2-21-141905/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2024.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-141905

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi I. B. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin

Kostja: I. B. (isikukood xxxx)

Hagihind

1279,28 eurot

Menetluse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalesid

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

09.07.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev

Kostja I. B.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ 01.08.2024.a taotlus riigilõivu osaliselt tagastamiseks.

2. Tagastada tasutud riigilõiv summas 57,50 eurot B2 Impact OÜ arveldusarvele nr xxxx

viitenumber 59980900087782101.

3. Hagi rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista I. B.lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 927,89 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 207,73 eurot ning alates 02.08.2024.a viivis põhinõudelt (927,89 eurot) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.

5. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõue I. B. vastu sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmiseks.

6. Menetluskulud jätta 98 % ulatuses kostja I. B. kanda ning 2 % ulatuses hageja B2 Impact OÜ

kanda.

7. Välja mõista I. B.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 196 eurot.

8. Välja mõista I. B.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (196 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Hageja esitas 15.12.2021.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

milles palus kostjalt välja mõista 1309,24 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 17.01.2022.a. tsiviilasi üle menetlemiseks

Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt 28.09.2022.a kohtuotsusega. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 10.03.2023.a kohtuotsusega Harju Maakohtu 28.09.2022.a

kohtuotsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, menetluskulud jaotas, hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks määras ja kostjalt välja mõistis ning saatis asja uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus

jättis hageja nõude kostja vastu sissenõudmiskulude 15 euro väljamõistmiseks

rahuldamata.

Hageja nõue ja põhjendused

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja B OÜ 20.05.2021.a laenulepingu

nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 861 eurot. Seejärel sõlmisid pooled

29.06.2021.a lisalaenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1055,48

eurot. Hageja selgitab, et lisalaen on xxxx laenutoode, mida saab vajadusel taotleda

juba kehtivale laenulepingule lisaks personaalse krediidilimiidi ulatuses. Lisalaenu

korral jäävad olemasolev laenujääk ja lisalaenu summa personaalse laenulimiidi

piiridesse, s.t lisalaenu taotlemisel arvestatakse juba kehtiva laenu põhiosa ja intressid

uude laenulepingusse. Hageja nõude aluseks on seega laenuleping nr xxxx, mille

alusel anti kostjale laenu kogusummas 1055,48 eurot. Vastavalt laenulepingu

tingimustele kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja on jätnud

laenusumma tähtaegselt tagastamata, mistõttu öeldi kostjaga 13.10.2021.a leping üles

ning nõue loovutati hagejale. Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

4. Hageja esitas 01.08.2024.a nõude ümberarvestuse, mille kohaselt loobub hageja kostja

vastu põhinõudest summas 1055,48 eurot, intressist summas 110,98 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisest summas 134,26 eurot, sissenõudmiskulust summas

50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 927,89 eurot, sissenõudekulud

30 eurot, viivised perioodi 14.10.2021.a kuni 31.07.2024.a eest summas 207,73 eurot

ja alates 02.08.2024.a edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

5. Kostja hagi ei tunnista. Kostjat ei teavitatud nõude loovutamisest ning esialgne

võlausaldaja ei ole vastanud kostja päringutele seoses 29.06.2021.a sõlmitud

laenulepinguga nr xxxx, mille tõttu on kostja hinnangul tehingu seaduslikkus kahtluse

all. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude tasunud. Kostja

tugineb oma seisukohtades Eesti Vabariigi Põhiseadusele, paavst Franciscuse

seadlusele, erinevatele deklaratsioonidele jms. Kostja leiab, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tarbijakrediidileping on tühine.

Kohtu põhjendused

6. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal

kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu

29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg

7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja

vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud

09.07.2024.a kohtuistungil (dtl 361-366).

8. Käesoleva asja hind on 1279,28 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS §

405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole.

9. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas

TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva

otsuse resolutsiooni.

11. Vaidlust ei ole, et kostja ja laenuandja B OÜ sõlmisid 20.05.2021.a laenulepingu nr

xxxx, mille alusel kostja sai laenu summas 861 eurot (dtl 300-302) ning 29.06.2021.a

lisalaenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1 055,48 eurot (dtl

303-306).

12. Kohtu ette toodu kohaselt on hageja kostjale laenusummana välja maksnud

20.05.2021.a summas 820 eurot ja 29.06.2021.a summas 195 eurot (dtl 328), seega

kokku laenu summas 1015 eurot (dtl 77). Kostja on laenu tagastanud summas 87,11

eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude

suuruse osas.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta

üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.

14. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098,

punktid 13 ja 17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja

on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232

lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

17. Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime

hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest

ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll oli ebapiisav.

18. Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist,

mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal

on kohustus koguda ja hinnata teavet.

19. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised

varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1

punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust.

20. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui

selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS

§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei

tehtud.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

22. 09.07.2024.a kohtuistungil kohtu selgitustele järgnevalt on hageja osaliselt oma

hagist loobunud ning teinud haginõude ümberarvestuse, mistõttu lähtub kohus nõude

lahendamisel osundatud hageja menetlusdokumendist (dtl 368-371).

23. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingu haldustasu nõue ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue (ka 01.08.2024.a esitatud vastav nõue) jäävad

rahuldamata VÕS § 403⁴ lg 7 tõttu.

24. Kohus selgitab, et isegi kui kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikuti, on põhivõla jääk 927,89 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tasuda

ning lisaks põhivõlale nõuab hageja viivist seadusjärgses määras, mis tuleb samuti

rahuldada kooskõlas VÕS § 113.

25. Vaidlust pole, et kostja rikkus lepingut, kuivõrd ei tagastanud laenusummat. Kostja on

tasunud üksnes 19.06.2021.a summas 87,11 eurot, mistõttu luges laenuandja lepingu

13.10.2021.a seisuga ülesöelduks (dtl 330).

26. 26.01.2021.a loovutas laenuandja B OÜ laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu

hagejale VÕS § 164 alusel (dtl 331).

27. Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 28.09.2021.a avaldusega (dtl 330) oli

õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega

viivituses. Pooltevahelise lepingu p 17.1 (dtl 319) kohaselt tekkis esialgsel

võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui kostja on viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamakse või nende osa tasumisega.

28. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi

13.10.2021.a seisuga üles. Kostja sai laenu summas 1015 eurot, millest on tagastanud

üksnes 87,11 eurot, seega on kostjal tasumata 927,89 eurot. Kohus mõistab

pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 927,89 eurot.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 alusel.

30. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

31. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

32. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 01.08.2024.a esitatud arvestuse alusel (dtl 372).

Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel õigus nõuda kostjalt

viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Perioodil 14.10.2021.a kuni

31.07.2024.a moodustas viivis summas 207,73 eurot. Hageja on palunud välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 02.08.2024.a viivis tasumata põhinõudelt

(927,89 eurot) kuni selle kohase täitmiseni kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus tuleb rahuldada.

33. Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise

vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku

taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-

112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks,

kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.

34. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks

tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus summas 927,89 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis summas 207,73 eurot ja viivis alates 02.08.2024.a summalt 927,89 eurot kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude. Hageja

sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot jääb rahuldamata kooskõlas VÕS § 403⁴

lg 7.

35. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita.

36. Hageja on esitanud 01.08.2024.a kohtule taotluse poole tasutud riigilõivu

tagastamiseks summas 57,50 eurot seoses osaliselt nõudest loobumisega (dtl 370).

Hageja on 18.05.2023.a tasunud täiendavalt riigilõivu summas 115 eurot, kuna

suurendas oma nõuet (dtl 351). Arvestades asjaolu, et hagi esitamisel tuli tasuda

riigilõivu 200 eurot ning hageja on oma nõudest osaliselt loobunud, siis tuleb

hagejale tagastada riigilõiv summas 57,50 eurot (115 : 2) kooskõlas TsMS § 150 lg 2

p 2.

37. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

38. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1279,28

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

39. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas

TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

40. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 98 %, mistõttu jäävad menetluskulud 98 %

ulatuses kostja kanda ning 2 % ulatuses hageja kanda.

41. Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud

riigilõiv summas 200 eurot (dtl 298).

42. Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud.

43. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 196 eurot (200 x 0,98).

44. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Ann Meriluht

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/