2-22-19352/122 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-19352

Kohtuasi

I.W hagi T.M-i vastu ühisvara jagamiseks ning T.M-i

vastuhagi I.W vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.05.2024 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja liik

I.W 19.06.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

875 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Valeria Titova

Kostja T.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Monica Meristo-Dmitrijev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.05.2024 vaheotsus osas, millega maakohus määras

poolte ühisvara koosseisu kuuluvaks hooneühistu liikmelisused ja sõidukid

(maakohtu vaheotsuse resolutsiooni punktid 1.2-1.9) ning saata tsiviilasi tühistatud

osas tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

2. Harju Maakohtu 20.05.2024 vaheotsus on jõustunud osas, millega maakohus luges

I.W ja T.M-i ühisvaraks korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr

XXXXXXX).

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-19352

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.W (hageja) esitas 28.12.2022 Harju Maakohtule T.M-i (kostja) vastu hagi ühisvara

jagamiseks.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt abiellusid pooled 28.08.1976 ja abielu lahutati

14.04.1997, kuid abielulised suhted kestsid kuni 2005. aastani. Pooled erastasid 01.07.1995

Tallinnas XXX asuva korteri. Korter erastati kostja nimele, kuna hagejal puudus Eestis

elamisõigus. Pooled panustasid ühiselt ühisvara omandamisesse. Kostja avalduse alusel kanti

2003. aastal korter kinnistusraamatusse korteriomandina. Hageja palub jagada korteriomand

(registriosa nr XXXXXXX) ühisvarana.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Korteriomand ei kuulu ühisvara hulka, vaid on kostja

lahusvara.

3. Kostja esitas 10.08.2023 maakohtule hageja vastu vastuhagi ühisvara jagamiseks.

3.1. Vastuhagi kohaselt lõppesid abielulised suhted hiljemalt lahutamise ajal.

3.2. Korteriomand on kostja lahusvara. Ainuüksi asjaolu, et hageja tasus korteri

halduskulusid, ei muuda korterit ühisomandiks. Kostja palub tunnistada korteriomand kostja

lahusvaraks.

3.3. Poolte ühisvara hulka kuuluvad hooneühistu X (registrikood XXXXXXXX)

liikmelisused nr 120, 113, 13, 25, 31, 38 ja 161 ning sõidukid KAMAZ registreerimismärgiga

XXX, UAZ registreerimismärgiga XXX, GAZ registreerimismärgiga XXX, Volkswagen Golf

registreerimismärgiga XXX, VAZ registreerimismärgiga XXX, Mercedez Benz

registreerimismärgiga XXX ja haagis MTZ registreerimismärgiga XXX. Kostja palub jagada

ühisvarana eelnimetatud liikmelisused ja sõidukid.

Hageja vastuväited vastuhagile

4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.

4.1. Hooneühistu liikmelisused ei kuulu ühisvara hulka, kuna need on omandatud pärast

abielulisi suhteid või on need võõrandatud ühiselt tütrele. Sõidukid kuulusid küll ühisvara

hulka, kuid poolte veeremi väärtus oli sarnane, mistõttu hüvitist tasuda ei tule.

2-22-19352

Maakohtu otsus

5. Maakohus luges 20.05.2024 vaheotsusega korteriomandi, hooneühistu liikmelisused ja

sõidukid poolte ühisvaraks.

6. Maakohus põhjendas vaheotsuse tegemist sellega, et võimaliku ühisvara moodustab lisaks

sõidukitele ka kinnisvara, mille väärtuse hindamiseks on vajalik teha ekspertiis ja mille

maksumus võib kujuneda märkimisväärseks.

7. Pooled vaidlesid selle üle, millal lõppesid nende abielusuhted ning kas vaidlusalune vara

kuulub ühisvara või kostja lahusvara hulka.

8. Kuna poolte abielulised suhted lõppesid enne 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse

(PKS) kehtima hakkamist, lähtus maakohus 01.01.1995–30.06.2010 kehtinud

perekonnaseadusest. Nimetatud PKS § 18 lg 2 teise lause alusel tuleb vara koosseis kindlaks

määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga.

9. Maakohus leidis nii hageja kui ka kostja tunnistajate ütlusi hinnates, et tunnistajate ütlused

ei tõendanud poolte abielusuhete lõppemise aega. Hageja ei tõendanud erandlikku asjaolu,

mille järgi abielusuhted jätkusid pärast abielu lahutamist. Samuti ei tõendanud seda ka fotod

ühiste ürituste tähistamisest. Poolte abielu lahutati 14.04.1997. Abielu lahutamise ajal

kehtinud PKS § 28 lg 1 järgi lahutati perekonnaseisuasutuses abielu abikaasade kokkuleppel

nende ühise kirjaliku avalduse alusel, mille abikaasad esitavad isiklikult

perekonnaseisuasutusele, ning abielu lahutati mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui

kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest. Selle järgi luges maakohus poolte faktiliste

abielusuhete lõppemise ajaks 14.03.1997.

10. Maakohus luges korteriomandi poolte ühisvarasse kuuluvaks. Vaidlust ei olnud selles, et

01.07.1995 pooled erastasid korteri, olles sel ajal abielus. Samuti ei olnud vaidlust selles, et

kostja avalduse alusel kanti 2003. aastal korter kinnistusraamatusse korteriomandina. Seega

omandati korter vallasasjana abielu ajal ja korteriomand kuulub poolte ühisvara hulka

olenemata sellest, et korteriomand kanti kinnistusraamatusse ühe abikaasa nimele pärast

abielusuhete lõppu. Ainuüksi asjaolu, et korter omandati kostja hinnangul tema EVP-de eest,

ei anna alust eelneva seisukoha muutmiseks, sest üldreeglina kuuluvad ka ühe poole nimel

olevad EVP-d poolte ühisvara hulka.

11. Maakohus luges hooneühistu liikmelisused nr 120, 113, 13, 25, 31, 38 ja 161 poolte

ühisvarasse kuuluvaks, kuna Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatüki

väljavõtetest nähtub, et hageja võeti 01.01.1994 hooneühistu X liikmeks nr 13, 25, 31, 38,

113, 120, 161, s.o ajal, kui pooled olid abielus. Vaidlust ei olnud selles, et pooled müüsid

ühiselt 22.02.2017 hooneühistu liikmelisuse nr 25. Samuti ei olnud vaidlust selles, et pooled

kinkisid ühiselt 25.04.2018 ühisvarasse kuuluva hooneühistu liikmelisuse nr 31. Ka

nimetatust nähtus, et pooled on pidanud hooneühistu liikmelisust ühisvarasse kuuluvaks.

12. Maakohus luges sõidukite ja haagise poolte ühisvarasse kuuluvaks, kuna vaidlust ei olnud

selles, et 14.03.1997 seisuga kuulusid sõidukid ja haagis poolte ühisvara hulka.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaheotsuse tühistada osas, millega

maakohus määras kindlaks poolte ühisvara koosseisu hooneühistu liikmelisused ja sõidukid,

ning teha uue otsuse, millega jätta ühisvara koosseis hooneühistu liikmelisuste ja sõidukite

2-22-19352

osas kindlaks määramata või lugeda hooneühistu liikmelisused nr 13, 38, 113, 120 ja 161

hageja lahusvaraks.

14. Maakohus tegi ebaõige ja üllatusliku otsuse. Menetlusosalised ei taotlenud kogu poolte

ühisvara koosseisu kindlaksmääramist. Maakohus ei avaldanud enne vaheotsuse tegemist, et

vaheotsusega plaanitakse tuvastada, kas hooneühistu liikmelisused ja sõidukid/haagis

kuuluvad ühisvara koosseisu või mitte. Maakohus oleks pidanud tuvastama üksnes poolte

abieluliste suhete lõppemise aja ja selle, kas korteriomand kuulub ühisvara koosseisu või

mitte. Muu ühisvara koosseis tuli jätta kindlaks määramata. Muu ühisvara koosseisu

kindlaksmääramisel tegi maakohus ebaõige otsuse, kuivõrd kohus hindas asjaolusid

ebaõigesti ning rikkus menetlusõigust.

15. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Hageja vaidles 20.09.2023 vastuses vastuhagile

vastu kostja väitele, et hooneühistu liikmelisused nr 13, 31, 38, 113, 120 ja 161 kuulusid

poolte ühisvarasse. Üksnes garaažiboks nr 25 oli ostetud poolte abielu ajal. Hageja piirdus

eelmenetluse staadiumis vastuväitega kostja väitele, asudes tõendeid koguma.

