1-24-3634/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-3634 (22231701452)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Tõlk

Eevi Pant

Kriminaalasi

Nikolai Karavajev süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4; §

263 lg 1 p 1 järgi; Illia Biblyk süüdistuses KarS § 201 lg

2 p 2,4 järgi lühimenetluses

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatav

Nikolai Karavajev; isikukood 38706070271;

kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel;

haridus: xxxharidus; elukoht: xxx; töökoht: XXX;

kehtivad kriminaal-ja väärteokaristused puuduvad;

tõkend puudub; kahtlustatavana kinni peetud

20.05.2022-21.05.2022, 14.10.2023

Kaitsja

Andreas Lunden (kokkuleppel)

Süüdistatav

Illia Biblyk; isikukood 39407280070; kodakondsus:

Ukraina; emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus;

elukoht: xxx; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal-ja

väärteokaristused

puuduvad;

tõkend

puudub;

kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2022-21.05.2022

Kaitsja

Andreas Lunden (kokkuleppel)

Kannatanu A.X.S esindaja

Madis Truber

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)-dest § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 173 lg 1 p 1, § 175

lg 1 p 1,4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 313, karistusseadustiku (KarS) §-dest

201 lg 2 p 2, 4, 263 lg 1 p 1, 68 lg 1, 73 lg 1 ja 3, 78 p 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest

1043,1045 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Nikolai Karavajev KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

2. Tunnistada Nikolai Karavajev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 7 kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista

liitkaristusena 2 aastat 3 kuud vangistust.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Nikolai Karavajevile mõistetud karistust 1/3

võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Nikolai Karavajevi eelvangistuses

viibimise aeg 20.05.2022-21.05.2022, 14.10.2023, s.o kokku 3 päeva ning mõista

lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

6. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Nikolai

Karavajev ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

7. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest s.o.

31.10.2024.

8. Tunnistada Illia Biblyk KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Illia Biblykile mõistetud karistust 1/3 võrra,

mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

10. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Illia Biblyki eelvangistuses viibimise

aeg 20.05.2022-21.05.2022, s.o kokku 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1

aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

11. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Illia

Biblyk ei pane 2 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

12. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest s.o.

31.10.2024.

13. VÕS § 1043, § 1045 alusel rahuldada kannatanu A.X.S esindaja tsiviilhagi varalise

kahju hüvitamises kogusummas 143 790,23 eurot. Välja mõista Nikolai Karavajevilt

ja Illia Biblykilt solidaarselt kannatanu A.X.S kasuks 143 790,23 eurot. Kahjuhüvitis

tuleb kanda kannatanu A.X.S arveldusarvele nr XXXXXXXX, Swedbank AS. Välja

mõista Nikolai Karavajevilt ja Illia Biblykilt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse

esitamisest 20.06.2024 kuni kannatanu A.X.S nõude 143 790,23 eurot täitmiseni

A.X.S kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte

rohkem kui põhinõue, s.o summas 143 790,23 eurot.

14. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve

tuludesse Nikolai Karavajevilt menetluskulu sundraha 1230 eurot.

15. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Nikolai Karavajevil menetluskulu summas 1230

eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud

menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas,

märkides selgitusena „Nikolai Karavajev, 1-24-3634, menetluskulud“. Menetluskulu

tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu

postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku

süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

2 (33)

täitmisega seonduvad kulud.

16. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve

tuludesse Illia Biblykilt menetluskulu sundraha 1230 eurot. Kaitsjatasu summas

580,32 eurot jätta riigi kanda.

17. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Illia Biblykil menetluskulu summas 1230 eurot

tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud

menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas,

märkides selgitusena „Illia Biblyk, 1-24-3634, menetluskulud“. Menetluskulu

tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu

postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku

süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

18. KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 182 lg 2 alusel välja mõista Nikolai

Karavajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt kannatanu A.X.S kasuks

kriminaalmenetluses valitud esindajale õigusteenuse eest tasu maksmise tõttu

tekkinud menetluskulu, s.o summas 890 eurot. Välja mõista Nikolai Karavajevilt ja

Illia Biblykilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu

A.X.S menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni A.X.S kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 890 eurot. Kuivõrd

menetluskulu hüvitamise taotluses ei ole väljamõistetava summa saaja

arvelduskontot, kuhu menetluskulud tasuda, märgitud, peavad võlgnikud ise astuma

samme antud arvelduskonto teada saamiseks.

19. Kannatanu esindaja taotlus ülejäänud ulatuses jätta läbi vaatamata.

20. Kohtuotsus edastada süüdistatavatele, kaitsjale, kannatanutele, kannatanu A.X.S

esindajale ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas.

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest

Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis hiljemalt 06.12.2024 kell 12:00. Otsusele võib esitada Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu

kantseleis hiljemalt 06.12.2024 kell 12:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju

Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

3 (33)

SÜÜDISTUS

Nikolai Karavajevit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 04.02.2022 kuni 17.05.2022,

tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Illia Biblykiga, töötades A.X.S ja omades tööülesannete

täitmise tõttu juurdepääsu ettevõtte territooriumil hoitavatele tsingikangidele pööras oma jätkuva

tegevusega tahtlikult valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, nimelt omastas A.X.S

territooriumilt aadressil xxx korral vähemalt 800 kg tsinki korraga. Selleks tõsteti 1400 kg

tsingikang omastamise eesmärgil tõstukiga tsingi sulatusvanni, sulatati osaliselt, millele järgnevalt

sulatamisest alles jäänud tsingikang (vähemalt 800 kg) pakendati pappkarpi ja toimetati tõstukiga

A.X.S parklasse, kus sulatamisest alles jäänud tsingikang laaditi Nikolai Karavajev sõidukisse

Ford Ranger, registreerimismärgiga XXXXXX ja toimetati sulatamisega samal päeval edasise

realiseerimise eesmärgil A.X.S territooriumilt välja. Kirjeldatud viisil pani Nikolai Karavajev

tegutsedes grupis koos Illia Biblykiga ajavahemikul 04.02.2022 kuni 17.05.2022 toime vähemalt

800 kg tsingi jätkuva omastamise igakordselt järgnevatel aegadel:

- 04.02.2022 ajavahemikul kell 02:04 kuni kell 02:20

- 05.02.2022 ajavahemikul kell 05:46 kuni kell 06:00

- 06.02.2022 ajavahemikul kell 18:20 kuni kell 19:00

- 09.02.2022 ajavahemikul kell 01:31 kuni kell 02:16

- 11.02.2022 ajavahemikul kell 22:31 kuni kell 23:14

- 16.02.2022 ajavahemikul kell 03:25 kuni kell 04:08

- 18.02.2022 kell 23:03 kuni 19.02.2022 kell 00:05

- 23.02.2022 ajavahemikul kell 02:36 kuni kell 03:08

- 23.02.2022 ajavahemikul kell 21:53 kuni kell 22:37

- 24.02.2022 ajavahemikul kell 22:20 kuni kell 23:08

- 27.02.2022 ajavahemikul kell 20:26 kuni kell 21:14

- 04.03.2022 ajavahemikul kell 00:17 kuni kell 01:10

- 04.03.2022 ajavahemikul kell 22:42 kuni kell 23:38

- 08.03.2022 kell 23:22 kuni 09.03.2022 kell 00:35

- 11.03.2022 ajavahemikul kell 00:13 kuni kell 00:31

- 13.03.2022 ajavahemikul kell 20:07 kuni kell 20:59

- 17.03.2022 ajavahemikul kell 00:13 kuni kell 00:32

- 23.03.2022 ajavahemikul kell 00:42 kuni kell 01:50

- 27.03.2022 ajavahemikul kell 15:48 kuni kell 16:43

- 31.03.2022 kell 23:42 kuni 01.04.2022 kell 00:26

- 02.04.2022 ajavahemikul kell 03:47 kuni kell 04:31

- 03.04.2022 ajavahemikul kell 15:10 kuni kell 15:57

- 08.04.2022 ajavahemikul kell 03:17 kuni kell 03:58

- 09.04.2022 ajavahemikul kell 20:37 kuni kell 21:29

- 10.04.2022 ajavahemikul kell 21:09 kuni kell 21:52

- 12.04.2022 ajavahemikul kell 23:13 kuni kell 23:53

- 15.04.2022 ajavahemikul kell 03:55 kuni kell 04:55

- 15.04.2022 ajavahemikul kell 18:46 kuni kell 19:36

- 17.04.2022 ajavahemikul kell 21:00 kuni kell 21:57

- 19.04.2022 ajavahemikul kell 22:37 kuni kell 23:48

- 21.04.2022 ajavahemikul kell 22:24 kuni kell 23:44

- 23.04.2022 ajavahemikul kell 04:05 kuni kell 04:19

4 (33)

- 23.04.2022 ajavahemikul kell 21:12 kuni kell 22:01

- 26.04.2022 kell 23:31 kuni 27.04.2022 kell 00:36

- 28.04.2022 ajavahemikul kell 22:58 kuni kell 23:54

- 30.04.2022 ajavahemikul kell 04:15 kuni kell 04:51

- 01.05.2022 ajavahemikul kell 16:36 kuni kell 17:26

- 11.05.2022 kell 23:56 kuni 12.05.2022 kell 00:57

- 13.05.2022 ajavahemikul kell 21:35 kuni kell 22:36

- 15.05.2022 ajavahemikul kell 16:39 kuni 17:28

- 17.05.2022 ajavahemikul kell 23:14 kuni kell 23:59

- 20.05.2022 ajavahemikul kell 21:05 kuni kell 21:46 (1096 kg tsinki),

Kokku omastati A.X.S vara-33896 kg tsinki summas 149 973, 23 eurot, so vara suures ulatuses.

Varastatud tsingist 1096 kg väärtuses 4523,70 eurot sai A.X.S tagasi.

Seega pani Nikolai Karavajev oma tahtliku tegevusega toime valduses oleva võõra vallasasja enda

kasuks pööramise, mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt, s.o KarS § 201 lg 2 p 2, 4

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Nikolai Karavajevit selles, et tema 14.10.2023 kella 01.15 paiku aadressil

Paldiski mnt 104b Tallinnas asuvas Unibet Arenas lõi G.Dt vähemalt ühel korral näopiirkonda.

Oma sellise tegevusega tekitas Nikolai Karavajev G.Dle füüsilist valu ja tervisekahjustused:

ninaluumurru ja haava alumisel huulel, samuti häiris ta oma vägivallateoga kõrvalisi isikuid. Oma

tegevusega rikkus Nikolai Karavajev KorS §-s 55 lg 1 p 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt

avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut

lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

Seega pani Nikolai Karavajev tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, see on

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Illia Biblyki süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 04.02.2022 kuni 17.05.2022, tegutsedes

ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Karavajeviga, töötades OÜ-s Y, tööjõurendi lepingu alusel

A.X.S ja omades tööülesannete täitmise tõttu juurdepääsu ettevõtte territooriumil hoitavatele

tsingikangidele pööras oma jätkuva tegevusega tahtlikult valduses oleva võõra vallasasja enda

kasuks, nimelt omastas A.X.S territooriumilt aadressil xxx korral vähemalt 800 kg tsinki korraga.

Selleks tõsteti 1400 kg tsingikang omastamise eesmärgil tõstukiga tsingi sulatusvanni, sulatati

osaliselt, millele järgnevalt sulatamisest alles jäänud tsingikang (vähemalt 800 kg) pakendati

pappkarpi ja toimetati tõstukiga A.X.S parklasse, kus sulatamisest alles jäänud tsingikang laaditi

Nikolai Karavajev sõidukisse Ford Ranger, registreerimismärgiga XXXXXX ja toimetati

sulatamisega samal päeval edasise realiseerimise eesmärgil A.X.S territooriumilt välja.

Kirjeldatud viisil pani Illia Biblyk, tegutsedes grupis koos Nikolai Karavajeviga ajavahemikul

04.02.2022 kuni 17.05.2022 toime vähemalt 800 kg tsingi jätkuva omastamise igakordselt

järgnevatel aegadel:

- 04.02.2022 ajavahemikul kell 02:04 kuni kell 02:20

- 05.02.2022 ajavahemikul kell 05:46 kuni kell 06:00

- 06.02.2022 ajavahemikul kell 18:20 kuni kell 19:00

- 09.02.2022 ajavahemikul kell 01:31 kuni kell 02:16

- 11.02.2022 ajavahemikul kell 22:31 kuni kell 23:14

- 16.02.2022 ajavahemikul kell 03:25 kuni kell 04:08

- 18.02.2022 kell 23:03 kuni 19.02.2022 kell 00:05

5 (33)

- 23.02.2022 ajavahemikul kell 02:36 kuni kell 03:08

- 23.02.2022 ajavahemikul kell 21:53 kuni kell 22:37

- 24.02.2022 ajavahemikul kell 22:20 kuni kell 23:08

- 27.02.2022 ajavahemikul kell 20:26 kuni kell 21:14

- 04.03.2022 ajavahemikul kell 00:17 kuni kell 01:10

- 04.03.2022 ajavahemikul kell 22:42 kuni kell 23:38

- 08.03.2022 kell 23:22 kuni 09.03.2022 kell 00:35

- 11.03.2022 ajavahemikul kell 00:13 kuni kell 00:31

- 13.03.2022 ajavahemikul kell 20:07 kuni kell 20:59

- 17.03.2022 ajavahemikul kell 00:13 kuni kell 00:32

- 23.03.2022 ajavahemikul kell 00:42 kuni kell 01:50

- 27.03.2022 ajavahemikul kell 15:48 kuni kell 16:43

- 31.03.2022 kell 23:42 kuni 01.04.2022 kell 00:26

- 02.04.2022 ajavahemikul kell 03:47 kuni kell 04:31

- 03.04.2022 ajavahemikul kell 15:10 kuni kell 15:57

- 08.04.2022 ajavahemikul kell 03:17 kuni kell 03:58

- 09.04.2022 ajavahemikul kell 20:37 kuni kell 21:29

- 10.04.2022 ajavahemikul kell 21:09 kuni kell 21:52

- 12.04.2022 ajavahemikul kell 23:13 kuni kell 23:53

- 15.04.2022 ajavahemikul kell 03:55 kuni kell 04:55

- 15.04.2022 ajavahemikul kell 18:46 kuni kell 19:36

- 17.04.2022 ajavahemikul kell 21:00 kuni kell 21:57

- 19.04.2022 ajavahemikul kell 22:37 kuni kell 23:48

- 21.04.2022 ajavahemikul kell 22:24 kuni kell 23:44

- 23.04.2022 ajavahemikul kell 04:05 kuni kell 04:19

- 23.04.2022 ajavahemikul kell 21:12 kuni kell 22:01

- 26.04.2022 kell 23:31 kuni 27.04.2022 kell 00:36

- 28.04.2022 ajavahemikul kell 22:58 kuni kell 23:54

- 30.04.2022 ajavahemikul kell 04:15 kuni kell 04:51

- 01.05.2022 ajavahemikul kell 16:36 kuni kell 17:26

- 11.05.2022 kell 23:56 kuni 12.05.2022 kell 00:57

- 13.05.2022 ajavahemikul kell 21:35 kuni kell 22:36

- 15.05.2022 ajavahemikul kell 16:39 kuni 17:28

- 17.05.2022 ajavahemikul kell 23:14 kuni kell 23:59

- 20.05.2022 ajavahemikul kell 21:05 kuni kell 21:46 (1096 kg tsinki),

Kokku omastati A.X.S vara-33896 kg tsinki summas 149 973, 23 eurot, so vara suures ulatuses.

Varastatud tsingist 1096 kg väärtuses 4523,70 eurot sai A.X.S tagasi.

Seega pani Illia Biblyk oma tahtliku tegevusega toime valduses oleva võõra vallasasja enda

kasuks pööramiise, mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt, s.o KarS § 201 lg 2 p 2, 4

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUISTUNGIL ESITATUD JA UURITUD TÕENDID

1. Kohus uuris alljärgnevaid tõendeid.

6 (33)

KarS § 201 järgi kvalifitseeritud kuritegu:

- X süüteoteade (I kd tl 3-4);

- kannatanu A.X.S esindaja X ütlused (I kd tl 7-11, 36-44),

- avaldus, palgaleht, avaldus (I kd tl 12-16);

- kirjavahetus Xiga koos lisadega (I kd tl 17-29);

- kirjavahetus Xiga koos lisadega (I kd tl 30-34);

- õiend lisadega (I kd tl 54-69);

- asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga ja DVD plaat (I kd tl 75-79);

- asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga ja DVD plaat (I kd tl 83-105);

- politseiametniku ettekanne (I kd tl 106-108);

- sõiduki hoiukohta teisaldamise akt 20.05.2022, koopia auto tehnilisest passist, allkiri (I kd tl

111-

116);

- asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 117-128);

- asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 129-132);

- allkiri (I kd tl 133), tsingikangi kaaluga 1096 kg A.X.S 30.05.2022

tagastamise kohta;

- isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 134-137);

- kahtlustatava Nikolai Karavajevi ütlused (I kd tl 144-148, 156-162, 168-176, II kd tl 76-77);

- isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 177-180);

- kahtlustatava Illia Biblyk ütlused (I kd tl 186-189, 196-204, II kd tl 74-75);

- väljatrükid e-MTA-st (II kd tl 94-95);

- Mälupulk, millele on talletatud hagi lisas nimetatud salvestised sündmuskohalt, tsingi

koondkulu,

- A.X.S töötajad ja 4.02.2022 koostatud tsingi lisamise raport, tsingiplokkide pakendi ja kleepsu

foto asub kriminaaltoimiku juures.

KarS § 263 järgi kvalifitseeritud kuritegu:

- väljatrükk (II kd tl 1-2);

- G.D süüteoteade (II kd tl 4-5);

- kannatanu G.D ütlused (II kd tl 8-10);

- Tallinna Kiirabi vastus päringule lisaga (II kd tl 15-17);

- kannatanu G.D on andnud nõusoleku tervishoiuteenuse osutaja

konfidentsiaalsuskohustuse tühistamiseks (II kd tl 12);

- SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskiri lisadega (II kd tl 20-28);

- isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (II kd tl 29-31);

- tunnistaja G.A ütlused (II kd tl 32-34);

- äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga (II kd tl 35-36);

- asitõendi vaatlusprotokoll, CD plaat (II kd tl 37-38);

- asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, DVD plaat (II kd tl 39-40);

- indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 45-46);

- isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd tl 47-49);

- isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (II kd tl 50-55);

- Nikolai Karavajevi kahtlustatavana antud ütlused (II kd tl 56-59);

7 (33)

- tunnistaja V.L ütlused (II kd tl 65-67).

Süüdistatavaid iseloomustavad muud dokumendid.

Nikolai Karavajev:

- karistusregistri väljavõte (I kd tl 238-239);

- väljatrükk töötamise registrist (I kd tl 244-246);

- teatis, andmed (I kd tl 247, 291, 307, II kd tl 63);

- Nikolai Karavajevi Swedbank AS arvelduskonto väljavõte (I kd tl 254-279);

- päring ja Inbank AS vastus nõudekirjale (I kd tl 280-284),

Illia Biblyk:

- karistusregistri väljavõte (I kd tl 209);

- väljatrükk töötamise registrist (I kd tl 213-214);

- teatis, andmed (I kd tl 215, 290, 304-305);

- Illia Biblyk Swedbank AS arvelduskonto väljavõte (I kd tl 223-236).

PROKURÖRI SEISUKOHT JA TAOTLUS

2. Prokuröri hinnangul on Nikolai Karavajevile süüksarvatud teod KarS § 201 lg 2 p 2, 4; § 263 lg

1 p 1 järgi tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Nikolai Karavajev on oma süüd mõlemas kuriteos

tunnistanud. Karistuse osas palus prokurör Nikolai Karavajevi süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p

2, 4 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat. Nikolai Karavajev süüdi tunnistada KarS § 263

lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel suurendades

üksikkaristustest raskeimat palus Nikolai Karavajevile mõista karistuseks vangistuse 2 aastat ja 3

kuud. Lühimenetluse sätete kohaselt palus mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra

ning mõista Nikolai Karavajevile karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1

alusel palus karistusest mahaaarvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.05.2022 - 21.05.2022 ja

14.10.2023, s.o kokku 3 päeva ja mõista Nikolai Karavajevile lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuu

ja 27 päeva pikkune vangistus. Kohaldada KarS § 73 sätteid ning vabastada karistuse kandmisest

täielikult, kohaldades katseaaega 2 aastat. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Palus

väljamõista sundraha summas 1230 eurot, mida võib nõude suuruseid arvestades ajatada 12 kuule.

Prokuröri hinnangul on Illia Biblyki süüksarvatud tegu KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi tõendatud ja

õigesti kvalifitseeritud. Illia Biblyk on oma süüd kuriteos tunnistanud. Karistuse osas palus

prokurör Illia Biblyk süüditunnistada KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi ja karistada teda vangistusega 2

aastat. Lühimenetluse sätete kohaselt palus mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra

ning mõista Illia Biblykile karistuseks 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel

palus karistusest mahaaarvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.05.2022 kuni 21.05.2022, s.o

kokku 2 päeva ja mõista Illia Biblykile lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva pikkune

vangistus. Kohaldada KarS § 73 sätteid ning vabastada karistuse kandmisest täielikult, kohaldades

katseaaega 2 aastat. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Palus väljamõista sundraha

summas 1230 eurot, mida võib nõude suuruseid arvestades ajatada 12-ks kuuks.

Kannatanu esindaja kulud ja tsiviilhagi summas 143 790, 23 eurot palus samuti rahuldada ning

mõista süüdistatavatelt välja need solidaarselt.

KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT

8 (33)

3. Kannatanu A.X.S esindaja märkis, et süüdistatavad on omastanud tsinki ja tsingi omastamise

summa on 143 790, 23 eurot, mis on ka kahju, kuna kannatanu ostis tsinki, siis ta planeeris seda

kindla toote tootmiseks, kindla metalltoote tsinkimiseks, et tagada korrosioonivastane kaitse.

Kuna tsink viidi ettevõttest välja omastamise teel, siis ei saanud ettevõte tooteid toota ning selles

seisnebki kannatanu kahju. Esindaja märkis, et tsinki ei kantud kuludesse mitte siis kui see soetati,

vaid tsink kanti kuludesse siis, kui toimus toote müük. Tsingi kulu lisati arvele, mis väljastati

kliendile, kelle toodet tsingiti. Tsiviilhageja leiab, et tsiviilhagis on tõendatud kahju suurus.

Lähtutud on sellest, millises koguses on omastatud tsinki st millised kogused on ettevõttest välja

viidud ja korrutatud need soetatu hinnaga. Kaitsja poolt märgitud viivise vastuväitele, et viivis 10

aastaga moodustab sama summa, mis on nõue, leiab esindaja, et süüdistatavad oleks pidanud seda

arvestama, kui nad kuritegelikule teele läksid, et sellest võib tulla nõue, mis moodustab

kohustused, mida tuleb tasuda terve elu jooksul. Esindaja leidis, et tsiviilhagi on tõendatud ja

palus see rahuldada. Juhul, kui kohus leiab, et tsiviilhagi sellise ulatus ei ole tõendatud, siis palus

lähtuda VÕS § 127 lg 6, mis annab kohtule otsustusõiguse selle hüvitise määramise suhtes.

SÜÜDISTATAVATE SEISUKOHT

4. Nikolai Karavajev selgitas kohtuistngil, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi

kõigis kuritegudes. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kohtueelses menetluses

antud ütluste juurde. Selgitas, et ainus asi, mida ta ei tunnista on tsiviilhagi suurus.

5. Illia Biblyk selgitas kohtuistungil, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi kõigis

kuritegudes. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kohtueelses menetluses antud

ütluste juurde. Selgitas, et ainus asi, mida ta ei tunnista on tsiviilhagi suurus.

KAITSJA SEISUKOHT JA TAOTLUS

5. Kaitsja hinnangul on kõik süüdistused põhjendatud ja tõendamist leidnud mõlema süüdistatava

suhtes. Kuna prokurör süüdistuskõnest ja toimiku materjalidest nähtub ning tuvastamist on

leidnud süüdistavate poolt kuritegude toimepanemine, siis ei ole selles asjas vaidlust. Mõlemad

isikud on kogu menetluse kestel näidanud oma analüüsivõimet ning on teinud järeldused

toimepandud süüteost ja see oli nende elus sisuliselt esimene ja loodetavasti viimane kõrvalehüpe.

Nad on lubanud, et enam selliseid rumalus ei tee. Prokuröri poolt pakutud karistus on mõistlik,

proportsionaalne ja vastab toime pannud süüteole ja nad on väga tänulikud, kui kohus ei kohalda

kriminaalhooldust, kuna üks süüdistatavatest võib minna Ukrainat kaitsma. Mõlemad tema

kaitsealused kahetsevad ning on aidanud kaasa menetlusele.

Vaidlus on tsiviilhagi osas, millele vaidlevad tema kaitsealused vastu. See jääb kohtule otsustada,

kas rahuldada tsiviilhagi täiel määral, osaliselt ja samuti otsustada, et viivised, mida kannatanu

esitas, kui arvutada tsiviilhagis nimetatud viivised, siis sisuliselt 10 aastaga tekib sama summa

nagu tsiviilhagis. Sellest, et raha, mis nendelt nõutakse kahjuna, hetkel on võimatu kuskilt saada,

teenida ja siis 10 aasta pärast isikud jäävadki samasse olukorda, et nad maksavad, maksavad ja

maksavad elu lõpuni. Palub jätta tsiviilhagi rahuldamata või alternatiiviks määrata mõlemale

isikule hüvitada 15 000 eurot. Palub sundraha määrata tasumisele 12 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

6. Esmalt hindab kohus süüdistuse tõendatust: KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi (I), KarS § 263 lg 1 p 1

9 (33)

järgi (II). Seejärel lahendab tsiviilhagi küsimuse (III) ja mõistab karistuse (IV) ning viimasena

menetluskuludega seonduva (V).

7. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende

kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse

põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning

põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.

8. Kohus peab vajalikuks tõendite osas märkida, et süüdistusaktis loetletud tõendi,

politseiametniku A.L ettekande (I kd tl 106-108), jätab kohus tõendikogumist välja kui lubamatu,

sest KrMS § 63 lg 1 mõistes ei ole ettekanne tõend. Tegemist on üksnes ütlustele sarnaneva

teabega isikult, keda oli võimalik üle kuulata, kuid seda ei ole tehtud.

(I)

9. Nikolai Karavajev süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi.

10. Kohus märgib, et kuivõrd kohtuistungil ei taotlenud Nikolai Karavajev enda ülekuulamist,

saab kohus lähtuda üksnes asjas kogutud kirjalikest tõenditest. Kriminaalasjas ei ole vaidlust teo

toimepanemise osas, kuna Nikolai Karajav on antud kuritegu tunnistanud.

11. Nimelt on kohtueelses menetluses Nikolai Karavajev andnud KarS § 201 järgi kvalifitseeritud

kuriteo osas ütluseid (I kd tl 144-148, 156-162, 168-176, II kd tl 76-77), milles tunnistab teo

toimepanemist. Toimunu osas selgitab, et tal tekkis 2022 jaanuaris mõte osa ettevõtte tsingist ära

sulatada ning sulatamisest üle jäänud osa kokkuostjatele maha müüa. Alates veebruarist tegigi ta

Illia Biblykle ettepaneku seda koos tegema hakata. Illia nõustus sellega. Müügist saadud raha

jagasid nad pooleks. Sulatamisprotsessi osas selgitas, et see kestis kokku pool tundi. Tsingikangi

sulatamisest allesjäänud osa viisid nad tõstukiga tema sõidukisse. Kui ta aprilli lõpus oli kolm

nädalat haiguslehel, siis tegutses Illia üksi, kuid tema tuli tsingikangidele siis oma autoga järele

ning organiseeris tsingi müügi kokkuostjatele. Varguste kordi ta täpsemalt öelda ei oska, kuid

leiab, et tekitatud kahju võib olla 20 000 euro ulatuses, sest see on summa, mille ulatuses said nad

koos Illia Biblykiga tulu. Juhtunu pärast on tal väga piinlik.

12. A.X.S tegevjuht X on esitanud süüteoteate (I kd tl 3-4), milles on 01.02.2022 avaldanud,

kuidas ta on avastanud, et nende firma töötajad varastavad regulaarselt nende tootmiselt tsinki.

Vargused on toimunud 40-l korral. Selgituseks märkis, et kasutavad tootmises 1400 kg

tsingikange. Videosalvestistelt nähtub, kuidas töötajad sulatavad tsingikangist umbes poole, mille

pakivad papp-kastidesse ning seejärel tõstavad tõstukiga õues ootavale kastidžiibile. Tegevus

toimub öösiti. Selgitab, et kui arvestada varastatud kangi kaaluks 700 kg ja korrutada see 40

juhtumiga, siis on tegemist vähemalt 28 tonni tsingiga, mille kilohinnaks on keskmiselt 3,70

eurot.

13. Kannatanu A.X.S esindaja X on andnud ka ütluseid (I kd tl 7-11, 36-44) selle kohta, et ta on

A.X.S juhatuse liige ning ta on märganud, et tsingi kulu on olnud 1,5 aasta jooksul ettevõttes

ülemääraselt suur. Nad on otsinud võimalikke tsingikulu suurenemise põhjuseid, kuid võimalust,

et keegi töötajatest tsinki varastab, nad valmis uskuma ei olnud. Kuid vaatamata sellele nad

otsustasid 19.05.2022 kontrollida kaamerasalvestusi ning siis selguski, et seda siiski tehakse.

Nimelt on kaamerast näha kuidas nende töötajad sulatavad osa tsingikangist ära ning alles jäänud

10 (33)

osa pakendavad papp-pakendisse, mis viiakse tõstukiga tehasest välja ja laaditakse õues ootavale

kastiautole. Kuna tsingikangid on ca 1400 kg rasked ja tavalise sõidukiga transportimiseks liiga

pikad, siis tuli need tsingikangid tehasest välja viimiseks lühemaks sulatada. Selleks kinnitati

kang tõstukiga üles ja see asetati otsapidi tsingiga täidetud vanni (ca 450 C). Vannis asuv osa

sulas ca pool tundi, millele järgnevalt sulamata jäänud osa jahutati, pakendati, toimetati tõstukiga

tehase territooriumilt välja viimiseks sõidukisse. Märgib, et üheks isikuks, kes kangide sulatamise

ja alles jäänud tsingikangide tehasest tõstukiga välja viimisega alates 2022 veebruarist tegeles oli

A.X.S alltöövõtja OÜ Y töötaja Illia Biblyk. Sulatatud tsingi kangide transportimisega aga tegeles

põhiliselt nende tehase töötaja Nikolai Karajev, kes kasutas selleks oma sõidukit, millega ta oli

20.05.2022 koos varastatud tsingiga politsei poolt kinni peetud. Tsingi kangide sulatamine ja

territooriumilt välja viimine on toimunud tavaliselt ca kella 22-23.00 ajal (tööpäev lõppeb kell

22.00) või öösel kella 03.00-04.00 ajal, vahetult enne uue vahetuse algust. Seisuga 21.05.2022 on

salvestisi kontrollides on tuvastatud 42 varguse fakti ja seda perioodil 04.02.2022-20.05.2022.

Viimasel märgitud kuupäeval jäid Illia Biblyk ja Nikolai Karavajel vargusega juba vahele ning

neil õnnestus antud kuupäeval varastatud tsink tagasi saada. Selgitab, et toomises kasutavad nad

1400 kg tsingi kange ning kui arvestada, et umbes pool sellest sulatatakse varguse eesmärgil, siis

ühe korraga viiakse tehasest välja ca 700-1000 kg tsinki. Tsingi kilohind kõigub, keskmiseks

hinnaks on 3,70 eurot kg. 20.05.2022 sündmuse osas oskab öelda, et varastatud tsingikangi kaal

oli kaamerapilti vaadates ca 1000 kg, mis on ca 3600 eurot.

14. Avaldusest töölepingu ülesütlemise kohta, palgalehest ja Nikolai Karajevi avaldusest (I kd tl

12-16) nähtub, et A.X.S lõpetas Nikolai Karajeviga töösuhte seoses Nikolai Karajevi poolt toime

pandud vargusega. Palgalehelt nähtub, et Nikolai Karajevi töötasu summas 456,62 eurot ei

makstud Nikolai Karajevile välja, vaid see läks tekitatud kahju hüvitamiseks. Nikolai Karajev

edastas omapoolse avalduse, mille kohaselt andis ta nõusoleku oma võla tasumiseks

arveldusrahast pärast vallandamist seoses tema poolt toime pandud võõra vara omandamisega.

15. Kirjavahetus Xiga koos lisadega (I kd tl 17-29), millest nähtub varguse episoodide arv

ajavahemikul 04.02.2022-20.05.2022. Kannatanu esindaja märgib, et varastatud tsingikangi kaalu

on video põhjal raske hinnata, kuna kangide kaal võib algselt kõikuda umbes 5% (varguselt

tabatud tsingi kaal oli nt. 1096 kg), mistõttu peab õigeks võtta tsingikangi keskmiseks kaaluks 800

kg. Samuti esitas kannatanu esindaja tsingi ostuarved Alexelalt, millest nähtub, et kannatanu

soetas süüdistuses märgitud ajavahemikul 27.01.2022-10.05.2022 Alexela ENERGIA NORD

tsingikange ja seda järgnevalt:

- 27.01.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 89132,62, s.o kg hinnaga 4,05 eurot (arve number

PZ22002);

- 11.02.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 89115,74 eurot, s.o kg hinnaga 4,05 eurot (arve number

PZ22003);

- 22.02.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 88113,22 eurot, s.o kg hinnaga 4,005 eurot (arve number

PZ22004);

- 07.03.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 92457,59 eurot, s.o kg hinnaga 4,20 (arve number

PZ22005);

- 22.03.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 94230,50 eurot, s.o kg hinnaga 4,28 eurot (arve number

PZ22006);

- 29.03.2022 ostis 24000 kg, hinnaga 109144,63 eurot, s.o kg hinnaga 4,54 eurot (arve number

PZ22007);

- 08.04.2022 ostis 21000 kg, hinnaga 100236,34 eurot, s.o kg hinnaga 4,77 eurot (arve nr

PZ22008);

- 13.04.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 107484,41 eurot, s.o kg hinnaga 4,88 eurot (arve nr

PZ22009);

11 (33)

- 27.04.2022 ostis 22000 kg, hinnaga 107207,41 eurot, s.o kg hinnaga 4,87 eurot (arve nr

H00000019);

- 10.05.2022 ostis 23000 kg, hinnaga 99781,45 eurot, s.o kg hinnaga 4,33 eurot.

Kogukahju suuruseks hindavad nad 149 973,25 eurot.

16. Kirjavahetus Xiga koos lisadega (I kd tl 30-34), mille kohaselt A.X.S tegevjuht X märgib, et

süüdistuses märgitud ajavahemikul töötasid A.X.S Illia Biblyk ja Nikolai Karavajev. Selgitab, et

2022 maikuus viibis Nikolai Karajev haiguslehel.

17. Õiendist ja selle lisadest (I kd tl 54-69) nähtub, et A.X.S on esitanud asja materjalide juurde

mälupulga, millest on tehtud asja materjalide juurde järgmised väljatrükid: tsingiplokkide ja

pakendi ja kleepsu foto, 04.02.2022 on koostatud tsingi lisamise raport, väljatrükk tsingi kulu

kohta ning väjatrükk A.X.S töötajate osas. Nähtub asjaolu, et tsingikangide kaal on rohkem kui

1000 kg, fotode kohaselt 1449 kg ja 1418 kg. Samuti on lisatud töögraafik, mille kohaselt Nikolai

Karajev töötas A.X.S veebruarist kuni aprillini aastal 2022.

18. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 75-79) on vaadeldud A.X.S poolt edastatud

turvakaamerate salvestist. Plaadil on 46 folderit videofailiga. Folderil nr 22231701452 on 4

videofaili, millest nähtub, kuidas 20.05.2022 kella 21.05 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi

sulatusahju (foto nr 1). Videofailist nimega „New Device 01_33_20220520233154790. mp4“

nähtub kuidas 20.05. 2022 kella 21.36 ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust välja ja

sellest on alles umbes 2/3 algsest suurusest (foto nr 2). Videofailist nimega „New Device

01_33_20220520233709158.mp4“ nähtub, kuidas 20.05.2022 kella 21.46 ajal on tõstukijuht

metallkangi ära pakendanud ja liigub sellega A.X.S väljapääsu poole (foto nr 3). Videifailist

nimetusega „New Device 02_34_20220520232336551.mp4“ nähtub, kuidas 20.05.2022 kella

21.44 ajal saabub A.X.S esisele parklasse kastiga auto (foto nr 4), samuti kuidas autost väljub

punase üleriide ja tumedate pükstega mees, kes avab autol kastiluugi (foto nr 5). Nähtub, et kella

21.46 ajal sõidab antud sõiduk A.X.Sst välja ja tõstab pakendatud metallkangi auto kasti (foto nr

6). Kella 21.48 ajal lahkub tõstuk kastiga auto juurest ilma pakendatud metallkangita ja kastiga

auto lahkub A.X.S parklast. Asitõendi vaatlusprotokolli juurde on lisatud fototabel ja DVD plaat.

19. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 83-105) on vaadeldud A.X.S poolt esitatud turvakaamera

videosalvestisi perioodi 04.02.2022-17.05.2022 kohta:

- folderis 04.02.2022 nähtub 5 videofaili ning asjaolu, kuidas öösel kella 02.05 ajal tõstab tõstuk

metallkangi sulatusahju eest üles ja viib natukene eemale. Seejärel sõidab tõstuk koos pakiga välja

A.X.Sst (foto nr 23) ning tagasi A.X.S territooriumile sõidab ilma pakita. Salvestuselt nähtub

seegi, kuidas kella 02.15 ajal liigub A.X.S parklas kastiga auto (foto 24);

- folderis 05.02.2022 on 8 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 05.57 ajal sõidab tõstukijuht

A.X.Sst välja suure pakiga. Samuti nähtub, kuidas kella 05.59 ajal sõidab tõstukijut ilma pakita

tagasi A.X.S ning parklas liigub kastiga auto;

- folderis 06.02.2022 nähtub 13 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 18.21 ajal tõstab tõstukijuht

terve metallkangi sulatusahju. Kella 18.50 ajal on tõstuki peal metallkang, millest on järgi algsest

suurusest 2/3 (foto nr 27). Samuti nähtub kuidas metallkangi pakendavad kaks meesterahvast,

eemalt vaatab pakkimist hõbedast värvi jopega naisterahvas. Kella 18.56 ajal sõidab A.X.Sst välja

tõstuk koos pakiga ning liigub parkla poole. Kella 18.59 ajal tuleb tõstuk ilma pakita tagasi

territooriumile. A.X.S parklas liigub aga kastiga auto ning kõrvalistuja kohal nähtub hõbedase

jopega naisterahvas (foto nr 28). Kella 19.15 ajal lahkub auto parklast;

- folderis 09.02.2022 nähtub 8 videofaili ning asjaolu, kuidas öösel kella 01.32 ajal viib

tõstukijuht nurga taha pakkimisele metallkangi, millest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 30).

Seejärel liigub tõstuk aga A.X.Sst välja koos pakitud metallkangiga ja liigub parkla suunas.

12 (33)

Nähtub ka asjaolu,kuidas tõstuk tuleb parkla poolt metallkangita tagasi ning asjaolu, kuidas A.X.S

territooriumil liigub kastiga auto;

- folderis 11.02.2022 nähtub 10 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 22.33 ajal tõstab tõstukijuht

terve metallkangi sulatusahju. Samuti nähtub asjaolu, et kui ta võtab metallkangi sulatusahjust,

siis järgi on sellest jäänud 2/3 (foto nr 34). Peale metallkangi pakendamist liigub tõstukijuht

parkla suunas ning parklas nähtub liikumas kastiga auto;

- folderis 16.02.2022 nähtub 7 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval öösel kella

03.25 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt

välja on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 45). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht

metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk läheb A.X.S

territooriumile tagasi ilma metallkangita;

- folderis 18.02.2022 nähtub 18 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 23.04 ajal tõstab tõstukijuht

terve metallkangi sulatusahju. Samuti nähtub asjaolu, et kui ta võtab metallkangi sulatusahjust,

siis järgi on sellest jäänud 2/3 (foto nr 49). Peale metallkangi pakendamist liigub tõstukijuht

pakendiga parkla suunas ning nähtub, kuida ühel hetkel parklast lahkub kastiga auto;

- Sama tegevus nähtub ka folderis 23.02.2022, milles on 7 videofaili, millest nähtub, kuidas öösel

kella 02.40 ajal võtab tõstukijht sulatusahjust metallkangi välja ning sellest on algsest kogusest

järgi 2/3 (foto nr 53). Kui tõstukijuht on metallkangi pakendanud, siis sõidab ta koos

metallkangiga parkla suunas. Tagasi A.X.S territooriumile sõidab tõstuk ilma metallkangita.

A.X.S parklas liigub kastiga auto;

- 23.02.2022 on ka teine folder, milles on 4 videofaili, nähtub, kuidas samal kuupäeval toimus

eelpool märgitud tegevus ka kella 22.54 ajal (foto nr 54);

- 23.03.2022 kuupäevaga on veel üks folder, milles on 10 videofaili, nähtub, kuidas 23.03.2022

kella 01.26 ajal on tõstuki peal metallkang, millest on alles 2/3 algsest pikkusest (foto nr 55).

Nähtub, kuidas metallkang on pakendatud ja tõstuk liigub sellega väljapääsu poole ning liigub

väljapääsu poole, parklasse. Kella 01.43 ajal tuleb parklast tõstuk ilma metallkangita tagasi

A.X.S. Nähtub seegi, kuidas kella 01.50 ajal liigub A.X.S esisel parklas kastiga auto;

- folderis 24.02.2022 nähtub 5 videofaili, kus on kajastatud tegevus, kuidas antud kuupäeval kella

22.47 ajal paneb tõstukijuht metallkangi maha ning selles on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr

58). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht kastiga parkla suunas ning seal on liikumas

kastiga auto. Tõstuk sõidab A.X.S territooriumile tagasi ilma kastita;

- folderis 27.02.2022 nähtub 7 videofaili, kus on kajastatud tegevus, kuidas antud kuupäeval kella

21.04 ajal liigub tõstuk koos kastiga sulatusahju juurest hoone väljapääsu poole. Peale

metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht kastiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga

auto. Tõstuk sõidab A.X.S territooriumile tagasi ilma kastita;

- folderis 04.03.2022 nähtub 11 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 00.19 ajal tõstab tõstukijuht

sulatusahju terve metallkangi ning asjaolu kuidas tõstukijuht tõstab sulatusahjust välja umbes 2/3

algsest suurusest (foto nr 25). Kella 01.07 ajal aga sõidab tõstuk koos raske pakiga A.X.Sst välja

ja liigub eemal seisva autoni, kuhu paki tõstab. Nähtub ka asjaolu kuidas sõiduk, kuhu peale pakk

pandi lahkub parklast ning tõstuk sõidab tagasi A.X.S territooriumile.

- folderis 04.03.2022 nähtub 9 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 22.44 ajal tõstabtõstukijuht

terve metallkangi sulatusahju. Kella 23.10 ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust välja ja

nähtub kuidas alles on 2/3 algsest suurusest (foto nr 26). Kella 23.36 ajal sõidab tõstuk aga A.X.S

territooriumilt välja ning tõstuki peal on suur pakk ja tõstuk liigub sellega parkla poole. Samuti

nähtub asjaolu kuidas tõstuk tuleb ilma pakita tagasi A.X.S territooriumile ning asjaolu kuidas

eemal parklas liigub kastiga auto;

- folderis 09.03.2022 on 12 videofaili, millest nähtub asjaolu, kuidas 08.03.2023 kella 23.23 ajal

tõstab tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning 09.03.2022 kella 00.12 ajal võtab tõstukijuht

metallkangi sulatusahjust välja ning algsest suurusest on järgi 2/3 (foto nr 31). Kella 00.32 ajal

sõidab tõstukijuht pakitud metallkangiga A.X.S parklasse ning veidi hiljem sõidab tagasi ilma

13 (33)

metallkangita A.X.S territooriumile. Nähtub ka asjaolu, kuidas A.X.S parklast lahkub kastiga

auto;

- folderis 11.03.2022 nähtub 12 videofaili ning asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 00.13 ajal

tõstab tõstukijuht sulatusahjust metallkangi ning alles on sellest algsest suuruses 2/3 (foto nr 35).

Seejärel tõstukijuht pakendab metallkangi ja liigub parkla poole. A.X.S territooriumile sõidab

tõstuk tagasi aga ilma metallkangita. Parklas nähtub kastiga auto;

- folderis 13.03.2022 nähtub 12 videofaili ning asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 20.07 ajal

kordub eelpoole märgitud sama muster, s.o asjaolu, kuidas tõstukijuht paneb terve metallkangi

sulatusahju ning välja võttes on järgi sellest 2/3. Seejärel tõstukijuht pakendab selle ja sõidab koos

metallkangiga A.X.S parklasse, kus on ootamas kastiga auto. Tõstukijuht sõidab territooriumile

tagasi ilma metallkangita;

- folderis 17.03.2022 nähtub 9 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval öösel kella

00.13 ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust ning järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 46).

Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on

liikumas kastiga auto. Tõstuk läheb A.X.S territooriumile tagasi ilma metallkangita;

- folderis 23.03.2022 nähtub 10 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 01.26 ajal on tõstuki peal

metallkang, millest on algsest pikkusest järgi 2/3 (foto nr 55). Kella 01.40 liigub tõstuk koos

pakendatud metallkangiga väljapääsu poole ning liigub parkla suunas. Kella 01.43 ajal tuleb

tõstuk parklast tagasi, kuid metallkangi selle peal ei ole. Kella 01.50 ajal on näha, kuidas A.X.S

parklas liigub kastiga auto;

- folderis 27.03.2022 nähtub 9 videofaili, kus on kajastatud tegevus, kuidas antud kuupäeval kella

16.32 ajal liigub tõstuk koos kastiga sulatusahju juurest hoone väljapääsu poole. Peale

metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht kastiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga

auto. Tõstuk sõidab A.X.S territooriumile tagasi ilma kastita;

- folderis 01.04.2022 nähtub 11 videofaili, millest nähtub, kuidas 31.03.2022 kella 23.43 ajal

paneb tõstukijuht öisel ajal terve metallkangi sulatusahju, samuti nähtub asjaolu, et metallkang on

sulatusmasinas ning seejärel tõstab tõstuk metallkangi sulatusahjust välja ning kangist on järel 2/3

algsest suurusest. Samuti nähtub, kuidas tõstuk tagurdab metallkangist eemale ning asjaolu,

kuidas tõstuk sõidab metallkang peal kaamera vaateväljas niimodi välja, et metallkangi näha ei

ole ning meesterahvas pakendab tõstuki peale olevat metallkangi. Seejärel sõidab tõstuk

pakendatud metallkangiga A.X.Sst väljapääsu poole (foto nr 6). Öösel 01.04.2022 kella 00.26 ajal

sõidab aga tõstuk õuest tagasi tehasesse ja tema taga sooritab manöövrit kastiga sõiduauto, millel

on kinnine järelkäru (foto nr 7);

- folderis 02.04.2022 nähtub 9 videofaili ning asjaolu, kuidas kuidas öösel kella 03.46 ajal liigub

A.X.S-i meesterahvas ning istub tõstuki rooli. Samuti nähtub, kuidas tõstuk tõstab üles suure

metallkangi üles ja liigub sulatusahju juurde (foto nr 10), kuhu laseb kangi osaliselt, s.o umbes ¼

ulatuses (foto nr 11). Nähtub kuidas tsingikang jääb sulama ning ise lahkub. Kella 04.13 ajal tuleb

mees tagasi tõstuki juurde ning tõstab alles jäänud osa metallkangist sulatusahjust välja. Nähtub,

et kangist on alles ¾ algsest suurusest (foto nr 12). Seejärel on fail, kust nähtub, et tõstukil olev

metallkang on pakitud ümbrisesse ning tõstuk liigub koos metallkangiga õue. Kella 04.31 ajal

sõidab tehase parklas kastiauto, mis sarnaneb Ford Rangeriga (foto nr 13);

- folderis 03.04.2022 nähtub 13 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 15.10 ajal tõstab tõstuk terve

metallkangi sulatusahju (foto nr 14). Kella 15.43 ajal tõstab tõstuk sulatusahjust metallkangi välja

ning sellest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 16). Samuti nähtub, kuidas tõstukist välja tulnud

mees hakkab metallkangi pakkima. Kella 15.53 ajal hakkab koos pakendatud metallkangiga

liikuma ning liigub hoonest välja (foto nr 18) otse parklasse kastiga auto juurde, mis sarnaneb

Ford Rangeri sõidukiga. Hetk hiljem sõidab tõstuk tagasi hoone suunas ilma pakendita ning

kastiga auto lahkub tehse parklast;

- folderis 08.04.2022 nähtub 14 videofaili ning asjaolu, kuidas antud kuupäeval öösel kella 03.17

ajal tõstab tõstukijuht sulatusashju terve metallkangi. Samuti nähtub asjaolu, kuidas kella 03.50

14 (33)

ajal võtab tõstukijuht metallkangi sulatusahjust välja ning sellest on järgi 2/3 algsest suurusest

(foto nr 29);

- folderis 09.04.2022 on 13 videofaili, millest nähtub asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 20.39

ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Kella 21.15 ajal võtab tõstukijuht aga

metallkangi sulatusahjust välja ning sellest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 32). Seejärel

pakendab tõstukijuht metallkangi ära ning sõidab sellega A.X.S parkla suunas. Samuti nähtub,

kuidas A.X.S esisel parklas liigub kastiga auto;

- folderis 10.04.2022 nähtub 9 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 21.09 ajal tõstab tõstukijuht

terve metallkangi sulatusahju. Kella 21.41 ajal võtab aga tõstukijuht metallkangi sulatusahjust

välja ning nähtub, et metallkangist on alles natukene üle poole algsest suurusest (foto nr 33).

Seejärel nähtub jällegi asjaolu, kuidas tõstukijuht pakendab alles jäänud metallkangi ära ning

liigub pakendatud metallkangiga parkla suunas. Veidi aega hiljem aga liigub tõstuk ilma

metallkangita A.X.S territooriumile tagasi. A.X.S parklas nähtub kastiga auto;

- folderis 03.04.2022 nähtub 13 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 15.10 ajal tõstab tõstuk terve

metallkangi sulatusahju (foto nr 14). Kella 15.43 ajal tõstab tõstuk sulatusahjust metallkangi välja

ning sellest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 16). Samuti nähtub, kuidas tõstukist välja tulnud

mees hakkab metallkangi pakkima. Kella 15.53 ajal hakkab koos pakendatud metallkangiga

liikuma ning liigub hoonest välja (foto nr 18) otse parklasse kastiga auto juurde, mis sarnaneb

Ford Rangeri sõidukiga. Hetk hiljem sõidab tõstuk tagasi hoone suunas ilma pakendita ning

kastiga auto lahkub tehse parklast;

- folderis 12.04.2022 nähtub 10 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 23.14 ajal paneb tõstukijuht

terve metallkangi sulatusahju. Kella 23.42 ajal võtab tõstukijuht sulatusahjust metallkangi ning

sellest on järgi algsest suurusest 2/3 (foto nr 36). Peale metallkangi pakendamist sõidab

tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk sõidab A.X.S

territooriumile tagasi ilma metallkangita;

- folderis 15.04.2022 nähtub 10 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval öösel kella

03.57 ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt

välja on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 41). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht

metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto. Tõstuk sõidab A.X.S

territooriumile tagasi ilma metallkangita;

- 15.04.2022 on ka teine foleder, milles on 10 videofaili ning nähtub, et antud kuupäeval toimus

sama asi ka kella 18.48 ajal. Nähtub asjaolu, kuidas tõstukijuht paneb terve metallkangi

sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt välja on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 42).

Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht metallkangiga parkla suunas ning seal on

liikumas kastiga auto. Tõstuk läheb A.X.S territooriumile tagasi ilma metallkangita;

- folderis 17.04.2022 nähtub 12 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 21.02

ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt välja

on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 47). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht

metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto;

- folderis 19.04.2022 nähtub 7 videofaili ning asjaolu, kuidas 19.04.2022 kella 23.08 ajal hakkab

tõstukijuh pakendama metallkangi, milles on järgi algsest suurusest 2/3 (foto nr 50). Kella 23.34

ajal nähtub, et tõstukipeal on pakend ning see liigub pakendiga A.X.S parklasse, kus ootamas on

kastiga auto;

- folderis 21.04.2022 nähtub 6 videofaili ning asjaolu, kuidas kella 22.58 võtab tõstukijht

sulatusahjust metallkangi välja ning sellest on järgi 2/3 algsest suurusest (foto nr 51). Kui

tõstukijuht on metallkangi pakendanud, siis sõidab ta koos metallkangiga parkla suunas. Tagasi

A.X.S territooriumile sõidab tõstuk ilma metallkangita. A.X.S parklas liigub kastiga auto;

- 23.04.2022 folderis nähtub 6 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval

varahommikul kella 04.05 ajal tegeleb tõstukijuht metallkangiga (foto nr 56). Nimelt nähtub,

kuidas tõstukijuht pakendab metallkangi ning toimetab selle A.X.S territooriumilt välja parklasse,

15 (33)

kus ootab kastiga auto. A.X.S territooriumile tuleb tõstuk tagasi ilma metallkangita;

- samal kuupäeval, s.o 23.04.2022 on veel üks folder, milles on 5 videofaili ning milles nähtub

sama tegevus ka kella 21.50 ajal (foto nr 57);

- folderis 27.04.2022 nähtub 6 videofaili, milles on kajastatud 26.04.2022-27.04.2022 tegevus,

nähtub kuidas märgitud kuupäeval öösel kella 00.03 ajal liigub tõstuk, mille peal on metallkang,

sulatusahju juurest ära. Seejärel tõstukijuht pakib ning liigub parkla suunas, kus on ootamas

kastiga auto;

- folderis 28.04.2022 nähtub 6 videofaili ning asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 23.31 ajal

kordub eelpoole märgitud. Nimelt nähtub, kuidas tõstukipeal on metallkang, milles on alles umbes

2/3 algsest kogusest (foto nr 60). Tõstukijuht pakendab seda ning sõidab koos metallkangiga

väljapääsu poole, kus on ootamas kastiga auto;

- folderis 30.04.2022 nähtub 6 videofaili ning samuti eelpool märgitud tegevus, s.o asjaolu, kuidas

antud kuupäeval varahommikul liigub A.X.S territooriumilt välja tõstuk, mille peal on kast (foto

nr 61). Samuti nähtub, kuidas parklas olles paneb tõstuk kasti parklas oleva auto peale;

- folderis 01.05.2022 nähtub 7 videofaili, kus 01.05.2022 kella 17.04 ajal nähtub tehses sees

mees ning asjaolu kus tõstuk seisab sulatusahju juures (foto nr 8). Samuti nähtub asjaolu, kuidas

kella 17.24 ajal liigub tõstuk, koos kastiga A.X.S parklas oleva auto juurde ja tõstab kasti

autokasti (foto nr 9);

- folderis 12.05.2022 nähtub 11 videofaili ning asjaolu, kuidas 11.05.2022 kella 23.56 ajal paneb

tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Veidi hiljem võtab tõstukijuht sulatusahjus metallkangi

ning nähtub, et sellest on alles 2/3 algsest suurusest (foto nr 37). Kui tõstukijuht on metallkangi

pakendanud, siis sõidab ta koos metallkangiga parkla suunas. Tagasi A.X.S territooriumile sõidab

tõstuk kella 00.51 ajal ilma metallkangita;

- folderis 13.05.2022 nähtub 24 videofaili ning asjaolu, kuidas 13.05.2022 kella 20.36 ajal paneb

tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju. Kella 21.08 ajal võtab selle välja. Metllakangi on järgi

2/3 algsest suurusest (foto nr 39). Kella 21.32 ajal liigub tõstukijuht sellega väljapääsu poole ning

liigub parklasse, kus on ootamas kastiga auto. Tõstukijuht paneb pakendatud metallkangi

sõiduauto kasti ning liigub tagasi A.X.S;

- folderis 15.05.2022 on 14 videofaili ning nähtub asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 16.40 ajal

paneb tõstukijuht sulatusahju metallkangi ning seda äravõttes on algsest suurusest järgi 2/3 (foto

nr 43). Seejärel tõstukijuht pakendab metallkangi ja liigub parkla poole. Parklas on kastiga auto,

kuhu tõstukijuht tõstab metallkangi (foto nr 44). A.X.S territooriumile sõidab tõstuk tagasi aga

ilma metallkangita;

- folderis 17.05.2022 nähtub 10 videofaili ning samuti asjaolu, kuidas antud kuupäeval kella 23.15

ajal paneb tõstukijuht terve metallkangi sulatusahju ning veidi aega hiljem võttes selle sealt välja

on järgi algsest kogusest 2/3 (foto nr 48). Peale metallkangi pakendamist sõidab tõstukijuht

metallkangiga parkla suunas ning seal on liikumas kastiga auto.

20. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (kd I tl 111-116) nähtub Nikolai Karajevi omandis olev

mootorsõiduk Ford Ranger r/n XXXXXX teisaldati 20.05.2022 kuriteo sündmuse raames

aadressilt xxx, xxx, kuid 30.05.2022 tagastati see Nikolai Karajevile.

21. Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (kd I tl 117-128) nähtub, et

vaatluse all on olnud 20.05.2022 sõiduki teisaldamise aktiga, aadressil XXX, xxx Põhja

prefektuuri Lääne-Harju parklasse teisaldatud sõiduk Ford Ranger r/n XXXXXX, mille

omanikuks on Nikolai Karajev. Vaatluse käigus tuvastati salongi tagaistmel pneumorelv Makarov

(4,5 mm – tsiviilkäibes lubatud) ja pagasiruumist kahe puidust lati peal hõbedast värvi metallist

osaliselt sulatatud kang pikkusega 107 cm, kangi kõrguseks oli 33 cm (laiemalt osalt mõõdetud) ja

laius 49 cm, mille orienteeruvaks kaaluks on 1050 kg.

16 (33)

22. Asitõendi vaaltusprotokollist ja fototabelist (kd I tl 129-132) nähtub, et vaatluse all on olnud

metallist osaliselt sulatatud kangi tükk, mis toimetatud sõidukiga Ford Ranger r/n XXXXXX

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna aterritooriumilt tagastamiseks A.X.S

territooriumile aadressile xxx. Antud metallitüki vaatluse käigus tuvastati, et osaliselt sulatatud

metallist kand oli pikkusega 107 cm, kõrgusega 33 cm (laiemalt osalt mõõdetuna) ja laiusega 49

cm ning kaaluga 1096 kg.

23. Allkirjaga (I kd tl 133) on tõendatud asjaolu, et 20.05.2022 Nikolai Karajevi sõidukist leitud

tsingikang, kaaluga 1096 kg, on A.X.Sle tagastatud 30.05.2022.

24. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I tl 134-137) nähtub, et Nikolai Karajev oli

isikuks, kes peeti antud kuriteo raames kinni Harjumaal, xxx juures 20.05.2022 kella 22.50 ajal.

25. Avaldusest töölepingu ülesütlemise kohta (kd I tl 12-16) nähtub, et 23.05.2022 A.X.S lõpetas

Nikolai Karajeviga töölepingu 23.05.2022 seoses sellega, et ta oli varastanud ettevõtte vara.

A.X.S Nikolai Karajevi palgalehest (kd I tl 13-15) nähtub, et maikuus ta palka ei saanud. Nikolai

Karajevi avalduse kohaselt nõustub ta maikuu palga loovutamisega seoses tema poolt tekitatud

kahju vähendamiseks.

26. KarS § 201 lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu

võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Omastamise

koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn

manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine kujutab endast selle

teooria kohaselt tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja

või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsus nr 3-1-1-23-14, p 21 ja otsus nr 3-1-1-92-13, p 14).

27. KarS § 201 objektiivse teokooseisu tunnusena usaldatud vara omastamine tähendab isiku

õiguspädevuses oleva vara enda või teise isiku kasuks pööramist. Kohus leiab, et süüdistatava

Nikolai Karajevi süü on kohtule esitatud tõenditega tõendamist kõikide kuriteo episoodie osas

leidnud. Asjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajal oli Nikolai Karajev üheks

isikuks, kes omastas A.X.S vara, s.o pööras korduvalt enda kasuks temale tööülesannete

täitmiseks usaldatud, kannatanule kuuluvat vara, s.o tsinki. Esmalt omab tähtsust asjaolu, et

Nikolai Karajev on süü teo toimepanemises omaks võtnud. Teiseks peab kohus vajalikuks

märkida, et tavaliselt on inimese loomuses käituda teatud mustri järgi. Kohtu praktika kohaselt on

see asjaolu ilmekalt tuvastamist leidnud suuremas osas just kurjategijate käitumismustrites, s.o

kui pannakse toime mitmeid kuriteo episoode, siis tehakse seda tihtipeale mingil kindlal viisil ja

„oma käekirjaga“ Selline kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) võib olla käsitatav

ka iseseisva tõendina (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 11). Nikolai

Karajev, korduvalt omastades temale usaldatud vara, tegi seda samuti ühesuguse

käitumismustriga. Antud asjaolu kinnitavad üheselt toimiku materjalides olevad videosalvestised.

28. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani

Nikolai Karajev omastamise toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nikolai Karajev on andnud ütluseid, et 2022 jaanuar

tekkis tal mõte osa ettevõtte tsingikangist ära sulatada ja sulatamisest üle jäänud osa kokkusotjale

maha müüa. Ettepaneku koos hakata tsinki sulatama, et see kokkuostjale maha müüa, tegi ta

A.X.S töötajale Illia Biblykile, kes sellega ka nõustus. Tsink toimetati territooriumilt ära iga kord

17 (33)

Nikolai Karajevi autoga (kd I tl 145-146). Nikolai Karajevi ütlustele tuginedes, et süstemaatiliselt

tsingi väljaviimist planeerides seadis ta süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale

kindlaks eesmärgiks.

29. Kohtu hinnangul pani Nikolai Karajev toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid

asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Nikolai Karajev on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

30. Illia Biblyk süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi.

31. Kuivõrd ka Illia Biblyk ei taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist, saab kohus lähtuda ka

tema osas üksnes asjas kogutud kirjalikest tõenditest. Kohtu hinnangul ei ole asjas vaidlust teo

toimepanemise osas, kuna ka Illia Biblyk on antud kuritegu tunnistanud.

32. Kohus märgib, et eelpool refereeritud tõendid, s.o kannatanu A.X.S esindaja X ütlused (I kd tl

7-11, 36-44), asitõendi vaatlusprotokollid (I kd tl 75-79; 83-105), asja materjalide juures olevast

mälupulgast, kirjavahetusest A.X.S esindaja Xiga ning selles juures olevate lisadega (I kd tl 17-

29; 30-34), samuti nii kahtlustatava Nikolai Karajevi ütluste (kd I tl I kd tl 144-148, 156-162, 168-

176, II kd tl 76-77) kui ka Illia Biblyki enda ütlustega (kd I 186-189, 196-204, II kd tl 94-95) on

üheselt tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud ajal omastasid Nikolai Karajev Illia Biblyk

ühiselt A.X.S vara, s.o tsinki.

33. Illia Biblyk on antud tegu täielikult tunnistanud ning andnud ütluseid, et 2022 veebruaris asus

ta tööle firmasse A.X.S ning vahetult peale tema tööle asumist tegi tema paarimees Nikolai

Karajev talle ettepaneku ettevõtte territooriumilt tsingi varastamiseks. Esmalt on ta andnud

ütluseid selle kohta, et tsinki viisid nad territoorimult välja umbes 15 korda ning selleks pidid nad

1400 kg-st tsingikangist umbes poole tehase territooriumilt välja viimiseks ära sulatama, pakkima

ja viima tõstukiga Nikolai sõidukisse Ford Ranger. Seejärel aga selgitas enda ülekuulamisel, et

1400 kg tsingikangist sulatasid nad ära 1/3 kangist, kuid mõnikord veidi rohkem. Samuti on

andnud ütluseid, et ta osales tsingi omastamisega kõigil neil kordadel, mis on kahtlustuses kirjas

ning kõik need korrad pani ta teo toime koos Nikolai Karajeviga. Aprillis, kui Nikolai Karajev

haigestus, siis tegeles tsingi sulatamisega konkreetselt tema ning sel ajal oli Nikolai ülesandeks

tsingikangi ära viimine territooriumilt. Iga korra eest sai ta Nikolailt pärast tsingi realiseerimist

110-1120 eurot. Illia Biblyk on hinnanud esmalt kahju suuruseks 25 000 eurot, kuid viimases

ülekuulamisel leidis, et kahju suurus oli 20 000 eurot. Toimepandu osas avaldas kahetsust (I kd tl

186-188, 196-204, kd II tl 74-75).

34. E-MTA väljatrüki kohaselt (II kd tl 94-95) maksis Illia Biblykile märts – mai 2022 töötasu

OÜ Y, mis tegeleb tööjõurendiga.

35. Kannatanu A.X.S esindaja X ütluste (I kd tl 7-11, 36-44) kohaselt töötas alates 2022 veebruar

nende juures alltöövõtja OÜ Y töötaja Illia Biblyk.

36. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab asjaolu, et ka Illia Biblyk peeti

20.05.2022 varguse toimepanemise hetkel, aadressil xxx, kinni (I kd tl 177-180).

37. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani

ka Illia Biblyk omastamise toime kavatsetult. Asja materjalidest, eelkõige videosalvestistest,

18 (33)

nähtub, et Illia Biblyk ja Nikolai Karajev tegutsesid ühiselt ning kindla plaaniga tsingi

omastamise toimepanemisel. Illia Biblyk nõustudes Nikolai Karajvei plaaniga tsingi varguste

toimepanemisel kindlatel ajahetkedel, seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise.

38. Kohtu hinnangul pani Illia Biblyk toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid

asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Illia Biblyk on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

39. KarS § 201 lg 2 p 2 järgi süüteo kvalifitseerimine tähendab omastamise toimepanemist suures

ulatuses. KarS § 121 p 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju

tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, siis suur on kahju või süüteo ulatus, mis

ületab 40000 eurot.

40. Asjas on vaidlus selles, kas kuritegu pandi toime suures ulatuses ja mis on kahju suuruseks.

Nikolai Karajev on eeluurimisel esimesel ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et ta täpset

arvu, mitu korda ta tsinki varastas, öelda ei oska. Tsingi sulatamise päevad valis ta välja

juhuslikult ning alates 2022 veebruar tegi ta seda koos Illia Biblykiga (kd I tl 46). Kahju

suuruseks leiab ta olevat 25 000 eurot, mida on nõus hüvitama (kd I tl 168-176). Oma viimases

ülekuulamisel aga leidis, et tekitas kahju 20 000 eurot, mille ulatuses sai koos Illia Biblykiga tulu

(kd II tl 77). Samas palus kohtuistungil kaitsja määrata aga kahju kogusuuruseks 30 000 eurot,

nõustudes seejuures sellega, et süüdistatavad panid omastamise toime suures ulatuses.

41. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kõikide kuriteo episoodide (42 korra osas) osas on

asjas piisavalt tõendeid selle kohta, et süüdistatavate poolt omastatud vara maksumus vastab suure

ulatuse tunnusele. Kannatanu on eeluurimisel andnud üksikasjalikke ütluseid tekitatud kahju osas

ning kannatanu ütlused haakuvad täielikult teiste tõenditega ja seda nii kuriteo epsioodide arvu

osas kui ka tekitatud kahju osas. Kannatanu poolt esitatud tsingi ostuarved kinnitavad üheselt

A.X.S tekitatud kahju suurust, s.o summas 149 973,25 (kd I tl 18). Kohus ei tuvasta põhjust

kannatanu poolt asjaolude andmete moonutamises. Seda enam, et vaatamata asjaolule, et

tsingikangi kaal ületas A.X.S tööstuses alati üle 1000 kg (s.h ka viimases episoodis kätte saadud

tsingikangi kaal), on kannatanu kahju suurust hinnates tuginenud oluliselt väiksemas mahus

tsingikaalule, s.o 800 kg (kd I tl 17). Kohus märgib, et vaadates kuriteo toimepanemise arvu ning

asjaolu, et Nikolai Karajevi ja Illia Biblyki näol oli tegemist A.X.S töötajatega, kelle ülesandeks

ei olnud tsingikangide tellimine firmale, on eluliselt usutav, et neil puudus ka reaalne teadmine

omastamise toimepanemisel, mis on täpne tsingikangi kilohind hetkel. Kohus märgib, et tsingi

omastamise kordade arv (42) on üheselt tõendamist leidnud nii videosalvestistega kui ka

kannatanu ütlustega. Asja materjalide juurde lisatud arvest (kd I tl 18) tsingi kilohinna osas,

nähtub, et süüdistuses märgitud perioodi osas ületas tsingi kilo hind 4 eurot.

42. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et kannatanule tekitati varaline kahju suures ulatuses, s.o

149 973,25 eurot, mistõttu on omastamine suures ulatuses õigesti kvalifitseeritud.

43. KarS § 201 lg 2 p 4, s.o tegutsemine isikute grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt

kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille

kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et

igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast.

See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse

teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole

nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt

19 (33)

objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja

kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab

iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-97-04 p 21).

Hinnates tõendeid kogumis, saab järeldada, et Nikolai Karajev ja Illia Biblyk tegutsesid KarS §

201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, s.t vastavalt

kokkulepitud plaanile millal tsinki sulatati ning millega ja mis kell nad seda transportisid.

(II)

44. Nikolai Karajev süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

45. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga.

46. Süüdistuse kohaselt lõi Nikolai Karajev 14.10.2023 kella 01.15 ajal aadressil Paldisi mnt 104b

Tallinnas Unibet Arenas G.D vähemalt ühel korral näopiirkonda ning tekitas sellega G.Dle

füüsilist valu ja tervisekahjustused: ninaluumurru ja haava alumisel huulel, häirides oma teoga ka

kõrvalisi isikuid.

47. Nikolai Karajev jäi kohtuistungil ka antud kuriteo osas eeluurimisel antud ütluste juurde.

Kohtueelses menetluses andis Nikolai Karajev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

osas ütluseid (II kd tl 56-59) selle kohta, et 14.10.2023 viibis ta Unibet Arenas, kui tema laua

juurde tuli meesterahvas, kes hakkas nende sööki sööma ja jooma nende õllekruusist. Kuna isik

nii tegi, siis tekkis neil rüselus ning ta lõi seda meesterahvast rusikaga. Kohale kutsuti politsei.

Kahetseb väga, et ei suutnud oma emotsioone ohjeldada.

48. Kannatanu G.D süüteoteate (II kd tl 4-5) kohaselt peksti teatajat 13.10.2023 kella 22.58 ajal

Tallinnas Paldiski mnt 104b asuvas Unibet Arenas, kus toimus Oktooberfesti üritus. Teadvusele

tuli ta Unibet Arena mingis ruumis, kus olid kohal turvatöötaja ja politsei esindaja. Peksja peeti

kinni ning tema viidi Mustamäe haiglasse.

49. Kannatanu G.D ütlusteste (kd II tlk 8-10) kohaselt toimus 13.10.2023 Unibet Arenas

Obtooberfesti üritus. Ta istus sõpradega lauas, kus sõid ja jõid. Mingit konflikti ta ei mäleta, sest

tal on alkoholi tõttu mäluaugud. Kuid mäletab, et ta ärkas 14.10.2023 kuskil Arena ruumis ning

kohal oli politsei ja kiirabi, millest viimane viis ta EMO-sse. 23.10.2023 helistas talle G.A, kes oli

tol õhtul Arenas baaris tööl ning küsis temalt, kuidas ta enesetunne on, sest oli näinud, kuidas

keegi talle trepi juures jalaga näkku lõi.

50. Tallinna Kiirabi päringu vastusest (II kd tl 15-17) nähtub, et 14.10.2023 tehti Paldiski mnt

104b kiirabi väljakutse G.Dle. Teate kohaselt oli üritusel toimunud kaklus kahe mehe vahel, kellel

ühest oli olnud nina katki ning huul vajas õmblemist. G.Dl tuvastati nina turse, hematoom vasaku

silma all ning alahuule sees lahtine haav. Kannatanu juhtunut ise ei mäletanud.

51. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskirjast ning selle juures olevatest lisadest (II kd tl 20-

28) nähtub, et G.D käis 20.10.2023 eriarsti vastuvõtul ning tal diagnoositi ninaluu murd.

Üldnarkoosis teostati talle ninaluude reponeerimine. Elevatori abil tõesteti väike lohk paremal

ninal ning paremasse ninavõlvi jäeti 1 vaseliiniga marlitampoon, mis eemaldati ninast 2 päeva

pärast.

52. Isiku läbivaatuse protokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (II kd tl 29-31) nähtub, et

20 (33)

G.Dl tuvastati 14.10.2023 ninapiirkonnas tervisekahjustus (ninaluumurd) ning tervisekahjustus

alumisel huulel.

53. Tunnistaja G.A ütluste (II kd tl 32-34) kohaselt oli ta 13.10.2023 ööl vastu 14.10.2023 tööl

Unibet Arenas, kus toimus Oktooberfest. 14.10.2023 öösel nägi, kuidas meesterahvaste vahel

toimus seal rüselus. Kokku oli 4 meest koos kannatanuga, kellest üheks osutus G.D. Nägi, kuidas

üks meesterahvas üritas kannatanu jalast teda trepist alla tõmmata. Ta sekkus ja tõmbas selle isiku

käe kannatanu jala küljest ära. Samuti nägi, et kannatanu nägu oli verine. Arvab, et tunneb selle

mehe ära, kes kannatanut jalast tõmbas. Mingeid vigastusi ta sellel mehel ei näinud. Ta pani

kannatanu trepile istuma ning märkas siis, et kannatanu ninast jookseb kõvasti verd. Proovis

verejooksu peatada ning lasi kohale kutsuda politsei ja kiirabi. Kui politsei saabus, siis näitas

vägivallatsenud isikut neile, kes toimunut ei eitanud.

54. Tunnistaja V.L ütluste kohaselt (II kd tl 65-67) viibis ta 14.10.2023 koos töökaaslastega

Paldiski mnt 104b Unibet Arenas Oktooberfesti üritusel. Kella 00.00 ajal hakkas kaklus Nikolai

Karajevi ja ühe mehe vahel. Kaklust ta ei näinud, ainult rüselust. Ja see toimus seetõttu, kuna

Nikolai Karajevi sõnade kohaselt oli võõras mees nende lauda istunud. Hiljem kui turvamees oli

ta turvaruumi kutsunud, siis Nikolai ütles, et oli meesterahvast löönud.

55. Äratundmiseks esitamise protokollist ning selle juures olevate fototabelitest (II kd tl 35-36)

nähtub, et G.A tunneb ära fotol nr 1 Nikolai Karajevi, kes oli G.D trepist alla tõmmanud. Nikolai

Karajevi tunneb ta ära tema näokuju, habeme ja silmade järgi.

56. Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juures oleva CD plaadist (II kd 37-38) nähtub, et

vaadeldavaks objektiks on olnud CD-plaat, millele on talletatud kõnesalvestis, mis on saadud

Häirekeskusest. Kõnesalvestise kohaselt kutsub 14.10.2023 kella 01.11 ajal Paldiski mnt 104b

asuvasse Unibet Arenasse turvatöötaja kohale politsei, kuna kahe mehe vahel oli toimunud

kaklus. Turvatöötaja ütluste kohaselt oli üks meesterahvas andnud teisele molli, nii et veri taga.

57. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 39-40) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud DVD

plaat, millel on politseiniku rinnakaamera videosalvestis, mis on filmitud 14.10.2023 aadressil

Paldiski mnt 104B Tallinn ning millest nähtub Nikolai Karajevi vestlus politseinikega sündmuse

osas.

58. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II kdtl 45-46) nähtub, et Nikoli Karajevil tuvastati

14.10.2023 kella 02.52 ajal alkoholijoove 0,52 mg/l ning tal vigastusi ei esinenud, kuid tema

reaktsioonikiirus oli häiritud. Samuti esines Nikoli Karajevil rahutust, ärritust ja omamehelikku

käitumist.

59. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (kd II tl 47-49) nähtub, et Nikolai Karajev

peeti Paldiski mnt 104b Tallinn kahtlustatava antud kuriteo toimepanemise eest 14.10.2023 kella

01.46 ajal.

60. Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist (kd II tl 50-55) nähtub, et Nikolai Karajevil

tuvastati 14.10.2023 läbi vaatuse käigus paremal randmel ja kaelal hematoom.

61. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks

antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti

ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset Unibet Arenas toimunud suurüritusel, s.o

Oktoberfestil, kus viibisid ka kõrvalised isikud, siis on kahtlemata tegemist avaliku kohaga

21 (33)

korrakaitseseaduse § 54 mõttes.

62. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu

seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja

pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on

üheselt tuvastatud, et asjasse puutumatud isikud olid häiritud toimunust. Teiste isikute poolt

kutsuti kohale politsei ja kiirabi, samuti aidati kannatanut. Unibet Arenas toimunud suurüritusel

viibisid töötajad ja mitmed külastajad.

63. KarS §-ga 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord, aga sellega kaitstakse

ka individuaalseid õigushüvesid. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks

koosseisutunnuseks on vägivald (KarS § 263 lg 1 p 1). Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist

tegu, mis vastab karistusseadustikus kehtestatud ähvardamise (KarS § 120) või kehalise

väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisule. Mõlema nimetatud kuriteokoosseisuga kaitstav

õigushüve on inimese tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu.

64. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava Nikolai

Karajevi poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav lõi suurürituse toimumise ajal kannatanul ninaluu

katki. Sellise tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule ilmselgelt füüsilist valu ja

tervisekahjustusi. Antud juhul ei olnud seega lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see

rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega.

65. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida

isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb §

121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu

tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus

objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena,

tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).

66. Kannatanu suhtes teostatud läbivaatusega tuvastati süüdistatava poolt rusika löögi tulemusel

kannatanul ninaluu murd ja alumise huule tervisekahjustus. Seega puudub kohtul alus kahelda

kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule

kõrvalseisjale.

67. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas omapoolse kehalise

väärkohtlemisega kannatanule füüsilist valu kui ka tervisekahjustuse. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu

kahe koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine ja teise

inimese tervise kahjustamine.

68. Antud asjas on tuvastamist leidnud asjaolud, et tegemist oli avaliku kohaga, samuti ka see, et

süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Kuna

süüdistatavale inkrimineeritud käitumine läks vastuollu KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud

keeldudega, s.o keeluga avalikus kohas teist isikut lüüa või kakelda, millega rikuti ka keeldu

käituda avalikus kohas teist isikut häirival viisil ja nende keeldude rikkumisega kaasnes ka

vägivalla kasutamine isiku suhtes, on tuvastamist leidnud KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo

objektiivne koosseis.

22 (33)

69. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste

esinemist. Kohus leiab, et kuriteo asjaoludest lähtuvalt pani süüdistatav vägivallateo toime

teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku, kuna ärritus kannatanu peale.

Kriminaaltoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatavat ise rünnanud.

Süüdistatav viibides suurüritusel pidi olema teadlik sellest, et ta viibib avalikus kohas ja paljude

asjasse puutumatute isikute juuresolekul ja nägemisulatuses. Selline objektiivne käitumine näitab

vägivalla kasutamise osas süüdistatava eesmärgipärast käitumist, s.t kasutas vägivalda kannatanu

suhtes kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.t põhjustab

teist inimest näopiirkonda lüües nii valu kui ka tervisekahjustuse, milliste tagajärgede saabumist

ta sündmuskohal ka ilmselgelt tajus. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud

vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib avalikus kohas, kus on peale tema

ka teisi asjassepuutumatuid isikuid ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele

tänaval viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Süüdistatava käitumisest saab

järeldada, et süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik. Kohtu hinnangul, arvestades kuriteo

asjaolusid ning tunnistajate ütluseid, siis pidi süüdistatav saama teo toimepanemisel aru, mida ta

teeb ja samuti sellest, et selline tegevus ei ole lubatud ning häirib kõrvalisi isikuid.

70. Kohtu hinnangul pani Nikolai Karajev toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid

asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Nikolai Karajev on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

(III)

TSIVIILHAGI

71. 20.06.2024 tsiviilhagi muudatuse kohaselt (kd II 96-99) palub kannatanu hüvitada

omastamisega tekitatud kahju 143 790, 23 eurot. Tekitatud kahjust on maha arvestatud

20.05.2022 Nikolai Karajevi autost kätte saadud varastatud tsingi väärtus ning väljamaksmata

töötasu. Tsiviilhagis palub kannatanu lisaks tsiviilhagile välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

72. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud ja vaidlus puudub selles, et Nikolai Karajev ja Illia

Biblyk töötasid 2022 A.X.S, kus neil oli tööülesandeks tsingi sulatamine, mistõttu oli neile ka

tagatud juurdepääs tsingikangidele. Nikolai Karajev ja Illia Biblyk täites 2022 veebruar kuni 2022

mai töökohustusi, s.o sulatasid ka tsinki, mille jätsid jätsid osaliselt sulatamata. Nimelt nähtub asja

materjalidest, aga eelkõige videosalvestistest, kuidas Nikolai Karajevil ja Illia Biblykil oli

omastamise osas oma teo panus. Nii nähtub, kuidas üks üks nendest oli isikuks, kes tsingikangi

sulatas, s.o tõstis tsingikangi sulatusvanni, kuid ei sulatanud seda täielikult ära ning osa (üle poole

tsingikangist) tõstis vannist välja, pakendas ära ja toimetas tõstukiga A.X.S parklasse, kus teine

juba ootas autoga, et tsingikang territooriumilt ära viia. Kohus vaadates videosalvestisi tsingi

sulatamise osas märgib, et ka visuaalselt vaadates on selgesti tuvastatav, et tsingikangi osa, mis

vannis sulatati, oli oluliselt väiksem kui pool tsingikangist, mis välja võeti, pakendati ning

territooriumilt ära viidi.

73. Asjaolu, et Nikolai Karavajev ja Illia Biblyk omastasid kokku A.X.S territooriumilt tsinki

vähemalt 42-l korral on tõendamist leidnud nii turvakaamerate videosalvestiste kui ka kannatanu

ütlustega, mis omavahel haakuvad. Kohus eelpool juba märkis, et põhjuseid miks kannatanu oleks

pidanud andmeid moonutama, ei leidu. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda sealjuures seda, et

23 (33)

arvestades tsingikangi üleüldist kaalu (1449 kg, vt kd I tl 55) ning asjaolu, et viimases episoodis,

s.o 20.05.2022, mil varastatud tsink kätte saadi ning mille kaaluks osutus 1096 kg, on kannatanu

vaatamata sellele keskmiseks tsingikaaluks, mis terrotooriumilt varastati, lugenud 800 kg (nt. kd I

tl 17). Samuti omab tähtsust asjaolu, et kannatanu näol on tegemist omaala asjatundjaga, kes on

pikaajaliselt tegutsevat firmat juhtinud.

74. Kohtu hinnangul on tsingi kilogrammi hind süüdistuses märgitud ajal on tõendamist leidnud

kannatanu poolt esitatud varguste loetelu ja Alexela arvetega (kd I tl 18, 20-29), millest nähtub, et

2022 veebruar kuni 2022 mai tsingi kg hind küll mõnevõrra kõikus, kuid jäi siiski 4 euro

piiridesse. Eeltoodu kinnitab üheselt ka tsiviilhagis märgitud kahju suuruse osa:

-

04.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827);

-

05.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827);

-

06.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827);

-

09.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827);

-

11.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3241,19 eurot (tsingi kg hind 4,0514827);

-

16.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3240,57 eurot (tsingi kg hind 4,0507155);

-

18.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3240,57 eurot (tsingi kg hind 4,0507155);

-

23.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464);

-

23.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464);

-

24.02.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464);

-

27.02.222 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464);

-

04.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464);

-

04.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3204,12 eurot (tsingi kg hind 4,0051464);

-

09.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3362,09 eurot (tsingi kg hind 4,2026177);

-

11.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3362,09 eurot (tsingi kg hind 4,2026177);

-

13.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3362,09 eurot (tsingi kg hind 4,2026177);

-

17.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3362,09 eurot (tsingi kg hind 4,2026177);

-

23.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3426,56 eurot (tsingi kg hind 4,2832045);

-

27.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3638,15 eurot (tsingi kg hind 4,5476929);

-

31.03.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3638,15 eurot (tsingi kg hind 4,5476929);

-

02.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3638,15 eurot (tsingi kg hind 4,5476929);

-

03.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3638,15 eurot (tsingi kg hind 4,5476929);

-

08.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3818,53 eurot (tsingi kg hind 4,7731590);

-

09.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3818,53 eurot (tsingi kg hind 4,7731590);

-

10.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3818,53 eurot (tsingi kg hind 4,7731590);

-

12.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3818,53 eurot (tsingi kg hind 4,7731590);

-

15.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550);

-

15.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550);

-

17.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550);

-

19.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550);

-

21.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550);

-

23.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550);

-

23.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3908,52 eurot (tsingi kg hind 4,8856550);

-

27.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3898,45 eurot (tsingi kg hind 4,8730641);

-

28.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3898,45 eurot (tsingi kg hind 4,8730641);

-

30.04.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3898,45 eurot (tsingi kg hind 4,8730641);

24 (33)

-

01.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3898,45 eurot (tsingi kg hind 4,8730641);

-

12.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3470,66 eurot (tsingi kg hind 4,3383239);

-

13.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3470,66 eurot (tsingi kg hind 4,3383239);

-

15.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3470,66 eurot (tsingi kg hind 4,3383239);

-

17.05.2022 tekitati kahju (800 kg tsingi osas) 3470,66 eurot (tsingi kg hind 4,3383239).

Seega on 02.02-20222 – 17.05.2022 tekitatud kahju tekitatud kokku 145 449, 53 eurot. Kuna

20.05.2022 võeti Nikolai Karajevi kinnipidamisel tema sõidukist Ford Ranger r/N XXXXXX ära

A.X.Sle kuulunud 1096 kg tsinki, mille väärtuseks oli 4523,70 eurot, siis on õigesti antud summa

tekitatud kahju kogusummast, s.o 149 973, 23 eurost mahaarvestatud.

75. Kohus on eelnevalt leidnud, et A.X.Sle on tekitatud kahju süüdistatavate Nikolai Karajevi ja

Illia Biblyki ühise kuritegeliku käitumise tulemusena. Nikolai Karajevil ja Illia Biblykil oli ühine

eesmärk tulu teenimine, s.t mõlemad said ära müüdud tsingist kokkulepitud osa.

76. Riigikohus on lahendis 3-1-1-42-15 märkinud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva

deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama muu hulgas ka kahju ja põhjusliku

seose kostja teo ning kahju vahel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2013. a otsus

asjas nr 3-2-1-80-13, p 15). Põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ning Nikolai Karajevi ja

Illia Biblyki tegevuse vahel on ilmne. Kui Nikolai Karajev ja Illia Biblyk ei oleks kannatanule

kuuluvat tsinki 42 korral omastanud, siis kannatanule ei oleks kahju tekitatud. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt välja kannatanu A.X.S

kasuks kahju hüvitisena 143 790,23 eurot.

77. Kannatanu palub mõista süüdistatavatelt välja viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates

tsiviilhagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Kannatanu nõuab viivist maksimaalselt

kuni nõude täitmiseni (kd II tl 96-99).

78. VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

79. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.2. toonud välja,

et: „viivis on vajalik distsiplineerimaks võlgnikku ja motiveerimaks teda leidma võimalusi tasuda

välja mõistetud kahjuhüvitis võimalikult lühikese aja jooksul. Ilma viivise nõudeta pole kahju

kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla

tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda

ülemäära suureks.“

80. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (3-2-

1-132-04 ja 3-2-1-66-05). Juhul kui hageja nõuab viivist, tuleb tema nõuet käsitada seadusest

tuleneva viivise nõudena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05).

81. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

25 (33)

82. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta,

mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium 28.

jaanuari 2010. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09. Eeltooduga rahuldab kohus kannatanu

esindaja viivise nõude 20.06.2024 hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et

hageja nõue muutub sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest, seega on viivise välja

mõistmine põhjendatud alates hagiavalduse muudatuse esitamisest, s.o 20.06.2024. Alles

hagiavalduse esitamisest on teada, milles seisneb tekkinud kahju ning millises summas nõue

esitatakse. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei

mõisteta viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue (vt RKTsKO 3-2-1-162-12). Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude ning mõistab Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt

solidaarselt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse muudatuse esitamisest 20.06.2024 kuni

kannatanu A.X.S nõude 143 790,23 eurot täitmiseni A.X.S kasuks viivise VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui põhinõue.

(IV)

KARISTUS

83. KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

84. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb

karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja

tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates

ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab

karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks

on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et

karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne

käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Nikolai Karajev

85. KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus.

86. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus.

87. Kuivõrd KarS § 201 lg 2 p 2, 4 ja KarS § 263 lg 1 p 1 korral on tegemist alternatiivselt

sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha,

kas süüdistatava Nikolai Karajevi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise

karistuse näol. Kohtu hinnangul ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus oma eesmärki.

Vaadates kuritegude arvu ei ole Nikolai Karajev isikuks, kelle suhtes võiks rahaline karistus olla

piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks on Nikolai Karajveilt välja mõistetud ka tsiviilhagi,

26 (33)

mis ei ole väike. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb mõlema

inkrimineeritud rikkumise eest kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et Nikolai Karajevi puhul on tõendamist leinud

omastamine grupis ja seda suures ulatuses.

88. Kohus tuvastas KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi toimepandud kuriteo osas kergendava asjaolu

esinemise, s.o kahetsus. Kohus peab Nikolai Karajevi puhul avaldatud kahetsust siiraks. Karistust

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süü suurust mõjutavate asjaoludena kohus märgib,

et Nikolai Karajevi teopanus ja roll omastamise toimepanemisel on olnud mõnevõrra suurem kui

Illia Biblykil. Samas tuleb arvestada sedagi, et Nikolai Karajevi teopanuse kaudu sai võimalikuks

omastamise toimepanemine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning asjas

esinevat kergendavat asjaolu, leiab kohus, et Nikolai Karajevile on võimalik mõista karistus

sanktsiooni keskmise määra lähedalt. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud

karistada Nikolai Karajevit 2 aasta pikkuse vangistusega.

89. Kohus tuvastas KarS § 263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo osas kergendava asjaolu

esinemise, s.o kahetsus. Nikolai Karajevi kahetsust peab kohus ka antud kuriteo puhul siiraks.

Karistust raskendavat asjaolu kohus ei tuvastanud. Süü suurust mõjutavate asjaoludena kohus

märgib, et tegemist oli ühe vägivallateoga, millega ta põhjustas ühele kannatanule

tervisekahjustusi. Samuti oli tegemist ajaliselt sisuliselt ühe sündmusega, mille käigus kasutas ta

vägivalda ühe isiku suhtes. Samuti arvestab kohus sellega, et Nikolai Karajevi puhul vägivalla

kasutamine ei olnud väga intensiivne. Seetõttu kuriteo asjaoludest ja tagajärjest lähtuvalt leiab

kohus, et Nikolai Karajevi süü on antud kuriteo toimepanemises alla keskmise.

90. Arvestades asjaolu, et Nikolai Karajev on toime pannud kaks kuritegu, siis tõusetub küsimus

liitkaristuse mõistmisest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-16-11 väljendanud seisukohta, et

toimepandud kuritegude arv on selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja

põhjendab liitkaristuse mõistmisel kumulatsioonipõhimõtte rakendamist. Kohus leiab, et Nikolai

Karajevi puhul tuleb KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat, kuna

Nikolai Karajev on ühe kuriteo, s.o omastamise, toime pannud korduvalt, s.o 42-l korral ja kokku

suures ulatuses.

91. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse,

et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise

korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või

koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest

tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid.

92. Arvestades asjaolu, et Nikolai Karajevil kriminaalkaristused puuduvad (I kd tl 238-239), leiab

kohus, et tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning selle võib jätta

KarS § 73 sätteid kohaldes tingimisi kohaldamata, kui Nikolai Karajev ei pane kohtu poolt

määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg

ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Kohus leiab, et Nikolai Karajevile tuleb määrata

katseaja suuruseks 2 aastat ja 6 kuud.

Illia Biblyk

27 (33)

93. KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus.

94. Kuivõrd KarS § 201 lg 2 p 2, 4 on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega,

kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava Illia Biblyki

suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtu hinnangul

ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus ka Illia Biblyki osas oma eesmärki. Vaadates

kuritegude arvu ei ole Illia Biblyk isikuks, kelle suhtes võiks kergem karistusliik olla piisav uute

kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda ka seda, et Illia Biblykil

tuleb tasuda ka tsiviilhagi.

95. Kohus tuvastas KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi toimepandud kuriteo osas kergendava asjaolu

esinemise, s.o kahetsus. Kohus peab ka Illia Biblyki puhul avaldatud kahetsust siiraks. Karistust

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süü suurust mõjutavate asjaoludena kohus märgib,

et Illia Biblykil oli Nikolai Karajeviga teopanus ja roll omastamise toimepanemisel samaväärsed.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning asjas esinevat kergendavat asjaolu,

leiab kohus, et ka Illia Biblykile on võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedalt.

Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud karistada Illia Biblyki 2 aasta pikkuse

vangistusega.

96. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda

ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul esineb ka Illia Biblyki puhul erandlik

asjaolu. Karistusregistri andmete kohaselt (I kd tl 209) Illia Biblyki varem karistatud ei ole.

Arvestades asjaolu, et Illia Biblykil kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus, et tähtajalise

vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ning seetõttu tuleb jätta vangistus KarS

§ 73 sätteid kohaldes tingimisi kohaldamata, kui Illia Biblyk ei pane kohtu poolt määratud

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt

olema pikem mõistetavast vangistusest. Kohus leiab, et kuna Nikolai Karajevi teopanuse kaudu

sai võimalikuks omastamise toimepanemine, siis võib Illia Biblyki katseaeg olla natukene lühem

kui Nikolai Karajevil. Kohus leiab, et Illia Biblykile on kohaseks määrata katseaja suuruseks 2

aastat ja 1 kuu.

(V)

MENETLUSKULUD

97. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär.

98. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb

kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse

tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse

tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 tunnitasu

alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega

on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 1230 eurot.

99. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Nikolai Karajevi menetluskuludeks

28 (33)

süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja tsiviilhagi

kohaselt ka kannatanu valitud esindajale makstud tasu.

100. Kohus märgib, et sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt

väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest,

mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse

toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kuna Nikolai Karajev mõisteti süüdi II astme

kuritegude toimepanemises, peab ta sundraha maksma II astme kuriteo järgi fikseeritud määras,

so 1230 eurot.

101. Kannatanu esindaja on kohtule esitatud 06.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

on palunud Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt välja mõista menetluskulud kannatanu

kasuks summas 890 eurot (kd I tl 298-299). Samuti esitas kannatanu 26.09.2024 menetlsukulude

täiendava nimekirja, milles palus Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt veel lisaks välja

mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 489,50 eurot (kd II tl 144-145). Kannatanu

esindajate tasud on esitatud ilma käibemaksuta.

102. Seega taotletakse Nikolai Karajevilt kannatanu kasuks tema poolt valitud esindajale makstud

tasu väljamõistmist. Kohus leiab, et kui sundraha hüvitamise eesmärgiks on menetlusega tekkinud

üldiste kulutuste osaline hüvitamine, siis kannatanu valitud esindajale makstud tasu hüvitamise

eesmärgiks on kannatanul seoses menetlusega tekkinud kulutuste hüvitamine kannatanule,

kuivõrd juhul, kui menetluse alustamise ajendiks olevat tegu ei oleks toime pandud, ei oleks

kannatanul oma huvide kaitsele asumiseks kulu tekkinud. Seega on kannatanu kasuks

menetluskulude taotluse esitamine põhjendatud.

103. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt loetakse menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Seejuures lahendatakse tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega

seotud menetluskulude küsimus KrMS § 182 sätestatud korras sõltuvalt sellest kas nõue jäeti

rahuldamata, rahuldati või rahuldati osaliselt. Seega on kannatanu esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu selline menetluskulu, mille süüdimõistetu peab nõude rahuldamisel tasuma otse

kannatanule. Sellest tulenevalt peab sellise menetluskulu hüvitamise taotlemisel ära näitama ka

kannatanu arveldusarve numbri, millele süüdimõistetu välja mõistetud menetluskulu tasub.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kannatanu arvelduskonto numbrit esitatud ei ole.

Lisaks peab eelviidatud taotlus sisaldama ka andmeid õigusabikulu tekkimise kohta ning

õigusabikulu tekkimist tõendab kohtutoimikule lisatud menetlusosalise esindaja õigusteenuse

osutamise lepingu kuluarvestus, milles kirjeldatakse õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja

nendele kulunud aega, tasu arvestust ja selle maksmise tingimusi. Nimetatud andmed peavad

võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1

tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust.

104. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud

aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt,

arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. Eelmärgitu kehtib ka valitud esindaja

mõistliku tasu kindlaksmääramisel. Käeoleval juhul ei ole ühtegi arvet küll lisatud, kuid samas on

menetlsukulude nimekirjas väljatoodud täpne tööaja arvestus, s.o töötunni hind ning summa,

millises suuruses menetluskulu kannatanu kandnud ja milline summa tuleks süüdistatavatel

kannatanule solidaarselt hüvitada.

105. Kannatanu esindaja 26.09.2024 menetluskulude nimekirja osas peab aga kohus märkima, et

29 (33)

antud nimekiri on esitanud pärast kohtu siirdumist nõudpidamistuppa. Kuna antud

menetluskulude täiendavas nimekirjas on palutud Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt lisaks

solidaarselt välja mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 489,50 eurot, siis peab kohus

selles osas vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on menetlusosalisel

kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamine võimalik üksnes sellekohase taotluse

alusel ja kohtumenetluses tuleb selline taotlus esitada kohtule, kelle menetluses kulud on

tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb

menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata (vt. Riigikohtu määruseid nr 3-1-1-70-08 p 9 ja

10 ja 3-1-1-35-13 p 20). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd kohtule esitati

26.09.2024 täiendav mentluskulude taotlus, summas 489,50 eurot pärast kohtu siirdumist

nõudpidamistuppa, siis tuleb kannatanu esindaja taotlus selles osas jätta läbi vaatamata.

106. Kohtu hinnangul on kannatanu esindaja 06.03.2024 taotlus menetluskulude hüvitamiseks

summas 890 eurot aga põhjendatud. Kannatanu esindaja on taotlusest nähtuvalt teostanud töid 100

eurot/h+km ulatuses, mis on asja keerukust ning kohtupraktikat arvestades põhjendatud tasumäär.

Samuti ei nähtu nimekirjas korduvaid teenuseid. Tsiviilhagi koostamisele ja esitmisele kulunud

aeg 7 tundi ja 50 minutit, tsiviilhagi muutmine 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamine

0,40 tundi on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud

kuriteo panid Nikolai Karajev ja Illia Biblyk toime ühiselt, siis kuulub kannatanu esindaja tasu

Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt väljamõistmiseks solidaarselt.

107. Kohus nõustub kannatanu esindaja taotlusega selles osas, et kannatanu esindaja tasu tuleb

välja mõista ilma käibemaksuta. Riigikohus on selgitanud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda

kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil

põhjusel seda sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo 4-19-4632, p.16). Kuna antud juhul ei

ole kaitsja seda väitnud, siis on taotlus hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta kohane.

108. KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi.

109. Arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et Nikolai Karajevil tuleb tasuda ka

tsiviilhagi, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude ositi tasumine. Kohtu

hinnangul tooks kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse,

millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Oluline on, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku

aja jooksul hüvitatud.

110. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kannatanu esindaja on

esitanud taotluse viivise kohaldamise osas, siis eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude

ning mõistab Nikolai Karajevilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kannatanu nõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku

mitte rohkem kui põhinõue.

111. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Illia Biblyki menetluskuludeks määratud

kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha

teise astme kuriteo toimepanemise eest, kohtueelses menetluses kaitsjatasu ja tsiviilhagi kohaselt

kannatanu esindajale makstud tasu.

112. Kohus märgib, et sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt

30 (33)

väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest,

mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse

toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kuna Illia Biblyk mõisteti süüdi II astme kuriteo

toimepanemises, peab ta sundraha maksma II astme kuriteo järgi fikseeritud määras, so 1230

eurot.

113. Samuti on kaitsjale makstud tasude puhul tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis

oli vajalik. Illia Biblykile oli eeluurimisel määratud kaitsja riigi poolt; kaitsja on esitanud taotluse

580,32 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlus on

rahuldatud.

114. Kannatanu esindaja on kohtule esitatud 06.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

on palunud Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt välja mõista menetluskulud kannatanu

kasuks summas 890 eurot (kd I tl 298-299). Samuti esitas 26.09.2024 menetlsukulude täiendava

nimekirja, milles palus Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt lisaks välja mõista

menetluskulud kannatanu kasuks summas 489,50 eurot (kd II tl 144-145). Kannatanu esindajate

tasud on esitatud ilma käibemaksuta.

115. Seega taotletakse Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt solidaarselt kannatanu kasuks tema

poolt valitud esindajale makstud tasu väljamõistmist. Kohus leiab, et kui sundraha hüvitamise

eesmärgiks on menetlusega tekkinud üldiste kulutuste osaline hüvitamine, siis kannatanu valitud

esindajale makstud tasu hüvitamise eesmärgiks on kannatanul seoses menetlusega tekkinud

kulutuste hüvitamine kannatanule, kuivõrd juhul, kui menetluse alustamise ajendiks olevat tegu ei

oleks toime pandud, ei oleks kannatanul oma huvide kaitsele asumiseks kulu tekkinud. Seega on

kannatanu kasuks menetluskulude taotluse esitamine põhjendatud.

116. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt loetakse menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Seejuures lahendatakse tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega

seotud menetluskulude küsimus KrMS § 182 sätestatud korras sõltuvalt sellest kas nõue jäeti

rahuldamata, rahuldati või rahuldati osaliselt. Seega on kannatanu esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu selline menetluskulu, mille süüdimõistetu peab nõude rahuldamisel tasuma otse

kannatanule. Sellest tulenevalt peab sellise menetluskulu hüvitamise taotlemisel ära näitama ka

kannatanu arveldusarve numbri, millele süüdimõistetu välja mõistetud menetluskulu tasub.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kannatanu arvelduskonto numbrit esitatud ei ole.

Lisaks sellele peab eelviidatud taotlus sisaldama ka andmeid õigusabikulu tekkimise kohta ning

õigusabikulu tekkimist tõendab kohtutoimikule lisatud menetlusosalise esindaja õigusteenuse

osutamise lepingu kuluarvestus, milles kirjeldatakse õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja

nendele kulunud aega, tasu arvestust ja selle maksmise tingimusi. Nimetatud andmed peavad

võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1

tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust.

117. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud

aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt,

arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. Eelmärgitu kehtib ka valitud esindaja

mõistliku tasu kindlaksmääramisel. Käeoleval juhul ei ole ühtegi arvet küll lisatud, kuid

menetlsukulude nimekirjas on väljatoodud tööaja arvestus, töötunni hind ning summa, millises

suuruses menetluskulu kannatanu kandnud ja milline summa tuleks süüdistatavatel kannatanule

solidaarselt hüvitada.

118. Kannatanu esindaja 26.09.2024 menetluskulude nimekirja osas peab aga kohus märkima, et

31 (33)

antud nimekiri on esitanud pärast kohtu siirdumist nõudpidamistuppa. Kuna antud

menetlsukulude täiendavas nimekirjas on palutud Nikolai Karajevilt ja Illia Biblykilt lisaks

solidaarselt välja mõista menetluskulud kannatanu kasuks summas 489,50 eurot, siis peab kohus

selles osas vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on menetlusosalisel

kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamine võimalik üksnes sellekohase taotluse

alusel ja kohtumenetluses tuleb selline taotlus esitada kohtule, kelle menetluses kulud on

tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb

menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata (vt. Riigikohtu määruseid nr 3-1-1-70-08 p 9 ja

10 ja 3-1-1-35-13 p 20). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd kohtule esitati

26.09.2024 täiendav mentluskulude taotlus, summas 489,50 eurot pärast kohtu siirdumist

nõudpidamistuppa, siis tuleb kannatanu esindaja taotlus selles osas jätta läbi vaatamata.

119. Kohtu hinnangul on aga kannatanu esindaja 06.03.2024 taotlus menetluskulude hüvitamiseks

summas 890 eurot põhjendatud. Kannatanu esindaja on taotlusest nähtuvalt teostanud töid 100

eurot/h ulatuses, mis on asja keerukust ning kohtupraktikat arvestades põhjendatud tasumäär.

Samuti ei ole teostatud korduvaid teenuseid ning tsiviilhagi koostamisele ja esitmisele kulunud

aeg 7 tundi ja 50 minutit, tsiviilhagi muutmine 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamine

0,40 tundi on täielikult põhjendatud ulatuses, arvestades sealjuures asjaoluga, et tegemist ei olnud

kõige lihtsama menetlusega. Kuna KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo panid

Nikolai Karajev ja Illia Biblyk toime ühiselt, siis tuleb kannatanu esindaja tasu Nikolai Karajevilt

ja Illia Biblykilt väljamõista solidaarselt.

120. Kohus nõustub kannatanu esindaja taotlusega, mille kohaselt palutakse välja mõista

kannatanu esindaja tasu ilma käibemaksuta. Riigikohus on selgitanud, et käibemaksukohustuslane

saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa

mingil põhjusel seda sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo 4-19-4632, p.16). Antud juhul ei

ole kaitsja seda väitnud. Seega on taotlus hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta kohane.

121. Kohtumenetluses esitas prokurör taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmises ning

ajatamises. Kaitsja nõustus sellega.

122. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades menetluskulude kogusummaga ning

tsiviilhagi suurust nõustub kohus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisega. Kohtu hinnangul

on põhjendatud jätta kaitsjatasu summas 580,32 eurot riigi kanda.

123. Samuti leiab kohus, et ka Illia Biblyki puhul on käesolevas asjas põhjendatud

menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine

ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude ja tsiviilhagi suurust, ei ole

süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus

tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu

hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

124. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kannatanu esindaja on

esitanud taotluse viivise kohaldamise osas, siis eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude

32 (33)

ning mõistab Illia Biblykilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu

nõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem

kui põhinõue.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik

33 (33)