2-24-113323/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024 Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-113323

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi J.C vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagi hind

3917,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

XXX 10617)

Hageja lepinguline esindaja: P.W (e-post XXX)

Kostja: J.C (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-

postXXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J.C-lt B2 Impact OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus

87,83 eurot.

3. Välja mõista J.C-lt

B2 Impact OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlgnevus järgneva maksegraafiku alusel:

tagasimakse kuupäev

tagasimakse suurus

laenujääk

15.12.2024

30,97

2631,98

15.01.2025

31,81

2600,17

15.02.2025

32,66

2567,51

15.03.2025

33,54

2533,97

15.04.2025

34,45

2499,52

15.05.2025

35,38

2464,14

15.06.2025

36,33

2427,81

15.07.2025

37,31

2390,5

15.08.2025

38,31

2352,19

15.09.2025

39,35

2312,84

15.10.2025

40,41

2272,43

15.11.2025

41,5

2230,93

15.12.2025

42,62

2188,31

15.01.2026

43,77

2144,54

15.02.2026

44,95

2099,59

15.03.2026

46,16

2053,43

15.04.2026

47,4

2006,03

15.05.2026

48,68

1957,35

15.06.2026

1907,35

15.07.2026

51,35

1856

15.08.2026

52,73

1803,27

15.09.2026

54,16

1749,11

15.10.2026

55,62

1693,49

15.11.2026

57,12

1636,37

15.12.2026

58,66

1577,71

15.01.2027

60,25

1517,46

15.02.2027

61,88

1455,58

15.03.2027

63,55

1392,03

15.04.2027

65,26

1326,77

15.05.2027

67,03

1259,74

15.06.2027

68,84

1190,9

15.07.2027

70,7

1120,2

15.08.2027

72,61

1047,59

15.09.2027

74,57

973,02

15.10.2027

76,59

896,43

15.11.2027

78,66

817,77

15.12.2027

80,78

736,99

15.01.2028

82,97

654,02

15.02.2028

85,21

568,81

15.03.2028

87,52

481,29

15.04.2028

89,88

391,41

15.05.2028

92,32

299,09

15.06.2028

92,89

206,2

15.07.2028

87,15

119,05

15.08.2028

81,43

37,62

15.09.2028

37,62

4. Välja mõista J.C-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõudelt 87,83 eurot alates

kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ järgmised nõuded: põhinõue 237,87 eurot, intress

320,35 eurot, viivis 201,87 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.

6. Jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda.

7. Määrata menetluskulude suuruseks 455 eurot.

8. Välja mõista J.C-lt B2 Impact OÜ kasuks kasuks menetluskulud 313,95 eurot.

9. Välja mõista J.C-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (313,95 eurot) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

10. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või

tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei

vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu

Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-

toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ (hageja) hagi J.C (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2998,65 eurot, intress 320,35 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 201,87 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 17.05.2024 KÄPO vahendusel. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt

rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

6. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 15.09.2023 laenulepingu nr S236285092. Laenusaaja

laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas 3020 eurot, perioodiga 5 aastat,

krediidikulukuse määraga 41,9% aastas. Laenusumma 3020 eurot on kostja

arvelduskontole nr EE271010011728005227 üle kantud 15.09.2023, millest on laenusaaja

laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 60,40 eurot,

tagatisfondi tasu 105,70 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja kohustus oli maksta

laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku

alusel. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 102,92 eurot,

millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 21,36 eurot, intressi katteks

81,56 eurot, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0,01 eurot.

2) Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei

tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 15.11.2023, 14.12.2023 ja

15.01.2024 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416

erakorraliselt üles 23.02.2024, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK

Incure OÜ (praeguse nimega B2 Impact OÜ).

7. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta,

lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2

punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib

krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS

§ 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude

täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte

punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -

vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku

hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus

sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi

tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3;

19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

9. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas

lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva

paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu

hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud

kohustused teiste võlausaldajate ees.

12. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes

kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kuigi

hageja toob hagiavalduses välja, et väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul oli sise-

eeskirjade võimalik taotlust menetleda automatiseeritud lahenduste puhul, sh pensioniregistri

andmete alusel, leiab kohus, et selliste automatiseeritud lahenduste kasutamine ei võimalda

analüüsida laenuvõtja võimalikku riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja

ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

13. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt

üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS

4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude

krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

14. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt

avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodi alates 15.09.2023 kuni 31.12.2023 4%

aastas ja 01.01.2021 kuni 23.02.2024 4.50% aastas.

15. Hageja on 02.12.2024 esitanud kohtule nõude ümberarvestuse. Kohtu hinnangul ei ole

hageja esitatud ümberarvestus õige.

16. Hageja on selgitanud, et kostja on lepingu alusel saanud laenu summas 2853,40 eurot

(millest on maha arvestatud lepingutasu 60,40 eurot, tagatisfondi tasu 105,70 eurot ja

ülekandetasu 0,50 eurot) ja lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas

102,92 eurot, millest tulenevalt kujuneb hageja põhinõudeks 2750,48 eurot.

17. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 23.02.2024. Kui arvestada kostja poolt

lepingu katteks tehtud maksed põhiosa katteks (so. lepingutasu 60,40 eurot, tagatisfondi tasu

105,70 eurot, ülekandetasu 0,50 eurot ja tagasimakseid kokku summas 102,92 eurot (so kokku

269,52 eurot), ei olnud kostja 23.02.2024 viivituses kolme järjestikuse osamaksega (algse

maksegraafiku alusel) ning nimetatud ajast ei saa lugeda lepingut kehtivalt ülesöelduks. Hageja

sissenõutavaks muutunud põhinõude suurus oli 23.02.2024 kokku 112,69 eurot. Seega oli

kostja tasunud hagejale rohkem põhiosa kui oli sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd muude

nõuete tühisuse tõttu oli kostja tasunud rohkem kui sissenõutav põhiosa, tuleb tasutud 269,52

euroga lugeda tasutuks osamaksed alates lepingu sõlmimisest kuni 15.08.2024 so. kokku

osamaksed 269,22 euro ulatuses (jääb ettemaks 0,30 eurot järgneva osamakse eest).

18. Kuivõrd osamaksed on käesolevaks hetkeks muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 alusel

kuni 15.11.2024 makseni, mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud ja veel

tasumata võlgnevuse 87,83 eurot (28,60+29,37+30,16-0,30). Seega tuleb kostjal tasuda

maksegraafiku alusel veel 2662,95 eurot (3020-269,22-87,83). Kuivõrd krediidiandja on

selgitanud, et ümberarvestus tehakse 0% intressiga, tuleb kostjal tasuda tulevikus

sissenõutavaks muutunud osamaksed järgneva graafiku alusel.

tagasimakse kuupäev

tagasimakse suurus

laenujääk

15.12.2024

30,97

2631,98

15.01.2025

31,81

2600,17

15.02.2025

32,66

2567,51

15.03.2025

33,54

2533,97

15.04.2025

34,45

2499,52

15.05.2025

35,38

2464,14

15.06.2025

36,33

2427,81

15.07.2025

37,31

2390,5

15.08.2025

38,31

2352,19

15.09.2025

39,35

2312,84

15.10.2025

40,41

2272,43

15.11.2025

41,5

2230,93

15.12.2025

42,62

2188,31

15.01.2026

43,77

2144,54

15.02.2026

44,95

2099,59

15.03.2026

46,16

2053,43

15.04.2026

47,4

2006,03

15.05.2026

48,68

1957,35

15.06.2026

1907,35

15.07.2026

51,35

1856

15.08.2026

52,73

1803,27

15.09.2026

54,16

1749,11

15.10.2026

55,62

1693,49

15.11.2026

57,12

1636,37

15.12.2026

58,66

1577,71

15.01.2027

60,25

1517,46

15.02.2027

61,88

1455,58

15.03.2027

63,55

1392,03

15.04.2027

65,26

1326,77

15.05.2027

67,03

1259,74

15.06.2027

68,84

1190,9

15.07.2027

70,7

1120,2

15.08.2027

72,61

1047,59

15.09.2027

74,57

973,02

15.10.2027

76,59

896,43

15.11.2027

78,66

817,77

15.12.2027

80,78

736,99

15.01.2028

82,97

654,02

15.02.2028

85,21

568,81

15.03.2028

87,52

481,29

15.04.2028

89,88

391,41

15.05.2028

92,32

299,09

15.06.2028

92,89

206,2

15.07.2028

87,15

119,05

15.08.2028

81,43

37,62

15.09.2028

37,62

19. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada

alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed,

mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende

tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus

tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud

uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus

mõistab hageja kasuks välja põhinõude 87,83 eurot. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks

muutunud viiviste väljamõistmist.

20. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid.

Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel

tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 30 euro väljamõistmiseks.

21. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 87,83 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude

protsentuaalselt 62% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 69% kostja ja 31% hageja

kanda.

23. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455

eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1

ja lisa 1 koosmõjus). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 69% menetluskulude kogusummast 455 eurost, so 313,95 eurot.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab

hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

25. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik