2-24-101553/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-101553

Tsiviilasi

XXXXX korteriühistu avaldus Nina Popova vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXX korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Nina

Popova (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (avaldaja): XXXXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2024 määrus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 15. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Nina Popovalt (puudutatud isik) 1421,17 euro saamiseks.

Puudutatud isik esitas 25. jaanuaril 2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Avaldaja esitas 14. veebruaril 2024 Viru Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud

isikult välja mõista võlgnevuse 1883,17 eurot, sellest põhinõue 1868,92 eurot ja viivis 14,25

eurot ning edasiulatuva viivise tasumata põhivõlalt.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule mitteeluruumi korteriomand asukohaga

XXXXX (registriosa nr XXXXX). Puudutatud isik on korteriomanikuna avaldaja liige.

Puudutatud isik on jätnud osaliselt tasumata talle esitatud avaldaja arved. Seisuga 31.

jaanuar 2024 oli puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1868,92 eurot ja viivisevõlgnevus

14,25 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul jaanuar 2020 – jaanuar 2024 avaldaja poolt

esitatud, kuid puudutatud isiku poolt osaliselt maksmata jäetud arvetest.

Avaldaja nõue ei ole osaliselt aegunud, sest avaldaja on lugenud võlaõigusseaduse (VÕS) §

88 lg 6 alusel esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud

kohustused. Alternatiivselt eeltoodule oli avaldaja seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-te 1 ja 2 alusel. Puudutatud isik maksis

kogu perioodi jooksul avaldajale selgitusi andmata erinevaid rahasummasid, sh võlgnevuse

ja viivise katteks, millega tunnustas nõuet ja aegumine katkes.

Puudutatud isikult nõutavad majandamiskulud on kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku

otsustega, mida ei ole vaidlustatud.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik ei ole nõus korteriühistu poolt

tema jaoks määratud tariifiga maja teenindamise eest. Puudutatud isik on mitteeluruumi M1

omanik ja kuna avaldaja ei osuta mitteeluruumile teenuseid kogu ulatuses, oli kokku lepitud

mitteeluruumi M1 tariifiks soodsam tariif 0,2516 euro/m2.

Alates 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021 määras avaldaja ilma igasuguse otsuseta

puudutatud isikule tariifiks maja teenindamise eest 0,4 eurot/m2. Puudutatud isik ei olnud

selle tariifiga nõus, ning jättis arved ajavahemiku 1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2021 eest

osaliselt tasumata. Ülejäänud majandamiskulud olid tasutud.

Alates juulist 2021 on näha, et puudutatud isiku omandis oleva korteriomandi jaoks oli

määratud maja teenindamise tariif 0,2516 eurot/m2. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid

kokku, et puudutatud isik tasub 300 eurot võimaliku võlgnevuse katteks eelmise perioodi

jooksul ja edaspidi tasub maja teenindamise eest tariifiga 0,2516 eurot/m2. Puudutatud isik

tasus 300 eurot 10. septembril 2021.

Seisuga juuli 2021 oli puudutatud isikul ettemaks, aga mitte isikukontos kajastatud

võlgnevus. Alates juulist 2021 puuduvad üldkoosoleku otsused mitteeluruumi M1 tariifi

muutmiseks. Puudutatud isik jätkas korralikult arvete tasumist kuni aprillini 2022 kaasa

arvatud.

Puudutatud isiku jaoks ootamatult alates maist 2022 muutus maja teenindamise tariif jälle

ilma aluseta. Kuna avaldaja muutis tariifi ilma üldkoosoleku otsuseta, jätkas puudutatud isik

arvete tasumist lähtudes tariifist 0,2516 eurot/m2 ja mingit võlgnevust puudutatud isikul

avaldaja ees ei ole. Avaldaja kohaldab põhjendamatult puudutatud isiku omandis olevale

mitteeluruumile korteriomandi jaoks ettenähtud tariife, aga mitte seda tariifi, milles avaldaja

ja puudutatud isik leppisid kokku juunis 2021. aastal.

Avaldaja nõue on osaliselt ka aegunud. Korteriühistu majandamiskulude nõue on

perioodiline kohustus, mille aegumisele kohaldub TsÜS § 154. Arvesse tuleb võtta väidetav

võlgnevus alates 1. jaanuarist 2021 kuni 1 jaanuarini 2024, mille suurus on 1059,06 eurot.

Puudutatud isik taotles, et kohus nõuaks avaldajalt välja kõik arved, mille avaldaja on

esitanud mõlema talle kuuluva korteriomandi (M1 ja nr 4) majandamiskulude katteks ning

kõik avaldaja üldkoosolekute otsused ja majandustegevuse aastaplaanid alates 2019. aastast.

3. Maakohus teatas 20. septembril 2024 avaldaja lepingulisele esindajale, et käesolev

tsiviilasi, mida menetles kohtunik Andres Hallmägi, on ümber jagatud kohtunik Tarmo Tina

menetlusse. Puudutatud isikule maakohus kohtuniku vahetumisest ei teatanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 20. septembri 2024 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja võlgnevuse 1883,17 eurot (põhinõue 1868,92 eurot ja viivis 14,25

eurot) ja viivise alates 15. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse nõuda

avaldajalt välja kõik arved jaanuarist 2020 kuni jaanuarini 2024, üldkoosoleku otsused ja

majandustegevuse aastaplaanid alates 2019. aastast.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja menetluskuludena 1178,20 eurot.

Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku aegumise vastuväite 2020. aasta eest esitatud

nõudele. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole määranud, milliste kuude eest ta

summasid tasus ja seetõttu oli avaldajal õigus kohaldada VÕS § 88 lg-t 6 ja lähtuda seal

sätestatud järjekorrast, lugedes täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks

muutunud kohustuse.

Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et alates 2020. aasta jaanuarist puuduvad

üldkoosoleku otsused maja teenindamise tasu (tariifi) suurendamiseks. Avaldaja on esitanud

üldkoosoleku protokollid. 27. novembri 2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt suurendati

tariifi kuni 0,40 eurot/m², 10. mai 2022 üldkoosoleku protokolli kohaselt kuni 0,5604 eurot/

m² ja 28. aprilli 2023 üldkoosoleku protokolli kohaselt kuni 0,6115 eurot/m². Viimase

otsusega kehtestati juriidilise isiku jaoks tariif 0,3571 eurot/m². Korteriühistu liige ei saa

valida endale meelepärast tariifi ja selle alusel tasuda. Puudutatud isiku/korteriomaniku

kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks VÕS §-st 76 ja § 82 lg-st 1, § 101 lg 1

p-st 1 ja § 108 lg-st 1. Tariifid on kinnitatud üldkoosolekul ja puudutatud isik on kohustatud

üldkoosoleku otsuseid täitma.

Avaldusele lisatud isikukonto väljavõtetest nähtub kululiikidena, mille ja mis perioodi eest

avaldaja tasu nõuab, milline on kogus, tariif ja makse summa. Eeltoodu alusel on arusaadav,

kuidas konkreetne kulu on arvestatud ning võlgnevuse kujunemine on arusaadav ja jälgitav.

Maakohus leidis, et arved on puudutatud isikule saadetud, isikukonto väljavõttest nähtub,

mis kuu eest, mis teenuste ja mis tariifidega avaldaja tasumist nõuab. Üldkoosoleku

protokollid, mis puudutavad käesolevat asja ja majandustegevuse aastaplaanid on avaldaja

menetluses esitanud. Seetõttu jättis maakohus rahuldamata nende dokumentide

väljanõudmise taotluse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning

saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus puudutatud isik

jätta poolte endi kanda.

5.1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi sellega, et ei teatanud puudutatud

isikule kohtukoosseisu muutumisest, samuti ei arutanud uus kohtukoosseis asja algusest

peale, ei andnud menetlusosalistele võimalust esitada selgitusi ning võimalust täiendada

oma vastuväiteid.

5.2. Samuti on maakohus tõendeid valesti hinnanud. Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja

nõue 2020. aasta eest ei ole aegunud.

5.3. Vaidlust ei ole selles, et 27. novembri 2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt suurendati

tariifi kuni 0,40 eurot/m². Puudutatud isik ei ole menetluses väitnud, et antud üldkoosoleku

otsus puudub või on tühine, kuid pärast üldkoosoleku otsuse tegemist jõudsid puudutatud

isik ja juhatus kokkuleppele, et puudutatud isiku jaoks kehtestatakse eritariif maja

teenindamise eest 0,2516 eurot/m2 alates juulist 2021. a. Antud asjaolu on tõendatud esitatud

kirjavahetusega ning avaldaja poolt esitatud isikukontoga.

21. mai 2021 üldkoosoleku protokollist, millele maakohus viitab, on selgelt näha, et

üldkoosolek on otsustanud jätta tariifid puudutatud isiku omandis oleva äriruumi osas

muutmata. 28. aprilli 2023 üldkoosolekul otsustati kehtestada teenindamise tariif juriidilise

isiku jaoks 0,3571 eurot/m², kuid puudutatud isik ei ole juriidiline isik. Seega see tariif talle

ei kehti.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6.1. Maakohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. 9. aprillil 2024 toimunud

kohtuistungil nõustusid menetlusosalised jätkama tsiviilasja arutamist kirjalikus menetluses.

Maakohus määras menetlusosalistele tähtajad lõppseisukohtade esitamiseks,

menetlusosalised esitasid need. Peale lõppseisukohtade esitamist sai maakohus teha juba

tsiviilasjas lõpplahendi.

6.2. Avaldaja nõue ei ole osaliselt aegunud. Puudutatud isik ei ole maksete tegemisel alati

selgitanud, mille eest ta maksab. Makse tegemisel märkis puudutatud isik mõnikord, et see

on võlg. Seega on avaldaja käitunud õiguspäraselt, kustutades jooksvalt tasutud tasude

arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi.

Alternatiivselt on avaldaja seisukohal, et puudutatud isik tunnustas avaldaja nõuet 2020.

aasta eest.

6.3. Avaldaja ei ole puudutatud isikuga kokku leppinud mingit eritariifi majandamiskulude

tasumisel. Puudutatud isik on korteriomanik ning on kohustatud kandma majandamiskulud

võrdselt teiste korteriühistu liikmetega. Avaldaja arvestas kogu vaidlusaluse perioodi

jooksul puudutatud isikule maja teenindamise tasu üldkoosolekute poolt kinnitatud tariifi

alusel või isegi väiksemas ulatuses. Kõik üldkoosolekute otsused majandamiskulude

suuruse kohta on kehtivad. Majandamiskulude kandmise nõudmine puudutatud isikult ei ole

vastuolus hea usu põhimõttega.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 20. septembri 2024 määrus tuleb tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus ei saa ise uut otsust teha ja

asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause).

Määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse seisukohaga, et maakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi sellega, et ei teatanud kohtukoosseisu vahetumisest puudutatud

isikule ega põhjendanud seda menetlust lõpetavas määruses.

9.1. TsMS § 20 lg 1 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse

asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus

koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle.

Riigikohus on leidnud, et menetlusosalisel on TsMS § 199 lg 1 p 2 järgi õigus teada

nimeliselt tema tsiviilasja lahendavat kohtukoosseisu, et mh vajaduse korral esitada TsMS §

199 lg 1 p 3 järgi kohtukoosseisu liikmete vastu taandusi. Kui tsiviilasi lahendatakse

kirjalikus menetluses ja otsuse peab mingil põhjusel tegema esialgu välja kuulutatud

kohtukoosseisust erinev koosseis, tuleb sellest menetlusosalistele enne lahendit teatada.

Kirjalikus menetluses kohtukoosseisu vahetumisest menetlusosalisele enne lahendi tegemist

teatamata jätmine on menetlusõiguse normi rikkumine (RKTKo 19.06.2020, 2-18-6499/63,

p 14).

Samas lahendis on Riigikohus siiski märkinud ka seda, et olukord, kus kohus märgib

kohtukoosseisu muutumise ja selle põhjused kohtuotsuse põhjendustes, ei pruugi olla

menetlusõiguse normi nii oluline rikkumine, et see tingiks kohtuotsuse tühistamise (RKTKo

19.06.2020, 2-18-6499/63, p 14).

Praeguses asjas ei ole maakohus enne asjas lõpplahendi tegemist teavitanud puudutatud

isikut kohtukoosseisu vahetumisest. Maakohus märkis menetlust lõpetavas määruses

kohtukoosseisu vahetumise kohta kõigest seda, et käesolev tsiviilasi jagati kohtunik Tarmo

Tina menetlusse. Määruses puudub viide kohtukoosseisu muutumise alusele ja/või

põhjusele. Seega ei saanud puudutatud isik praeguses asjas ka menetlust lõpetavast lahendist

teada, mis alusel kohtukoosseis muutus.

9.2. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ka sellega, et teatas menetlusosalistele

kohtukoosseisu vahetumisest erineval ajal ja lasi menetluskulude nimekirja esitada ainult

avaldajal. Maakohus teatas avaldajale kohtukoosseisu muutumisest 20. septembri 2024

hommikul ja palus samal päeval esitada menetluskulude nimekiri (dtl 186). Puudutatud

isikule ei antud võimalust esitada oma menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid avaldaja

menetluskulude nimekirjale. Sellega rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise

põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ja õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtet (TsMS §

7). Seega mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja menetluskulud välja olukorras, kus

puudutatud isikul puudus isegi võimalus esitada selles osas oma seisukoht.

10. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti hindama tõendeid puudutatud isiku

aegumise vastuväite kohta. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

1421,17 euro saamiseks 15. jaanuaril 2024. Puudutatud isik esitas maakohtu menetluses

aegumise vastuväite avaldaja nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks 2020. aastal.

Maakohus jättis vastuväite rahuldamata.

10.1. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevuse tasumist KrtS § 40

lg 1 alusel. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mille

aegumistähtaeg on TsÜS § 154 kohaselt kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Seega algas avaldaja nende nõuete aegumistähtaeg, mis muutusid sissenõutavaks 2020.

aastal, 1. jaanuaril 2021 ja lõppes 31. detsembril 2023.

10.2. Maakohus leidis, et avaldaja nõue 2020. aasta eest ei ole aegunud, sest avaldajal oli

õigus VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugeda järgnevalt tasutu arvelt täidetuks eelnevalt

sissenõutavaks muutunud võlgnevus. Selle sätte kohaldamise eelduseks on tingimus, et

võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse.

Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole praegusel juhul väitnud, et ta on määranud, mis

kuude eest ta summasid tasus (mõne juhul on makse selgitusse märgitud vaid "võlg").

Puudutatud isik vaidleb määruskaebuses vastu maakohtu seisukohale ja leiab, et maakohus

on tõendeid valesti hinnanud. Puudutatud isik on igas maksekorralduses selgelt märkinud,

mille eest ta tasub. Tasutud 300 eurot selgitusega „võlg“ kohta on puudutatud isik

selgitanud, et see ei puuduta käesoleva menetluse vaidlust.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas esinevad alused VÕS § 88 lg 6 p 1

kohaldamiseks. Kui leiab kinnitust puudutatud isiku väide, et ta on igas maksekorralduses

märkinud, mille eest ta tasub, siis ei ole VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamise eeldused täidetud.

10.3. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et puuduvad VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamise

eeldused, peab maakohus andma hinnangu ka avaldaja alternatiivsele seisukohale, et

puudutatud isik tunnustas TsÜS § 158 lg 2 tähenduses avaldaja nõuet kogu 2020. aasta eest

sellega, et tegi 10. septembril 2021 makse 300 eurot selgitusega „Võlg“.

Seejuures tuleb arvestada, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa perioodiliste maksete

tegemisel eeldada võlgniku tahet tunnustada nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud

(RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-106-16, p 13).

11. Avaldaja alates 2021. aastast sissenõutavaks muutunud nõutele on puudutatud isik

esitanud vastuväite, et n-ö maja teenindamise tasuna on tal õigus tasuda eritariifi 0,2516

eurot/ m2 alusel ja suurema summa nõudmine temalt on vastuolus hea usu põhimõttega

(KrtS § 40 lg 3).

Puudutatud isik leidis, et eritariifi aluseks on kokkulepe avaldaja juhatusega 2021. aastal

ning et ka hilisemad tariifi tõstmise otsused talle ei kohaldu.

12. Asja uuel läbivaatamise peab maakohus andma hinnangu avaldaja nõude

põhjendatusele, arvestades nii puudutatud isiku vastuväiteid kui ka asjas kogutud tõendeid.

Ringkonnakohus märgib, et KrtS §-de 40 ja 41 järgi kehtestatakse korteriomanike poolt

korteriühistule tehtavate maksete suurus majanduskavaga. Seejuures kehtib üldine reegel, et

majandamiskulud jaotuvad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele (KrtS

§ 40 lg 1). KrtS § 40 lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga kõrvale kalduda seaduses

ettenähtud kulude jaotuse reeglist, tingimusel et see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik

ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

13. Ringkonnakohus märgib, et kui korteriomanike üldkoosolek on kehtestanud erineva

tariifi juriidilistele isikutele ja korteriühistu on seda tariifi kohaldanud mitteeluruumi

korteriomandile, siis on põhjendatud käsitleda tariifi mitteeluruumi omanikule kehtiva

tariifina, sõltumata sellest, kas mitteeluruumi korteriomandi omanik on juriidiline või

füüsiline isik. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis,

mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu (VÕS § 29 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul

saab seda lepingu tõlgendamisele kehtivat normi kohaldada analoogia korras ka muudele

tehingutele, sh juriidilise isiku otsustele.

Korteriomanike üldkoosoleku otsus, mille kohaselt korteriomaniku majandamiskulude

suurus sõltub ainult sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, sõltumata

korteriomandi otstarbest või muudest asjassepuutuvatest asjaoludest, võib olla tühine

vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2).

14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse põhjendustes on avaldaja menetluskulude

arvestus ebatäpne. Määruse resolutsioonis on puudutatud isikult välja mõistetud

menetluskulud 1178,20 eurot. Määruse põhjenduste p 12 kohaselt on avaldaja palunud välja

mõista menetluskulud 1178,20 eurot, sh tasutud riigilõiv 65 eurot, ja õigusabikulud 244

eurot käibemaksuga, dokumentaalsete tõendite saamise kulu 3 eurot ja sõidukulu istungile

12,20 eurot, mis teeb kokku 324,20 eurot, mitte 1178,20 eurot. Maakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel ka see ebaselgus kõrvaldada.

(allkirjastatud digitaalselt)