16. Garaažiboksid nr 13, 38, 113, 120, 161 ei kuulunud sel ajal veel hagejale. Harju Maakohtu

registriosakonna registriandmete väljatüki väljavõtetelt nähtub, et kõik 126 hooneühistu X

garaažibokside omanikud said hooneühistu X liikmeks 01.01.1994. Ilmselgelt oli tegemist

veaga registriandmete sisestamisel, sest ei ole eluliselt usutav, et ajavahemikul 01.01.1994 –

17.03.2009, s.o 15 aasta jooksul ei ole keegi hooneühistu liikmetest oma garaažiboksi kordagi

võõrandanud ning oli hooneühistu X liige 15 aasta vältel.

17. Hageja pöördus 2017. aastal hooneühistu X juhatuse poole palvega ilmse vea

parandamiseks. Hooneühistu X avalduste kohaselt ostis hageja garaažiboksi nr 13 08.06.2006,

garaažiboks nr 38 23.03.2006, garaažiboksi nr 113 27.07.2006, garaažiboksi nr 120

21.11.2005 ja garaažiboks nr 161 21.09.2007. Asjaolu, et garaažiboksid olid ostetud hageja

poolt just eelpool nimetatud kuupäevadel, tõendavad garaažibokside eelmiste omanike

avaldused hooneühistu X (endine Garaažiühistu X) juhatusele garaažibokside

ümbervormistamiseks ning hageja avaldused garaažibokside hageja nimele kandmiseks.

Eeltoodust tulenevalt kohus tegi ebaõige vaheotsuse osas, millega tuvastas, et hooneühistu X

liikmelisused nr 13, 38, 113, 120 ja 161 kuuluvad poolte ühisvara koosseisu. Oma 15.11.2024

seisukohaga esitas hageja täiendavate tõenditena liikmelisuste nr 113, 38, 161 ja 13

müügilepingud.

Vastustaja seisukoht

18. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Hageja esitatud tõenditele vaidleb kostja vastu ja palub need jätta vastu

võtmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel

tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks poolte ühisvara

koosseisu hooneühistu liikmelisused ja sõidukid, ning saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

2-22-19352

19.1. TsMS § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud

kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas

ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus

poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kolleegium

nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et käesolevas asjas on maakohus määranud ühisvara

koosseisu vaheotsusega kindlaks pooltele üllatuslikult. Asja materjalidest nähtub, et kohus

küsis poolte seisukohta sellest, kas pooled peavad mõistlikuks tuvastada esmalt vaheotsusega

abielusuhete lõppemise aeg ja seejärel vajadusel jätkata kulukama ekspertiisi läbiviimisega (II

kd tl 24). Nii hageja kui ka kostja esitasid taotluse abieluliste suhete lõppemise aja

tuvastamiseks (II kd tl 26, 28). Hageja märkis oma 02.10.2023 taotluses ühtlasi, et hilisemalt

saab tuvastada ühisvara koosseisu. Arvestades, et kumbki pool ei taotlenud ühisvara koosseisu

kindlaksmääramist vaheotsusega, leiab kolleegium, et siinses asjas on maakohus teinud

vaheotsuse ühisvara koosseisu kindlaks määramiseks ilma poolte taotlusteta. Asjaoluga, et

pooled ei mõistnud asja arutamisel, et vaheotsuse esemeks on ühisvara koosseis, nõustub ka

kostja vastuses apellatsioonkaebusele (punkt 1).

19.2. TsMS § 449 lg 1 näeb ette vaheotsuse tegemise võimalikkuse üksnes poole taotlusel.

See tähendab ühtlasi vaheotsuse tegemist üksnes vaidlusküsimuses, mille kohta pooled

vaheotsuse tegemist taotlevad. Vaheotsuse tegemine poole taotluseta on menetlusõiguse

normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi, sest see ei ole kooskõlas ka TsMS § 5

lg-s 1 sätestatud dispositiivsuspõhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel (RKTKo 04.11.2009, 3-2-1-103-09, p 13). Abieluliste suhete

lõppemise aeg ei ole samastatav ühisvara koosseisu kindlaksmääramisega. Ühisvara koosseis

ei sõltu üksnes abieluliste suhete lõppemise ajast, vaid ka vara omandamisega seotud

asjaoludest. Kuna pooled ei mõistnud vaheotsuse tegemisele eelnevas menetluses, et kohus

kavatseb vaheotsuses kindlaks määrata ühisvara koosseisu, ei ole pooled osanud kohtu ette

tuua ning tõendada ühisvara koosseisu määramiseks vajalikke asjaolusid.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaheotsuse tegemine abieluliste suhete lõppemise aja

tuvastamiseks ka kooskõlas TsMS § 449 lg-ga 1. Riigikohus on jaatanud vaheotsuse tegemise

võimalikkust ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks (RKTKo 04.11.2009, 3-2-1-103-09, p

13). Samas on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et vaheotsuse tegemisel tuleb tuvastada nõude

põhjendatuse kõik eeldused ning üksnes ühe eelduse tuvastamiseks ei ole vaheotsuse

tegemine lubatud (RKTKo 07.02.2012, 3-2-1-155-11, p 16). Vaheotsust on võimalik teha

eelkõige olukorras, kus kahju või muu rahasumma suuruse arvutamine on keeruline ja

menetlusökonoomiliselt on põhjendatud teha esmalt kindlaks muud nõude eeldused. See ei

tähenda aga, et kohus saaks teha vaheotsuse vaid mõne nõude eelduse esinemise kohta

(RKTKo 01.06.2016, 3-2-1-37-16, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on see praktika

kohaldatav ka ühisvara jagamise asjades, kus on taotluse olemasolul võimalik teha

vaheotsusega kindlaks ühisvara koosseis, kuid mitte selle tuvastamise üksikuid eeldusi. Seega

ei ole alust rahuldada maakohtule esitatud poolte taotlust abieluliste suhete lõppemise aja

tuvastamiseks ka ringkonnakohtul.

2-22-19352

21. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni punktid

1.2–1.9. Seega ei vaidlustanud hageja vaheotsust osas, millega kohus tuvastas, et ühisvarasse

kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXX). TsMS § 656 lg

4 kohaselt kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei

kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Nimetatud punkti ei ole

vaidlustanud kumbki menetlusosaline. TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustub

kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral kohtuotsus vaidlustamata osas. Lahendi jõustumine

tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige kui

edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus jäetud rahuldamata (RKTKm 31.05.2011 3-2-1-

18-11, p 15). Apellatsioonkaebuse vastusest nähtuvalt ei vaidle kostja ühisvara koosseisu

määramisele kohtu määratud viisil vastu, kuigi möönab taotluseta vaheotsuse tegemist. Juhul,

kui menetlusõiguse rikkumine puudutab ka vaidlustamata osa, peaks selles osas otsuse

tühistamiseks esinema väga erandlikud asjaolud ja TsMS § 656 lg 4 alusel vaidlustamata

lahendi tühistamise võimalust tuleks tõlgendada kitsendavalt (TsMS III komm (2018), § 656,

p 3.6.c) Apellatsioonkaebuse piiridest väljumist õigustavaid erandlikke asjaolusid antud

vaidluses ei esine. Seega on vaheotsuse resolutsiooni punkt 1.1. jõustunud ning olenemata

menetlusõiguse normi rikkumisest lahendi tegemisel ei tühista ringkonnakohus kõnealust

punkti.

22. Hageja on esitanud koos apellatsioonkaebusega tõendid selleks, et tõendada oma väidet, et

ühisvara koosseisu määratud hooneühistu liikmelisused nr 13, 38, 113, 120 ja 161 on hageja

lahusvaraks. Samuti esitas hageja sama eesmärki kandvaid tõendeid oma 15.11.2024

seisukohaga. Ringkonnakohus leiab, et vaheotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi tuleb

tagasi saata maakohtusse. Maakohus menetleb asja eelmenetluse staadiumis, mil pooled

saavad esitada uusi seisukohti ja tõendeid. Maakohus saab otsustada ka ringkonnakohtule

esitatud tõendite vastuvõtmise. Kolleegium ei anna praeguses otsuses hinnangut hageja esile

toodud asjaoludele ja asjas esitatud tõenditele, kuna need seisukohad ei oleks maakohtule asja

uuel läbivaatamisel kohustuslikud. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on maakohtule asja uuel

läbivaatamisel kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse

apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule ja ringkonnakohus

praeguses otsuses tõenditele hinnangut ei anna, ei otsusta ringkonnakohus ka hageja

apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide tõendina asja materjalide juurde võtmist.

Esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja

edasisel lahendamisel lõppotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt)