRA teavitas kaebajat sunniraha

rakendamise menetluse alustamisest 5. veebruaril 2024 sunniraha rakendamise

teatisega nr 11-18/2024/152. Nimetatud teatis toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg

3 kohaselt 7. märtsil 2024. KRA pöördus 26. märtsil 2024 sunniraha rakendamiseks

kohtutäituri poole.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

11. Kaebaja hinnangul oli sunniraha määramise otsuse täitmisele pööramine

õigusvastane, kuivõrd kaebajale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte ei ettekirjutust,

milles sisaldus kohustus, mille täitmata jätmisel sunniraha rakendatakse, ega sunniraha

rakendamise teadet.

12. ATSS § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on

tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul täidetud. Enne sunnivahendi rakendamist tuleb adressaadile teha kirjalik

hoiatus (ATSS § 7 lg 1), mis võib kaasneda ettekirjutusega (lg 2). Kaebajale 24.

oktoobril 2023 tehtud ettekirjutus-hoiatusest (dtl 49) nähtub, et kaebajal tuli

ettekirjutuses sisalduv kohustus täita 8. detsembril 2023 kell 10:00. Ettekirjutus

sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisele ei tule, rakendatakse sunniraha suurusega

400 eurot. Ettekirjutus-hoiatus vastab ATSS § 7 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.

13. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt

Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 järgi loetakse sellisel viisil saadetud dokument

3(6)

3-24-1261

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates,

kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega võimaldab KVTS

lugeda vaidlustatud ettekirjutuse kättetoimetatuks ka ilma, et kaebaja oleks teatanud

selle kättesaamisest. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti

teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning

kasutamise nõuded ja kord“ § 201 lg-s 2 on nähtud ette, et füüsilisest isikust

lõppkasutajat teavitatakse ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest

rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate

teavituste saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või

telefoninumbri, siis isiku märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. Seega isegi

kui isik ei ole oma isikukood@eesti.ee aadressilt elektronposti suunanud, jõuavad

teated tema rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile või telefoninumbrile.

Seejuures on rahvastikuregistri seaduse § 98 järgi rahvastikuregistri subjektiks oleval

isikul kohustus tagada oma kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris.

Kontaktandmed hõlmavad Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“ § 11 p 1 kohaselt e-posti aadressi ja telefoninumbrit.

Lisaks peab iga 17-27-aastane Eesti meessoost kodanik arvestama, et ta on

kutsealusena kaitseväekohustuslane (KVTS § 2 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3). Kutsealusel on

KVTS § 40 lg 1 p 1 alusel mh kohustus teavitada viivitamata vastustajat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest.

Kaitseväekohustuslase andmete esmakordsest kandest kaitseväekohustuslaste

registrisse teavitab KRA kaitseväekohustuslast (KVTS § 11 lg 5). Kaebaja pidi olema

teadlik enda kutsealuse staatusest ja seetõttu ka hoolitsema selle eest, et tema e-posti

aadress ja/või telefoninumber rahvastikuregistris ja/või kaitseväekohustuslaste registris

oleks aktuaalne.

14. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud kasutama HMS-s ette

nähtud teisi kättetoimetamise viise. KVTS § 15 lg 2 ei pane KRA-le kohustust muid

viise kasutada. KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 regulatsioon kaotaks oma mõtte, kui vastustaja

peaks sellegipoolest kättetoimetamisel lähtuma HMS üldreeglitest. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on leidnud, et KVTS § 15 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kutsealune ise

hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu

ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (Tallinna

Ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a määrus asjas nr 3-23-1327, p 14 ja 28. juuni 2023. a

määrus asjas nr 3-23-1615, p 11).

15. ATSS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit

haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Vastustaja

sunniraha rakendamise teatis (dtl 52) vastab selles lõikes ettenähtud tingimustele.

Kohtul ei ole kahtlust rakendatud sunniraha proportsionaalsuses. ATSS § 15 lg 1

kohaselt nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud,

et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan isikut teavitama

sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne

sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline

teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja

vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, võimaluse

vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus, samuti sunnirahaga nõustumise korral

tasuda see ilma sissenõudmise ja kohtutäituri tasuta (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19).

4(6)

3-24-1261

16. Vastustaja esitatud kaitseväekohustuslaste registri väljavõttest (dtl 56)

nähtuvalt saadeti sunniraha rakendamise teatis kaebajale Eesti teabevärava teenuse

kaudu. Saatmine toimus 5. veebruaril 2024 ning teatis loeti kättetoimetatuks KVTS §

15 lg 3 alusel 30 päeva jooksul, s.o 7. märtsil 2024. Sellest alates oli kaebajal teatise

kohaselt 10 päeva sunniraha tasumiseks. Vastustaja pöördus kohtutäituri poole 26.

märtsil 2024 (dtl 54). Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtliku tasumise

tähtaja jooksul ära maksta. Arvestades eeltoodud põhjendusi KVTS § 15 lg-te 1 ja 3

alusel kättetoimetamise piisavuse kohta, on praegusel juhul ATSS-st ja Riigikohtu

praktikast tulenevaid nõudeid sunniraha nõudega kohtutäituri poole pöördumisel

järgitud.

17. Kuigi kaebaja seda väidet oma kaebuses ei esitanud, kontrollib kohus ka

ettekirjutuse jätkuvat täidetavust sunniraha määramise ajal. Juhul kui ettekirjutus ei

olnud (enam) täidetav, ei olnud õiguspärane selle täitmata jätmise eest sunniraha

rakendada. Nimelt ei ole sunniraha käsitatav karistusena varasema kohustuse täitmata

jätmise eest (vt ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärk on kallutada adressaati ettekirjutust

täitma.

18. Ettekirjutus-hoiatusega on kaebajale esmajoones pandud kohustus ilmuda

terviseseisundi hindamisele 8. detsembril 2023. Seda kohustust ei saanud kaebaja

pärast 8. detsembrit 2023 enam täita. Ettekirjutus-hoiatusest nähtub aga ka üldisem

kohustus läbida terviseseisundi hindamine. Kohus möönab, et ettekirjutus-hoiatuses ei

ole selgelt eristatavat resolutiivosa. Vormiliselt sisaldub ettekirjutus üksnes esimeses

kolmes lõigus, järgneb hoiatus ja seejärel selgitused ettekirjutuse täitmise kohta. Siiski

sisaldub osa ettekirjutusest sisuliselt ka lõigus, mis järgneb pealkirjale „Sunniraha

hoiatus“ (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443/54, p 13). Nimelt on

selles märgitud, et KRA-l on õigus määrata sunniraha korduvalt seni, kuni kaebaja on

„täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine“. Sunniraha tasumine ei vabasta

kaebajat „kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele“. Neist lausetest pidi kaebaja

piisava selgusega aru saama, et ettekirjutus-hoiatuses märgitud kuupäeva tuleb pidada

üksnes kohustuse täitmise tähtpäevaks, mitte osaks ettekirjutuse sisust. Ettekirjutuse

sisuks aga oli üldisem kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutus-

hoiatusse oli märgitud võimalus küsimuste või lisainfo soovi korral võtta ühendust

kliendikonsultandiga, kelle kontaktandmed olid toodud. On usutav, et temaga ühendust

võttes saanuks kaebaja kokku leppida uue tervisekontrolli aja.

Neil põhjustel on kohus seisukohal, et ettekirjutus oli jätkuvalt täidetav ja seega oli õigus-

pärane rakendada selle täitmata jätmise eest sunniraha. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

eelviidatud määrustes (määrused asjades nr 3-23-1327, p 14 ja nr 3-23-1615, p 11) sarnaste

ettekirjutuste osas leidnud, et ettekirjutuse kehtivus ei langenud mitteilmumisega ära –

kutsealusel oli jätkuvalt kohustus arstlikku komisjoni ilmuda või põhjendada mitteilmumist.

19. Kuivõrd vastustaja toimetas kaebajale nii ettekirjutus-hoiatuse kui ka sunniraha raken-

damise teatise kätte nõuetekohaselt, oli kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine ja selle

täitmisele pööramine õiguspärane. Seega puudub alus kohustada vastustajat kaebajale

sunniraha tagastama. Kuivõrd sunniraha täitmisele pööramine oli õiguspärane, puudub alus ka

vastustajalt täitemenetluse kulude eest hüvitise välja mõistmiseks (riigivastutuse seaduse § 7

lg 1).

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

5(6)

3-24-1261

taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 109 lg 1 kolmas lause).

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)